Millise kuju valiksid?

Vastus leiad õppematerjalist: Arenguspsühholoogia konspekt

Arenguspsühholoogia konspekt (7)

Tallinna Ülikool - Pedagoogika - Arengupsühholoogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kui jah siis mil määral?
Milline on inimloomuse olemus omadused hea halb neutraalne?
Kuivõrd looduse plaanijärgne areng vajab inimese jõupingutust?
Millise kuju valiksid?
Mis tundeid tekitab?
Keskkond küsimus kumb rohkem arengut suunab?
Kus laps kasvab?
Milline on järglase saamise tähendus olnud inimesele läbi aegdae?
Kuidas emad käitusid vastsündinud lastega Kas on olemas olulisi kiindumuspunkte?

Arengupsühholoogia

K. Uriko
[email protected]
Esmaspäeval M-225
Referaat: „Mäng lapse arengus“ 11. märtsiks
Loeng 1
Arengupsühholoogia – mis see on? See on „ elukaar “, psühholoogia liik, mis tegeleb käitumuslike ja kogemuslike muutuste seletustega. Muutused kaasnevad vanusega. Arengupsühholoogia regeleb teadusliku uurimusega (tõestused, uurimismeetodid , korratavus, teooria; mitteteaduslik põhineb elutarkusel).
Teadus on meid ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis. Teadusliku lähenemise puhul on tegemist loogilise süsteemiga ja reaalsusele põhinemisega. Teaduse instrumendid on teooria (süsteemne on teooria või uurimishüpoteesi kinnistamiseks).
Lõpptulemus oleneb uurimismeetoditest. NB! Kuni ei tõesta, on filosoofia. Teaduslik ←−→Filosoofia
Arengupsühholoogia ülesanded
Üldine: uurida ja seletada

Kirjeldamine – seostub uuritavate nähtuste, probleemide taseme ulatuse , struktuuride tulemusega
Kas? Kui palju?
Seletamine – uuritava nähtuse või probleemi olemuse põhjuste ja võimalike tagajärgede analüüs. Uuritakse seoseid nt nöhtuste, probleemide vahel, vastasmõju.
Miks? Kuidas?
Prognoosimine, ennustamine – teadusliku uurimuse kõrgeim tase, teada on olemasolev olukord, mis on fikseeritud, seda on seletatud. Lisanduv võimaliku edasise arengu variant(did)
Kui... , siis...

Arengupsühholoogia kõrvalharud
Arengupsühholoogiat peetakse kuuluvat arengubioloogia valdkonda (ühelt poolt bioloogia , teiselt poolt psühholoogia). Ilma kehaliseta pole vaimset ja vastupidi.
Areng peegeldab erinevaid indiviidiga aset leidvaid muutusi alates munaraku viljastumisest kuni surmani. Muutustel korrapära ja kindlad tunnused. Aremg on bioloogiline looduslik nähtus, kuid arvesse tuleb võtta väga erisugused mõjud lähtuvalt konkreetsest keskkonnast, kus laps kasvab.
Mikrotasand – kodu Makrotasand – ühiskond
Arengu faktorid

Bioloogilised tegurid, mis mõjutavad arengut
KK tegurid (nii füüsiline kui mittefüüsiline)
Kasvatus, õpetus
Enesearendamine

Arengu alaliigid

Füüsiline areng – kuidas erinevad kehastruktuurid „küpsevad“ Nt kasv (pikkus)
Motoorne areng – motoorsete oskuste progresseeruv omandamine Nt kirjaoskus ( peenmotoorika )
Kognitiivne areng – taju, keel ja kõne, mälu Nt lühimälu – intellektuaalsete funktsioonide kasv
Sotsiaalne areng – muutus viisides, kuidas suheldakse teistega, tuleb arvestada kõike eelnevat

I
II

Imik (kuni 1 e.a)

Väikelaps (1-3)

Mudilane (3-5)

Koolieelik (6)

Noorem kooliiga (7-11/12)

Murdeiga (11/12 - 13/14)

Nooruk (15-18)

Noorus (18-25)

I küpsusiga (25-36)

II küpsusiga (36-55)

Vanadus (55....)

Viljastumine

Sünd (1/1,5 (kõnd))

Väikelaps (1-3)

Koolieelik (3-6)

Noorem kooliiga (6-12)

Murdeiga (12-20)

Noorus (20-40)

Keskiga (40-65)

Vanadus (65....)
Nooruse näited:
Kenniston 20-30
Bühler 15-25
Jung 12-40
Põhiküsimused

Kas arengus on olulisem KK või pärilikkus?
Nt ühemunarakukaksikuid uurides, need peaks eraldama ja eri KK-s üles kasvatama
Plomin, Papalia, Olds

Füüsilistest omadustest on tugevate komponentidega: pikkus, kaal, hääletoon, vererõhk, sportlik võimekus, käepigistuse tugevus, hammaste seisund, aktiivsuse nivood, rasvumine

Intellektuaalne : mälu, intelligentsustestide abil mõõdetud tulemus, keele omandamise iga, lugemishäired, vaimne alaareng

Emotsionaalsed karateristlikud häired – häbelikkus, ekstravertsus , emotsionaalsus, neurootilisus , skisofreenia, ärevus, alkoholism
Võetakse KK ja pärilikkuse küsmus internatsionalistliku positsioonina, st arengu tekitab geneetilise eelsoodumuse ja kk mõjutuste kombinatsioon.

Kas areng on järjepidev või katkendlik? Kas areng toimub ühtlases tempos või mitte?
Kvantitatiivse (füüsilise) ja kvalitatiivse (taseme muutus loomuses ) arengu omavaheline seos.
Kas varasem ja hilisem areng on seotud? Kui jah, siis mil määral?

Inimloomuse kohta. Milline on inimloomuse olemus, omadused (hea, halb, neutraalne)?
Locke : Inimisele puuduv teadvus („ tabula rasa“ ehk puhas leht)
Rousseau : Laps sünnib olemuselt „heana“

Aktiivsus vs passiivsus. Kuivõrd looduse plaanijärgne areng vajab inimese jõupingutust?

Sarnasus vs erinevus arengus. Kas arengulised muutused on universaalsed või indiviiditi erinev? Kas peaksime uurima üldiseid seaduspärasusi (homoteetiline uurimus) või peaksime uurima individuaalsete erinevuste põhjuseid (idiograafiline uurimus)
Uurimismeetodid
Arengut on keeruline uurida, kuna see toimub pika aja jooksul ning seda mõjutavad nii bioloogilised kui KK-d põhjused )kultuur, ühiskond, perekond, kool, sõbrad, traditsioonid, sõda/rahu, kehaline aktiivsus jpm). Väga keeruline on leida metoodikat. Me ei saa ka ise kõigest täpselt aru. Inimese arengul on bioloogilised protsessid pika aja jooksul. Keelekasutus on aja jooksul muutunud. Inimest uuritud (süstemaatiliselt) on vaid vähe aega.
Vajadus uurida: sotsiaalsed, majanduslikud
Lapse uurimine on keerukas ( kultuuril põhinevad uskumused ja ideaalid võivad mõjutada tulemusi). Arengule „ligipääs“ on raske ja seetõttu võidakse kasutada erinevate inimeste projekt. arvamusi areneva organismi kohta andmetena selle organismi enda kohta (imiku uurimine). Seetõttu on oluline silmas pidada ja võimalusel registreerida arvamuste andjate orienteeritust ja eelistusi erinevate arenguaspektide hindamisel ningmitte käsitleda neid hinnanguid tekkiva ekvivalendina tekkivale arengule (aparaadi juuresolekul on käitumine teine).
Meetodid

Vaatlus
- Sisevaatlus – Valim peab olema representatiivne. Nt kui tahame uurida 9-aastaseid poisse, siis need on kättesaadavad, kuid mingi teatud haigusega on valim väiksem
- Välisvaatlus – a) loomulik – loomulik kk, ei suunata käituist (nt lasteaias); b) laboratoorne – muudame teatud tingimusi ja registreerime muutuse
Longituud – pikemaajalised uuringud. Samu isikuid uuritakse aasta(kümne)te jooksul. Uuringu plussideks on täpsemad andmed varasemate ja hilisemate seoste näol. Saame kätte arengu seaduspärasusi ja individuaalseid iseärasusi. Miinuseks on ajakulu , valimiga võivad tekkida probleemid ning meetod on väga kallis.
Läbilõike uuring – uuritakse ühel ajahetkel sama meetodiga eri vanuses katseisikuid Nt 25-, 40- ja 50- aastaste IQ uurimine. Teada saab ealised iseärasused (teatud ajahetkel) ja arengulised muutused. Probleemiks on vähene info (tulemusena) ja valimi koostamine on keerukas (haridustase, füüsiline konditsioon jpm tingimused peavad olema samad)
Üksikjuhtumi analüüs – ühte isikut uuritakse sügavuti. Miks elutee läks nii nagu ta läks, mida tundis. Ei saa teha üldistusi-
Kliiniline intevjuu – kombinatsioon loomulikust vaatlusest, eksperiment , sisevaatlus (nii uurija kui uuritava puhul). Kontekst sarnaneb mittesekkuvale välisvaatlusele. Aga kui uurija (toetub oma siseinspektsioonile) toob sisse küsimuse/objektitegevuse, siis muutub eksperimendiks.
Hinnangskaala – lastele suunatud meetod, pinnapealse introspektsiooni kiire väljaselgitamine. Nt Millise kuju valiksid? Mis tundeid tekitab?
Test – Nt IQ test – tänapäeval on test kindlaksmääratud viisil läbiviidud katse, uuritakse võimeid. Süsteemne protseduur 2 või enama isiku reastamiseks. Peegeldab inimese käitumise omapära teatud ajamomendil. Tulemusi hinnataksekindlaksmääratud standardite järgi. Test peab olema valiidne (mõõtma kindlat, teatud omadust), relibiaalne (mõõtmistulemused peavad olema stabiilsed ja korduvkasutatavalt saavutatavad) ja standardiseeritud (peavad olema normid).

