1
rad on
kesknurk , mis
toetub raadiuse pikkusele kaarele.
1Hz
on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe
pöörde (täisvõnke).
Amplituud – maksimaalne hälve.
Hälve
– kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t.
Hetkkiirus
e kiirus antud trajektoori lõigus võrdub seda punkti sisaldava
(küllalt väikesele) trajektoori lõigule vastava nihke ja selleks
nihkeks kulunud ajavahemiku suhtega.
Joonkiirus
v on võrdne nurkkiiruse ja pöörlemisraadiuse korrutisega.
Keha
kiiruseks nim vektoriaalset suurust, mis võrdub nihke ja selle
sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega.
Kehade
vabalangemiseks nim kehade langemist
vaakumis .
Keskmine
kiirus näitab, millise nihke sooritab keha keskmiselt ühes
ajaühikus.
Keskmiseks
kiirenduseks nim kiiruse muutu ajaühikus. Ühikuks on 1m/s2,
st ühes sekundis muutub keha kiirus 1m/s võrra. Kiirendus näitab
keha kiiruse muutumist ajaühikus.
Koordinaat
on arv, mis näitab keha kaugust koordinaadistiku
alguspunktist .
Kulgliikumiseks
nim mehaanilist liikumist, mille korral iga kehas tõmmatud sirge
jääb
iseendaga paralleelseks.
Mehaaniliseks
liikumiseks nim keha asendi muutumist ruumis aja jooksul taustkeha
suhtes.
Mitteühtlaseks
sirgjooneliseks liikumiseks nim sellist meh liikumist, mille korral
keha ei
soorita võrdsetes ajavahemikes võrdseid nihkeid.
Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta tema asukohaga
vaadeldaval ajahetkel teel. Nihe on
vektoriaalne suurus.
Nurkkiiruseks
nim pöördenurga muutu ühes ajaühikus.
Perioodiks
T nim ajavahemikku, mille jooksul ringjoonel liikuv keha teeb ühe
täistiiru.
Pöördenurgaks
nim nurka, mille moodustab ringjoone keskpunktist ringjoonel
liikuvale kehale (punktmassile) tõmmatud raadius aja jooksul.
Punktmassiks
nim keha, mille mõõtmeid võib jätta antud liikumistingimustes
arvestamata. Punktmass on idealiseeritud punkt.
Ringjooneliseks
liikumiseks nim liikumist, mille korral trajektooriks on
ringjoon .
Sageduseks
f nim perioodi pöördväärtust.
Skalaar
on üheainsa arvuga täielikult iseloomustatav suurus.
Taustkehaks
nim
tingimisi liikumatut keha, mille suhtes uuritava keha liikumist
vaadeldakse.
Taustsüsteem
koosneb 1) taustkehast, 2) selle koordinaadistikust, 3) aja
mõõtmisviisist.
Teepikkuseks
nim trajektoori pikkust, mille keha läbib antud ajavahemiku jooksul.
Trajektooriks
nim joont, mida mööda keha liigub.
Ühtlaseks
ringjooneliseks liikumiseks nim sellist ringjoonelist liikumist, kus
keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed
kaared .
Ühtlaseks
sirgjooneliseks liikumiseks nim liikumist, kus keha sooritab mistahes
võrdsetes ajavahemikes võrdsed
nihked .
Ühtlaselt
muutuvaks sirgjooneliseks liikumiseks nim liikumist, mille korral
keha kiirus muutub mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdse suuruse
võrra.
Vektor on matemaatiline suurus, mida iseloomustavad:
1.
siht
2.
suund sellel sihil.
3.
reaalarvuline väärtus
– arvväärtus e
moodul e vektori pikkus.
Vektori projektsioon sirgel
võrdub vektori alg- ja lõpppunkti koordinaatide vahega. (skalaarne
suurus)
Dünaamika ja staatika
1N
on jõud, mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse 1m/s2.
Archimedese
seadus – kehale mõjuv üleslükkejõud võrdub välja tõrjutud
vedelikule mõjuva raskusjõuga.
Elastsusjõud
tekib keha deformatsioonil, st keha osade vastastikuse liikumise
tulemusena, ja püüab esialgset kuju või ruumala taastada. Suund on
vastupidine deformeeritava keha osakeste nihkesuunale.
Gravitatsiooniseadus – kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdne nende
kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse
ruuduga ;
gravitatsioonikonstant G=6,67*10-11m3/kg*s2
Hooke ’i
seadus – elastsusjõud on võrdeline pikenemisega. Jõud on
vastassuunaline deformeeritava kehaga.
Hõõrdejõud
tekib kehade kokkupuutel ja on suunatud piki kehade kokkupuutepinda.
Impulsi
jäävuse seadus – suletud süsteemi moodustavate kehade impulsside
summa ei muutu vastastikmõju tulemusel.
Impulss on keha liikumisolekut iseloomustav suurus, mis võrdub keha massi ja
kiiruse korrutisega.
Inertsiaalne
taustsüsteem on taustsüsteem, milles kehad liiguvad jääva
kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad.
Inertsiks
nim ühtlase sirgjoonelise liikumise või paigaloleku säilimise
nähtust teiste kehade mõju puudumisel vaadeldavale kehale.
Inertsuseks
nim keha omadust, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks
kulub teatud aeg.
