Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika 8. klassi materjal (1)

2 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui suur on tihedus?
  • Kumb avaldab suuremat rõhku?
  • Millest sõltub keha kiirguse hulk?
  • Millest sõltub kehale üle kantud soojushulk?

Lõik failist

Füüsika 8. klassi materjal


Valemid
1) tihedus (ρ)
massiühik m m = mass ρ = tihedus
tiheduseühik = ruumalaühik ρ = V V = ruumala
Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass.
Näide: Jäätüki mass on 4,5 kg ja ruumala on 5 dm3. Kui suur on tihedus?
m
ρ = m : V
m = ρ x V
V = m : ρ
= 4,5 kg Aine tiheduse saab arvutada valemist : m
V = 5 dm3 4,5 kg kg ρ = V
ρ = ? ρ = 5 dm3 = 0,9 dm3
Vastus: jää tihedus on 0,9 kg/dm3.
2) kiirus (v)
teepikkus s s = teepikkus V = kiirus
Kiirus = aeg V = t t = aeg
3,6 km/h = 1 m/s
N V = s : t
s = V x t
t = s : V
äide: Reisilennuki kiirus on 300 m/s. Kui suure teepikkuse lendab lennuk veerand tunniga?
V = 300 m/s s = V x t s = 300 m/s x 900 s =
t = 15 min = 900 s = 270 000 m = 270 km
s = ?
Vastus: Lennuk lendab veerand tunniga 270 km.
3) võnkesagedus (f)
1 . 1 . f = võnkesagedus
Võnkesagedus = võnkeperiood f = T T = võnkeperiood
Võnkesagedus - võngete arv ühes sekundus.
Võnkeperiood – aeg, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks.
Ühik on 1 Hz (1 herts ). 1 kHz = 1000 Hz 1MHz = 10 6 Hz
Sagedus on üks herts, kui pendel teeb ühe täisvõnke ühe sekundi jooksul.
4) gravitatsiooni- ehk raskusjõud (F)
F = m x g F = kehale mõjuv raskusjõud m = keha mass
g = tegur, mille väärtus maapinnal on g = 9,8 N/kg (njuutonit kilogrammi kohta).
5) optiline tugevus (D)
1 . 1 D = läätse optiline tugevus
Optiline tugevus = fookuskaugus D = f f = fookuskaugus
Mõõtühik on 1 diopria (lühend 1 dptr). Üks dioptria on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on üks meeter.
6) rõhk (p)
jõud . F p = rõhk S = pindala 1 Pa = 1 N
Rõhk = pindala p = S F = jõud Ühik on 1 Pa 1 m 2
Näide: klotsi mass on 5 kg. Kumb avaldab suuremat rõhku?
Väiksema tahu pindala on 50 cm2 ehk 0,005m2. Suurema tahu pindala on 100 cm2 ehk 0,01 m2.
  • arvutame raskusjõu. F=mg F = 5 kg x 10N/kg = 50 N
  • väikesele (2) tahule toetumisel on rõhk p1 x 50 N : 0,005 m 2 = 10 000 Pa
  • suurele (1) tahule toetumisel on rõhk p2 = 50 N 0,01 m2 = 5000 Pa
    Vastus: mida väiksem on rõhk, seda suurem on antud jõu korral
  • Füüsika 8-klassi materjal #1 Füüsika 8-klassi materjal #2 Füüsika 8-klassi materjal #3 Füüsika 8-klassi materjal #4 Füüsika 8-klassi materjal #5 Füüsika 8-klassi materjal #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-09-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 96 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kätlin L. Õppematerjali autor
    8.klassi füüsika valemid, valguse levimine ja peegeldumine ja murdumine, heli, mõisted