4 lähenemist

Indiviidi sisene raamistik (sisevaatlus, üksikjuhtum, test, hinnangskaala)
Individuaalne raamistik (2 inimest/gruppi Nt mehed vs naised)
Individuaalökoloogiline raamistik – arvesse tuleb KK
Individuaalsotsioökoloogiline raamistik – arvesse tuleb KK ja teised inimesed

Jaan Valsiner – tuntuim indiviuaalsotsioökoloogia raamistikuga tegeleja.
Suhtumine lastesse läbi aegade
Seotud ühiskonna arenguga!
Ürgühiskonnas hävitati teised (viimasena sündinud), kui juba laps oli olemas. Suurem lootus oli ellu jääda poistel (suur kadu). Mitmikud hävitati. Suurte sõjaretkede eel tapeti , kuna see näitas hoolimist. Indiaanlased matsid lapsed elusalt (ohver oli tähtis sel ajastul). Austraalias tapeti esmasündinu (keedetija söödi ära - üleloomulikkus, jõud)
Antiikaeg – ellu jäid tugevamad. Lapsi viidi metsa. Matuseid polnud. Leiutati preservatiiv, kuna ei tahetud lapsi „hävitada“. Ülikud planeerisid perre 2-3 last.
Ristiusu tulekuga tuli uus arusaam – laste hinged on puhtad, et teda päästa.
Kuni 17.sajandini suri enne esimest eluaastat 1/3 lastest.
Keskajal tekkis matuserituaal alates 7-aastastele lastele (piisavalt suur kaotus). Lapsi kasvatati nagu väikesi täiskasvanuid (riided, mänguasjad, nt male)
1545 kirjutas T. Phaire esimese pediaatriõpiku (lastel on teised haigused)
1632 Komensky „Ema kool“.
Keelati alla 12-aastaste laste abiellumine ja leiti vajadust haridusele. Hakati tähtsustama hingeelu .
16-17.saj hakkas toimuma üleminek tööstusühiskonnale (varem põllumajanduslik, iga pere majandas end ise ja oli suunatud elatusvahendite tootmisele). Inimeste elukeskkond koondub linna (linnastumine) ja sealt tekkisid edasised vajadused kirjaoskuse, arvutusoskus jaoks, et seda ühtlustada – tekkis vajadus haridusele. See omakorda eeldas alghariduse kiiremat levikut. Selleks, et harida inimesi, on vaja tunda inimesi –muutus oluliseks laste psüühika uurimine (kuidas õpetada nii, et see annaks max kasu, et see oleks tõhus?). Muutusid tähtsaks ka sotsiaalsed tegurid. Inimeste heaolu hakkas tõusma. Lisaks tuli tähelepanu fookusesse laste tervishoid, hügieen ja kuidas kontrollida lastehaigusi. Komponendid olid omavahel seotud. Jõukus hakkas kasvama, haridus muutus oluliseks. Perekond muutus (enne võideldi ellujäämise nimel) lapse heaolu tähtsustavaks, sest sotsiaalne kindlustunne tõusis ja hakati rääkima üha enam sellest, et perekond kasvatab last (enne seda ei tähtsustatud).
18.saj hakati üha enam rääkima „lapsepõlvest“. Kuulsamad, kes oma arvamusi avaldasid olid J. Locke (tabula rasa – teadvuses ei ole midagi sündides kaasa antud) ja J. Rousseau (lapsed sünnivad headena). Loodus vs keskkond küsimus – kumb rohkem arengut suunab? Mida peaks arengus pidama rohkem oluliseks? Kas see, kus laps kasvab? Lapsi hakatakse vanemate kõrvale matma .
19.saj alguses sai pediaatriast (lastehaigused) eraldi teadus ja õppeaine ülikoolides. Esimene lastehaigla avati 1802.a Pariisis ja 1834.a Peterburis. 19.saj lõpus hakati propageerima perekonna tähtsust ja lapse surm on vanematele sama suur tragöödia kui vanemate surm lapsele.
1900-1920.a hakati propageerima seda, et naistel oleks enam võimalust saada haridust. Hakkas tekkima olukord, kus loodi lastekaitseliite. Tegelikult loodi teadaolevalt esimene lastekaitse liit 1784 .a Põhja-Ameerikas, oli paikne ja protest oli ebainimliku laste kohtlemise ja tööjõu kasutamise vastu.
1920-1950.a tekkis pedagoogika ja lastepsühholoogia areng. Teaduslike uurimuste läbiviimise võimalus ja vajadus. Hakati üha enam rääkima kehalise karistamise teemadel (vastu, mitte poolt).
1962.a Kempe (lastearst, pediaater) avaldas läbipekstud lapse sündroomi kohta (väärkohtlemine). Seda aastat loetakse ka lastekaitse vallas teadusliku süstemaatilise uurimise algusaastaks. Lapsepõlv on nii bioloogiline (konstrueerimata) kui sotsiaalne (konstrueeritud) kategooria.
Tööstusajal sai lapsega seonduvad teemad keskse tähelepanu.
Arengupsühholoogia ajalugu

