Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
KEEMIA
Mateeriakogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus.
Aine – mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi.
Keemia – teadus ainete muundumisest ning nendega kaasnevatest nähtustest, uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained.
Element – kogum ühesuguse tuumalaenguga aatomeid. (Aine, mida ei saa keemiliselt enam lihtsamateks aineteks jagada)
Keemiline ühend – keemiliste elementite ühinemisel moodustuv ühend. Keemiliseks aineks ei loeta sulameid ja muid segusid (nt. õhk).
Molekulaine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida.
Lihtainemoodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest (O₂; Fe, Hg, S).
Liitaine – koosneb erinevatest keemilistest elementidest (H₂O; CO₂).
Aine agregaatolekud:
  • Tahke – aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik.
  • Vedel – molekulidevaheline kaugus on suurem ja nad võivad üksteisest mööduda.
  • Gaasiline – molekulidevaheline kaugus on suur ja nad liiguvad täiesti vabalt.
Aine füüsikalised omadused – omadused, mida saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata:
Aine keemilised omadused – omadused, mis on seotud aine koostise muutusega, keemiliste reaktsioonidega:

Materjal – keemiline aine, mille kasutamisel ei toimu keemilisi muutusi.
Materjaliteadusuurib materjalide struktuuri, omadusi ja kasutamist.
Materjalid võivad olla:

Materjalide omadused:
Segu – koosneb kahest või enamast lihtainest või keemilisest ühendist, mis pole keemiliselt üksteisega seotud ja võivad seetõttu esineda segus mistahes vahekorras. Puudub kindel keemiline koostis.
Homogeenne segu – segu, mille koostis on igas ruumipunktis identne (igas olekus, nt. õhk).
Heterogeenne segu – segu, mille koostis igas ruumipunktis pole ühesugune, koosneb mitmest eristatavast faasist (emulsioonid, kivimid, pulbrid, nt. graniit ).
Materjalide kokkusobivus sõltub ainete ja materjalide omadustest ning keskkonnast, millega nad on kokkupuutes.
Puhaste ainete materjalide omadused sõltuvad elementkoostisest ja mikro- ning makrostruktuurist
Mikrostruktuurstruktuur aatomite tasandil.
Makrostruktuurnäitab mismoodi on seotud suuremad osakesed.
Kemikaalaine mida valmistatakse või kasutatakse keemilistes protsessides.
Mineraallooduslik anorgaaniline aine.
Kivim – looduslike mineraalide kogum.
Ainete nimetamine:
  • Nimi – ei anna infot materjali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta.
  • Valem – 1. Empiirline - näitab aatomi liike, 2. Molekulvalem.
  • Tähtede ja nr komb. – identifitseeritakse interneti või käsiraamatute abiga (nt. toidulisandid )
  • Nomenklatuursed nimetused

Ainete tähistamine tehnilisted dokumentides :
  • CAS nr – kemikaali registreerimise number andmebaasis Chemical Abstract Service .
  • EINECS nr – aine rgistreerimise number Euroopa kaubanduslike ainete loetelus .

Ainete ohutuskaart :
  • Dokument, milles on aine või materjali kõige olulisemad omadused ja nende määramise normdokumendid . On kaasas iga aine ja materjali partii või pakendiga.
  • Dokument, mis antakse välja mingile tootele komisjoni poolt ja milles on fikseeritud nõuded, millistele peab vastama iga vastav toode või toote partii. Tootega kaasa ei anta .
    • Identifitseerimine (nimi jne.),
    • Koosis (keemiline, CAS, EINECS),
    • Ohtlikkus (omaduste kirjeldus),
    • Esmaabi viisid kemikaali sissehingamisel, allaneelamisel ja sattumisel nahale,
    • Tegutsemine tulekahju korral,
    • Õnnetuste vältimise abinõud,
    • Käitlemine ja hoiustamine ,
    • Mõju inimesele ja isikukaitsevahendid .

