Ökoloogia (7)

Ökoloogilised tegurid
Ökoloogilised tegurid-organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid.
Jaotuvad kolmeks:
1) abiootilise teg.(eluta loodus)
*kliimateg.-temp,sademed,niiskus,valgus,tuul
*elukeskkond-õhk,vesi, muld
2)biootilised teg.(elus loodus-org.kooselu)-mõju võib olla kasulik,kahjulik või neutraalne .Kõik teised org., taimed,loomad.
3) antropogeensed teg.(inimtegevuse mõju).
Valguse mõju organismidele:
*rohelistele taimedele fotosünteesiks
*niidul kasvavad valguselembelised taimsed,sest nad tahavad palju valgust
*mullamutt,aga ei vaja valgust,sest tema silmad on taandarenguga.
*hämaras ja videvikus tegutsevatel loomadel on arenenud väga suured silmad
Päevase valgusperioodi pikkus mõjutab organismide elutegevust:
Fotoperiodism-org. reaktsiooni ööpäevase valgus-ja pimedusperioodi muutus ( avaldus taimeriigis,ehituslikud ja talituslikud muutused,õite moodustamine) Vastavalt sellele eristatakse lühi-ja pikapäevataimed.
Lühipäevataimed- riis , kanep , tubakas .Õied moodustuvad aint siis,kui päevavalguse periood ei üle 12h.
Pikapäevataimed-vajavad õitsemiseks enam kui 12h.Sinna kuuluvad jänesekapsas,nisu-,odrasordid.Lisaks veel taimeliike,kuid mis ei sõltu päevapikkusest (võilill).
Infra -ja ultravalguse toime:
Soojuskiirgus - nim.osa maapinnale jõudnud valguskiirgusest needub objektides nind muundub pikalainelisemaks infravalguseks.
*kõigusoojased loomad saavad end valguse käes soojendada-s.t tõsta temp.
*kui aga intensiivsus muutub suureks ja tekib ülekuumenemine,siis püüab ta varju leida.
*taimsed ei saa kohta muuta,sp esineb neil kaitsekohastumisi
*õistaimsed keeravad oma lehed vastavalt valguse suunale ning osa on kaetud valgust hajuvate karvadega.
*ülemäärane päevitamine kahjulik,põhjustab DNA mutatsioone ja vähki nakatumist
Ultavalgus on meile kasulik,kuna aitab sünteesida D-vitamiini meie naharakkudes
Temperatuuri mõju organismidele:
*kõigusoojaste org. ainevahetus pole nii intensiivne, st sõltub nende kehatemp . Väliskeskkonna temperatuurist
*püsisoojased org. suudavad säilitada sise temp. isegi kui välistemp. on madal
*taimedel on talvel puhkeperiood
*kõigusoojased loomad lähevad soojematesse paikadesse talveunne -ainevahetus aeglustub ja energiavajadus on minimaalne
*taliuinakus on karu ja mäger-juhuslike asjaolude tõttu võib see katkeda
Ökoloogilise teguri toime organismidele:
*sõltub teguri intensiivsusest ja org. omadustest
*kujutatakse graafiliselt
*temp. intensiivsust mõõdetakse kraadides , selle toimet hinnata taime arengu või ainevahetuse intensiivuse järgi
Alumine taluvuslävi- nim. ökoloogilise teguri intensiivsuse taset,mille alanedes org. areng seiskub ning siis hukkub.(kasv pidurdub 4kraadi juures ja madal temp.püsib siis taim hukkub.)
Ülemine taluvuslävi- nim. ökoloogilise teguri intensiivsuse taset,mille tõustes org areng peatub.( ülemine taluvuslävi on 40kraadi)
Ökoloogiline amplituud - nim. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku,milles org. saab areneda (alumise ja ülemisetaluvusläve vahepeale jääb)
Ökoloogilise teguri optimum - nim.teguri intensiivsust,mille toime on org.arengule kõige soodsam .
Organismidevahelised suhted
Biootilised ökoloogilised tegurid- nim. organisme vastastikku mõjutavaid tegureid.
Sümbioos-on eri liiki org. vastastikku kasulik kooseluvorm .( liblikõieline taim ja mügarbakter)
Eksosümbioos-org. vaba kooselu vorm ( sipelgad kaitsevad lehetäisid ja saavad vastu magusat eritist) võivad elada ka teineteisest sõltumata.