Jõu õlaks nim ristlõigu
pikkust pöörlemisteljelt jõu mõju sirgeni.
Jõud
on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju
intensiivsust ning võrdub keha massi ja kiirenduse korrutisega.
Jõumomendiks
nim jõu mooduli ja õla pikkuse korrutist; ühik: 1N*m
Kaaluta
olek – olek, kus kehale mõjub ainult gravitatsioonijõud.
Keha
kaaluks nim jõudu, millega keha mõjub alusele või
riputusvahendile.
Mass
on keha inertsust iseloomustav suurus, mis võrdub vastastikmõjus
oleva massietaloni kiirenduse ja selle keha kiirenduse suhtega.
Newtoni
I seadus – iga keha säilitab
paigalseisu või ühtlase
sirgjoonelise liikumise oleku, kuni ja kuivõrd kehale mõjuv jõud
seda olekut ei muuda.
Newtoni
II seadus – kiirendus, millega keha liigub, on võrdeline kehale
mõjuva resultantjõuga ja pöördvõrdeline keha massiga.
Newtoni
III seadus – jõud, millega kehad teineteist mõjutavad, on
vastassuunalised, nende moodulid on võrdsed.
Pascali
seadus – kinnises
anumas olevale vedelikule või gaasile avaldatav
rõhk antakse ilma muutusteta edasi igas suunas.
Raskusjõuks
nim jõudu, millega Maa tõmbab kehi enda poole.
Resultantjõuks
nim jõudu, mille mõju kehale on sama, mis mitme jõu koosmõju.
Rõhk
on füüsikaline suurus, mis iseloomustab jõu mõju pinnale. Võrdub
pinnale mõjuva jõu ja pinna pindala jagatisega; rõhumisjõud
pinnaühiku kohta.
Rõhk
vedelikes -
Suletud
süsteemiks nim vastastikmõjus olevate kehade kogumit, mida ei
mõjuta teised kehad.
Tasakaalustavaks
jõuks nim resultantjõuga arvuliselt võrdset vastassuunalist jõudu.
Toereaktsiooniks
nim kehale mõjuva toetuspinna või riputusvahendi elastsusjõudu.
Töö ja energia
1
J on töö, mida teeb jõud 1N, kui selle rakenduspunkt nihkub
liikumise suunas 1m võrra.
1W on võimsus, mille korral tehakse
ühes sekundis 1J tööd .
Energiaks
nim keha võimet teha tööd.
Kin
energia võrdub jõu tööga, mis tuleb teha, et panna liikuma paigal
olev keha.
Mehaaniline
töö on energialiikide muundumist iseloomustav suurus, võrdub jõu-
ja nihkemooduli ning jõu- ja nihkevektori vahelise nurga koosinuse
korrutisega. Energialiikide muundumist iseloomustav suurus.
Mehaaniliseks
koguenergiaks nim süsteemi kin ja pot energia summat.Meh
enegia jäävuse seadus – kui suletud süsteemis mõjuvad ainult
gravitatsiooni- ja elastsusjõud, on süsteemi mehaaniline
koguenergia jääv.
Pascali
seadus – kinnises anumas olevale liikumatu vedeliku pinnale või
gaasile avaldatav rõhk antakse ilma muutusteta edasi igas suunas.
Pot
energiaks nim energiat, mis on kehal olemas tema asendi tõttu teise
keha suhtes. A=mgh
Rõhk
on füüsikaline suurus, mis iseloomustab jõu mõju pinnale. Võrdub
pinnale mõjuva jõu ja pinna pindala jagatisega. (Rõhumisjõud
pinnaühiku kohta).
Võimsus
on energialiikide muundumise kiirust iseloomustav suurus, mis võrdub
töö ja selle sooritamiseks kulunud aja suhtega. Näitab, kui suur
on ajaühikus tehtud töö.
Molekulaarfüüsika
alused
Aatommass
– aatommassiühikutes (u) väljendatud aatomi mass. 1u =
1,66*10-27kg
Avogadro seadus – mis tahes gaaside ruumalad on võrdsel temp ja rõhul
võrdsed, normaaltingimustel 1 mooli ruumala on
.
(Eri gaaside võrdsetes ruumalades on võrdsel rõhul ja temp võrdne
arv molekule.)
Boile’i-
Mariotte ’i
seadus – jääval temp kulgevas tasakaaluprotsessis on antud
gaasimassi rõhk pöördvõrdeline ruumalaga, st jääval temp on
antud gaasimassi rõhu ja ruumala korrutis konstantne.
Gay-Lussaci
seadus – jääval rõhul suureneb antud gaasimassi ruumala
kuumutamisel 1C
võrra 1/273 võrra sellest ruumalast, mis on gaasil 0C
juures.
Ideaalseks
gaasiks nim gaasi, mis allub täpselt gaasi olekuvõrrandile
.
Isoprotsess
– ideaalse gaasiga toimuv protsess.
Molaarmassiks
M nim 1 mooli massi.
Molekulmass MR
on molaarmass
aatommassi ühikutes, võrdub molekuli koostisesse
kuuluvate aatomite masside
summaga .
Mool
võrdub ainehulgaga, milles osakeste arv võrdub 12g süsiniku
aatomite aruvuga.
Termodünaamika alused
Entroopia on energia kvaliteeti iseloomustav suurus. Mida suurem on entroopia
väärtus, seda madalam on energia kvaliteet.