    Aatomüks tuum ja selle ümber selline arv elektrone, et aatom kui tervik oleks elektriliselt neutraalne.
    • Tuumalaeng võrdub prootonite arvuga tuumas,
    • Massiarv võrdub prootonite ja neutronite arvu summaga ,
    • Neutraalses aatomis on tuumalaeng ja elektronide arv võrdsed.
    Isotoopsama tuumalaengu kui erineva massiarvuga aatomiliik.
    Aatomi mass – tuuma massi ja elektronide massi summa. Määratakse eksperimentaalselt.
    Aatommassiühik – mikroosakeste massi mõõtühik, 1/12 C-12 aatommassist .
    Molekulmass – aine molekuli mass väljendatuna aatommassiühikutes.
    Ainehulkfüüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste arvu järgi. Ühikuna kasutatakse mooliselline ainehulk, milles sisaldub sama palju osakesi, kui 12-s grammis C-12-s ehk Avogadro arv osakesi.
    Avogadro arv 6,022¤10²³ on valitud selliselt, et ühe mooli mistahes aine mass grammides võrdub arvuliselt tema molekulmassiga.
    Molaarmass – ühe mooli aine mass grammides.
    Keemiline reaktsioonühtede ainete muundumine teiseks. Eelduseks on erinevate molekulide, aatomite või ioonide kokkupõrked.
    Aine massi jäävuse seadus – reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne . Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga.
    Aine koostise püsivuse seadus – igal keemilisel ühendil on kindel kvalitatiivne ja kvantitariivne koostis, mis ei sõltu ühendi saamisviisist.
    Kordsete suhte seadus – kui kaks elementi moodustavad teineteisega mitu ühendit, siis ühe elemendi mingi kindla massiga seotud teise elemendi massid suhtuvad teineteisesse nagu täisarvud.
    Ruumalaliste suhete seadus – püsivatel tingimustel suhtuvad reageerivate ja reaktsioonis tekkivate gaasiliste ainete ruumalas teineteisesse nagu täisarvud. Ruumalade suhe on määratud koefitsiendiga keemilise reaktsiooni võrrandis.
    Avogadro hüpotees – samal rõhul ja temperatuuril sisaldavad erinevate gaaside võrdsed ruumala ühesuguse arvu molekule.
    Katioon – ühe- või mitmeaatomiline osake, millel on positiivne laeng.
    Anioonühe- või mitmeaatomiline osake, millel on negatiivne laeng.
    Peroksiid – rühma O-O sisaldav oksiid (H₂O₂ vesinikperoksiid )
    HCl*
    Vesinikkloriidhape
    - kloriid
    HBr
    Vesinikbromiidhape
    -bromiid
    HF
    Vesinikfluoriidhape
    -fluoriid
    HI
    Vesinikjodiidhape
    -jodiid
    H₂S
    Divesiniksulfiidhape
    -sulfiid
    H₂SO₄*
    Väävelhape
    -sulfaat
    H₂SO₃
    Väävlishape
    -sulfit
    H₂CO₃
    Süsihape
    -karbonaat
    H₂SiO₃
    Ränihape
    - silikaat
    H₃PO₄
    Fosforhape
    -fosfaat
    HNO₃*
    Lämmastikhape
    -nitraat
    HNO₂
    Lämmastikushape
    -nitrit
    H₂CrO₄
    Kroomhape
    -kromaat
    H₃BO₃
    Boorhape
    -boraat
    H₃AsO₄
    Arseenhape
    -arsenaat
    Gaasaine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus.
    Aur – aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur.
    Gaaside omadused:
    • Kokkusurutavus ja paisuvus ,
    • Puudub kindel kuju, võtavad anuma kuju ja ühtib selle ruumalaga (mis sõltub temperatuurist ja rõhust).
    Ideaalne gaas – kujuteldav gaas, mille molekulid on omaruumata ja omavaheliste vastasmõjudeta massipunktid.
    Gaaside olekuparameetrid:
    • Rõhk (p)
    • Ruumala (V)
    • Temperatuur (T)
    • Aine hulk (n)