Endosümbioos- üks org. elab teise keha sisemuses (veise seedekulglas tselluloosi lagundavad bakterid )
Kommensalism - eri liiki organismide kooseluvorm,mis ühele poolele on kasulik teisele kahjutu .(mardikas võib elada sipelgapesas-see pakub toitu ja kaitset, kuid sipelgad ei saa sellest kasu ega kahju. / inimese soolestikus elavad bakterid ja algloomad ).
Kommensaal -liik,kellele selline kooselu on kasulik.
Konkurents - sama või eri liiki org. vastastikku piirav kooseluvorm.(noores kuusikud puud konkureerivad toidu ja valguse pärast, kiiremini kasvavad puud varjavad liigikaaslased / isasloomad konkureerivad emasloomade pärast)
Parasitism - eri liiki org. kooseluvorm,mis ühele kasulik,kuid teisele kahjulik.Sellist kooselust kasu saavat liiki nim. parasiidiks ning kahjustatavat liiki peremeheks. ( solge on parasiit ja inimene peremees / inimese parasiidiks on ka sääsed, kirbud ,lutikad,täid)
Obligatoorsed parasiidid - peavad kindlasti teatud eluperioodil peremehest toituma. ( paeluss ei saa edasi elada ilma peremeesorg. sattumata)
Fakultatiivsed parasiidid- toituvad võimaluse korral peremehest,kui peremehe puudumisel saavad ikka edasi elada. (inimese verd imev sääsk)
Kisklus -röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad e. karnivoorid on loomad,kes söövad teisi loomi.(ristämblik toakärbsest/ vähese kohanemisvõimega ,haiged või väiksed loomad).
Herbivooria -taimtoidulise looma-ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Herbivoor on taimtoiduline loom,toitub üksikutest taimeliikidest,teised poled toidu suhtes nii nõudlikud ja söövad kõike taimeliike.( lehetäi, viidikas , metskits )
Omnivoor -segatoiduline, toituvad nii taimedest kui loomadest.( karu ja metssiga )
Ökosüsteem
Igal liigil on oma leviala ehk areaal .
Populatsioon - ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid.
Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv.
Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta.
Biotsönoos-ühel territooriumil elab paljude liikide populatsioone , mis koos moodustavad elukoosluse. ( taimse-,seene-,loomakooslused ja mikroorganismid )
Ökotoop-elukeskkond (õhk-,vesi-ja muldkeskkond)
Ökosüsteem- on isereguleeruv süsteem,milesse kuuluvate populatsioonide kooseis ja arvukus on pikema aja jooskul stabiilne.
Ökosüsteemi toitumisahelad:
Toiduahela moodustuvad toitumissuhete alusel reastatud organismid.
Tarbijad e. konsumendid - herbivoorid ja neist omakorda kiskjad.Kas. toiduks teisi elusorg.
Lagundajad e. destruendid -mikroorg. ja seened ning ka selgrootud loomad
Tootjad e. produtsendid -rohelised taimed ( fotosünteesi teel vajalikke org.aineid)
Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnud org. ning lõpeb mikroorg.( seente,bakterite või protistidega).
Toiduvõrk- nim. Omavahel põimunud toiduahelate kogumit.
Populatsioonilaine - populatsiooni arvukuse perioodilised ajalised muutused.
Ökoloogiline tasakaal- kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena.
Biosfäär-on Maa pinnakihtide ruumiosa,mis sisaldab elusorg.
Bioom -on samatüübiliste ökosüsteemide kogum.( tundra ,rohtla,kõrb)
Ökosüsteemides toimuvad muutused
Stabiilne populatsioon -populatsioon,milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus.
Ökoloogiline tasakaal:
*võivad rikkida nii abiootilised kui biootilised tegurid-nende mõjul hakkab ühe või mitme populatsiooni arvukus kiiremini tõusma või langema
Kasvav populatsioon-populatsioon,mille arvukus suureneb.Selles ületab sündimus suremuse.
Kahanev populatsioon-arvukus langeb,sest suremus ületab sündimuse.(kliimategurite järsud muutused:paduvihm,põud,maavärin erakordselt kõrgel või madalal temp/ kiskjate ja parasiitide suurest arvukusest võib tuleneda)
Ökoloogilise tasakaalu muutuste tagajärjed:
Kui ökosüsteem lakkab toimumast,muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus.(kuusiku maharaiumise järel hakkavad raiesmikul esmalt kasvava valguslembelised rohttaimed ja seejärel lehtpuud :hall lepp ,arukask, sest need kasvavad kiiremini, kui seemnest arenevad kuused)
Suktsessioon -koosluste järjestikune asendumine .