Algusaastateks jäävad 1859 -1914. Teaduslikule lähenemisele aluse panemine omistatakse Darwin ile (1859 liikide tekkimine ehk evolutsiooniteooria ). 1877.a andis Darwin välja lühikese artikli, kus kirjeldas oma imikueas poja Doddy arengut. Darwin rõhutas kahte olulist näitajat: mängulust ja väljendusvõime. Mängima õpetavad isad . Esimene teema, milles hakati last vaatlema oli Mäng. Areng on pidev kohanemine keskkonnaga (evolutsiooniteooriast tuleneb). Teadusliku uurimismeetodite rakendamine. K.E.von Baer (1792-1876) oli munaraku avastaja. Ta rõhutas embrüoloogilises arengus progresseeruvat aspekti st areng toimub lihtsamalt keerulisemale ja üldiselt spetsiifilisemale. Darwinism tekitas huvi inimloomuse bioloogilise päritolu vastu. Evolutsioonilised muutused on seotud ajaga . Tekkisid 2 olulist diskussiooni puntki: ontogenees (individuaalne areng ehk isendi areng, kuidas areneb viljastumisest surmani, loomuliku surmani) ja fülogenees (liigi areng ehk põlvnemiskäik; biol elundite areng). Ernst Haeckel on embrüoloog, kes oli hämmastunud sellest, kui sarnased on paljude erinevate liikide embrüod erinevatel etappidel . 1874.a väitis Haeckel, et looteareng kordab lühidalt tema esivanemate arengut. EHK ontogenees kordab fülogeneesi. Inimese loode võtab oma eellaste kuju. Biogeneetiline ja rekapitulatsiooni seadus. See oli kriitiline moment arengupsühholoogia ajaloos. Tekkisid vastasseisud (osad olis sellele seadusele täiesti vastu) ja see tekitas järjest rohkem uurimisi. Lapse arengut hakati suhteliselt eraldi uurima (mitte absoluutselt) teiste liikide ontogeneesist. Stanley Hall (1846-1924) ütles, et see (ontogenees kordab fülogeneesi) toimub ka vaimse ehk psühholoogilise poole pealt. Ta väitis, et inimese arengukäik kordab esivanematelt päritud evolutsioonilist ajaplaani. See, et lastele meeldib puu otsas ronida, tuleneb esivanematelt (ahvidelt), lastel on primitiivne metslase mõistus. Vaimse võimekuse ülaosas on mehed – ta tõi sisse „soo“. Tänaseks on aga teada, et ontogenees ei korda fülogeneesi, kuid on siiski oluline edasiste uurimuste taustal. 1882.a saame hakata rääkima arengupsühholoogiast kui iseseisvast distsipliinist. Oluliseks on ka saksa füloloogi W. Preyeri „Lapse psüühika“ – kirjeldas oma tütre vaatlustulemusi ja kirjeldab arengut sünnist kuni 2,5 aastaseni. Muljet avaldas talle lapse arengus ilmnev pikk uudishimu periood (tänapäevani palju tähelepanu saanud!!). Räägitakse üha rohkem, et see on sünnipärane ja seda ei tohiks üledoseerida, pole vaja osta kalleid mänguasju jpm, mängu ei osata seletada, see on „kaasasündinud“, kui laps peab mängima, siis las ta teeb seda, pole vaja torkima minna, kuna me rikume selle sünnipärase huvi ära) ja selle olulisus. Ta rõhutas, et uurimus peab olema korratav jne (uurimuste tähtsus). A. Binet (1857-1911) tegeles väikelaste mõtlemise eksperimentaalse uurimisega. Tema üks huviobjekte oli vaaimne puudulikkus. St ta suhtus väga kriitiliselt vaimse puudulikkuse diagnoosidesse, mida Pariisis arstid panid. Üks diagnoosis vaimse mahajäämise, teine eitas seda – suur segadus. Seetõttu tekkis olukord, kus Binet leidis vajaduse luua intelligentsustesti. 1905.a avaldas Binet ja Simoni skaala. Esiteks töötas välja testid, mis põhinesid vastava vanusegrupi sooritusnormidele. See viis ta edasi mõtteni eristada vaimne vanus kronoloogilisest (nt 7-aastan ei oska lugeda, st on nagu 5-aastane). Tema eesmärk oli anda juhtnööre vaimse mahajäävusega lastega hakkama saamiseks (???). W. Stern töötas välja intelligentsus koefitsenti (IQ).
IQ= vaimne vanus /( kronoloogiline * 100). Laps, kelle vaimne vanus = kronoloogiline vanus, siis st et ta on keskmiselt intellektuaalne.
J.M. Baldwin (1861-1934) peetakse üheks olulisemaks kaasaegse arengupsühholoogiale alusepanijaid. Ta oli ka esimese teadusliku psühholoogia ajakirja rajaja (1805) The Psychological Review. „Geneetiline loogika“ lapse mõtlemise arengust. Ta pani aluse nende raamatutega lapse teadmiste progressiivse arengu teooriatele. St seda, et tema arvates toimub lapse areng läbi erinevate astmete (lähevad järjest keerukamaks, eristuvad üksteisest ja sõltuvad sellest, mis keskkond annab – areng toimub vastavalt keskkonnale).
Kaasasündinud refleks nt imemine → ... → .... →nt kõne →loogiline mõtlemine.
Assimilatsioon ja akkkomodatsioon – peamised arengumehhanismid (Baldwin ikka veel). Assimilatsioon ehk sarnastumine , toimub keskkonnamõju organismile. Tänu sellele toimub akkommodatsioon ehk paindlik muutumine ehk kohastumine . Baldwin rõhutab lapse arengus keskkonnast tulevast tagasisidest kui bioloogilisest tegurist (on vaja bioloogilist arenemist ). Arnold Gesell (1880-1961) S. Hall’i õpilane. Ontogenees fülogeneesi ei korda. Areng on primaarselt juhitud geneetiliste protsesside poolt. Arengut suunavad bioloogilised mehhanismid ning bioloogiliste mehhanismide kompleks on tal nimetatud küpsemisena – küpsemisteooria. Suund bioloogia peale. Peamine Geselli väide on et ajaliselt piiratud bioloogilise arengu protsessid on erinevate võimete ilmnemiseks eriti olulise tähtsusega. Geselli huvitas motoorika ja taju areng ning neid pidas ta möödapääsmatuks ja automaatseks. 1914-1927 pandi alus empiirilisele baasile arengupsühholoogias st teeme kellegi peal mingi uurimuse. Enamasti empiiriline baas kvantitatiivne . Arenesid sotsiobioloogia ja etoloogia. Arengupsühholoogia oli mõjutatud ...(???) Õppimisteooriate kujunemine ( Pavlov ). Pavlov oli füsioloog, kes tegeles tingimatute ja tingitud refleksidega (kellukesehelina peale tekkis koeral isu, stiimul oli kellahelin). J.B. Watson (1878-1957) oli psühholoog, kes oli keskkonnateoreetik. Locke ütles, et kk kujundab inimese teadvus (algul oli tabula rasa). Watson – hirm loomade ees on õpitus ja see ei saa olla kaasasündinud. Watson ütles: psühholoogia peab olema lõpuni objektiivne (ei saa hämada). Seetõttu me ei saa kasutada introspektsiooni andmeid. Ta muutis psühholoogia eesmärki (siiani oli selleks kirjeldada) käitumist ennustama ja kontrollima. Ta ütles, et inimene käitumine ei erine kvalitatiivselt loomade käitumisest. Pidas oluliseks bioloogilist tervist, kuigi oli kkteoreetik. Keskkonnateoreetikud rõhutasid keskkonda (õpetame ja teeme nagu tahame), küpsemisteoreetikud rõhutasid individuaalse vaatlemist (jälgida, kuidas indiviidi küpsemine toimub, inimene peab olema valmis, et õppida teatud asju). B.F. Skinner (1904-1990) räägib operantsest käitumisest (see, et käitumist mõjutab tagajärg, see kuidas ma käitun on seotud sellega, kuidas ma näen tagajärge).
Kokkuvõtteks peamised koolkonnad mis tekkisid: biheviorism , sotsiobioloogia, ja etoloogia. Arengupsühholoogia tekkepõhjused: evolutsiooniidee, eriti tuli sisse koos psüühika uuringu arenguga, üldpsühholoogia seaduspärasustest ei piisanud arengupsühholoogia arenguks, praktilised vajadused, mida ühisk tingis (hariduse vajadus), tekkisid vajadused medistsiini osas, pedagoogika, psühhopatoloogia. Alguse sai sellest, et hakkas tekkima tööstusrevolutsioon.
PSP 6010 Arengupsühholoogia lisamaterjal
Lapse arengu näitajad elukuude kaupa
1.kuu
Kõhuli olles keerab ja tõstab pisut pead (1-2 kuu)
Hoiab istuli tõstetuna pead (1-2 kuu)
Häälitseb
Sümmeetrilised liigutused (1-3 kuu)
Naeratab spontaanselt (1-1,5 kuu)
2.kuu
Kõhuli olles tõstab käsi (2-3 kuu)
Oskab haarata ühe käega teist kätt (2-4 kuu)
Jälgib silmadega liikuvat objekti (2-3 kuu)
Kõhuli olles tõstab käsi (2-3 kuu)
Koogab (2-4 kuu)
Vastab naeratusele (2-3 kuu)
Jälgib silmadega liikuvat objekti (2-3 kuu)
3. kuu
Kõhuli olles tõstab rindkeret (2-5 kuu)
Hoiab käes ja vehib esemetega millest on kerge kinni
haarata n. rõngad, kõrinad (2,5-4,5 kuu)
4.kuu
Pöörab end küljele (3,5-6,5 kuu)
Püüab haarata käeulatuses asuvat mänguasja (4-6 kuu)
Hoiab mänguasja käes (4-9 kuu)
Pöörab pead hääle suunas (3,5-5,5 kuu)
Kätest istuma tõmmates hoiab hästi pead (3,5-6,5 kuu)
5. kuu
Tõstab iseseisvalt kõhuli asendis rindkeret ja õlgu (5-7 kuu)
Pöörab end kõhult seljale ja tagasi (5-7 kuu)
Üritab roomata ja haarata käeulatusest kaugemal olevaid esemeid (5-8 kuu)
Tõstab asju ühest käest teise (5-6 kuu)
6. kuu
Haarab väikeseid asju (6-8 kuu)
Võõrastab (6,5-8,5 kuu)
7. kuu
Istub ise, kasutab käsi tasakaalu hoidmiseks (7-9 kuu)
Võtab asju pöidla ja sõrme vahele (7-10 kuu)
Esimesed sõnad, mis on ilma tähenduseta (7-11 kuu)
Istub ilma abita (7-9 kuu)
Seisab, kui hoida kätest (7-10,5 kuu)
8. kuu
Lehvitab (8-11,5 kuu)
Lööb kahte asja kokku (8-13 kuu)
Tõmbab end seisma (8-11 kuu)
Tõuseb ise istuma (8–11 kuu)
9.kuu
Nopib väga väikeseid asju (9-12 kuu)
Oskab tassist juua (9-15 kuu)
10. kuu
Seisab iseseisvalt lühikest aega (10-14 kuu)
Harjutab esemete viskamist (10-15 kuu)
Oskab oma soove väljendada ilma nututa (10,5–13 kuu)
11.kuu
Oskab esemeid oma kätte võtta ja neid loopida, raputada, patsutada, üksteise vastu taguda ja rullida (11-15 kuu)
Oskab lusikat käes hoida ja suu juurde viia (11-13 kuu)
Ütleb ema- isa tähendusega (11-13 kuu)
Imiteerib erinevaid helisid - köhatusi, keele laksutusi, huulte matsutamist jne. (11-13 kuu)
Seisab ise kindlalt (11-15 kuu)
12. kuu
Teeb esimesed sammud (12 – 16 kuu)
Prenataalne areng
Milline on järglase saamise tähendus olnud inimesele läbi aegdae? Tääjõud, instinktid, võimu pärandamine, endast märgi mahajätmine, vanaduse turvalisus jne. See, miks tegelikult saadakse laps, võib mõjutada last ennast (millised on ootused temale jne).
Reproduktiivsus – imetajatele on keskmine iseloomulik edukus ühes paljunemise tsüklis ligikaudu 80%, inimesel on ühe paljunemise tsükli edukuseks hinnatud 25-30%. Imetajatel on platsenta (hormoonid pärsivad teatud käitumist ja need tulevad platsentast!!), nad imetavad, sünnitavad ise.
Seaduspärasused arengus:

Tsefalokaudaalne trend – inimene areneb peast alla poole

Proksimodistaalne trend – areng seest välja, enne õpib keha keerama kui peenmotoorikat

Üldiselt spetsiifilisemaks – järjest täpsemaks, eristatumaks

Diferentseerumine /eristumine

Integreerumine /ühtselt funktsioneeriv tervik
Seemnerakud ja munarakud (K. E. Baer 1862). Munarakk on organismi suurim rakk.
1875 demonstreerid Hertwig, et viljastumise käigus tungib spermatosoid munarakku ja tekib
üherakuline sügoot.
Tavaliselt viljastab munaraku üks seemnerakk , kui siseneb mitu, siis need hukkuvad. Viljastumine toimub munaraku ja seemneraku vajel tavaliselt munajuha lõppjuhad, mille järgselt viljastatud munarakk liigub 2-5 päevaga emakaõõnde ning 1-2 päevaga pesastumiskohta ehk implanteerumiskohta.
Pesastumiskohta jõuab rakukogumik blastotsüsti staadiumis .
Igas keharakus on 46 kromosoomi, erandid on seemnerakk ja munarakk, milles on 23 kromosoomi.
Sügoot sisaldab 23 praari kromosoome ja sisaldavad geneetilist infot. Iga kromosoom sisaldab tuhandeid geene, mille kaudu kantakse edasi geneetilist infot.
Mõned geenid vastutavad kõikide inimlike süsteemide ees (nt süda lööb, kaks kätt jne), teised geenid on seotud vanematelt pärinevaga (näo kuju, silmade värv jne). Sugu on määratud geenide kombinatsioonidega.
Munarakus on 22 kromosoomi ning üks sugukromosoom , see on X kromosoom, seemnerakus 22 kromosoomi ning üks sugukromosoom, mis võib olla X või Y.
Kui on XX paar, siis tüdruk, kui XY siis poiss.
Rasedus on 280 päevaalates viimase menstruatsiooni esimesest päevast, seega 40 nädalat. Laps on sündides 280-28 päeva vana.
Poisslapsi sünnib rohkem kui lapsi (kuna sureb rohkem, katkeb rohkem rasedusi, on juba enne nõrgemad ja ka elu jooksul hukkub neid rohkem).
Tütarlaste sündide arv tõused vanemate vanuse tõustes.
Üsasisese arengu staadiumid

Germinaalstaadium – viljastumisest kuni 10.päevani.

Embrüonaalne staadium – 1.päev kuni 8.raseduse nädal.

Looteline astaadium – 9.rasedusnädal-38.rasedusnädal
5.rasedusnädal – lootevett on vaja kaitseks väliste asjade eest, sisaldab toitaineid, see on sama maitse ja lõhnaga, mis rinnapiim . Hakkavad arenema tunderetseptorid – embrüo tunneb valu.
12.rasedusnädal – lõppeb organite moodustumine, organid on valmis selleks, et areneda edasi. Organogenees . Kõiksugu välismõjud võivad olla loote arengule ohtlik.
16.rasedusnädal – liigutused muutuvad raskemaks (haaramine, imemine, grimassid).
20.rasedusnädal – nüüd hakkab platsenta last kaitsma!!
24.rasedusnädal – raskudet on veel vähe ( veresooned paistavad), kehatemperatuuri säilitamise probleem, keha on sündimiseks ebaaküps. Kuuleb väliskeskkonnast tulevaid helisid ja tajub valgust. Välja on arenenud tasakaaluelund, tunneb puudutust ja reageerib erinevatele lõhnadele. 7.raseduskuul hakkavad tööle maitsmisnäärmed (saab aru, mis on magus, kibe, mõru).
32.rasedusnädal – füüsiliselt paremad eeldused ellujäämiseks, säilinud on rasvad ..
Sünnitus on ema ja lapse koostöö – ema sünnitab ja laps sünnib, aitab end ema abiga siia maailma. Arvatakse, et inimese võimetele pannakse alus juba enne tema sündi – ajal, mil laps emakas areneb.
Apgari hindamissüsteem – hinnatakse kohe, mõne minuti pärast jne, et näha, kuidas seisund muutub. 9 punkti on väga hea!
Mida hinnatakse
0 palli
1 pall
2 palli
Südame lögisagedus
Puudub
Vahem kui 100x min
Rohkem kui 100x min
Hingamine
Puudub
Ebaregul
Regulaarne
Naha värvus
Kahvatu, sinakas
Keha roosa, jäsemed sinakad
Roosa
Lihastoonus
Lõtv
Vähesed liigutused
Aktiivsed liigutused
Vastus ärritusele
Puudub
Grimassid
Nutt , köha
Psühholoogilistel näitajatel põhinevad testid:
Brazeltoni skaala: vastsündinu maharahustamise kergus, ärrituvus ning teised temperamendile iseloomulikud jooned.
Kaasasündinud reflekside abil hinnatakse lapse närvisüsteemi seisundit .

Ärkvelolekus on lapse käed-jalad painutatud
Kui püüda last tõmmata kätest, seliliasendist istuvasse, tundub pea rakse, ega tule hästi kaasa.
Kui last tõsta, samal ajal teda kõhu alt hoides ...
Haarderefleks
Puudutades suunurka, keerab laps pea sellesse suunda
Sammurefleks
Kõhuli pannes tahaks edasi roomata

Osa reflekse, mida sünnijärgselt kontrollitakse, peavad esimeste kuude jooksul kaduma. Kui algul on refleksid vajalikud selleks, et laps tundmatus kk-s kohaneks, siis hiljem oskab ta oma tegevust juba tahtlikult kontrollida.
Geneetilised haigused
Väiksemad kõrvalekalded, mis on vaevu märgatavad vüu kergesti korrigeeritavad, on 4-5/% lastest. Tõsisemate sünnidefektidega, mis põhjustavad pikaajalist haigust või puuet ning avaldavad mõju kogu lapse edasuseke elule, sünnib 2-3% lastest.
Kromosoomihaiguste esinemissagedus sõltuvalt ema vanusest :
Ema vanus Trisoomia21 Trisoomia18 Trisoomia13
15-19 1:1600 1:17000 1:33000
20-24 1:1400 1:14000 1:25000
......
35-39 1:240 1: 2400 1:4800
40-44 1:70 1:700 1:16000
45-49 1:20 1:650 1:1500
Trisoomia 18 – Edwardsi sündroom , kõige sagedasem surnultsündinud laste väärareng. Tegemist on hulgi väärarengutega. Elu üle paari kuu on harv.
Trisoomia 13 – Patau sündroom, Suur hüpe seotud vanusega.
Trisoomia 21 – Downi sündroom, füüsiline ja vaimne puue . Südamehaigused, kiirem vananemine.
Prenataalne areng
Prenataalne periood on aeg, mis saab alguse 22. rasedusnädalal ja lõppeb 7.elupäeval.
Esmased ülesanded:

Toitumise muutus (enne sündi nabanööri kaudu ja hiljem suu kaudu; ka toit muutub)
Hingamise muutus (al 11.rasnäd)
Seedeeritus
Temperatuuri regulatsioon (enne sündi reguleerib emakehat, hiljem peab ise regul)
Erinevused stimulatsioonis (peab hakkama teist moodi tajuma; stimulatsioon on mitmekesisem; nt lisandub valgus – nägemine; lõhnad; maitsed ; puudutused; helid,)

Wolff ( 1959 , 1966)
Eristas vastsündinu (käitumist), seisundit:

Sügav uni

Kerge uni

Unisusseisund

Passiivne ärkvelolek

Aktiivne ärkvelolek

Nutmine
Temperamendi aspektid, milles beebid üksteisest erinevad;

Emotsionaalsus – kui kergelt on võimalik vastsündinut mingi stiimuliga etgutada emotsionaalsele väljendusele ja kui tugev see väljendus on (peaks olema kaasasündinud, temperament).
Aktiivsustase – energia hulk, mille laps normaalses päevategevuses kulutab ning kiirus, kui kiiresti see energia hulk kulutatakse.
Sotsiaalsus – beebi eelistus viibida koos teiste inimestega ja kuivõrd on suhtlemine lapse jaoks väärtuslik „tasu“.

Neuroloogiline areng
Sündides on lapse aju 25% täiskasvanu aju suurusest . Esimese eluaasta lõpus 50% ning teise eluaasta lõpus 75%. Esimese küpsusmomendi saavutab aju 3.kuuks. Aju areng lõppeb 21 (kuu?aasta?) lõpuks. Kõige tähtsam aspekt on see, et saavutataks sünnijärgselt eneseregulatsioon. Ülestimuleerimine ei taga „kohanemist“.
Vastsündinu meeleline tundlikkus
Nägemine – 20-30 cm, ühildub sellega, kui kaugel on laps emast. Umbes 4. elukuuks areneb välja kahe silmaga üheaegselt nägemine. Oskab tajuda vahemaad mis jääb silmade ja asjade vahele. Oskab tajuda ka sügavust. Võime ära tunda inimese nägu. Kontrastid meeldivad talle rohkem.
Katse: 40 last, kelle max vanus on 9 min. Selgus, et lapsed pilgutasid nende piltide peale, kus on näo struktuuriosad õigesti.
Kuulmine – valjule helile saab juba reageeruda 24.rasnäd. Südamelöögid, mis last saadavad üsasiseselt, mõjutavad maagiliselt. Kui laps sünnib, siis kõrv on avatud igasugustele helidele palju tundlikkumad. Nt raadio väsitab last
Lõhnatundlikkus – vajalik selleks, et hakkaks rinda võtma. Huvitab kõige enam oma ema rinnapiima vastu (oskavad eristada). Ka ema tunneb oma lapse lõhnast ära.
Puutetundlikkus – nahk ligi 5 korda õhem kui täiskasvanul ja tundlik puudutustele, rühule ja temperatuurile. Kuni 86 aastani arvati, et laps ei tunne valu.
Maitsetundlikkus – nagu täiskasvanul, eelistab magusat, ei meeldi kibe, mõru ja soolane . Reageerib ebameeldivatele maitetele, mis ka täiskasvanule ei meeldi. Meeled on olulised, kuna puudub verbaalne oskus.
Motoorne ja kognitiivne areng esimesel eluaastal
Esimesel eluaastal õpib laps kasutama oma keha. Ta õpib kooskõlastama lihaste tööd roomamiseks ja käimiseks, käega esemeid haarama ning nende suhtelisi mõõtmeid ning kaugust, lähedust hindama. Refleksid asenduvad teadvustatud liigutuste, käitumise ja kontrollimisega.
Motoorne areng kirjeldab seda, kuidas laps kasutab oma keha – rindkere, käsi ja jalgu ning pead ja kaela. Motoorne areng kulgeb järkjärgult ning ülevalt alla ehk peast jalgade poole. Arengukiirus on lastel erinev. Nt mõned ei hakkagi roomama, vaid kohe kõndima.
Premotoorne tegevus kirjeldab seda, kuidas lapase oskus kasutada oma kätt ja sõrmi areneb. Nii nagu motoorne areng, nii toimub ka peenmotoorse tegevuse areng järkjärgult. Saades alguse lapse oskusest käes hoida suuri mänguasju.
Kognitiivse arengu puhul kirjeldatakse kõne arengut, mälu, mõtlemisvõimet, oskust kohaneda erinevate situatsioonidega ning võimet lahendada probleemsituatsioone (nt kuidas roomata üle takistuse, kuidas leida ese rätiku alt).
Vaata arengutabelit!

Kiindumus

VT ETOLOOGIA!
H. Harlow (1958) katse ahvipojaga – 18 tundi soe, karvane , pehme asendusemaga / 2 tundi terasest „külma“ asendusemaga). Suhe ei teki sellega, kes annab süüa.
Bowlby (1969) - inimlastel on sünnipärane vajadus seotuse järele üühe kindla isikuga . Sensitiivne aeg jääb esimese ja kolmanda eluaasta vahele.
J. Bowlby seotuseteooria (1969)
Lapse emostionaalne areng – turvaline seotussuhe paneb aluse lapse psühholoogiliselt tervele elukäigule.
Ebakindlad seotusmustrid aitavad kaasa neurootilise isiksuse kujunemisele, sest tingivad kaose psühholoogiliselt ebaterve arengukäigu.
M. Klaus ja J. Kennell.
1975 nad jälgisid, kuidas emad käitusid vastsündinud lastega. Kas on olemas olulisi kiindumuspunkte? Nad hakkasid vaatama, kuidas ema puututab last ja kuidas laps sellele vastab. Emal on huvi lapse vastu,püüab teda õppima tundma õppida. Klaus ja Kennell tõid välja, et ainus, mis seda võiks takistada, on haiglarutiin (last nähti vaid söögikordadel). 1976 püstitati hüpotees: vahetult peale sündi on „kriitiline periood“. Pöördeperiood kestab vaid paar tundi. Loomuliku suhte kujunemiseks on vaja paljal lapsel tunda paljast ema. Eestis on reegel, et last ja ema ei eraldata üksteisest 2 tunni jooksul pärast sündi.
Kiindumus on positiivne emotsionaalne side, mis areneb lapse ja teatud isiku vahel (enamasti laps ja ema). Kiindumuse kujunemine on kõige olulisem väikelapseeas toimuv sotsiaalse arengu vorm.
Brown ja Harris 1980 – tütarlapsed, kelle ema oli surnud enne 12 eluaastat, siis al 35 eluaastal oli kalduvus haigestuda sügavasse depressiooni. Emaga seotussuhe toob probleeme täiskasvanueas. Samamoodi ka seotussuhte puudumisel. Suhe emaga annab lapsele esimesed oskused ja teadmised selle kohta, kuidas maailm temasse suhtub ning kuidas peaks tema maailmaga suhtlema .

Puudutus

Beebi mitte ainult ei naudi puudutust, vaid lausa vajab seda!
S.Scranberg – mida teevad rotipojad, kelle ema neid ei puuduta. Nad ei afrenenud normaalse arengukava kohaselt ega võtnud kaalu juurde. Puudutus on seotud teatud ainetega, mis soodustavad ainevahetust. „Kindel puudutus ei tohiks olla liiga õrn ega liiga tugev“.

Kiindumissiilid ja kiindumise mõõtmine

M. Ainsworth – pai aluse kiindumusmõõtmisele.
Katse: 1.aastased lapsed, ühe episoodi kestvus 1 min, osalejad on laps, ema ja võõras täiskasvanud inimene.
I episood :Ema ja laps on võõras ruumis (nende jaoks võõras) ja ema istub lapsega maas (et oleks üks tasand lapsega).
II episood: ruumi siseneb võõras ja ema läheb ära.
III episood: ema tagasi ja võõras ära
IV episood: ema lahkub , võõras tagasi
V episood: võõras läheb ja ema tuleb tagasi
Uuritakse seda, mida teeb laps siis kui ema ära läheb ja siis, kui tagasi tuleb. Turvaline - Kui ema läheb ära, siis lapsed väljendavad distressi, nad on sellest häiritud. Kui ema tagasi tuleb, siis lapsed lähevad ema juurde (tahavad sülle, kallistavad, näitavad asju jne). Neil lastel on välja kujunenud oskus oma emotsioone reguleerida (eriti hirmu). Vältiv/tõrjuv – lapsed ei näita distressi, ei ole häiritud, kui ema tagasi tuleb, siis väldivad. Hirmu seisundis füüsiline aktiivsus väheneb. Vätlimine/tõrjumine on seotud mitteturvalisusega. Ei soovi oma abitust välja näidata. Ärev/ ambivalentne – näitavad üles ärevust juba enne, kui ema ja laps lahutatakse. Töötavad koos hirm ja ootus. Pidev valvamine. Võivad demonstreerida vastuolulisi emotsioone.
See laps, kellel on turvaline kiindumussuhe, läheb vähem pinget, energiat suhete muretsemisele ja on võimekam. Kiindumussuhet mõjutavad kui tundlikud on vanemad laste vajaduste suhtes.
Tänapäeval on seisukoht, et laste vajadustele tuleb kiiresti reageerida.

Mäng

Mängu on raske defineerida, kuid kõik teavad, mis see on. Kindel on see, et mängu ei seo reaalsus , aeg, koht ega isik. Mäng peab kinni heameele põhimõttest, siis on mäng see, mis võimaldab regressiooni. Inimesed ei mängi seetõttu, et nad on vanad. Mäng loob võimalusi tunnete paigutamiseks. Laps mängib ka „agressiooni“ välja.
Võgotski: „Mängus ütletab laps on tegelikku vanust ja oma igapäevast käitumist“. Mängu ei pea õpetama, mängida oskavad enamasti kõik lapsed. Lisaks füüsilisele on mängudel ka füüsiline, emotsionaalne, intellektuaalne arendusfunkstioon. Esimesel eluaastal on tõelist mängu vähe, küll on aga mänguelemendid. Esimesena mängib imik iseendaga (oma käte ja jalgadega ). Hiljem tulevad esemetega mängud (psühhomotoorsed mängud). Ajapikku läheb mäng keerulisemaks ja mitmekesisemaks.
Maimik (1.eluaasta lõpp kuni 3.eluaasta) – isiklik kogemus on juhtiv mängu element, toimub matkimine (nt kammimine, habeme ajamine). Ühe sümbolskeemi projektsioon teisele objektile. Sümbolmängus hakkavad keel ja kõne arenema. Siin kujutatakse ette reaalsust. Mängukaaslasi hakatakse otsima oma eakaaslaste seast. Mängud hakkavad sisaldama kombinatsioone. Nt laps teeb ennast korda, katab lauda, teeb süüa, võtab nukud ja matkib teejoomingut.
3.eluaasta lõpus hakkab aru saama, mis on eakaaslane ja kuidas temaga mängitakse. Tekib kollektiivse mängu vajadus. Loovmängud hakkavad tulema . Loovmängude oluline komponent on roll.
3.eluaasta lõpp ja 4.eluaasta algul hakkavas sisse tulema liikumismängusd. Hakkab kujunema süžee ja tegevusteahel. Peab leppima selle rolliga, mis antakse. Mina on saavutanud teatud stabiilsuse. Selleks, et saaksin kedagi teist teeselda, peab olema mina paigas. Rollimäng aitab mõista ja sotsiaalseid ja funktsionaalseid täiskasvanute rolle. Samuti arendatakse sellega ka sooidentsust (tüdrukud tahavad etendada neid rolle, mis on omased tüdrukutele ja poisid neid, mis on poistele)
Eelkooliiga on see aeg, kus on ikka rollimängud. Matkitakse täiskasvaute rolle. Areneb tahteline käitumine. Kellel on tahteline areng rohkem arenenud, suudavad mängida loovamalt. Kellel aga vähem, siis mängib rohkem „asjadega“, neil on ka õpiülesanded raskemad . Tüdrukud mängivad loomingulisemalt kui poisid. Tulevad reeglitega mängud. Reeglid arendavad koostööoskust, analüüsioskust jne. Mängudel on ühesugused reeglid, reeglite muutumised tulevad alles 10.eluaastal.
Kooliiga on see vanus, kus on oluline see, et valitakse sama arvamuse või hoiakuga mängukaaslased, palju on kaebamist ja reeglite järgimist. Ta arvab, et reeglid on „ülitähtsad“. Edasipidi hakatakse aru saama, et reeglid on vahel nii, vahel naa. Mängud on rohkem sihipärased ja organiseeritud. Sisu tuleb rohkem filmidest ja raamatutest. Palju on selles eas liikumismänge ja seal on võistlusmoment ning domineerimine (kes on teistest üle jne). Mängudes hakkavad toimuma muutused. Tänapäeval räägitakse sellest, et mänguasjadele hakatakse järjest vähem tähelepanu pöörama, kuna tuleb asemele koolitöid jne. Mängud vanematega on tähtsad.
Murdeeas on elektroonsed mängud. Samas tekivad sealt tihti suhlemisprobleemid, langeb füüsiline aktiivsus, tahteelemendid muutuvad vähem tähtsamaks. Muutub väiksemaks arutlus ja diskuteerimisvõima, süsteemne mõtlemine, sõnavara. Positiivne on: tähelepanu, peenmotoorika, võõrkeel, mõtlemine (teatud osas).

Mälu ja tähelepanu

Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja konsentreerimine objektidele, millel on isiksuse jaoks püsiv (nt keha vajadused, ellujäämisega seotud) või situatiivne tähendus (tahvli vaatamine, pliiatsi kasutamine).
Tahteline tähelepanu – saame ise arendada, see on seotud eneseregulatsiooniga. Tekib 4-5 eluaasta.
Tahtmatu tähelepanu – lihtsalt jääb mulle ette, on olemas.
Tahtelisjärgne tähelepanu – tekib, kui tahteline enam ei tööta. Isemotiveeriv tegevus. Nt õppimine (???)
Tahtmatu mäng 1-aastasel 14 min, 4-aastasel 50 min.
Täelepanu köidavad uued objektid, värvid, suurus, millegi puudumine (nt tahvle klassist) – see, mida tajume meeltega .
IMIKUD – tahtmatu tähelepanu, eelistavad tuntut tundmatule! Nt liikuv objekt, lõhn.
VÄIKELAPS – tahtmatu tähelepanu, tähelepanu maht ja püsivus on väike, tähelepanu käidavad lõhn, heli ja liikuv ese.
Eelkooliiga – tähelepanu püsivus on tõusnud. 6-aastane suudab tegeleda ühe asjaga 96 min. Tähelepanu jaotamine ja ümberlülitumine on raske.Kehtivad individuaalsed erinevused, iseärasused, mis ühelt poolt sõltuvad temperamendist, teisalt kasvatusest
Alkgool – juhtiv on tahtmatu tähelepanu, tahtlik tähelepanu on piiratud ajaks ja väsitab last. Püsivus on väike.
Noorukiiga – kujuneb välja individuaalne tähelepanustiil, kui hakkab tähelepanu kontsentreerima.
Mälu on elusorganismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi.
Lühimälu – materjal püsib kuskil mõni sekund kuni pool minutit. 7+/-2 ühikut
Pikaajaline mälu – materjali säilitamine on pikem, pikkust on raske määrata, iseloomulikuks omaduseks on suur/piiramatu maht.
Mälu paraneb , sest:

Mälu maht muutub suuremaks

Infot õpitakse töötama kiiremini

Muutuvad mälustrateegiad (seoste loomine jne)

Tekib parem teadmine mälust (nt tean, kui kiiresti suudan luuletuse pähe õppida).

Üldistamisvõime paraneb
Imikuiga – tahtmatu mälu, taastundmise periood on 8-9 kuusel lapsel 2-3 nädalat (nt ei tunne ema ja isa ära, kui nad on 2-3 nädalat ära olnud).
Väikelaps – tahtmatu mälu, sõnamälu võib väga hea olla, kuna see seostub tegevusega.
Koolieelik – hakkab arenema tahteline mälu, ülekaalus on kujundimälu ja hakkab arenema sõnalis-loogiline mälu.
Kooliiga – Tahteline omandamine on juhtiv mälu vorm ja intensiivselt areneb sõnalis-loogiline mälu.
Murdeiga – tahteline mälu, murdeealine tahab aru saada ega taha kasutada mehhaanilist mälu. Murdeeas bioloogiliselt on mehhaanilise mälu hiilgeaeg . Metamälu (teadmine enda mälust) paraneb.

Intelligentsus

...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida , näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid.
Liikuv intelligentsus – võime tajuda ja manipuleerida informatsiooniga, võima tulla toime uute probleemide ja situatsioonidega. On seotud ka neuroloogiliste ja füsioloogiliste protsessidega.
Kristalliseerunud intelligentsus – põhineb konkreetset liiki teadmiste ja kogemuste kogumisel, strateegiatel, mis on omandatu liikuva intelligentsuse kasutamise kaudu. See ei alane vanusega. Nt probleemide analüüsimine, seoste loomine. Seostub formaalse haridustaseme ja kultuuriga .
Sternbergi kolmene intelligentsuse teooria
Põhineb alateooriatele:

Komponendi alateooria – tähtsad on sooritus ja teadmiste omandamise komponendid, meta komponendid (meta)

Kontekstuaalne alateooria – millised on seesmised ja välimised protsessid ning kuidas kohaneda. Missugune on minu moraal ja mis on välismaailma nõue, sellega kohanemine.

Kogemuslik alateooria – millised kogemused või ülesandetüübid nõuavad intelligentsust. Seotud infotöötlusmudeliga.
Gardner - mitmene intelligentsus, st inimesel on mitmed pksteised sõltuvad võimed. Nt mõni oskab end hästi keeleliselt väljendada, teisel on ruumiline intelligentsus, loogilis-matemaatiline, musikaalne, kehalis -kinesteetiline (nt sportlane, tantsija). Isiksuslik intelligentsus – suudab end teostada, sotsiaalselt edukas. Need on sõltumatud, ühes võib olla edukas, teises mitte.
Kõne
Keel on loov, struktureeritud, tähenduslik, viitav ( viitab reaalse maailma asjadele ja sündmustele) ja interpersonaalne (kommunikatiivsus)
Kõne arengus saab eristada:
eellingvistilist perioodi (algab lapse esimese naeratusega ja lõpeb esimese tähendusliku sõna väljaütlemisega) Nt: koogamine (kurgulaehäälikud), lalisemine (sellest formeerub tõeline kõne, täis- ja kaashäälikutest moodustatud silbid nt ba-ba, on seoses küpsusega mitte sellest, kui palju temaga on varem suheldud). Kümnendaks elukuuks peaks jõudma tasapisi juba esimeste lihtsamate korralduste mõistmiseni (võiks mõista ~20 korraldust) ja ta peaks ise juba välja suutma öelda mõne sõna. Selles perioodis õpib laps rohkem teistest aru saama, kui iseennast väljendama. Esimesi tähendusi on raske ära arvata/tunda. 10-12 kuu perioodis võiks tulla juba mõni arusaadav sõna.
Fraasi periood 18 kuune laps võiks rääkida 50 sõna. 2-aastasel 200 ja 3-aastasel 1000 sõna.
I faas – tähenduse leidmine, kasutab sõna liiga kitsalt Nt „tädi“ on konkreetne tädi, õpib sõna üle väljendama (nt kõik naised on tädid). Tähenduse leidmine – saab aru, mis on mingi sõna konkreetne tähendus. Kõige rohkem on faasiperioodis üldnimesid ja spetsiaalseid nimesid (emme, issi) ja nendele järgnevad teised sõnaliigid (tegusõna jne).
Lihtsate lausete periood 2.e.a. II pooles. Kasutusse tulevad tähenduse ja sisuga sõnad. Alguses on 2 sõnaga laused , siis 3 sõnaga jne. Grammatiline korrektsioon võib olla konarlik (ajad ja grammatika on segamini , vastuolu lause lõpus ja alguses). Nt mina käisin homme koolis. Kakskeelsuse puhul võib minna kauem aega, enne kui ta hakkab aru saama sõnade tähendustest (eellingvistiline periood pikeneb, kuid ülejäänud kiireneb ).
Keele õppimiseks on erinevaid teooriaid :

Kinnitusteooria – see väljend, mida kinnitatakse, see jääb ka meelde

Nativistlik seletus/teooria – lapsel on bioloogiliselt programmeeritud keele omandamise võime (laps kuuleb keelt ja täidab selle reeglitega.