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    9
    doc

    Füüsika kordamine 8.klass

    KORDAMISKÜSIMUSED FÜÜSIKA 8. klass 1. Mida uurib füüsika? FÜÜSIKA ­ loodusteadus, mis uurib füüsikalisi nähtusi ja füüsikalisi omadusi 2. Mis on keha? KEHA ­ mistahes uuritav objekt. Näiteks: maakera, pall jne. 3. Mis on nähtus? NÄHTUS ­ igasugune muutus looduses (protsess). Füüsikaliste nähtuste korral ei toimu aine muundumist. Näiteks: liikumine, sulamine, jäätumine 4. Milleks kasutatakse füüsikalisi suurusi? FÜÜSIKALINE SUURUS ­ võetakse kasutusele nähtuse või keha omaduste täpseks

    Füüsika
    thumbnail
    5
    docx

    Füüsika katseteks

    OPTIKA Valgusallikas ­ valgust kiirgav keha. Valguse levimine ­ valguse kandumine ruumi. VALGUS LEVIB SIRGJOONELISELT. Hajuv valgusvihk - teineteisest eemalduvad valguskiired Paralleelne valgusvihk ­ paralleelsed valguskiired Koonduv valgusvihk ­ teineteisele lähenevad valguskiired Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . VÕRDSED Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust (koondumispunkti nimetatakse peegli fookuseks). Hajus valgus ­ valgus, millel puudub kindel suund. Hajus peegeldumine ­ valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. Mida tumedam on keha pind, seda rohke valgust kehas neeldub ja vähem peegeldub. Nägemiseks on vaja valgust. Silmapõhjas on valgustundlikud rakud, nendes valgus neeldub. Rakkudes aine laguneb ning selle tulemusena tekib rakkudes erutus, mis kandub ajju. Seda tajume valgusena. Vari ­ piirkond, kuh

    Füüsika
    thumbnail
    8
    pdf

    Eksamiks kordamine füüsika 8. klass

    Füüsika 8.kl Päikeses muundub vesinik heeliumiks, ta on üks tähtedest. Planeedid alates päikesest on Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Päikesesüsteemia kehade tõmbejõud tagab süsteemi terviklikkuse. Maa atmosfäär muutub kõrgemal hõredamaks. Aastaajad vahelduvad, sest Maa pöörlemistelg pole tiirlemisasendiga risti. Võnkumiseks nim liikumist, mis kordub teatud ajavahemiku järel, keha läbib sama tee edasi-tagasi. amplituudasend on pendli asukoht, kus liikumise suund muutub ja pendel hakkab tagasi liikuma. Võnkeperiood (T)-ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke tegemiseks (s). T=t/n t-aeg n- võngete arv Võnkesagedus (V)- mitu täisvõnget teeb keha ühes ajaühikus (Hz). V=1/T amplituud on keha suurim kaugus taskaaluasendist. periood on ühe täisvõnke kestvus. sagedus näitab, kui mitu võnget tehakse sekundis. sagedus on võrdne võnkeperioodi pöördväärtusega. f=1/T ühik on Hz, üks

    Füüsika
    thumbnail
    4
    doc

    Füüsika kordamine (Kokkuvõte teemadest)

    Füüsika kordamine Valguse peegeldumine: * Langev kiir on peegelpinnale suunduv valguskiir. * Peegeldunud kiir on peegelpinnalt lahkuv valguskiir. * Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel (tähistatakse tähega ). * Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel (tähistatakse tähega ). * Langemis ja peegeldumisnurk on tasasel pinnal võrdsed. * Kumer peegelpind hajutab valgust. * Nõgus peegelpind koondab valgust. * Hajus peegeldumine on valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. * Peegelpind on keha pind, mis peegeldab valgust kindlas suunas. * Mattpind on keha pind, mis peegeldab valgust hajusalt. * Valguse peegeldumisel ja neeldumisel kehtib energia jäävuse seadus. Valguse murdumine: * Valguse murdumine on valguse levimise suuna muutumine kahe optilise keskkonna piirpinnal. * Murdunud kiir on valguskiir, mis levib teise keskkonda. * Murdumisnu

    Füüsika
    thumbnail
    6
    odt

    Füüsika teemad (7-9 klass)

