Füüsika 8. klassi materjal (1)

Füüsika 8. klassi materjal

Valemid
1) tihedus (ρ)
massiühik m m = mass ρ = tihedus
tiheduseühik = ruumalaühik ρ = V V = ruumala
Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass.
Näide: Jäätüki mass on 4,5 kg ja ruumala on 5 dm3. Kui suur on tihedus?
m
ρ = m : V
m = ρ x V
V = m : ρ
= 4,5 kg Aine tiheduse saab arvutada valemist : m
V = 5 dm3 4,5 kg kg ρ = V
ρ = ? ρ = 5 dm3 = 0,9 dm3
Vastus: jää tihedus on 0,9 kg/dm3.
2) kiirus (v)
teepikkus s s = teepikkus V = kiirus
Kiirus = aeg V = t t = aeg
3,6 km/h = 1 m/s
N V = s : t
s = V x t
t = s : V
äide: Reisilennuki kiirus on 300 m/s. Kui suure teepikkuse lendab lennuk veerand tunniga?
V = 300 m/s s = V x t s = 300 m/s x 900 s =
t = 15 min = 900 s = 270 000 m = 270 km
s = ?
Vastus: Lennuk lendab veerand tunniga 270 km.
3) võnkesagedus (f)
1 . 1 . f = võnkesagedus
Võnkesagedus = võnkeperiood f = T T = võnkeperiood
Võnkesagedus - võngete arv ühes sekundus.
Võnkeperiood – aeg, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks.
Ühik on 1 Hz (1 herts ). 1 kHz = 1000 Hz 1MHz = 10 6 Hz
Sagedus on üks herts, kui pendel teeb ühe täisvõnke ühe sekundi jooksul.
4) gravitatsiooni- ehk raskusjõud (F)
F = m x g F = kehale mõjuv raskusjõud m = keha mass
g = tegur, mille väärtus maapinnal on g = 9,8 N/kg (njuutonit kilogrammi kohta).
5) optiline tugevus (D)
1 . 1 D = läätse optiline tugevus
Optiline tugevus = fookuskaugus D = f f = fookuskaugus
Mõõtühik on 1 diopria (lühend 1 dptr). Üks dioptria on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on üks meeter.
6) rõhk (p)
jõud . F p = rõhk S = pindala 1 Pa = 1 N
Rõhk = pindala p = S F = jõud Ühik on 1 Pa 1 m 2
Näide: klotsi mass on 5 kg. Kumb avaldab suuremat rõhku?
Väiksema tahu pindala on 50 cm2 ehk 0,005m2. Suurema tahu pindala on 100 cm2 ehk 0,01 m2.

arvutame raskusjõu. F=mg F = 5 kg x 10N/kg = 50 N

väikesele (2) tahule toetumisel on rõhk p1 x 50 N : 0,005 m 2 = 10 000 Pa

suurele (1) tahule toetumisel on rõhk p2 = 50 N 0,01 m2 = 5000 Pa
Vastus: mida väiksem on rõhk, seda suurem on antud jõu korral rohk.
7) raskusest põhjustatud vedeliksamba rõhk (p)
...on võrdne samba kõrguse, vedeliku tiheduse ja teguri g korrutisega.
p = ρ x g x h
p = rõhk ρ = tihedus ´g = 9,8 N/kg h = kõrgus
8) võimsus (N)
Tehtud töö . A A = töö t = aeg
Võimsus = töö tegemiseks kulunud aeg N = t N = võimsus
Võimsus näitab ajaühikus tehtud töö suurust. Ühik on 1 W ( vatt ).
1 J
1 W = 1 s
9) töö (A)
Töö = jõud x teepikkus
A = F x s A = töö F = jõud s = teepikkus
Tööühik = jõuühik x teepikkuse ühik 1 J = 1 N x m
10) kineetiline energia (E)
mV2 E = kineetiline energia m = mass V = kiirus
E = 2
Kineetiline energia E on võrdne keha massi ja kiiruse ruudu poole korrutisega.
OPTIKA EHK VALGUSÕPETUS
Valgus
Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha.
Soojad valgusallikad on kehad, mis kiirgavad valgust seetõttu, et on kuumad. Samuti kiirgavad infravalgust. Näiteks: lõke, Päike, elektripirnis olev traadike jne.
Külmad valguallikad kiirgavad soojust, olles ise külmad. Ei kiirga infravalgust, seetõttu tarbivad vähem energiat. Näiteks emased jaanimardikad, virmalised , teleriekraan jne.
Valgust, mida inimesed näevad, nimetatakse nähtavaks valguseks, kuid lisaks sellele on olemas valgus, mida ei ole silmaga näha ja seda kutsutakse infravalguseks (lühend IV). Infravalguse toimel kehad soojenevad ja seetõttu kutsutakse seda ka soojuskiirguseks.
Ultravalgus (UV) kutsub nahas esile punetust ja põletikku (pikemaajalisel päevitamisel). See on samuti nähtamatu ning seda liigitatakse kahte rühma – ohtlik ja väheohtlik. Ohtlik võib tekitada nahavähki, mikroorganismidele mõjub surmavalt. Seetõttu kasutatakse seda haiglates mikroorganismide hävitamiseks. Maad katseb selle eest osoonikiht. Päevitami-sel tekkiv pruun pigment nahas kaitseb ultravalguse eest.
Valguse levimine
Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi.
Valgusvihud:

Hajuv valgusvihk – moodustub teineteisest eemalduvatest valguskiirest.

Paralleelne valgusvihk – moodustub paralleelsetest valguskiirtest.

Koonduv valgusvihk – moodustub teineteisele lähenevatest valguskiirtest.
Valgusel on energiat. Hajuvas valgusvihus olev ese saab seda vähem energiat (valgust), mida kaugemal ta valguallikast on. Koonduvas valgusvihus saab seda rohkem energiat, mida lähemal ta on valguskiirte lõikumiskohale. Paralleelses valgusvihus olev ese saab ühepalju energiat sõltumata eseme ja valgusallika vahelistest kaugustest.
Valguse peegeldumine
A B A’ B’
kiire peegeldumine paralleelne vahusvihk hajuv valgusvihk
Valguse murdumine
Valguse levimisel optiliselt hõredamast(õhk) keskkonnast optiliselt tihedamasse(klaas), muurdub valguskiir pinna ristsirge poole.
Õhk
Langemisnurk (α)
15º
30º
45º
Klaas
Murdumisnurk (γ)
10º
20º
28º
Õhk
Langemisnurk (α)
60º
75º
90º
Klaas
Murdumisnurk (γ)
35º
40º
42º

Silm

Võrkkestale tekib eseme tõeline, vähendatud ja ümberpööratud kujutis.
Kolvikesed reageerivad värvustele, kepikesed valgusele .

Valgus

Spektri värvid: punane, oranž, kollane, roheline, helesinine, sinine ja violetne. POKRHSV
Kang
Kangiga töötades võidetakse jõus, kuid kaotatakse teepikkuses.

Heli

Heli kuuldakse seetõttu, et heliallikas hakkab võnkuma, seetõttu hakkab ümbritsev õhk samuti võnkuma ning see võnkumine paneb kõrvas asuva trummikile võnkuma. Seetõttu õhuta ruumis heli ei levi. Mida suurem on heliallika võnkesagedus, seda kõrgemat heli see tekitab. Kõige madalam helisagedus, mida inimene kuuleb , on 16 Hz. Sellisel juhul sooritab heliallikas ühes sekundis 16 täisvõnget. Kõrgeimaks heliks , mida inimene kuuleb, loetakse 20 000 Hz. Heli, mille sagedus on alla 16 Hz, nimetatakse infraheliks (inimesele ohtlik). Heli, mille sagedus on suurem kui 20 000 Hz, nimetatakse ultraheliks ( imikud kuulevad). Heli levib õhus laineliselt. Õhus levib heli 330 m/s, vees 1450 m/s. Heli valjust mõõdetakse bellides. Sagedamini kasutatakse ühikut 1dB (1 detsibell ).
1 dB = 0,1 B. Üle 180 dB on surmav .
Valemid
1) ülekandearv
suurema hammasratta hammaste arv
ülekandearv = väiksema hammasratta hammaste arv
2) kasutegur
Kasulik töö kasulik töö – töö, mida tehakse lihtmehhanismita
Kasutegur = kogu töö kogutöö – töö, mida tehakse lihtmehhanismi kasutamisel
3) sulamissoojus
Sulamiseks vajalik soojushulk Q
sulamissoojus = aine mass λ = m ühik on 1 J/kg
4) aurustumissoojus
Aine aurustumiseks vajalik soojushulk Q
Aurustumissoojus = aine mass L = m ühik on 1 J/kg
Mõisted
Kineetiline energia – energia, mida aineosakesed omavad liikumise tõttu.
Potensiaalne energia – eneriga , mida aineosakesed omavad vastastikmõju tõttu.
Siseenergia – kineetiline energia + potensiaalne energia.
1 kalor – soojushulk, mille abil saab tõsta 1g vett 1ºC võrra.
Soojusülekanne – keha siseenergia levimine ühelt kehalt teisele.
Soojuslik tasakaal – antud ja saadud soojushulk on võrdsed.
Erisoojus – kui suur soojushulk peab kehale kanduma, et 1 kg massiga keha soojeneks 1ºC
Soojusülekande liigid:

soojusjuhtivus – siseenergia levimine ühelt aineosakeselt teisele

konvektsioon – siseenergia ülekandumine õhu kaudu

kiirgus – kehad saavad energiat kiirguse abil
Millest sõltub keha kiirguse hulk?
Keha pindalast, temperatuurist, tumedusest/heledusest.
Millest sõltub kehale üle kantud soojushulk?
Temperatuurist, massist, ainest.
Valge pind – pind, millelt peegeldub vähemalt 95 % peale langevast valgusest.
Must pind – pind, millelt peegeldub alla 5% peale langevast valgusest.
Hall pind – pind, millelt peegeldub peale laengevast valgusest 5-95%
Aatom koosneb tuumast (+laenguga) ja elektronkattest. Elektronkattes tiirlevad elektronid, mis on – laenguga. Tuumas on prootonid , mis on +laenguga. Seal on ka neutronid , mis on 0-laenguga. Kõige väiksemad aineosakesed on nukleonid , mille koostisosad on kvargid.
1 jalg = 30,5 cm 1 küünar = 53 cm 1 süld = 1,8 m