Siseenergiaks U nim keha koostisosakeste ja väljade vastastikmõju ning osakeste
liikumise kin energia summat; Ideaalse gaasi siseenergiaks nim
molekulide kulgliikumise keskmist kineetilist energiat. üheaatomilise
gaasi korral
Soojushulk -
Soojusmasin
on masin, kus
siseenergia muundub mehaaniliseks energiaks.
Termodünaamika I printsiip –
süsteemile ülekandunud soojushulga arvel suureneb selle siseenergia
ja süsteem teeb mehaanilist tööd. Q=U+A
Termodünaamika II printsiip –
soojus ei saa iseenesest kanduda külmalt kehalt soojemale kehale.
Aine ehituse alused ja faasisiirded
Aurumiseks nim vedeliku vabalt pinnalt toimuvat molekulide lendumist.
Aurustumiseks
nim aine üleminekut vedelast gaasilisse.
Aurustumissoojus L näitab, kui suur soojushulk kulub ühikulise massiga aine
aurustamiseks jääval temperatuuril.
Difusiooniks
nim molekulide kaootilise liikumise tõttu toimuvat ainete
segunemist.
Erisoojuseks
c nim soojushulka, mis kulub ühikulise massiga keha temp
muutmiseks 1C
võrra.
Keemiseks nim aurumist kogu vedeliku
pinnalt.
Keemissoojuseks
nim aurustumissoojust normaalrõhul ja keemistemperatuuril.
Kondensatsiooniks
nim aine üleminekut gaasilisest vedelasse.
Soojushulgaks
Q nim siseenergia hulka, mis kandub soojusvahetuse teel ühelt kehalt
teisele.
Soojusmahtuvuseks
nim soojushulka, mis kulub ühikulise massiga keha temp muutmiseks
1C
võrra.
Sulamiseks
nim aine üleminekut tahkest olekust vedelasse.
Sulamissoojus
näitab, kui suur soojushulk kulub 1kg aine sulatamiseks
sulamistemperatuuril .
Tahkumiseks
nim aine üleminekut vedelast tahkesse.
Aurumiseks
nim vedeliku vabalt pinnalt toimuvat molekulide lendumist.
Soojusmahtuvuseks
C nim soojushulka, mis kulub antud keha temp muutmiseks 1C
võrra.
1
q on
elektrilaeng , mis läbib juhi ristlõiget 1 s joksul, kui
voolutugevus juhis on 1A.
1
V on selline pinge, mille korral 1-kulonilise laengu
ümberpaigutamisel elektriväljas ühest punktist teise tehakse 1J
tööd.
Coulomb’i
seadus: kaks seisvat punktlaengut mõjutavad teineteist vaakumis
jõuga, mis on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste
korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.
Ekvipotentsiaalpinnaks
nim pinda, mille kõikides punktides on el välja punkti potentsiaal
ühesugune.
Elektrilaeng
on keha omadus avaldada elektrilist mõju ja ise
alluda sellele
mõjule. Ta on alati seotud kehaga. Või: ...on füüsikaline suurus,
mis iseloomustab elektromagnetilise vastastikmõju intensiivsust.
Elektrimahtuvus C on arvuliselt võrdne laenguga, mille võrra tuleb juhil olevat
laengut muuta, et selle potentsiaal muutuks ühe ühiku võrra.
Sõltub
juhi
geom omadustest, juhti ümbritsevast keskkonna dielektrilisest
läbitavusest ,
suhtel dielektrilisest läbitavusest s
, teiste juhtide
lähedusest. Ei
sõltu juhi
agregaatolekust, õõnes/täidetud juht, juhil
olevast laengust ega
potentsiaalist.
Elektriväli
on mateeriavälja vorm, mille vahendusel üksteisest ruumiliselt
eraldatud elektriliselt laetud kehad vastastikku mõjutavad
teineteist. Põhiomaduseks on mõjuda laetud
kehadele teatud jõuga.
Elektrivälja
jõujoon on kujuteldav joon, millele mis tahes punktis elektrivälja
tugevuse vektor on puutujaks.
Elektrivälja
punkti potentsiaal
on elektrivälja isel skalaarne suurus, mille arvväärtus on võrdne
antud elektrivälja punkti pot energia ja proovilaengu suhtega.
(sõltub el.välja tek.laengu
suurusest , vaadeld punkti kaugusest el
välja tekitavast laengust ja εs)
Elektrivälja
tugevus E antud elektrivälja punktis on vektoriaalne suurus, mille
suund ühtib
proovilaengule mõjuva jõu suunaga ja mille moodul
võrdub sellesse punkti asetatud proovilaengule mõjuva jõu ja
laengusuuruse suhtega.
Elektromagnetlaine
on ruumis lainena leviv elektromagnetväli. Ta on energia- ja
impulsikandja.
Elektromagnetväli
on elektrilaengute poolt tekitatav ja neid mõjutav füüsikaline
väli.
Elektronkiir
kujutab endast elektronide voogu vaakumis, mis liigub suure kiirusega
katoodilt anoodile.
Elektrostaatilise induktsiooni nähtus
seisneb võrdsete vastasnimeliste laengute tekkimises laadimata
kehas, kui talle lähendada laetud keha.
Elementaarlaenguks nim elektroni laengut e=1,6*10-19
C
Faraday arv näitab, et 1 mooli aine eraldamiseks elektrolüüsil
elektroodidele peab elektrolüüti läbima laeng 96500 C.
Kondensaatoriks
nim kahte teineteisele lähendatud, kuid teineteisest isoleeritud
(
dielektriku kihiga eraldatud) juhti. Ül
salvestada elektrilaenguid.
Laengu
jäävuse seadus – süsteemides, milles leanguga osakeste koguarv
ei muutu, on kõigi osakeste laengute algebraline summa jääv.
Potentsiaalide
vahet nim pingeks.U=
1-
2
Proovilaeng
on kokkuleppeliselt positiivne laeng. Elektrivälja paigutatuna mõjub
talle teatud elektrivälja jõud.
Punktlaenguks
nim elektriliselt laetud keha, mille mõõtmed võime jätta
arvestamata kaugusel, millel laengute mõju hinnatakse.
Suhteline
dielektriline läbitavus s
on arv, mis näitab, mitu korda laengute vahel mõjuvad jõud antud
keskkonnas on väiksemad kui vaakumis.
Superpositsiooniprintsiip
– üksteist mitte mõjutavate suuruste või protsesside liitumine,
ka selle liitumise tulemus.
Alalisvool
1
on sellise juhi takistus, mille korral 1voldine pinge juhi otstel
tekitab juhis voolutugevuse 1A.
1eV
on arvuliselt võrdne tööga, kui elektroni laenguga
absoluutväärtuselt võrdne laeng läbib potentsiaalide vahe 1V.
Ampermeeter on mõõteriist voolutugevuse mõõtmiseks, ühendatakse tarbijaga
jadamisi.
Elektrivolu
töö on füüsikaline suurus, elektrivälja energia teisteks
energialiikideks muundamise mõõt, mis võrdub pinge, voolutugevuse
ja aja korrutisega.
Elektrivoolu
võimsust P mõõdetakse ajaühikus tehtud elektrivoolu tööga.
Elektrivooluks
nim laengukandjate suunatud liikumist.
Elektromotoorjõud
on vooluallika energeetiline karakteristik. Ta näitab, kui suur on
kõrvaljõudude töö ühiklaengu nihutamisel suletud vooluringi
ulatuses.
Eritakistus
on aine elektrilisi omadusi iseloomustav füüsikaline suurus, mis
võrdub elektritakistuse ja ristlõikepindala korrutise ning juhi
pikkuse suhtega ja näitab, kui suur on ühikulise pikkuse ja
ühikulise ristlõikepindalaga juhi elektritakistus 0C
juures.
Vase
eritakistus 0C
juures on 1,7*10-8m,
st
vasest kuubi elektriline takistus 0C
juures on 1,7*10-8
,
kui kuubi serva pikkus on 1m.
Joule’i-Lenzi
seadus – elektrivoolu töö arvel juhis eraldunud soojushulk on
võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistusega ja
ajaga .
Juhi
takistuse sõltuvus temperatuurist – R = R0
(1+t)
Ohmi
seadus (ahela osa kohta) – voolutugevus ahela osas on võrdeline
pingega ahela otstel ja pöördvõrdeline ahela takistusega.
Ohmi
seadus (kogu
vooluahel ) – voolutugevus juhis on võrdeline
vooluallika elektromotoorjõuga ja päärdvõrdeline vooluahela
välis- ja sisetakistuse summaga.
Pingeks
U nim ülekantud energia ja laengu suhet. U=W/Q U=P/I
U=IR
Takistus
R on tarbijat iseloomustav füüsikaline suurus, mida mõõdetakse
tarbijale rakendatud pinge ja seda läbiva voolutugevuse suhtega.
Voltmeeter on mõõteriist pinge mõõtmiseks, ühendatakse vooluallikaga
rööbiti.
Voolutugevus
I on elektrivoolu iseloomustav füüsikaline suurus, mida mõõdetakse
ajavahemikus t juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu q ja selle
ajavahemiku suhtega. Näitab, kui suur elektrilaeng läbib juhi
ristlõiget ajaühikus.
Magnetism
(takistuse-
ja temperatuuritegur) näitab, kui suure osa võrra oma väärtusest
0C
juures muutub keha takistus temperatuuri tõustes 1C
võrra.
1T
on sellise homogeense magnetvälja magnetiline
induktsioon , mille
korral vooluraamile pindalaga 1m2
ja voolutugevusega 1A mõjub max pöördemoment 1Nm.
Ampere’i
jõuks F nim magnetväljas vooluga juhile mõjuvat jõudu. Jõu
suunda määratakse vasaku
käe reegli abil:
kui induktsioonijooned suubuvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed
näitavad voolusuunda juhis, siis pöial näitab Ampere’i jõu
suunda.
Lorentzi
jõuks FL
nim elektriväljas liikuvale kehale mõjuvat jõudu. (vasaku käe
reegel)
Magnetiline
induktsioon B on vektoriaalne suurus, mis on arvuliselt võrdne
vooluraamile mõjuva max jõumomendiga, kui raami magnetiline moment
võrdub ühega.
Magnetism
on keha omadus kui ka samaaedselt nähtus, mis avaldub keha
magneetumises ja vastastikuses mõjus magnetvälja vahendusel teiste
kehadega .
Magnetväli
on füüsikalise välja vorm, mille vahendusel püsimagnetid ja
vooluga juhid vastastikku mõjutavad.
Magnetvälja
jõujoon on kujuteldav joon, millele mis tahes punktis elektrivälja
tugevuse vektor on puutujaks.
Pöörisväljaks
nim kinniste induktsioonijoontega välja.
Püsimagnet
on keha, mis on püsivalt magneetunud ka siis, kui välist
magnetvälja pole.
Voolude
vastastikmõju – paralleelsed samasuunalised voolud tõmbuvad,
paralleelsed vastassuunalised voolud tõukuvad.
Elektromagnetism
Elektromagnetilise
induktsiooni seadus: induktsiooni emj on võrdeline kontuuriga
ümbritsetud pinda läbiva magnetvoo muutumise kiirusega.
Elektromagnetiliseks induktsiooniks
nim induktsioonivoolu tekkimist suletud kontuuris, kui
kontuur asetseb muutuvas magnetväljas või liigub nii, et muutub kontuuriga
piiratud pinda läbiv
magnetvoog . …on nähtus, mis seisneb
induktsioonvoolu tekkimises juhis pööriselektrivälja tagajärjel.
Endainduktsiooniks
nim induktsiooni emj tekkimist juhis esineva elektrivoolu tugevuse
muutumise tõttu. (nähtus)
Induktiivsus näitab endainduktsiooni elektromotoorjõu ja voolutugevuse muutumise
kiiruse vahelist seost vooluringis.
Isevõnkumiseks
nim sumbumatut võnkumist, mille sagedus oleneb võnkeringi
omadustest Koosneb:
energiaallikas , ventiil, võnkesüsteem,
tagasiside.
Lenzi reegel – induktsiooni emj on
alati sellise suunaga, et vooluga seotud magnetväli takistab
induktsioonvoolu esile kutsuva magnetvoo muutumist.
Magnetvoog
on suurus, mis võrdub magnetilise induktsiooni vektori mooduli,
kontuuriga piiratud pinna pindala ja pinnanormaali ning
induktsioonivektori vahelise nurga koosinuse korrutisega.
Näivtakistus on suurus, mis isel
tarbijat, milles toimub nii elektromagnetvälja energia muundumine
teisteks energialiikideks kui elektri- ja magnetväljaenergia
perioodiline vastastikune muundumine.
Thompsoni valem – võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja
mahtuvusest.
Vahelduvvool
–
elektrivool , mille suund ja suurus perioodiliselt muutuvad. See
on harmooniline võnkumine. Saamine põhineb elektromag indukts
nähtusel. (metalljuhis toimub elektronide võnkumine tasakaaluasendi
ümber.)
Vahelduvvoolu
voolutugevuse efektiivväärtuseks nim niisugust alalisvoolu, mis
eraldab antud takistusel 1 perioodi jooksul sama suuruse soojushulga
nagu antud vahelduvvoolgi.
Võnkering
on
elektriahel , milles tekivad elektromagnetvõnkumised; koosneb
kondekast ja induktiiv-poolist.
Laineoptika
Elektromagnetlaine
on ruumis lainena leviv elektromagnetväli. Ta on energia- ja
impulsikandja.
Elektromagnetlainete
skaalaks nim elektromagnetlainete järjestust lainepikkuse või
sageduse järgi.
*Pikad
elektromagnetlained
*
Raadiolained *Infrapunane
kiirgus
*Nähtav
valgus
*Ultraviolettkiirgus
*Röntgeni
kiirgus
*
Gammakiirgus Difraktsioon
on nähtus, mis seisneb laine kiire kõrvalekaldumises
avade või
tõkete taha geomeetrilise varju piirkonda, st valgus kaldub oma
sirgjooneliselt teelt kõrvale.
Doppleri
efekt – vaatleja ja
laineallika lähenemisel teineteisele sagedus suureneb, teineteisest
eemaldumisel väheneb.
Heli on keskkonnas lainena leviv
võnkumine, kitsamas mõttes inimkõrvaga kuldav võnkumine. (piki-)
Huygensi printsiip – lainefrondi iga punkt on elementaarlainete allikas, kus
elementaarlained levivad igas suunas. Kõigi elementaarlainete
mähispind ongi uus
lainefront .
Interferents
on kahe või enama laine liitumisel tekkiva liitlaine amplituudi
sõltuvus liituvate lainete
faasidest .
Interferentsi
maksimum – kui lained liituvad ühesugustes faasides, st
käiguvahesse
mahub poollainepikkusi paarisarv
kordi .
Interferentsi
miinimum – kui lained liituvad vastupidustes faasides, st
käiguvahesse
mahub paaritu arv poollainepikkusi.
Koherentseteks
laineteks nim
laineid , millel on ühesugune sagedus ja ajas muutumatu
faaside vahe.
Lainefrondiks
nim kõige
eesmist samafaasipinda, kuhu häiritus on keskkonnas
jõudnud.
Lainepikkuseks
nim teepikkust, mille võrra laine levib ühe perioodi jooksul. (...
nim kahes ühesuguses võnkefaasis olevat naaberosakeste vahelist
kaugust)
Mehaaniliseks laineks nim
mehaaniliste võnkumiste levimise protsessi aja jooksul keskkonnas.
Sagedus
f – võngete arv ajaühikus.
Samafaasipinnaks nim pinda, mille
kõik punktid võnguvad ühes ja samas võnkefaasis.
Seisulaine tekib kulgeva laine tagasipeegeldumisel mingi tihedama keskkonna
lahutuspinnalt.
Tasalaineks
nim lainet, kui võnkuvaks kehaks on tasand.
Valguse
ja aine vastastikmõju
1
cd on valgusallika valgustugevus antud suunas, mis kiirgab
monokromaatilist valgust sagedusega 540*1012
Hz (roheline valgus) ja mille energeetiline valgustugevus antud
suunas 1/683 W/sr.
1
dptr on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m.
1
lm (
luumen ) on valgusvoog,
mida kiirgab
valgusallikas valgustugevusega 1cd
ruuminurga ühikusse
1sr.
1
lx (
luks ) on selline valgustatus, mille korral valgusvoog 1lm japtub
ühtlaselt pinnale 1 m2.
1 sr on selline
ruuminurk , mis
toetudes tipuga kera keskpunkti, haarab kera pinnast raadiuse ruuduga
võrdse pindala.
Absoluutne
murdumisnäitaja n1–
Suhteline
murdumisnäitaja n21–
õhu suhtes.
Difraktsiooniks
nim
valguslaine paindumist geomeetrilise varju piirkonda.
Dispersiooniks nim absoluutse
murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine võnkumissagedusest.
Läätseks
nim sfääriliste pindadega piiratud läbipaistvat keha.
Langemisnurk
– nurk kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud
normaali ja langenud
kiire vahel.
Luminestsents
– aine mittesoojuslik
valguskiirgus , mille
kestvus ületab
kiirgava keha faasirelaktsiooni aja.
Murdumine – valguskiired muudavad erinevate keskkondade lahutuspinnal suunda.
Murdumisnurk
- nurk kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaali ja murdunud
kiire vahel.
Murdumisseadus – langev kiir,
murdunud kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale
tõmmatud normaal asuvad ühes
tasandis ; langemis- ja murdumisnurga
siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks konstantne suurus…
Optiline tugevus D – fookuskauguse
pöördväärtus.
Optiliseks
peateljeks nim sirget, mis läbib läätse piiravate kõverpindade
kõveruskeskpunkte.
Optiliselt hõredamaks keskkonnaks
nim väiksema absoluutse murdumisnäitajaga keskkonda.
Peafookuseks
F nim punkti, milles lõikuvad optilise peateljega paralleelselt
langevad kiired pärast koondavas läätses murdumist.
Peegeldumine – kitsa kiirtekimbuna peegelpinnale langevad valguskiired on ka
peale peegeldumist ligilähedaselt sama suunaga.
Peegeldumisnurk
- nurk kahe keskkonna
lahutuspinnale tõmmatud normaali ja peegelgunud kiire vahel.
Polarisatsiooniks
nim valguslaine elektrivälja tugevusvektori (E) võnkumist mingil
kindlal ajal muutumatul viisil.
Peegeldumisseadus
– langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist kahe keskkonna
lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes ja samas tasapinnas;
peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga.
Soojuskiirgus
on pideva spektriga
elektromagnetkiirgus , mida põhjustab kiirgavas
kehas toimuv
soojusliikumine .
Täieliku
peegelduse piirnurgaks 0
nim langemisnurka, millele vastav murdumisnurk on 90.
Täielikuks peegelduseks nim nähtust,
mis seisneb selles, et valguse üleminekul optiliselt tihedamast
keskkonnast hõredamasse peegeldub valgus teatud langemisnurgast
alates täielikult tagasi tihedamasse keskkonda.
Tasapeegel
– kiirtekimp säilitab tasapeeglis peegeldumisel oma iseloomu;
kujutis on näiline ning näib asetsevat sama kaugel peegli taga kui
ese peegli ees.
Valguse
sirgjoonelise levimise seadus – homogeenses keskkonnas levib valgus
sirgjooneliselt,
kusjuures valguse kiirtekimbud ei sega teineteist.
Valguse
värvuse määrab ära sagedus; muutub
lainepikkus ja levimiskiirus.
c=*f
Valguskiir – kitsa kiirtekimbuna leviv valguslaine.
Valgustatuseks
E nim valgusvoogu, mis jaotub ühtlaselt ühikulisele pinnale.
Valgusvooks
nim valguseenergia hulka ajaühikus läbi mingi pinna, mida
hinnatakse nägemis-aistingu põhjal.
Einsteini
võrrand – footoni energia võrdub elektroni väljumistöö ja kin
energia summaga.
Footon – valguskvant
Fotoefekt – elektronide väljumine metallist valguse toimel.
Punapiiriks
nim piirsagedust või lainepikkust, mille puhul footoni energia on
võrdne elektroni väljumistööga ainest.
Aatomfüüsika
Spekter – värvuste riba punasest violetseni.
Spektraalanalüüs
– mingilt kehalt peegelduvate spektrivärvuste järgi keha
koositsainete
kindlakstegemine .
Bohri
aatomimudel – kujutab endast mikrosüsteemi, kus aine on koondunud
positiivse laenguga aatomituuma 10-15m
läbimõõduga ja mille ümber tiirlevad neg laenguga elektronid.
Tuuma ümber tiirlevate elektronide arv on võrdne prootonite arvuga
tuumas ning võrdne jrk numbriga Mendelejevi tabelis.
Bohri
postulaadid:
1.
statsionaarsete
olekute postulaat –
aatom võib viibida püsivalt vaid erilistes
statsionaarsetes olekutes, millele vastavad aatomi koguenergia teatud
diskreetsed väärtused En.
Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. Väikseimat võimalikku
energiat olekut nm aatomi põhiolekuks, kõiki teisi olekuid
ergastatud olekusteks.
2.
lubatud orbiitide
postulaat – aatomi statsionaarsetele olekutele vastab elektronide
tiirlemine kindlatel
orbiitidel , mille
impulsimomendi absoluutväärtus
on Plancki konstandi täisarvkordne.
3.
kiirguse postulaat –
aatomi üleminekul statsionaarsest olekust energiaga Em
olekusse energiaga En kiiratakse või neelatakse
energiakvant hf, mis võrdub nende olekute vahega.
Tahkis – säilitab oma kuju ja ruumala. Molekulid saavad võnkuda
tasakaaluasendi ümber, kuid tasakaaluasendit muuta ei saa U0>>E
Energiatsoonid tahkistes:
Metall – tahkis, milles viimane hõivatud energiatsoon on vaid pooleldi
täidetud elektronidega (
juhtivustsoon ) või on moodustunud
hübriidtsoon, st valents- ja juhtivustsoon osaliselt kattuvad,
keelutsoon puudub. (E=0)
Pooljuht
– tahkis, mille
valentstsoon on täielikult täidetud, kuid
keelutsoon on kitsas (E=1–3eV).
Valguse või soojuse mõjul saavad elektronid siirduda
valentstsoonist juhtivustsooni.
Isolaator
– tahkis, milles esinevad vaid täielikult täidetud ja päris
tühjad energiatsoonid. Keelutsooni suure
laiuse tõttu ei saa
välimine elektriväli põhjustada elektronide siirdumist
valentstsoonist juhtivustsooni. (E=5–10eV).
Tuumafüüsika
Aatomi
tuum – koosneb prootonitest ja
neutronitest (nukleonidest). Tuumas
mõjuvad tuumajõud. Suurusjärk 10-15m.
Aatomi tuum on positiivse laenguga q= Z*e
Isotoop – keemilise elemendi teisend, mille aatomituumas on sama arv
prootoneid, kuid erinev arv neutroneid.
Aatommass
on aatommassiühikutes väljendatud aatomi mass.
Radioaktiivsus
– aatomi lagunemine laetud osakesteks ja teisteks aatomiks, mille
keemilised omadused on esialgse aatomi omadest erinevad.
-kiirgus
kujutab endast He tuumade voogu
-kiirgus
kujutab endast elektronide voogu.
-kiirgus
on elektromagnetkiirgus, kõige suurema läbitungimisvõimega.
Seoseenergiaks nim energiahulka, mis
tuleb kulutada selleks, et lahutada aatomi tuum selle koostisosadeks.
Massidefekt on tuuma moodustavate nukleonide masside summa ja selle tuuma massi
vahe.
Tuumareaktsiooniks
nim aatomituumade muundumist vastastikmõjus mingi osakese või teise
tuumaga.
Tähistaevas
Taevasfääriks
nim kujuteldavat pinda, millele projekteeruvad kõik maailmaruumis
olevad objektid ja nähtused.
Tähed
on
taevakehad , mis kiirgavad energiat tähe tuumas toimuvate
termotuumareaktsioonide arvel.
Tähtkujud
on tähtede kogumid, mis on moodustatud taevalaotusel nähtavate
heledamate tähtede rühmitamise ja omavahel mõttelise ühendamise
teel. (12 tk)
*Jäär
*Sõnn
*Kaksikud
*Vähk
*Lõvi
*Neitsi
*Kaalud
*Skorpion
*
Ambur *Kaljukits
*
Veevalaja *Kalad
Päikesesüsteem
Päike
– lähim täht, pinnatemperatuur 6000K.
Päikese ehitus.
1)tuum – suurel rõhul ja
pemp kulgevad tuuma-reaktsioonid
2)kiirgusvöönd – energia
kandub el.mag.kiirguse kvantide järjestikuse neeldumiste ja
kiirgamistega kiht-kihilt väljapoole
3)konvektsioonivöönd –
temp väh kiiresti, toim aine ümberpaiknemine
4)atmosfäär – foto-,
kromosfäär,
protuberants . Koosneb põhiliselt vesinikust (70%) ja
heeliumist (28%).
Fotosfäär e valguskiht –
200-300km paksune alumine atm.kiht, graanulitekujuline struktuur.
Kromosfäär – atm kiht,
milles temp Päikese tsentrist kaugenedes suureneb ja toim H, He jt
ioniseerimine.
Päikese kroon – hõreda ja
kuuma gaasi pilv.
Päikesetuul –
kroonist pidevalt eralduv hõreda ja kuuma plasma vool.
Laigud – fotosfääris
graanulitevahelised tumedad alad, radiaalselt välja venitatud.
Faklid – heledad piirkonnad
laikude ümber, tekivad enne ja kaovad pärast laike.
Päikesetsükkel – 11a
perioodiga P aktiivsus.
Päikese aktiivsuseks nim
Päikesel toimuvate muutlike nähtuste kompleksi (laigud,gaklid,
protuberants).
Protuberants – kroonis
esinevad tihedamalt muutuvad gaasipilved.
Magnettormid – kromosfääri
loidetes kiirendatud laetud osakesed mõjut Maa mag.välja.
Virmalised – tek laetud
osakeste tungimisel Maa atm alakihtidesse.
Planeedid
– Päikesesüsteemi kuuluvad taevakehad (9 tk)
*Merkuur
*Veenus
*Maa
*Marss
*Jupiter
*
Saturn *Uraan
*
Neptuun *Pluu
Planeetide
kaaslased – taevakehad, mis tiirlevad ümber planeedi (N: Kuu)
Asteroidid e väikeplaneedid, tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel,
orbiidid on välja venitatud, kujult korrapäratud.
Meteoriidid on väikesed Maale landenud asteroidid, muutub
boliidiks
e tulekeraks.
Komeedid on udused tahke tuuma ja pika gaasilise
sabaga taevakehad.
Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel, suurus hernest piljardikuulini,
radiant
– punkt, kust
meteoriid näib väljuvat.
Päikesevarjutus
– Kuu paikneb Maa ja Päikese vahel
Kuuvarjutus – Kuu asub Maa varjukoonuses
Parsek
(pc) on kaugus, millelt vaadatuna paistab vaatekiirega risti asetsev
Maa orbiidi pikem
pooltelg nurga all 1.
Kaugus parsekites vrd kaaresekundites avaldatud aastaparallaksi
pöördväärtusega.
1
pc = 3,26 ly = 3*1013km
Tähed ja tähesüsteemid
Valgusaasta
(ly) on
vahemaa , mille läbimiseks kulub valgusel (c=3*108m/s)
1 aasta.
Absoluutseks
tähesuuruseks (M) nim kagusele 10 pc vastavat näivat tähesuurust.
Aastaparallaks
(D) – nurk, mille all tähelt vaadatuna paistab vaatekiirega risti
asetsev Maa orbiidi pikem pooltelg (=1aü).
Galaktika
on kindla struktuuriga tähtede kuhjum: 1) läätsekujuline ketas
(Hajusparved) ja 2) sfääriline
ketast ümbritsev tähtede ja
täheparvede piirkond (Kerasparved). Meie galaktika on
Linnutee ,
naabergalaktika on
Andromeda udukogu.
Ühikute definitsioonid
1
on sellise juhi takistus, mille korral 1-voldine pinge juhi otstel
tekitab juhis voolutugevuse 1A.
1
cd on valgusallika valgustugevus antud suunas, mis kiirgab
monokromaatilist valgust sagedusega 540*1012
Hz (roheline valgus) ja mille energeetiline valgustugevus antud
suunas 1/683 W/sr.
1
dptr on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m.
1 eV on arvuliselt võrdne
tööga, kui elektroni laenguga absoluutväärtuselt võrdne laeng
läbib potentsiaalide vahe 1V.
1Fon sellise juhi mahtuvus, mille potentsiaal muutub 1V võrra, kui
tema laeng muutub 1C võrra; 1F=9*1011cm (CGSE süsteemis)
1 H on sellise juhi
induktiivsus, mille korral voolutug muutus 1A/s tekitab juhis
endaindukts emj 1V.
1 Hz on selline sagedus, mille
korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke).
1
J on töö, mida teeb jõud 1N, kui selle rakenduspunkt nihkub
liikumise suunas 1m võrra.
1
lm (luumen) on valgusvoog,
mida kiirgab valgusallikas
valgustugevusega 1cd
ruuminurga ühikusse
1sr.
1
lx (luks) on selline valgustatus, mille korral valgusvoog 1lm jaotub
ühtlaselt pinnale 1 m2.
1
N on jõud, mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse 1m/s2.
1
Pa on rõhk, mille korral 1m2
pinnale mõjub
jõud 1N.
1 q on elektrilaeng, mis läbib
juhi ristlõiget 1 s joksul, kui voolutugevus juhis on 1A.
1 rad on kesknurk, mis toetub
raadiuse pikkusele kaarele.
1 sr on selline ruuminurk, mis
toetudes tipuga kera keskpunkti, haarab kera pinnast raadiuse ruuduga
võrdse pindala.
1 T on sellise homogeense
magnetvälja magnetiline induktsioon, mille korral vooluraamile
pindalaga 1m2
ja voolutugevusega 1A mõjub max pöördemoment 1Nm.
1 V on selline elektrivälja
potentsiaal, mille korral 1-kulonilise laengu lõpmatusse
viimisel tehakse 1J tööd.
1 V on selline pinge, mille
korral 1 kulonilise laengu ümberpaigutamisel elektriväljas ühest
punktist teise tehakse 1J tööd.
1
W on võimsus, mille korral tehakse ühes sekundis 1J tööd.
1 Wb on selline magnetvoog,
mille korral antud suurusest vähenemisel 0-ni induts kontuuris emj
1V 1 s jooksul.
Faraday
arv näitab, et 1 mooli aine eraldamiseks elektrolüüsil
elektroodidele peab elektrolüüti läbima laeng 96500 C.
Ühikute
tuletuskäigud:
Elektrivälja
tugevus
Elektrivälja
punkti potentsiaal
Elektrimahtuvus
Magnetiline
induktsioon
Magnetvoog
Induktiivsus
28
Kõik kommentaarid