Kordamine - Inimene (0)

Immuunsüsteem on organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu. Eesmärgiks kahjustada organismis bioloogiliselt aktiivsed võõrvalgud. Immuunsüsteem hoiab ära haigustekitajatest tingitud koekhjustused, kõrvaldab kehasse tunginud mikroorganismid ,suudab hävitada vigaseks muutunud kehaomaseid rakke. Immuunsüsteemi saab tugevdada magades , värskeid vilju ja valgurikkaid toite süües, vitamine võttes, sporti tehes, süües vähe rafineeritud suhkrut. Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul, kaasasündinud immuunsus on päritud. Tsellulaarne reaktsioon (omandatud Immuunsus) tapjarakud. Humoraalne reaktsioon(omandatud Immuunsus) antikehad . Palavik - kehatempeartuur tõuseb tavalisest kõrgemaks. Ei ole haigus. Näitab, et organism reageerib nakkusele. Mõõdukas kehatemperatuuri tõus stimuleerib organismi kaitesmehhanisme ja pidurdab paljude patogeenide arengut. Allergia /ülitundlikkus - immuunsüsteemi liigatugev reaktsioon pealtnäha ohututele ainetele . Ainet, mis tekitab allergiat, nimetatakse allergeeniks.
Homöostaas - organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel. Humoraalne - hormoonid liiguvad koos vere ja koevedelikega organismis kõikjale, omavad olulist rolli elundkondade talitluse koordineerimises. Toimub aeglaselt, aga järjekindlalt. Hormoonid reguleerivad füsioloogilisi protsesse kas neid pidurdades või aktiveerudes. Neuraalne - närvisüsteemi talitluse aluseks on refleksikaar . Ärrituse poolt vallandatud signaal juhitakse kesknärvisüsteemi. Töötlemine. Töödeldud signaal juhitakse kesknärvisüsteemist efektorrakkudesse. Vajalik muutus vastava elundi talitluses. Asuvad lihastes või sisenäärmetes. Positiivne tagasiside – võimendatakse organismis tekkinud kõrvalekallet regulatsioonimehhanismide poolt veelgi(vere hüübimine, oksendamine ja sünnitamine.) Negatiivne tagasiside – kõrvalekalde kohta saadud signaalide põhjal muudetakse elundite ja elundkondade talitlust nii, et muutunud välistegurite toimel tekkinud kõrvalekalle organismi sisekeskkonnas väheneb (veresuhkru kontroll.)
Energiabilanss – energia saamine ja kulutamine, homöostaasilise kontrolli all. Kujuneb valemist E(energia)=A( ainevahetus )+K(kasv)+M( metaboolne energiakadu )+V(väljaheited)+ U(uriin)+T(töö). Positiivne energiabilanss – toidust tuleb piisav kogus või rohkem energiat. Negatiivne energiabilanss – inimene ei saa toiduga piisavat energiat, saab energiat organismi varuainetest.
Hingamine - glükoosi oksüdeerimise protsess. Hingamiskeskus piklikajus. Närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Kokku tõmbumisel sissehingamine. Lõtvumisel automaatne väljahingamine. Reageerib CO2 ja pH muutustele. CO2 ˄ ja pH ˅ - hingamine intensiivistub. Vereringe regulatsioon . Südame tööd mõjutab hingamisgaaside sisaldus veres, jäsemete liigutamine, vererõhk, adrenaliin .
Suitsetamine . Nikotiini toime – vähim kahjulik, stimuleerib närviülekannet, vähendab stressitunnet, tekitab sõltuvust, suurendab vere trombotsüütide kleepuvust. Vingugaasi toime – takistab hapniku edasikandmist. Tõrva toime – halvab ripsmed hingamisteedes, stimuleerib lima eritavaid rakke.
Veresuhkrusisalduse kontroll – Glükoosi hulk suur, vabastavad kõhunäärme rakud insuliini. Aktiveerib rakumembraanis transpordivalgud, glükoos siseneb rakku. Glükoosi hulk väike, kõhunääre sünteesib glükogooni. Aktiveerib ensüümid, mis lagundavad glükogeeni, glükoos verre, tõstab glc. sisaldust.
Maksa ülesanded - Vere glükoosisisalduse, aminohapete, rasvade sisalduse regulatsioon; plasmavalkude, kolesterooli süntees; punaste vereliblede süntees lootel; kahjulike ainete lahundamine; sapi tootmine; vitamiinide varu säilitamine.
Eritamine ja veebilanss- kehavedelike koguse ja koostise regulatsioonis põhiline roll neerudel. Saame ⅔ veest joogiga ja ⅓ toiduga. Asub hüpotalamuses, osmoretseptorid veresoontes. Vee kadu: janu, käbikeha toodab antidiureetilist hormooni.
Termoregulatsioon - inimesed endotermsed püsisoojased loomad, kehatemperatuur püsiv olenemata väliskeskkonnast. Temp. ˄ higistamine , veresooned laienevad . Temp. ˅ külmavärinad, veresooned ahenevad . Soojusbilanss – soojuse saamine sama suur kui soojuse kadu. Soojusjuhtivus - ülekanne ühelt kehalt teisele, kui need omavahel kontaktis . Konvektsioon - soojuse juhtimine õhu- või veevooluga. Aurustumine - aine muutumine vedelast olekust tahkeks . Soojuskiirgus - soojuskadu infrapunase kiirguse näol.
Treeningu füsioloogia – organismi varustamine energiaga kestval pingutusel: ATP ja KP (kreatiinfosftaat) varu (u 10 sek.); anaeroobne glükolüüs, (1-2 min.) lõppeb piimhappe tekkimisega ; aeroobne glükoosi lagundamine, lõppeb CO2 ja H2O-ga (tundideks.) Pikaajaline treening tugevdab lihaseid, kopse ja südant; organism kaotab palju energiat, vett ja soolasid.
Refleksikaar – närvisüsteemi talituse aluseks, kesknärvisüsteemi poolt esile kutsutud vastus ärritusele. Kaasasündinud refleksid – tingimatud, beebide esimestel eluaastatel esinevad refleksid, mis on olulised beebi ellu jäämiseks (otsimis-, imemisrefleks jms.) refleksikaared läbi seljaaju. Omandatud refleksid – tingitud refleksid, peaaju eri piirkonnad ja seljaaju, silmapupillide ahanemine, kaitserefleksid. Närviimpulssi liikumine - närvirakkude jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele, kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eritatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet. Sünaps - kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriitidega või keharakuga ja annab närviimpulsi edasi järgmisel rakule, enamik keemilised.
Sisenõrenäärmed – humoraalne regulatsioon, tagab organite/elundite vahelise koostöö ja stabiilse sisekeskkonna. Käbikeha, ajuripats, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, harknääre, neerupealised, kõhu nääre sugunäärmed.