    Gaaside põhiseadused:
    • Boyle -Mariotte’i seadus – konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi ruumala pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga. PV= const . P₁/P₂=V₂/V₁ (isoterm)
    • Gay- Lussac ’i seadus – konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi ruumala võrdelises sõltuvuses temperatuurist. V/T=const. V₁/T₁=V₂/T₂ ( isobaar )
    • Charlesi seadus – jääval ruumalal on antud gaasi rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga. p/T=const., kui V=const. (isohoor)
    • Clapeyroni -Mendelejevi võrrand ehk ideaalse gaasi olekuvõrrand – pV=nRT, kui ühikuteks on rõhk p (Pa), mass (g), moolide arv n (mol), ruumala (m³), temperatuur T (K) ja R=8,314 J/ molK .
    • Daltoni seadus – gaaside segu üldrõhk võrdub kõikide segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. p(i)=p(üld)X(i) Moolimurd – X(i) – ühe komponendi moolide arvu suhe kõikide komponentide moolide arvuga. X(i)=n(i)/Ʃn

    Difusioon gaasilise aine molekulide liikumine suunas, kus antud gaasi osarõhk on väiksem.
    Gaasi suhteline tihedus – ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel.
    D=m₁/m₂=M₁/M₂ D(õhk)= M(gaas)/29 D(H₂)=M(gaas)/2
    Gaasi absoluutne tihedus – ühe liitri gaasi mass normaaltingimustel
    ρ=M(gaas)/22,4 (g/dm³)
    Kriitiline temperatuur – temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega.
    Kriitline rõhk – rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui ka gaasilises olekus ehk vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal.
    Reaalgaas – gaas, mille molekulidel on omaruumala ja molekulide vahel on vastasmõjud. Mida madalam on temperatuur ja suurm on rõhk, seda rohkem erineb ta ideaalsest gaasist. Van der Waalsi võrrand
    Atmosfäär:
    • Troposfäär - 0-10 km – 290-220 K 78% N₂
    • Stratosfäär – 10-40 km – 220-270 K 21% O₂
    • Mesosfäär – 40-80 km – 270-180 K 1% Ar, 0,03% CO₂
    • Termosfäär –80-250 km – 180-1500 K - N₂

    250-500 km –180-1500 K - O
    • Eksosfäär – 500-1000 km – 1500

    1000-2500 km – 1500
    • 2500
    Plahvatusohtlikud gaasid:
    • C₂H₂ (2,5...80)
    • Majapidamisgaas (5...35)
    • CH₄ (5...15)
    • NH₃ (15,5...27)

    Metaan - CH₄ Põleb sinise leegiga: CH₄ + 2O₂ > CO₂ +2H₂O
    • Maagaasi koostises 60-90%
    • Kasvuhoonegaas
    • Vähemürgine
    • Narkootilise toimega
    • Lämmatav gaas
    • Kasutatakse kütusena ja vesiniku tootmises
    • Transporditakse torujuhtmetes, vedelgaasi tankerites, veoautodega.
    Freoonid - Inertsed, kergesti veeldatavad, tuleohutud ja suurt aururõhku omavad gaasid.
    • Lõhnatud
    • Suure lekkevõimega
    • Kahjustavad osoonikihti, kasvuhoonegaas
    • Üle 400C lagunevad mürgiseks fosgeeniks
    Väävelvesinik – väävli aatomeid sisaldavatest ainetest tekkiv ühend
    • Värvuseta
    • Väga mürgine (mädamuna lõhnaga)
    • Kogunevad kohtadesse , kus:

  • Kanalisatsioonikaevud ja -trassid,
  • Põhjavee šahtikaevud ja mineraalvee allikad,
  • Nafta - ja naftasaaduste mahutid,
  • Heitvete mahutid.
    Süsinikdioksiid
    • Lahustub vees
    • Kasvuhoonegaas
    • Suures konsentratsioonis mürgine

    Aurustumissoojusenergiahulk, mis on vajalik ühe mooli vedeliku aurustamiseks keemistemperatuuril.
    Keemistemperatuur – temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Mida madalam on rõhk, seda madalam on keemistemperatuur.
    Faasidiagrammid
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte #1 Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte #2 Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte #3 Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte #4 Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte #5 Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte #6 Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte #7 Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte #8 Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte #9 Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte #10 Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte #11 Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte #12 Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte #13 Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte #14 Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte #15 Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte #16 Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte #17 Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte #18 Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte #19
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 200 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor enelyy123 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Väga põhjalik kokkuvõte, kordamisküsimuste vastused ning mõned valemid.

    Märksõnad

    Mõisted

    keemiline ühend, molekul, lihtaine, liitaine, materjaliteadus, homogeenne segu, mikrostruktuur, makrostruktuur, kemikaal, mineraal, kivim, empiirline, aatom, isotoop, aatomi mass, aatommassiühik, molekulmass, ainehulk, masside summa, ruumalade suhe, avogadro hüpotees, katioon, anioon, peroksiid, ideaalne gaas, difusioon, kriitline rõhk, reaalgaas, stratosfäär, metaan, freoonid, väävelvesinik, aurustumissoojus, keemistemperatuur, faasidiagrammid, sublimatsioonikõver, superkriitiline olek, aur, absoluutne niiskus, suhteline niiskus, kastepunkt, rõhu kastepunkt, viskoossus, märguvad pinnad, pindaktiivsed ained, looduslik vesi, karbonaatne karedus, lahustuvus, kristallisatsioon, moolimurd, normaalsus, kolloidlahused, väljasoolamine, jaotusseadus, ekstraheerimine, ideaallahused, mitteelektrolüüdid, lahuse leemistemperatuur, lahuse külmumistemperatuur, elektrolüüt, vee ioonkorrutis, coca, fenoolftaleiin, metüüloranz, lakmus, hüdrolüüs, võreenergia, amorfsed ained, silikaat, vedelad kristallid, kristalsed ühendid, monokristall, polükristall, röntgenstruktuusanalüüs, agregaadid, aglomeraadid, granuleerimine, poorid, poorsus, efektiivne tihedus, tegelik tihedus, mikroskoopia, sulam, roostevabad terased, korrosioonikindluse tõstmiseks, kuumustugevad terased, valuteras, süsinikteras, keskmetallid, rasked metallid, allumiinium, dispergeeritud süsteem, suspensioonid, emulsioonid, dispegeerimismeetod, poolkolloidid, geel, koagulatsioon, asorbent, adsorptsiooniisoterm, vesivärvid, lakk, lakk, keemiline reaktsioon, soojusefekt, mittepööratav reaktsioon, tasakaaluolek, dünaamiline tasakaal, tekivad katalüsaatorimürgid, promootorid, redoksreaktsioon, oksüdeerija, galvaanielement, galvaanielemendi elektromotoorjõud, soolasild, anood, katood, standartne elektroodpotentsiaal, nernsti võrrand, keemilised vooluallikad, elektrolüüs, aine mass, keemiline korrosioon, kuumuskindlus, elektrokeemiline korrosioon, anaeroobsed bakterid, erosioonkorrosioon, torustike sektsioneerimine, korrosioon, legeerimine, metallkatted, elektrokeemiline katmine, oksiid, biokile, plastid, head elektri, ehituse järgi, lineaarsed polümeerid, polüetüleen, kõrgrõhupolüetüleen, madalrõhupolüetüleen, polüpropüleen, polüvinüülkloriid, polüstüreen, sünteetiline, silikoonid, teflon, biolagundatavad polümeerid

    Meedia

    Kommentaarid (1)

    skuzmi profiilipilt
    15:36 04-01-2017


    Sarnased materjalid

    80
    docx
    Keemia ja materjaliõpetus
    68
    docx
    Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal
    62
    doc
    YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus
    11
    pdf
    Keemia ja materjaliõpetus-eksami kordamisküsimused vastustega
    15
    doc
    Keemia ja materjaliõpetuse Eksami kordamisküsimuste vastused
    33
    doc
    Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011
    30
    docx
    Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused
    72
    pdf
    Keemia ja materjaliõpetus-YKI3030-eksami kordamisküsimused ja vastused 2016 2017





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun