Füüsika teemade konspekt (8)

Kinemaatika

1 rad on kesknurk , mis toetub raadiuse pikkusele kaarele.
1Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke).
Amplituud – maksimaalne hälve.
Hälve – kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t.
Hetkkiirus e kiirus antud trajektoori lõigus võrdub seda punkti sisaldava (küllalt väikesele) trajektoori lõigule vastava nihke ja selleks nihkeks kulunud ajavahemiku suhtega.
Joonkiirus v on võrdne nurkkiiruse ja pöörlemisraadiuse korrutisega.
Keha kiiruseks nim vektoriaalset suurust, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega.
Kehade vabalangemiseks nim kehade langemist vaakumis .
Keskmine kiirus näitab, millise nihke sooritab keha keskmiselt ühes ajaühikus.
Keskmiseks kiirenduseks nim kiiruse muutu ajaühikus. Ühikuks on 1m/s2, st ühes sekundis muutub keha kiirus 1m/s võrra. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus.
Koordinaat on arv, mis näitab keha kaugust koordinaadistiku alguspunktist .
Kulgliikumiseks nim mehaanilist liikumist, mille korral iga kehas tõmmatud sirge jääb iseendaga paralleelseks.
Mehaaniliseks liikumiseks nim keha asendi muutumist ruumis aja jooksul taustkeha suhtes.
Mitteühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nim sellist meh liikumist, mille korral keha ei soorita võrdsetes ajavahemikes võrdseid nihkeid.
Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta tema asukohaga vaadeldaval ajahetkel teel. Nihe on vektoriaalne suurus.
Nurkkiiruseks  nim pöördenurga muutu ühes ajaühikus.
Perioodiks T nim ajavahemikku, mille jooksul ringjoonel liikuv keha teeb ühe täistiiru.
Pöördenurgaks  nim nurka, mille moodustab ringjoone keskpunktist ringjoonel liikuvale kehale (punktmassile) tõmmatud raadius aja jooksul.
Punktmassiks nim keha, mille mõõtmeid võib jätta antud liikumistingimustes arvestamata. Punktmass on idealiseeritud punkt.
Ringjooneliseks liikumiseks nim liikumist, mille korral trajektooriks on ringjoon .
Sageduseks f nim perioodi pöördväärtust.
Skalaar on üheainsa arvuga täielikult iseloomustatav suurus.
Taustkehaks nim tingimisi liikumatut keha, mille suhtes uuritava keha liikumist vaadeldakse.
Taustsüsteem koosneb 1) taustkehast, 2) selle koordinaadistikust, 3) aja mõõtmisviisist.
Teepikkuseks nim trajektoori pikkust, mille keha läbib antud ajavahemiku jooksul.
Trajektooriks nim joont, mida mööda keha liigub.
Ühtlaseks ringjooneliseks liikumiseks nim sellist ringjoonelist liikumist, kus keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaared .
Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nim liikumist, kus keha sooritab mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked .
Ühtlaselt muutuvaks sirgjooneliseks liikumiseks nim liikumist, mille korral keha kiirus muutub mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdse suuruse võrra.
Vektor on matemaatiline suurus, mida iseloomustavad:
1.       siht
2.       suund sellel sihil.
3.       reaalarvuline väärtus – arvväärtus e moodul e vektori pikkus.
Vektori projektsioon sirgel võrdub vektori alg- ja lõpppunkti koordinaatide vahega. (skalaarne suurus)

Dünaamika ja staatika

1N on jõud, mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse 1m/s2.
Archimedese seadus – kehale mõjuv üleslükkejõud võrdub välja tõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga.
Elastsusjõud tekib keha deformatsioonil, st keha osade vastastikuse liikumise tulemusena, ja püüab esialgset kuju või ruumala taastada. Suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihkesuunale.
Gravitatsiooniseadus – kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdne nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga ; gravitatsioonikonstant G=6,67*10-11m3/kg*s2
Hooke ’i seadus – elastsusjõud on võrdeline pikenemisega. Jõud on vastassuunaline deformeeritava kehaga.  
Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja on suunatud piki kehade kokkupuutepinda.
Impulsi jäävuse seadus – suletud süsteemi moodustavate kehade impulsside summa ei muutu vastastikmõju tulemusel.
Impulss on keha liikumisolekut iseloomustav suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega.
Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad.
Inertsiks nim ühtlase sirgjoonelise liikumise või paigaloleku säilimise nähtust teiste kehade mõju puudumisel vaadeldavale kehale.
Inertsuseks nim keha omadust, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks kulub teatud aeg.
Jõu õlaks nim ristlõigu pikkust pöörlemisteljelt jõu mõju sirgeni.
Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju intensiivsust ning võrdub keha massi ja kiirenduse korrutisega.
Jõumomendiks nim jõu mooduli ja õla pikkuse korrutist; ühik: 1N*m
Kaaluta olek – olek, kus kehale mõjub ainult gravitatsioonijõud.
Keha kaaluks nim jõudu, millega keha mõjub alusele või riputusvahendile.
Mass on keha inertsust iseloomustav suurus, mis võrdub vastastikmõjus oleva massietaloni kiirenduse ja selle keha kiirenduse suhtega.
Newtoni I seadus – iga keha säilitab paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise oleku, kuni ja kuivõrd kehale mõjuv jõud seda olekut ei muuda.
Newtoni II seadus – kiirendus, millega keha liigub, on võrdeline kehale mõjuva resultantjõuga ja pöördvõrdeline keha massiga.
Newtoni III seadus – jõud, millega kehad teineteist mõjutavad, on vastassuunalised, nende moodulid on võrdsed.
Pascali seadus – kinnises anumas olevale vedelikule või gaasile avaldatav rõhk antakse ilma muutusteta edasi igas suunas.
Raskusjõuks nim jõudu, millega Maa tõmbab kehi enda poole.
Resultantjõuks nim jõudu, mille mõju kehale on sama, mis mitme jõu koosmõju.
Rõhk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab jõu mõju pinnale. Võrdub pinnale mõjuva jõu ja pinna pindala jagatisega; rõhumisjõud pinnaühiku kohta.
Rõhk vedelikes -
Suletud süsteemiks nim vastastikmõjus olevate kehade kogumit, mida ei mõjuta teised kehad.
Tasakaalustavaks jõuks nim resultantjõuga arvuliselt võrdset vastassuunalist jõudu.
Toereaktsiooniks nim kehale mõjuva toetuspinna või riputusvahendi elastsusjõudu.

Töö ja energia

1 J on töö, mida teeb jõud 1N, kui selle rakenduspunkt nihkub liikumise suunas 1m võrra.
1W on võimsus, mille korral tehakse ühes sekundis 1J tööd .
Energiaks nim keha võimet teha tööd.
Kin energia võrdub jõu tööga, mis tuleb teha, et panna liikuma paigal olev keha.
Mehaaniline töö on energialiikide muundumist iseloomustav suurus, võrdub jõu- ja nihkemooduli ning jõu- ja nihkevektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. Energialiikide muundumist iseloomustav suurus.
Mehaaniliseks koguenergiaks nim süsteemi kin ja pot energia summat.Meh enegia jäävuse seadus – kui suletud süsteemis mõjuvad ainult gravitatsiooni- ja elastsusjõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia jääv.
Pascali seadus – kinnises anumas olevale liikumatu vedeliku pinnale või gaasile avaldatav rõhk antakse ilma muutusteta edasi igas suunas.
Pot energiaks nim energiat, mis on kehal olemas tema asendi tõttu teise keha suhtes. A=mgh
Rõhk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab jõu mõju pinnale. Võrdub pinnale mõjuva jõu ja pinna pindala jagatisega. (Rõhumisjõud pinnaühiku kohta).
Võimsus on energialiikide muundumise kiirust iseloomustav suurus, mis võrdub töö ja selle sooritamiseks kulunud aja suhtega. Näitab, kui suur on ajaühikus tehtud töö.

Molekulaarfüüsika alused

Aatommass – aatommassiühikutes (u) väljendatud aatomi mass. 1u = 1,66*10-27kg
Avogadro seadus – mis tahes gaaside ruumalad on võrdsel temp ja rõhul võrdsed, normaaltingimustel 1 mooli ruumala on . (Eri gaaside võrdsetes ruumalades on võrdsel rõhul ja temp võrdne arv molekule.)
Boile’i- Mariotte ’i seadus – jääval temp kulgevas tasakaaluprotsessis on antud gaasimassi rõhk pöördvõrdeline ruumalaga, st jääval temp on antud gaasimassi rõhu ja ruumala korrutis konstantne.
Gay-Lussaci seadus – jääval rõhul suureneb antud gaasimassi ruumala kuumutamisel 1C võrra 1/273 võrra sellest ruumalast, mis on gaasil 0C juures.
Ideaalseks gaasiks nim gaasi, mis allub täpselt gaasi olekuvõrrandile .
Isoprotsess – ideaalse gaasiga toimuv protsess.
Molaarmassiks M nim 1 mooli massi.
Molekulmass MR on molaarmass aatommassi ühikutes, võrdub molekuli koostisesse kuuluvate aatomite masside summaga .
Mool võrdub ainehulgaga, milles osakeste arv võrdub 12g süsiniku aatomite aruvuga.

Termodünaamika alused

Entroopia on energia kvaliteeti iseloomustav suurus. Mida suurem on entroopia väärtus, seda madalam on energia kvaliteet.
Siseenergiaks U nim keha koostisosakeste ja väljade vastastikmõju ning osakeste liikumise kin energia summat; Ideaalse gaasi siseenergiaks nim molekulide kulgliikumise keskmist kineetilist energiat. üheaatomilise gaasi korral
Soojushulk -
Soojusmasin on masin, kus siseenergia muundub mehaaniliseks energiaks.
Termodünaamika I printsiip – süsteemile ülekandunud soojushulga arvel suureneb selle siseenergia ja süsteem teeb mehaanilist tööd. Q=U+A
Termodünaamika II printsiip – soojus ei saa iseenesest kanduda külmalt kehalt soojemale kehale.

Aine ehituse alused ja faasisiirded

Aurumiseks nim vedeliku vabalt pinnalt toimuvat molekulide lendumist.
Aurustumiseks nim aine üleminekut vedelast gaasilisse.
Aurustumissoojus L näitab, kui suur soojushulk kulub ühikulise massiga aine aurustamiseks jääval temperatuuril.
Difusiooniks nim molekulide kaootilise liikumise tõttu toimuvat ainete segunemist.
Erisoojuseks c  nim soojushulka, mis kulub ühikulise massiga keha temp muutmiseks 1C võrra.
Keemiseks nim aurumist kogu vedeliku pinnalt.
Keemissoojuseks nim aurustumissoojust normaalrõhul ja keemistemperatuuril.
Kondensatsiooniks nim aine üleminekut gaasilisest vedelasse.
Soojushulgaks Q nim siseenergia hulka, mis kandub soojusvahetuse teel ühelt kehalt teisele.
Soojusmahtuvuseks nim soojushulka, mis kulub ühikulise massiga keha temp muutmiseks 1C võrra.
Sulamiseks nim aine üleminekut tahkest olekust vedelasse.
Sulamissoojus  näitab, kui suur soojushulk kulub 1kg aine sulatamiseks sulamistemperatuuril .
Tahkumiseks nim aine üleminekut vedelast tahkesse.
Aurumiseks nim vedeliku vabalt pinnalt toimuvat molekulide lendumist.
Soojusmahtuvuseks C nim soojushulka, mis kulub antud keha temp muutmiseks 1C võrra.

Elektrostaatika

1 q on elektrilaeng , mis läbib juhi ristlõiget 1 s joksul, kui voolutugevus juhis on 1A.
1 V on selline pinge, mille korral 1-kulonilise laengu ümberpaigutamisel elektriväljas ühest punktist teise tehakse 1J tööd.
Coulomb’i seadus: kaks seisvat punktlaengut mõjutavad teineteist vaakumis jõuga, mis on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.
Ekvipotentsiaalpinnaks nim pinda, mille kõikides punktides on el välja punkti potentsiaal ühesugune. 
Elektrilaeng on keha omadus avaldada elektrilist mõju ja ise alluda sellele mõjule. Ta on alati seotud kehaga. Või: ...on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilise vastastikmõju intensiivsust.
Elektrimahtuvus C on arvuliselt võrdne laenguga, mille võrra tuleb juhil olevat laengut muuta, et selle potentsiaal muutuks ühe ühiku võrra. Sõltub juhi geom omadustest, juhti ümbritsevast keskkonna dielektrilisest läbitavusest , suhtel dielektrilisest läbitavusest s , teiste juhtide lähedusest. Ei sõltu juhi agregaatolekust, õõnes/täidetud juht, juhil olevast laengust ega potentsiaalist.
Elektriväli on mateeriavälja vorm, mille vahendusel üksteisest ruumiliselt eraldatud elektriliselt laetud kehad vastastikku mõjutavad teineteist. Põhiomaduseks on mõjuda laetud kehadele teatud jõuga.
Elektrivälja jõujoon on kujuteldav joon, millele mis tahes punktis elektrivälja tugevuse vektor on puutujaks.
Elektrivälja punkti potentsiaal  on elektrivälja isel skalaarne suurus, mille arvväärtus on võrdne antud elektrivälja punkti pot energia ja proovilaengu suhtega. (sõltub el.välja tek.laengu suurusest , vaadeld punkti kaugusest el välja tekitavast laengust ja εs)
Elektrivälja tugevus E antud elektrivälja punktis on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib proovilaengule mõjuva jõu suunaga ja mille moodul võrdub sellesse punkti asetatud proovilaengule mõjuva jõu ja laengusuuruse suhtega.   
Elektromagnetlaine on ruumis lainena leviv elektromagnetväli. Ta on energia- ja impulsikandja.
Elektromagnetväli on elektrilaengute poolt tekitatav ja neid mõjutav füüsikaline väli.
Elektronkiir kujutab endast elektronide voogu vaakumis, mis liigub suure kiirusega katoodilt anoodile.
Elektrostaatilise induktsiooni nähtus seisneb võrdsete vastasnimeliste laengute tekkimises laadimata kehas, kui talle lähendada laetud keha.
Elementaarlaenguks nim elektroni laengut e=1,6*10-19 C
Faraday arv näitab, et 1 mooli aine eraldamiseks elektrolüüsil elektroodidele peab elektrolüüti läbima laeng 96500 C.
Kondensaatoriks nim kahte teineteisele lähendatud, kuid teineteisest isoleeritud ( dielektriku kihiga eraldatud) juhti. Ül salvestada elektrilaenguid.
Laengu jäävuse seadus – süsteemides, milles leanguga osakeste koguarv ei muutu, on kõigi osakeste laengute algebraline summa jääv.
Potentsiaalide vahet nim pingeks.U=1-2
Proovilaeng on kokkuleppeliselt positiivne laeng. Elektrivälja paigutatuna mõjub talle teatud elektrivälja jõud.
Punktlaenguks nim elektriliselt laetud keha, mille mõõtmed võime jätta arvestamata kaugusel, millel laengute mõju hinnatakse.
Suhteline dielektriline läbitavus s on arv, mis näitab, mitu korda laengute vahel mõjuvad jõud antud keskkonnas on väiksemad kui vaakumis.
Superpositsiooniprintsiip – üksteist mitte mõjutavate suuruste või protsesside liitumine, ka selle liitumise tulemus.

Alalisvool

1  on sellise juhi takistus, mille korral 1voldine pinge juhi otstel tekitab juhis voolutugevuse 1A.
1eV on arvuliselt võrdne tööga, kui elektroni laenguga absoluutväärtuselt võrdne laeng läbib potentsiaalide vahe 1V.
Ampermeeter on mõõteriist voolutugevuse mõõtmiseks, ühendatakse tarbijaga jadamisi.
Elektrivolu töö on füüsikaline suurus, elektrivälja energia teisteks energialiikideks muundamise mõõt, mis võrdub pinge, voolutugevuse ja aja korrutisega.
Elektrivoolu võimsust P mõõdetakse ajaühikus tehtud elektrivoolu tööga.
Elektrivooluks nim laengukandjate suunatud liikumist.
Elektromotoorjõud  on vooluallika energeetiline karakteristik. Ta näitab, kui suur on kõrvaljõudude töö ühiklaengu nihutamisel suletud vooluringi ulatuses.
Eritakistus  on aine elektrilisi omadusi iseloomustav füüsikaline suurus, mis võrdub elektritakistuse ja ristlõikepindala korrutise ning juhi pikkuse suhtega ja näitab, kui suur on ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga juhi elektritakistus 0C juures.
Vase eritakistus 0C juures on 1,7*10-8m, st vasest kuubi elektriline takistus 0C juures on 1,7*10-8 , kui kuubi serva pikkus on 1m.
Joule’i-Lenzi seadus – elektrivoolu töö arvel juhis eraldunud soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistusega ja ajaga .
Juhi takistuse sõltuvus temperatuurist – R = R0 (1+t)
Ohmi seadus (ahela osa kohta) – voolutugevus ahela osas on võrdeline pingega ahela otstel ja pöördvõrdeline ahela takistusega.
Ohmi seadus (kogu vooluahel ) – voolutugevus juhis on võrdeline vooluallika elektromotoorjõuga ja päärdvõrdeline vooluahela välis- ja sisetakistuse summaga.
Pingeks U nim ülekantud energia ja laengu suhet. U=W/Q   U=P/I   U=IR
Takistus R on tarbijat iseloomustav füüsikaline suurus, mida mõõdetakse tarbijale rakendatud pinge ja seda läbiva voolutugevuse suhtega.   
Voltmeeter on mõõteriist pinge mõõtmiseks, ühendatakse vooluallikaga rööbiti.
Voolutugevus I on elektrivoolu iseloomustav füüsikaline suurus, mida mõõdetakse ajavahemikus t juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu q ja selle ajavahemiku suhtega. Näitab, kui suur elektrilaeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus.

   

Magnetism

 (takistuse- ja temperatuuritegur) näitab, kui suure osa võrra oma väärtusest 0C juures muutub keha takistus temperatuuri tõustes 1C võrra.
1T on sellise homogeense magnetvälja magnetiline induktsioon , mille korral vooluraamile pindalaga 1m2 ja voolutugevusega 1A mõjub max pöördemoment 1Nm.
Ampere’i jõuks F nim magnetväljas vooluga juhile mõjuvat jõudu. Jõu suunda määratakse vasaku käe reegli abil: kui induktsioonijooned suubuvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolusuunda juhis, siis pöial näitab Ampere’i jõu suunda.   
Lorentzi jõuks FL nim elektriväljas liikuvale kehale mõjuvat jõudu. (vasaku käe reegel)
Magnetiline induktsioon B on vektoriaalne suurus, mis on arvuliselt võrdne vooluraamile mõjuva max jõumomendiga, kui raami magnetiline moment võrdub ühega.
Magnetism on keha omadus kui ka samaaedselt nähtus, mis avaldub keha magneetumises ja vastastikuses mõjus magnetvälja vahendusel teiste kehadega .
Magnetväli on füüsikalise välja vorm, mille vahendusel püsimagnetid ja vooluga juhid vastastikku mõjutavad.
Magnetvälja jõujoon on kujuteldav joon, millele mis tahes punktis elektrivälja tugevuse vektor on puutujaks.
Pöörisväljaks nim kinniste induktsioonijoontega välja.
Püsimagnet on keha, mis on püsivalt magneetunud ka siis, kui välist magnetvälja pole.
Voolude vastastikmõju – paralleelsed samasuunalised voolud tõmbuvad, paralleelsed vastassuunalised voolud tõukuvad.

Elektromagnetism

Elektromagnetilise induktsiooni seadus: induktsiooni emj on võrdeline kontuuriga ümbritsetud pinda läbiva magnetvoo muutumise kiirusega.   
Elektromagnetiliseks induktsiooniks nim induktsioonivoolu tekkimist suletud kontuuris, kui kontuur asetseb muutuvas magnetväljas või liigub nii, et muutub kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog . …on nähtus, mis seisneb induktsioonvoolu tekkimises juhis pööriselektrivälja tagajärjel.
Endainduktsiooniks nim induktsiooni emj tekkimist juhis esineva elektrivoolu tugevuse muutumise tõttu. (nähtus)
Induktiivsus näitab endainduktsiooni elektromotoorjõu ja voolutugevuse muutumise kiiruse vahelist seost vooluringis.
Isevõnkumiseks nim sumbumatut võnkumist, mille sagedus oleneb võnkeringi omadustest Koosneb: energiaallikas , ventiil, võnkesüsteem, tagasiside.
Lenzi reegel – induktsiooni emj on alati sellise suunaga, et vooluga seotud magnetväli takistab induktsioonvoolu esile kutsuva magnetvoo muutumist.
Magnetvoog  on suurus, mis võrdub magnetilise induktsiooni vektori mooduli, kontuuriga piiratud pinna pindala ja pinnanormaali ning induktsioonivektori vahelise nurga koosinuse korrutisega.      
Näivtakistus on suurus, mis isel tarbijat, milles toimub nii elektromagnetvälja energia muundumine teisteks energialiikideks kui elektri- ja magnetväljaenergia perioodiline vastastikune muundumine.
Thompsoni valem – võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest.
Vahelduvvool – elektrivool , mille suund ja suurus perioodiliselt muutuvad. See on harmooniline võnkumine. Saamine põhineb elektromag indukts nähtusel. (metalljuhis toimub elektronide võnkumine tasakaaluasendi ümber.)
Vahelduvvoolu voolutugevuse efektiivväärtuseks nim niisugust alalisvoolu, mis eraldab antud takistusel 1 perioodi jooksul sama suuruse soojushulga nagu antud vahelduvvoolgi.
Võnkering on elektriahel , milles tekivad elektromagnetvõnkumised; koosneb kondekast ja induktiiv-poolist.

 Laineoptika

Elektromagnetlaine on ruumis lainena leviv elektromagnetväli. Ta on energia- ja impulsikandja.
Elektromagnetlainete skaalaks nim elektromagnetlainete järjestust lainepikkuse või sageduse järgi.
*Pikad elektromagnetlained
* Raadiolained
*Infrapunane kiirgus
*Nähtav valgus
*Ultraviolettkiirgus
*Röntgeni kiirgus
* Gammakiirgus
Difraktsioon on nähtus, mis seisneb laine kiire kõrvalekaldumises avade või tõkete taha geomeetrilise varju piirkonda, st valgus kaldub oma sirgjooneliselt teelt kõrvale.
Doppleri efekt – vaatleja ja laineallika lähenemisel teineteisele sagedus suureneb, teineteisest eemaldumisel väheneb.
Heli on keskkonnas lainena leviv võnkumine, kitsamas mõttes inimkõrvaga kuldav võnkumine. (piki-)
Huygensi printsiip – lainefrondi iga punkt on elementaarlainete allikas, kus elementaarlained levivad igas suunas. Kõigi elementaarlainete mähispind ongi uus lainefront .
Interferents on kahe või enama laine liitumisel tekkiva liitlaine amplituudi sõltuvus liituvate lainete faasidest .
Interferentsi maksimum – kui lained liituvad ühesugustes faasides, st käiguvahesse  mahub poollainepikkusi paarisarv kordi .
Interferentsi miinimum – kui lained liituvad vastupidustes faasides, st käiguvahesse  mahub paaritu arv poollainepikkusi.
Koherentseteks laineteks nim laineid , millel on ühesugune sagedus ja ajas muutumatu faaside vahe.
Lainefrondiks nim kõige eesmist samafaasipinda, kuhu häiritus on keskkonnas jõudnud.
Lainepikkuseks  nim teepikkust, mille võrra laine levib ühe perioodi jooksul. (... nim kahes ühesuguses võnkefaasis olevat naaberosakeste vahelist kaugust)
Mehaaniliseks laineks nim mehaaniliste võnkumiste levimise protsessi aja jooksul keskkonnas.
Sagedus f – võngete arv ajaühikus.
Samafaasipinnaks nim pinda, mille kõik punktid võnguvad ühes ja samas võnkefaasis.
Seisulaine tekib kulgeva laine tagasipeegeldumisel mingi tihedama keskkonna lahutuspinnalt.
Tasalaineks nim lainet, kui võnkuvaks kehaks on tasand.

Valguse ja aine vastastikmõju

1 cd on valgusallika valgustugevus antud suunas, mis kiirgab monokromaatilist valgust sagedusega 540*1012 Hz (roheline valgus) ja mille energeetiline valgustugevus antud suunas 1/683 W/sr.
1 dptr on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m.
1 lm ( luumen ) on valgusvoog, mida kiirgab valgusallikas valgustugevusega 1cd ruuminurga ühikusse 1sr.
1 lx ( luks ) on selline valgustatus, mille korral valgusvoog 1lm japtub ühtlaselt pinnale 1 m2.
1 sr on selline ruuminurk , mis toetudes tipuga kera keskpunkti, haarab kera pinnast raadiuse ruuduga võrdse pindala.
Absoluutne murdumisnäitaja n1–
Suhteline murdumisnäitaja n21– õhu suhtes.
Difraktsiooniks nim valguslaine paindumist geomeetrilise varju piirkonda.
Dispersiooniks nim absoluutse murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine võnkumissagedusest.
Läätseks nim sfääriliste pindadega piiratud läbipaistvat keha.
Langemisnurk  – nurk kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaali ja langenud kiire vahel.
Luminestsents – aine mittesoojuslik valguskiirgus , mille kestvus ületab kiirgava keha faasirelaktsiooni aja.
Murdumine – valguskiired muudavad erinevate keskkondade lahutuspinnal suunda.
Murdumisnurk  - nurk kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaali ja murdunud kiire vahel.
Murdumisseadus – langev kiir, murdunud kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasandis ; langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks konstantne suurus…   
Optiline tugevus D – fookuskauguse pöördväärtus.
Optiliseks peateljeks nim sirget, mis läbib läätse piiravate kõverpindade kõveruskeskpunkte.
Optiliselt hõredamaks keskkonnaks nim väiksema absoluutse murdumisnäitajaga keskkonda.
Peafookuseks F nim punkti, milles lõikuvad optilise peateljega paralleelselt langevad kiired pärast koondavas läätses murdumist.
Peegeldumine – kitsa kiirtekimbuna peegelpinnale langevad valguskiired on ka peale peegeldumist ligilähedaselt sama suunaga.
Peegeldumisnurk  - nurk kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaali ja peegelgunud kiire vahel.
Polarisatsiooniks nim valguslaine elektrivälja tugevusvektori (E) võnkumist mingil kindlal ajal muutumatul viisil.
Peegeldumisseadus – langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes ja samas tasapinnas; peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga.
Soojuskiirgus on pideva spektriga elektromagnetkiirgus , mida põhjustab kiirgavas kehas toimuv soojusliikumine .
Täieliku peegelduse piirnurgaks 0 nim langemisnurka, millele vastav murdumisnurk on 90.
Täielikuks peegelduseks nim nähtust, mis seisneb selles, et valguse üleminekul optiliselt tihedamast keskkonnast hõredamasse peegeldub valgus teatud langemisnurgast alates täielikult tagasi tihedamasse keskkonda.
Tasapeegel – kiirtekimp säilitab tasapeeglis peegeldumisel oma iseloomu; kujutis on näiline ning näib asetsevat sama kaugel peegli taga kui ese peegli ees.
Valguse sirgjoonelise levimise seadus – homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt, kusjuures valguse kiirtekimbud ei sega teineteist.
Valguse värvuse määrab ära sagedus; muutub lainepikkus ja levimiskiirus. c=*f
Valguskiir – kitsa kiirtekimbuna leviv valguslaine.
Valgustatuseks E nim valgusvoogu, mis jaotub ühtlaselt ühikulisele pinnale.
Valgusvooks  nim valguseenergia hulka ajaühikus läbi mingi pinna, mida hinnatakse nägemis-aistingu põhjal.

Kvantoptika

Einsteini võrrand – footoni energia võrdub elektroni väljumistöö ja kin energia summaga.
Footon – valguskvant
Fotoefekt – elektronide väljumine metallist valguse toimel.
Punapiiriks nim piirsagedust või lainepikkust, mille puhul footoni energia on võrdne elektroni väljumistööga ainest.

Aatomfüüsika

Spekter – värvuste riba punasest violetseni.
Spektraalanalüüs – mingilt kehalt peegelduvate spektrivärvuste järgi keha koositsainete kindlakstegemine .
Bohri aatomimudel – kujutab endast mikrosüsteemi, kus aine on koondunud positiivse laenguga aatomituuma 10-15m läbimõõduga ja mille ümber tiirlevad neg laenguga elektronid. Tuuma ümber tiirlevate elektronide arv on võrdne prootonite arvuga tuumas ning võrdne jrk numbriga Mendelejevi tabelis.
Bohri postulaadid:
1.       statsionaarsete olekute postulaat – aatom võib viibida püsivalt vaid erilistes statsionaarsetes olekutes, millele vastavad aatomi koguenergia teatud diskreetsed väärtused En. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. Väikseimat võimalikku energiat olekut nm aatomi põhiolekuks, kõiki teisi olekuid ergastatud olekusteks.
2.       lubatud orbiitide postulaat – aatomi statsionaarsetele olekutele vastab elektronide tiirlemine kindlatel orbiitidel , mille impulsimomendi absoluutväärtus on Plancki konstandi täisarvkordne.
3.       kiirguse postulaat – aatomi üleminekul statsionaarsest olekust energiaga Em olekusse energiaga En kiiratakse või neelatakse energiakvant hf, mis võrdub nende olekute vahega.
 

Tahkiste struktuur

Tahkis – säilitab oma kuju ja ruumala. Molekulid saavad võnkuda tasakaaluasendi ümber, kuid tasakaaluasendit muuta ei saa U0>>E
Energiatsoonid tahkistes:
Metall – tahkis, milles viimane hõivatud energiatsoon on vaid pooleldi täidetud elektronidega ( juhtivustsoon ) või on moodustunud hübriidtsoon, st valents- ja juhtivustsoon osaliselt kattuvad, keelutsoon puudub. (E=0)
Pooljuht – tahkis, mille valentstsoon on täielikult täidetud, kuid keelutsoon on kitsas (E=1–3eV). Valguse või soojuse mõjul saavad elektronid siirduda valentstsoonist juhtivustsooni.
Isolaator – tahkis, milles esinevad vaid täielikult täidetud ja päris tühjad energiatsoonid. Keelutsooni suure laiuse tõttu ei saa välimine elektriväli põhjustada elektronide siirdumist valentstsoonist juhtivustsooni. (E=5–10eV).

Tuumafüüsika

Aatomi tuum – koosneb prootonitest ja neutronitest (nukleonidest). Tuumas mõjuvad tuumajõud. Suurusjärk 10-15m. Aatomi tuum on positiivse laenguga q= Z*e
Isotoop – keemilise elemendi teisend, mille aatomituumas on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid.
Aatommass on aatommassiühikutes väljendatud aatomi mass. 
Radioaktiivsus – aatomi lagunemine laetud osakesteks ja teisteks aatomiks, mille keemilised omadused on esialgse aatomi omadest erinevad.
-kiirgus kujutab endast He tuumade voogu
-kiirgus kujutab endast elektronide voogu.
-kiirgus on elektromagnetkiirgus, kõige suurema läbitungimisvõimega.
Seoseenergiaks nim energiahulka, mis tuleb kulutada selleks, et lahutada aatomi tuum selle koostisosadeks.
Massidefekt on tuuma moodustavate nukleonide masside summa ja selle tuuma massi vahe.
Tuumareaktsiooniks nim aatomituumade muundumist vastastikmõjus mingi osakese või teise tuumaga.

Tähistaevas

Taevasfääriks nim kujuteldavat pinda, millele projekteeruvad kõik maailmaruumis olevad objektid ja nähtused.
Tähed on taevakehad , mis kiirgavad energiat tähe tuumas toimuvate termotuumareaktsioonide arvel.
Tähtkujud on tähtede kogumid, mis on moodustatud taevalaotusel nähtavate heledamate tähtede rühmitamise ja omavahel mõttelise ühendamise teel. (12 tk)
*Jäär
*Sõnn
*Kaksikud
*Vähk
*Lõvi
*Neitsi
*Kaalud
*Skorpion
* Ambur
*Kaljukits
* Veevalaja
*Kalad

Päikesesüsteem

Päike – lähim täht, pinnatemperatuur 6000K.
Päikese ehitus.
1)tuum – suurel rõhul ja pemp kulgevad tuuma-reaktsioonid
2)kiirgusvöönd – energia kandub el.mag.kiirguse kvantide järjestikuse neeldumiste ja kiirgamistega kiht-kihilt väljapoole
3)konvektsioonivöönd – temp väh kiiresti, toim aine ümberpaiknemine
4)atmosfäär – foto-, kromosfäär, protuberants . Koosneb põhiliselt vesinikust (70%) ja heeliumist (28%).
Fotosfäär e valguskiht – 200-300km paksune alumine atm.kiht, graanulitekujuline struktuur.
Kromosfäär – atm kiht, milles temp Päikese tsentrist kaugenedes suureneb ja toim H, He jt ioniseerimine.
Päikese kroon – hõreda ja kuuma gaasi pilv.
Päikesetuul – kroonist pidevalt eralduv hõreda ja kuuma plasma vool.
Laigud – fotosfääris graanulitevahelised tumedad alad, radiaalselt välja venitatud.
Faklid – heledad piirkonnad laikude ümber, tekivad enne ja kaovad pärast laike.
Päikesetsükkel – 11a perioodiga P aktiivsus. 
Päikese aktiivsuseks nim Päikesel toimuvate muutlike nähtuste kompleksi (laigud,gaklid, protuberants).
Protuberants – kroonis esinevad tihedamalt muutuvad gaasipilved.
Magnettormid – kromosfääri loidetes kiirendatud laetud osakesed mõjut Maa mag.välja.
Virmalised – tek laetud osakeste tungimisel Maa atm alakihtidesse.
Planeedid – Päikesesüsteemi kuuluvad taevakehad (9 tk)
*Merkuur
*Veenus
*Maa
*Marss
*Jupiter
* Saturn
*Uraan
* Neptuun
*Pluu
Planeetide kaaslased – taevakehad, mis tiirlevad ümber planeedi (N: Kuu)
Asteroidid e väikeplaneedid, tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, orbiidid on välja venitatud, kujult korrapäratud.
Meteoriidid on väikesed Maale landenud asteroidid, muutub boliidiks e tulekeraks.
Komeedid on udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad.
Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel, suurus hernest piljardikuulini, radiant – punkt, kust meteoriid näib väljuvat.
Päikesevarjutus – Kuu paikneb Maa ja Päikese vahel
Kuuvarjutus – Kuu asub Maa varjukoonuses
Parsek (pc) on kaugus, millelt vaadatuna paistab vaatekiirega risti asetsev Maa orbiidi pikem pooltelg nurga all 1. Kaugus parsekites vrd kaaresekundites avaldatud aastaparallaksi pöördväärtusega.
1 pc = 3,26 ly = 3*1013km

Tähed ja tähesüsteemid

Valgusaasta (ly) on vahemaa , mille läbimiseks kulub valgusel (c=3*108m/s) 1 aasta.
Absoluutseks tähesuuruseks (M) nim kagusele 10 pc vastavat näivat tähesuurust.
  
Aastaparallaks (D) – nurk, mille all tähelt vaadatuna paistab vaatekiirega risti asetsev Maa orbiidi pikem pooltelg (=1aü).   
Galaktika on kindla struktuuriga tähtede kuhjum: 1) läätsekujuline ketas (Hajusparved) ja 2) sfääriline ketast ümbritsev tähtede ja täheparvede piirkond (Kerasparved). Meie galaktika on Linnutee , naabergalaktika on Andromeda udukogu.

Ühikute definitsioonid

1  on sellise juhi takistus, mille korral 1-voldine pinge juhi otstel tekitab juhis voolutugevuse 1A.
1 cd on valgusallika valgustugevus antud suunas, mis kiirgab monokromaatilist valgust sagedusega 540*1012 Hz (roheline valgus) ja mille energeetiline valgustugevus antud suunas 1/683 W/sr.
1 dptr on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m.
1 eV on arvuliselt võrdne tööga, kui elektroni laenguga absoluutväärtuselt võrdne laeng läbib potentsiaalide vahe 1V.
1Fon sellise juhi mahtuvus, mille potentsiaal muutub 1V võrra, kui tema laeng muutub 1C võrra; 1F=9*1011cm (CGSE süsteemis)
1 H on sellise juhi induktiivsus, mille korral voolutug muutus 1A/s tekitab juhis endaindukts emj 1V.
1 Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke).
1 J on töö, mida teeb jõud 1N, kui selle rakenduspunkt nihkub liikumise suunas 1m võrra.
1 lm (luumen) on valgusvoog, mida kiirgab valgusallikas valgustugevusega 1cd ruuminurga ühikusse 1sr.
1 lx (luks) on selline valgustatus, mille korral valgusvoog 1lm jaotub ühtlaselt pinnale 1 m2.
1 N on jõud, mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse 1m/s2.
1 Pa on rõhk, mille korral 1m2 pinnale mõjub jõud 1N.
1 q on elektrilaeng, mis läbib juhi ristlõiget 1 s joksul, kui voolutugevus juhis on 1A.
1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele.
1 sr on selline ruuminurk, mis toetudes tipuga kera keskpunkti, haarab kera pinnast raadiuse ruuduga võrdse pindala.
1 T on sellise homogeense magnetvälja magnetiline induktsioon, mille korral vooluraamile pindalaga 1m2 ja voolutugevusega 1A mõjub max pöördemoment 1Nm.
1 V on selline elektrivälja potentsiaal, mille korral 1-kulonilise laengu lõpmatusse viimisel tehakse 1J tööd. 
1 V on selline pinge, mille korral 1 kulonilise laengu ümberpaigutamisel elektriväljas ühest punktist teise tehakse 1J tööd.
1 W on võimsus, mille korral tehakse ühes sekundis 1J tööd.
1 Wb on selline magnetvoog, mille korral antud suurusest vähenemisel 0-ni induts kontuuris emj 1V 1 s jooksul. 
Faraday arv näitab, et 1 mooli aine eraldamiseks elektrolüüsil elektroodidele peab elektrolüüti läbima laeng 96500 C.
Ühikute tuletuskäigud:
Elektrivälja tugevus
Elektrivälja punkti potentsiaal
Elektrimahtuvus
Magnetiline induktsioon
Magnetvoog
Induktiivsus
28