Interaktsionalism – keele arengule mõjub keskkondlike ja bioloogiliste arengute kombinatsioon.
N. Chomsky 1959 räägib, et analüüsimisel tehakse oluline viga – meie uurime keelt väljundipõhiselt, tulemus on esimene eesmärk. Tegelikult tuleks tähelepanu aga pöörata keele abstraktsetele reeglitele, mille abil lihtsate lausete perioodil lauseid hakatakse moodustama. Keeleõpet tuleks analüüsida nii: Mida me õpetasime --- mis on tulem, mida õpiti. Tulem sõltub sellisel juhul kasutatavast programmist. Tegelt ei saagi seetõttu jälgida, kuidas toimub keele omandamise protsess. Ei ole mõõteriista, mis mõõdaks tulemusi ajus, näitaks, mis seal tegelikult toimub. Alates neljandast eluaastast suudavad lapsed kasutada sõnu vastavalt sellele, kellega nad suhtlevad.
Asjad, mis saavad positiivse kinnistuse on alati tugevama mingi asja. Kiinitusmudel tagab positiivse käitumise. Skinner.
Bandura mudelõpe. Inimene käitub sellisena, nagu ta näeb teisi käitumas. Kui näeb, et selline käitumine toob edu, siis hakkab ka ise nii käituma aga kui ei too edu, siis ei hakka nii käituma.
Noorukiiga, murdeiga
Biopsühhosotsiaalne mudel – sellisena peaks noorukiea ps olema kirjeldatud. Toimub bioloogilisel ja psühholoogilisel tasandil 3-aastase kordus ehk hüppeline kasv. See on tingitud hormoonidest. Kui 11-12-aastasel on märgatavad sekundaarsed sootunnused (kehalised muutused, häälemurre jne). 9-aastaselt on hormoonid juba toodetud/olemas. Rasva- ja ka soorakke toodab hüpotaalamus ainult öösel. Kui ei magata korralikult, ei läbita puberteeti normaalselt. Lisaks kehalistele muutustele ka muutused ajus ehk müelinisatsioon (müeliini tekib rohkem, närvilõpmete juurde, sünaptiliste keskuste juurde, toimub sujuvam edasiandmine, kujunevad välja keerulisemad sünaptilised teed). Saab alguse areng frontaal ja prefontaalasju osades. Harjutakse kehaga (füüsiline liikumine aeglasem, kohmakam). Arvatakse, et kui kasvab kiirelt pikaks, siis peab ka tark olema, tegelt nii ei ole. Psühholoogilises pooles on tähtis lavatunnetuse efekt, teisalt tahaksid olla individuaalsed ja erilised, samas kuuluda mingisse gruppi. Riskivalmidus , ainulaadsuse tunne (minuga seda ei juhtu). Seda iseloomustab see, et riski- ja stressisituatsioonidest on võimalik välja tulla kahjustusteta. 16-aastaselt algab suhetekriis (suhete loomise vajadus). 19-aastaselt algab identiteedikriis (saan oma identiteeti korrigeerida, ümber teha, kui vaja (kooli vahetada vms). 16- aastastel on oluline romantiline armastus, suhted on olulised/tähtsad, „kõik või mitte midagi“ (kui armastab , siis on kogu aeg päike, kui ei, siis on kõik must). Hakkab tekkima enda ülelaiendamine (ta pani need riided selga – selge, ma meeldin talle, ta tegi mulle ukse lahti – selge, ma meeldib talle jne jne). Kasvab egotsentrism, tõlgendab teise käitumist nii, nagu ta seda ise näha tahab. Suhteid on palju, üks partner korraga, aga neid on palju. Armastus on juhitud egoismist, seotud „minaküpsusega“. Selleks, et õppida teist armastama, tuleb suhteid egoistlikult õppida. Suhted on olulised, kuna toimuvad kehalised muutused ja paljud neidst on seotud seksuaalvaldkonnaga. 19-aastaselt identiteedikriis. Oluline on vanematest distantseerumine. Identiteedi väljatöötamine käib koostöös sotsiaalse keskkonnaga.
Lapse kasvatusstiili (D. Baumeind, 1971 , 1991)
Viisid, mis on püsivad
4 lapsekasvatusstiilid:

Autoriteetne – Mõistlik vanemlik kontroll lapse tegevuse üle. Kõrge avastamistegevuse soodustamine (lubatakse riskida, aga kontrollitakse kogu aeg, et ei saaks viga). Kõrge vanemlik soojus (suhted, emotsioon ). Ootused on kõrged aga lapsega arvestavad. Need lapsed on liidrid , sest on saanud avastamistegvust katsetada, neil on kõrge enesekindlus , tegevus on motiveeriv, oskavad läbi rääkida ( hea soojussuhe), neil on kontroll (oskavad eesmärke lõpuni viia, kohustustunne), läheb akadeemiliselt hästi edukad ja andekad.

Autoritaarne – Ootused on kõrged. Soojus on madal. Madal toetus avastamistegevusel. Kontroll on kõrge. Need lapsed on õppinud tegema seda, mida neilt oodatakse , ennast avastada on saanud vähe. Need lapsed oskavad õhust lugeda emotsioone, sest tahavad kiitust saada. Väga head õppijad aga ei õpi selleks, et tahavad, vaid selleks, et peavad. Lähevad gruppidesse , neid on kerge mõjutada. Liidriks ei saa. Puuduv enesemotivatsioon ja piisav läbirääkimispõhjus. On korrelatsioonis laste arvuga (mida suurem, seda rohkem esineb).

Lubav , ükskõikne – Madalad ootused. Madal soojus. Madal kontroll. Ükskõikne avastamistegevus. Kõrge ärevuseg, kuna ei tea kunagi, mis juhtuda võib. Tal on vaja rutiini. Nt laps tuleb öösel purjus koju ja kolistab aga vanemad küsivad ainult, et mis sa kolistad, mitte, kus tuled vms

Lubav/hooliv käitumine – Kõrge soojus. Madalad ootused. Madal kontroll. Avastamistegevuse suhtes lubavus, kuid ei lubata haiget teha. Laps saab peremeheks peres. Läbirääkimisoskused väikesed, läbirääkimisoskused väikesed, läbi jõu ja kontrollitunde liidrid ( manipulatsioon ). Agressiivsed (pole harjunud olukorraga, et nad ei saa, mida tahavad).
Täiskasvanuiga
Olulised muutused bioloogilises kategoorias toimub naisega (menopaus). 25-eluaastast hakkab keha vähemaktiivsemalt toimima ja muutub haigustele vastuvõtlikumaks. Psühholoogiliselt midagi ei muutu. Kuskil 20-ndates algab oma karjääri üles ehitamine, mis peaks lõppema ~10 aastaga. Sinna sisse peaks kuuluma ka pere loomine (keerulisem naistele). 35-37-eluaasta raskem keskeakriis (ümberorienteerumine ja –hindamine, mis tulenevad pere loomisest).
Levinsoni puhul on oluline see, et ta on teinud meeste kohta uurimuse 1986.aastal ja see on nagu täiskasvanu mehe arengu mudel. Kuidas täiskasvanueas inimesed arenevad. Levinsoni järgi hakkavad inimised 40-45-aastaselt seadma elu küsimuse alla ja tulevikku orienteerumise asemel hakkavad tagasi vaatama oma elule. Kes positiivselt suudavad hinnata elu, näevad, et kõik, mis tegid on väärtuslik ja on võimalised hakkama liikuma vanaduse poole. Elustruktuuri moodustavad olulised inimsuhted , rollid (tööl, peres jne), inimese mina erinevad osad, millest osad elavad inimesed välja elus, aga osad mitte (kas allasurutud või nad ei tea nendest ). Rollide ümber tekibki elustruktuur. Elustruktuur on pidevalt dünaamikas. Ülemineku põhjustab rahulolematus põhikomponentidega (need on seotud rollide ja suhetega) siin elustruktuuris. Rahulolematus ei pruugi viia mitte ainult üleminekuni vaid ka sügava kriisini. Kui see elustruktuur, kus inimene ei tunne end enam hästi, on ennast ammendanud. Täiskasvanuea lõpp ja vanaduse algus on rasked ealiselt määrata. Muutuseid võib ainult vaadelda intelligentsuses (kasvab kuni 40—eluaastani). Liikuv intelligentsus langeb, kuna füsioloogiliselt ei ole inimene enam võimaline.
Vanaks jäädakse:
kandmise ja kulutamise teooria – keha mehhaanilised funktsioonid lõpetavad efektiivselt töötamise ja jääkained koguneva kehas ja rakkude taastoomisel vead, keha kulub ära. Samas ei seleta see seda, miks elavad naised meestest kauem. Kasuk räägivad bioloogilised muutused (naha elastsus, luude hõrenemine, reaktsiooniaeg , meelelised tajudd jne).
Geneetilise etteprogrammeerimise teooria – see väidab, et inimrakkude reprodutseerimisel on ajalimiit ja need pole siis enam võimelised jagunema.Ühel hetkel muutub bioloogiline kell keha hävitavaks (enesehävitus).

.DOC Laadi alla originaalfail 22 lk · .doc · 383 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

383 laadimist Kokku alla laetud

7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

pytsu Õppematerjali autor

Konspekt loengus läbi võetud materjalist, K. Uriko aines.

uriko arengupsühholoogia

Sarnased õppematerjalid

docx

Arengupsühholoogia

Ta kirjutab, et sel perioodil oli ta valmis vastu võtma ka Freudi teooriat. Ta polnud ülepingest võimeline enam magama. Ta pidi ette võtma pikki jalgsi matku. 1903 abiellus salaja ja alles 1904 nad tunnistasid seda. Avaldas oma teooria, et inimese käitumise põhjuseks on tingimine ja õppeprotsessid aastal 1909. 1913 aastal kirjutab Watson, et inimese käitumine ei erine kvalitatiivselt loomade käitumisest. Ta ütleb ka, et psühholoogia peab olema lõpuni objektiivne, mistõttu introspektsiooni andmeid kasutada ei saa. Psühholoogia eesmärgiks sai ennustamine ja kontrollimine. 1919 saavad Watsoni peamisteks katseisikutest imikud. Nad ei ole võimelised verbaalseid vastuseid andma. Ta uurib nende kaasasündinud emotsionaalseid reaktsioone nagu: 1. Hirm 2. Viha 3. Armastus Kõik muud ja hilisemad reaktsioonid on neist kolmest tingitud. Mis neid siis

Arengupsühholoogia

docx

Arengupsühholoogia loengukonspekt

Mõjutatud Locke'i poolt (filosoof- inimkäitumist võib seletada kogemuste ja õppimise terminites. Teadvuses ei ole midagi enne olla, kui ei ole kogemust.). 1909- inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsess. Ta uskus bioloogiasse vähe. Ütles, et võib kujundada tervest imikust ükskõik kelle. Ta uskus ka, et inimese vasaku või paremakäelisus on tingitud varasest õppimisest mitte geneetikast. Kas hirm loomade eest on kaasa sündinud või mitte? 1913- Psühholoogia peab olema lõpuni objektiivne, mistõttu ei saa kasutada introspektsiooni andmeid, mis kõnelevad teadusest. Teiseks: inimese käitumine ei erine kvalitatiivselt loomade käitumisest. Lisaks: - Teene: muutis psühholoogia eesmärki, mis siiani oli valdavalt kirjeldav. Rõhuasetuse muutis ta ennustamisele ja kontrollimisele. - Ükski võime ega isikuomadus pole kaasa süsndinud. - Arenevat last peeti hästi vormitavaks ja vastuvõtlikuks.

Arengupsühholoogia

docx

Arengupsühholoogia

S.Hall - sarnasused on bioloogilistes nähtustes; liigi arengut saab näha läbi indiviidi arengu  S.J.Gould  A.Gesell - Hall`i õpilane; inimese areng ei saa näidata liigi arengut; küpsemisteooria; bioloogiliste mehhanismide kompleks, mis suunab arengud, käitumist; rõhutas rohkem bioloogia põhisusele  J.Piaget 1882.a. arengupsühholoogia kui iseseisva distsipliini tekkimine W.Preyer - psühholoogia peab olema täpne, mitte muutuma filosoofiaks; kõne ja keele uuring A.Binet: Binet`-Simoni test (1905) - testid peaksid sisaldama palju erineva raskusastmega küsimusi. Rõhutati täpsust J.M.Baldwin - geneetiline loogika, hakkas rääkima lapse mõtlemisest, tõi sisse mõisted: assimilatsioon (keskkonna mõju organismile) ja akommodatsioon (peab olema valmis keskkonnaga suhestuma). Lapse areng toimub läbi erinevate astmete, mis on üksteisest eraldatud

Psühholoogia

docx

Arengupsühholoogia konspekt

Arengupsühholoogia Käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Pärilikkuse ja keskkonna osa erinevate psüühiliste protsesside, võimete arengus Mõjutavad vastastikku - Geenidest sõltub tundlikkus keskkonna mõjude suhtes - Varane keskkonna stimulatsioon mõjutab aju arengut - Tundlikkus tuleneb bioloogilistest faktoritest Füüsiline areng - eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng - lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng Sotsiaal emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes Arenguperioodid 2 esimest eluaastat - Imikuiga 1. eluaasta - Väikelaps Varane lapseiga eelkooliiga (2-7) Keskmine lapseiga kooliiga (7-11) Teismeiga (11-19) Varane täisiga (20-30ndad) - Üleminek täisikka (18-29) Keskmine täisiga (40-50ndad) Hiline täisiga (pärast

Arengupsühholoogia

docx

ARENGUPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED VASTUSTEGA

ARENGUPSÜHHOLOOGIA KORDAMINE 1. Arengupsühholoogia põhimõisted: areng, füüsiline-motoorne, kognitiivne, sotsiaalne, külbeline, ja vaimne arend, kasvamine, küpsemine, õppimine, sensitiivne periood, kriitline periood. Areng–igasugused muutused (käitumises, kognitiivsetes protsessides, suhetes jne). Areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskkonna, osa bioloogiliste tegurite poolt. Füüsiline ja motoorne areng–kasvamine, motoorsed oskused jm. Kognitiivne (tunnetuslik) areng tunnetusprotsessid (taju, mälu, mõtlemine jt ) , kõne Sotsiaalne areng (sotsiaal- emotsionaalne, psühho -sotsiaalne)–emotsioonid, suhtlemine. Kõlbeline areng –väärtused, hoiakud, õige -vale Vaimne areng –teadmised, oskused Kasvamine– pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine. Küpsemine–muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast (nt koogamine 2-3. elukuul, sootunnuste avaldum

Arengupsühholoogia

docx

Arengupsühholoogia

seepärast, et eellased olid puu otsas), viitas soolistele erinevustele vaimsete võimete osas. (- kas see polnud stanley hall mitte?) Assimilatsioon-akommodatsioon. Areng samaaegselt bioloogiline ja keskkonnast sõltuv Kohanemise mehhanismid - adaptatsioon: kuidas organism muudab keskkonda vastavalt vajadusele( Vt. J. Piaget) /in muudab keskkonda läbi kognitiivse tegevuse/ (oluline "biazee" mõjutaja). Üks olulisemaid kaasaegsema psühholoogia alusepanijaid. Oli ka esimese teadusliku psühholoogia ajakirja rajaja. 1903-1908. Andis välja kolmeköitelisele raamatu "Geneetiline loogika". Käsitleb lapse mõtlemise arengut. Raamatutega pani aluse lapse teadmiste arengu progressiivse arengu teooriale. Arvas, et areng toimub läbi järjestikkuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ning loogilise mõtlemise omamiseni. Oletas, et liikumine läbi erinevate

Arengupsühholoogia

doc

Varane lapseiga

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond Kadri Sirk AÜSR1 VARANE LAPSEIGA Referaat Juhendaja: dotsent Tiiu Kamdron Pärnu 2013 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. lapse areng.....................................................................................................................4 1.1. Lapsepõlv................................................................................................................4 1.2. Füüsiline ja motoorne areng...................................................................................5 1.3. Kognitiivne areng...................................................................................................6 1.4. Psühhosotsiaalne areng.................................................................................

Pedagoogika

doc

Arengupsühholoogia eksami konspekt

Arengupsühholoogia kordamisteemad 1. Arengupsühholoogia põhimõisted Areng – igasugused muutused käitumises jm suhetes ning protsessides. Füüsiline ja motoorne areng – kasvamine ja motoorsed oskused nt kirjaoskus Kognitiivne e tunnetuslik areng – taju, mälu, tunnetus ja kõne areng Sotsiaalne areng – emotsioonid ja suhtlemine Kõlbeline areng – väärtused, hoiakud, õige vale suhtumimne Vaimne areng – teadmised, oskused Kasvamine – pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine Küpsemine – muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast, sootunnuste avaldumine murdeeas Õppimine – keskkonna poolt tingitud muutus, inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimus muutus mis võib olla nii positiivne kui ka negatiivne Sensitiivne periood – periood, kus mingi võime areneb eriti kiiresti nt kõne kiire areng Kriitiline periood – teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlal perioodil, nt kõne om

Sotsiaaltöö

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (7)

Modesty: Esimene loeng ära liigitatud, teised loengu märgised puuduvad (loeng 2, loeng 3 jne..). Font üldiselt väike (Calibri 10) kuid vahepeal 11. Hästi kirjutatud konspekt kuid natuke pinnapealne, vajab täiustamist-lisa materjali läbitöötamist eksami jaoks. c :

12:08 31-01-2013