    Keha näeme värviliselt kuna kehale langeva liitvalguse korral peegeldub tagasi see spektri värv mis värvi keha on. (Teised spektri värvid neelduvad kehas) Inimene tajub ainult kolme värvi. Valgusfilter laseb läbi ainult seda värvi valgust, mis värvi ta ise on. (Ülejäänud spektri värvid valgusfiltris neelduvad) Valgusfilter on värviline läbipaistvast materjalist keha. Mehaanika Mehaanika on füüsika osa, mis tegeleb kehade liikumise ja vastandik mõjuga. Otsene mõõtmine - Mõõteriistaga mõõdetakse otsitavat suurust. Kaudne mõõtmine ­ Ei mõõdeta otsest suurust. Arvutatakse välja otsitav suurus. Tihedus Tihedus on füüsikaline suurus mis näitab ühikulise ruumalaga aine massi. =m/V - Tihedus m- Mass V- Ruumala Liikumine Liikumiseks nim

    Füüsika
    thumbnail
    6
    docx

    Füüsika kordamine 7-9. klass

    Keha näeme värviliselt kuna kehale langeva liitvalguse korral peegeldub tagasi see spektri värv mis värvi keha on. (Teised spektri värvid neelduvad kehas) Inimene tajub ainult kolme värvi. Valgusfilter laseb läbi ainult seda värvi valgust, mis värvi ta ise on. (Ülejäänud spektri värvid valgusfiltris neelduvad) Valgusfilter on värviline läbipaistvast materjalist keha. Mehaanika Mehaanika on füüsika osa, mis tegeleb kehade liikumise ja vastandik mõjuga. Otsene mõõtmine - Mõõteriistaga mõõdetakse otsitavat suurust. Kaudne mõõtmine ­ Ei mõõdeta otsest suurust. Arvutatakse välja otsitav suurus. Tihedus Tihedus on füüsikaline suurus mis näitab ühikulise ruumalaga aine massi. =m/V - Tihedus m- Mass V- Ruumala Liikumine Liikumiseks nim

    Füüsika
    thumbnail
    13
    pdf

    Füüsika

    1. VALGUSÕPETUS Valguse peegeldumine valguse mõiste- valgus on nähtus, kus valgus langeb mingile pinnale ja pöördub sealt samasse keskkonda tagasi Peegelpinna ristsirge - valguskiire langemispunktist pinnaga risti tõmmatud sirgjoon Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kui asetada valguskiire teele mingi valgust mitteläbilaskev keha-paberleht,peegel-, siis valguskiire suund muutub ja valguskiir pöördub samasse keskkonda tagasi. Pinna ristsirge ehk pinnanormaal joonestatakse punktist, kuhu kiir peeglil langeb. Valguse langemisnurgaks loetakse nurka langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. Valguse peegeldumisnurgaks loetakse nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Peegeldumisel on kiirte käik pööratav. Valguse peegeldumisnurk on võrdne valguse langemisnurgaga (β = α). Katse: Suuname laserikiire peeglile. Valgus langeb peeglile ja peegeldub sellelt. Näeme, et peegeldunud kiir levib mingis teises suunas. Muutes valguse langemisnurka, muudab k

    Aineehitus
    thumbnail
    6
    odt

    Optika ja Mehaanika

    1. Valgusõpetus § Valguse levimine. Vari o Valgusallikas ­ keha, mis kiirgab valgust. o Valguskiir ­ kujutatakse joone abil, millel olev nool näitab valguse levimise suunda. o Täisvari ­ ruumipiirkond, mida valgusallikas ei valgusta. o Poolvari ­ piirkond, mida valgusallikas valgustab osaliselt. o Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. o § Valguse peegeldumine o Langemisnurk ­ nurk langeva kiire ja pinna ristsirge vahel (tähistatakse: ). o Peegeldumisnurk ­ nurk peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel (tähistatakse: ). o Mattpind ­ pind, mis peegeldab valgust hajusalt. o Tasapeegel: peegeldumisel tasapeeglilt vahetub parem-vasak pool, valgusvihk jääb aga endisel

    Füüsika




    Kommentaarid (1)

    Ingiluts profiilipilt
    Ingiluts: ülesandeid võiks rohkem olla
    10:50 06-03-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun