Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nahk (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Nahk
Pille Javed
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
2016
Nahk
Nahal on mitmeid funktsioone:
1. Katteelund
2. Osaleb soojusregulatsioonis
3. On verevarulaks
4. Puutemeeleelund
5. D- vitamiini tootja
Naha kihid
Täiskasvanud inimese nahk on 1,5 – 2 ruutmeetrit.
1. Epidermis e.  marrasnahk  0,05 – 0,2 mm
2.  Dermis  e.  koorium  e.  pärisnahk  0,5 – 1,5 mm
3. Subkuutis e.  nahaaluskude
Naha paksus ilma aluskoeta 1-4 mm
Kõige  paksem  jalataldadel
Kõige  õhem  silmalaugudel ja 
õnnaldes
Ilma nahaaluskoeta on nahk 
kehakaalust 5%
Koos nahaaluskoega võib ulatuda 
kuni 25%
Naha  derivaadid
1.  Näärmed , eritavad peamiselt 
vett, NaCl, väikestes kogustes 
rasvhappeid  ja uureat
1. Merokriinsed  higinäärmed  – 
osalevad soojusregulatsioonis, 
on üle keha, eriti palju 
peopesades, jalataldadel
2. Apokriinsed higinäärmed –
kaenlaaukudes, suguelundite 
ümbruses, päraku ümbruses
2. Karvad – sarvkihi  struktuurid
keratiinist, need on surnud rakkude 
jäänused, enamus  valgud . Neid 
toidab  karvasibulasse tungiv 
karvanäsa. Juukseid ~ 100 000, 
lokilisuse määrab juuksevalkude 
vahelised sidemed. Värvus tuleneb 
melanotsüütidest.
3. Küüned – sarvkihi  struktuurid, 
koosnevad samuti keratiinist.
Naha pind
Terve naha pind on higi mõjul happeline: pH 3 – 6.
Higinäärmete eritatavad mikromolekulaarsed rasvhapped 
pidurdavad  bakterite ja seente kasvu.
Haigust tekitavad  bakterid  konkureerivad osaliselt nahale 
omaste  mittepatogeensete  bakteritega , mis on kohanenud 
eluks happelises keskkonnas.
Liiga sage pesemine seepide jm võib kahjustada nende 
bakterite kasvu ja soodustada pahaloomuliste bakterite 
koloniseerumist nahka.
Epidermis e. marrasnahk
Naha välimine kiht on kõige õhem, see
moodustub keratinotsüütidest. 
Kuigi epidermis on õhuke, moodustub see 
ometi mitmest  kihist
Epidermise rakkude – keratinotsüütide - 
paljunemine toimub basaalkihist, kust nad 
küpsedes liiguvad pinna poole, pinnale jõudes 
on nad kaotanud tsütoplasma ja tuuma, kuid 
keratiin  jääb alles. Surnud keratinotsüüdid 
moodustavadki meie naha pindmise sarvkihi, 
millelt  surnud rakud pidevalt eemalduvad 
(pestes, kuivatades, hõõrudes, koorides jne.)
Epidermise sarvkiht  kaitseb 
organismi väliste mõjude eest.
Epidermise kõige alumisest kihist s.o. 
basaalkihist aga toimub pidev epidermise 
rakkude tootmine. 
Epidermis e. marrasnahk
Epidermis e. marrasnahk
Epidermis uueneb 45-75 päevaga.
Sarvkihi peal ja sarvkihi sees on palju mikroorganisme.
Sarvkiht: 
1. takistab vee aurumist organismist,
2. on kaitsebarjääriks mikroobide, võõrvalkude, toksiinide eest.
Sarvkihi vigastuse korral suureneb organismist vee kadu ning 
mikroobid , allergeenid ja  toksiinid  pääsevad organismi. 
Nii toimub ekseemide, põletuste ja atoopia korral.
D- vitamiini sünteesis osalemine ( muundamine ).
Epidermis e. marrasnahk
Lisaks keratinotsüütide paljunemisele on epidermise 
basaalkiht ka melanotsüütide 
asupaigaks. 
Melanotsüüdid  toodavad 
pigment  melaniini.
Melanotsüüdid on 
jätketega rakud.
Epidermis e. marrasnahk
Melanotsüüdid
Melanotsüütide jätkete 
kaudu kandub epidermise 
keratinotsüütidele  
melanosoome, mis 
sisaldavad melaniini.
Melanosoomid kaitsevad raku 
tuumi ultaviolettkiirguse 
eest asetsedes nende ümber.
Epidermis e. marrasnahk
Melanotsüüdid

Epidermis e. marrasnahk
Melanotsüüdid

Melanotsüütide kaudu kandub 
melaniin  epidermise teistesse 
rakkudesse. 
Juuksed ja ka teised naha karvad 
saavad värvuse melanotsüütidelt.
Melanotsüüte on eri rassi inimeste 
nahas peaaegu ühepalju, kuid 
tumedanahaliste melanotsüüdid on 
siiski oluliselt produktiivsemad kui 
valgenahalistel.
Kui organismis ei moodustu melaniini 
üldse, on inimese nahk ja juuksed 
valged ( albinism ).
Epidermis e. marrasnahk
Melanotsüüdid
Epidermis e. marrasnahk
Melanotsüüdid
Epidermis e. marrasnahk
Melanotsüüdid
Epidermis e. marrasnahk
Melanotsüüdid 
Kõik väh P
it a
ü to
übiloogi
d on  a
põhjustatud DNA 
kahjustustest rakkudes. 
DNA kahjustused võivad esile 
kutsuda rakkude 
kontrollimatu jagunemise, 
mis annab aluse kasvajate 
tekkimisele. 
Melanoom  tekib reeglina 
kahjustustest, mis on tingitud 
päikese UV kiirgusest, aga ka 
UV-kiirgus solaariumites võib 
sellele kaasa aidata.
Epidermis e. marrasnahk
Melanotsüüdid
Patoloogia

Epidermis e. marrasnahk
Melanotsüüdid
Patoloogia

Dermis e. koorium e. pärisnahk
Epidermise all asetseb pärisnahk e. 
dermis, see on 0,5 – 1,5 mm 
paksune.
Dermis on põhiliselt sidekude.
Kollageen  on pärisnaha 
põhiline komponent (70% 
kuivainest).
Elastiini on alla 1%, sellest sõltub 
naha  elastsus .
Selles on palju kiude ja veresooni.
Veresoontest 
difundeeruvad toitained 
epidermisesse.
Nahas ringleb 5 – 10 x rohkem 
verd, kui selle toitmiseks tegelikult 
vaja on.
Dermis e. koorium e. pärisnahk
Pärisnahk moodustab papille, väikesi epidermisesse 
tungivaid näsasid.
Subpapillaarsete veresoonte põimikute suur  mahtuvus  
võimaldab nahaveresoontest suuri verekoguseid ära 
võtta ja sinna anda.
Naha  veresooned  
osalevad organismi 
soojusregulatsioonis – 
läbi naha veresoonte 
antakse organismist 
soojust ära.
Soojakoormusega tõuseb 
0,2 -0,3 l/min pealt 
(jahedas) 
verevoolutus nahas 
kuni ~3 l/min palavaga.
Dermis e. koorium e. pärisnahk
Ekriinsed näärmed (2-
5 millionit) katavad 
enamuse kehast ja 
avanevad  vahetult 
naha pinnale.
Dermis e. koorium e. pärisnahk
Ekriinsed näärmed (2-5 
millionit) katavad enamuse 
kehast ja avanevad vahetult 
naha pinnale.
Need näärmed eritavad 
vedelikku, mis sisaldab: 
1. peamiselt vett, 
2. NaCl, 
3. väikestes kogustes 
rasvhappeid ja 
4. uureat
 
Higinäärmed osalevad 
soojusregulatsioonis 
eritades higi.
Inimeste soojusregulatsioon on 
üsna tõhus just higierituse 
tõttu.
Mõtiskle:  saun
ülekuumenemine
Dermis e. pärisnahk
Pärisnahas  on tunderetseptorid. 
Kõige rohkem on neid näos ja  kätel .
Nahal on:
1. sooja- ja külmatundlikkus,
2. naha venimise tunnetus,
3. valu, 
4. rõhu,
5. sügeluse tundlikkus.
Subkuutis e.  alusnahk
Subkuutis e. alusnahk
Pärisnahk läheb üle subkuutiseks e. alusnahaks ilma selge piirita.
Alusnahk moodustub kohevast side- ja rasvkoest.
Kõhnal inimesel on nahaaluskude 2-10 mm, rasvunud inimesel 
võib nahaaluskoe paksus kõhul  või puusadel olla isegi 10 cm.
Nahaalune rasv  on organismi  energiavarula  ning soojusisolaator. 
Rasvunud inimene võib jääaugus supelda ~10 min, kõhn 
kangestuks paari minutiga.
Sugu mõjutab  nahaaluse  rasva kogunemist. Naisel ladestub see 
üle keha ühtlasemalt, mehel eelkõige kõhupiirkonnas ja 
rindkerel.
Mitmes kohas on nahaaluskude õhuke. Seal on pärisnahk 
kinnitunud otse all olevasse sidekirmesse. Jäsemetel on naha all 
eriline süva sidekirme.
Subkuutis e. alusnahk
Nahaaluskoe  rasvkude  on sidekoeliste vahemike poolt jaotatud 
väikesteks kambrikesteks – naha pinnal väljendub see rahva keeles 
väljendatuna tselluliidina, tegelikult see on pseudotselluliit. 
Meditsiini terminina on tselluliit naha aluskoe  põletik .

Kasutatud kirjandus
1. Nienstedt, W., jt. (2001). Inimese  füsioloogia  ja 
anatoomia. Tallinn: AS Medicina.
2. Mesila, I., jt. (2012).  Patoanatoomia  õpik 
kõrgkoolile. Tartu Ülikooli Kirjastus
3.  Parm , Ü. (2003). Lühiülevaade üldpatoloogilistest 
protsessidest. Hätmametsa Talu kirjastus

Document Outline

  • Slide 1
  • Nahk
  • Naha kihid
  • Naha derivaadid
  • Naha pind
  • Epidermis e. marrasnahk
  • Epidermis e. marrasnahk
  • Epidermis e. marrasnahk
  • Epidermis e. marrasnahk
  • Epidermis e. marrasnahk
  • Epidermis e. marrasnahk Melanotsüüdid
  • Epidermis e. marrasnahk Melanotsüüdid
  • Epidermis e. marrasnahk Melanotsüüdid
  • Epidermis e. marrasnahk Melanotsüüdid
  • Epidermis e. marrasnahk Melanotsüüdid
  • Epidermis e. marrasnahk Melanotsüüdid Patoloogia
  • Epidermis e. marrasnahk Melanotsüüdid Patoloogia
  • Epidermis e. marrasnahk Melanotsüüdid Patoloogia
  • Dermis e. koorium e. pärisnahk
  • Dermis e. koorium e. pärisnahk
  • Dermis e. koorium e. pärisnahk
  • Dermis e. koorium e. pärisnahk
  • Dermis e. pärisnahk
  • Subkuutis e. alusnahk
  • Subkuutis e. alusnahk
  • Slide 26
  • Kasutatud kirjandus
Vasakule Paremale
Nahk #1 Nahk #2 Nahk #3 Nahk #4 Nahk #5 Nahk #6 Nahk #7 Nahk #8 Nahk #9 Nahk #10 Nahk #11 Nahk #12 Nahk #13 Nahk #14 Nahk #15 Nahk #16 Nahk #17 Nahk #18 Nahk #19 Nahk #20 Nahk #21 Nahk #22 Nahk #23 Nahk #24 Nahk #25 Nahk #26 Nahk #27
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marfa. Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Nahk
8
docx

Nahk

SISSEJUHATUS Mis on inimese suurim organ? Selle küsimusele vastus on nahk. Nahk koosneb tuhandetest osadetest. Siia kuuluvad higinäärmed, rasunäärmed, närvilõpmed, karvanääpsud, kollageenkiud, veresooned, rasvarakud ja poorid. Tõsiselt nahk on inimese suurim organ ning tema põhiülesanne on organismi kaitstmine. Teine tähtisülesanne on kehatemperatuuri reguleerimine. Kolmandaks nahk reageerib valule, puudutustele ja survele. Nahata inimene ei saa elada. Isegi tähtsusetu nahakahju võiks olla haiguste põhjuseks. 1. NAHA EHITUS Nahk jaotatakse neljaks funktsionaalseks piirkonnaks (joonis 1) 1. Epidermis e. Marrasknahk, 2. Derma e. Pärisnahk, 3. Nahaderivaadid (karvanääpsud, rasunäärmed, aro- ja ekriinsed higinäärmed), 4. Nahaaalune rasvkude. 1 http://www.psoriaasikeskus.ee/uvb/nahatyyp.htm

Arstiteadus
Anatoomia ja Fu sioloogia 2022 - Kordamisteemad Vahetest I jaoks
39
docx

Anatoomia ja Fu�sioloogia 2022 - Kordamisteemad Vahetest I jaoks

 Silinderepiteel – sooleepiteel, sapipõis, magu, peensool ja jämesool, munajuha, emakas (funktsioon: osaleb ainete imendumises ja sekretsioonis)  Pseudoüherealine silinderepiteel – ninaõõne, kusiti, ülemise hingamisteed (funktsioon: sekreteerib lima ja liigutab seda edasi) 2. Mitmerealine epiteel – maikneb seal, kus on vaja eelkõige vastupidavust (seedekanal, nahk, tupp jne)  Keratiniseerunud lameepiteel – epiderm (naha pind) (funktsioon: kaitse mehhaaniliste ärritajate ja mikroorganismide vastu, hoiab ära vedeliku kao naha kaudu)  Mittekeratiniseerunud lameepiteel – suu, söögitoru, neel, tupp, anaalkanal (funktsioon: kaitse ja barjäär hõõrdumise, patogeenide ja kemikaalide vastu)

Anatoomia ja füsioloogia
MEELELUNDID
13
pdf

MEELELUNDID

- võtavad vastu organismi sisemiljöö muutusi, vererõhu muutusi - lihastes on retseptorid spiraalina ümber lihaskiudude ● sisikonnast peaajju saabunud aistingud kaasnevad lokaliseerimata aistingutega, normaalsetel tingimustel ei teki ● patolooglilistes tingimustes omandavad sisik.meelerakud kõrgendatud tundlikkuse - siis on tuntav VALU! 8 KATTEELUND NAHK ​CUTIS 1. EPIDERMIS ehk marrasknahk ​EPIDERMIS 1. BASAALKIHT *sügavaim MELANOTSÜÜDID e pigmendirakud -> pruuni pigmenti MELANIINI-> naha värvus * naha päevitumine = kaitsereaktsioon UV-kiirguse vastu 2. OGAKIHT * mitu rida rakke, millel on ogakujulised jätked koos BASAALKIHIGA moodustavad KASVUKIHI ehk GERMINATIIVKIHI e Malpigi kihi

Anatoomia ja füsioloogia
Mehhaanilise puhastuse asendusvõimalused
52
doc

Mehhaanilise puhastuse asendusvõimalused

SUMMARY.............................................................................................................................................................3 SISUKORD.............................................................................................................................................................5 SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 6 1 NAHK JA SELLE HOOLDUS...........................................................................................................................8 1.1 NAHK...............................................................................................................................................................8 1.2 NAHA EBAPUHTUSED.....................................................................................................................................10 1.3 NAHA HOOLDAMINE.....

Iluteenindus
Meeleelundid - nahk
13
doc

Meeleelundid - nahk

Meeleelundid. Nahk MEELEELUNDID Meeleelundite tähtsus Organismile mõjuvad ärritused võetakse vastu tundlike (sensoorsete) meelerakkude e. retseptorite abil. Viimased paiknevad kõikides keha elundites, sealhulgas spetsiaalsetes vastuvõtu- e. meeleelundites. Meelerakud erinevad teistest rakkudest väga suure tundlikkuse poolest, kusjuures nad reageerivad ainult teatud liiki ja teatud tugevusega ärritusele. Meeleelundite ülesandeks on vastu võtta ärritusi väliskeskkonnast.

Bioloogia
Kosmeetiline keemia
18
doc

Kosmeetiline keemia

Elva Gümnaasium ''Kosmeetiline keemia'' Referaat keemiast 9. D klass 2009 Sisukord 1. Nahk 1.1. Naha struktuur 1.2. Nahaniiskus 1.3. Abi kuiva naha vastu 1.4. Naha rasusus 1.5. Nahk ja ultarviolettkiirgus 1.6. Naha hooldamine 2.Juuksed 2.1. Juuste struktuur 2.2. Juuksed ja rass 2.3. Juuste värvus 2.4. Juuste kasvamine 2.5. Juuste pesemine ja hooldamine 3.Küüned 3.1. Ilusate küünte 5 kuldreeglit 4.Kasutatavad ained 4.1. Rasva- ja õlitaolised ained 4.2. Zeleetaolised ained 4.3. Niisutavad ained 4.4. Emulgaatorid ja pindaktiivsed ained 4.5. Desinfitseerivad ja konserveerivad ained 4.6. Lõhnaained 4.7. Lahustid 4.8. Värvained 4.9

Keemia
Käitumise füsioloogia ja anatoomia kontrolltööks
18
odt

Käitumise füsioloogia ja anatoomia kontrolltööks

· ionotroopsed ­ retseptorvalk on ühtlasi ioonkanal · metabotroopsed ­ saavutavad ühenduse ioonkanaliga G valkude ja teiste virgatsainete vahendusel Närvivõrgustikud: · divergeeruv ­ võimendab sensoorsest närvirakust alanud signaali · konvergeeruv ­ koondab signaali paljudest allikatest nt motoorsele neuronile · kaja- või peegeldav ­ signaali kestvaks töötluseks · paralleelse vallandumise töötlusvõrgustik ­ reaktsiooni viimistluseks NAHK Keha membraanide klassifikatsioon: · Epiteliaalsed membraanid ­ pinnakihiks mingi epiteelkoe tüüp nahk limaskestad serooskestad · Sidekoelised membraanid ­ nii pinnakihiks kui aluskihtideks eri tüüpi sidekoe rakud sünoviaalkiled Nahk katab kogu keha välispinda ja on inimkeha suurim elund. Naha juurde kuuluvad naha derivaadid ­ nahas paiknevad ja sellest pärinevad struktuurid: karvad, küüned, rasunäärmed, higinäärmed. Naha funktsioonid:

Füsioloogia
TSÜTOLOOGIA KONSPEKT
50
docx

TSÜTOLOOGIA KONSPEKT

TSÜTOLOOGIA KONSPEKT HISTOLOOGILISTE PREPARAATIDE VALMISTAMISE PÕHIETAPID  Histoloogia uurimisobjektiks on inimese või katselooma organismi koed ja organid – selleks, et kude oleks võimalik valgusmikroskoobiga uurida, tuleb võetud proove töödelda ja sisestada  Materjali võtmine – proov ei tohi olla liiga suur, sobiv suurus on 1x1cm, proovi lõigatakse skalpelli või žiletiga  Fikseerimine – eesmärgiks on säilitada koed võimalikult elupuhuses seisundis, selleks kasutatakse nii liht- kui liitfiksaatoreid, koetükk asetatakse markeeritud kassetti (proovi nr, kuupäev)  Veetustamine  Sisestamine – sisestusliinid võimaldavad nii koe fikseerimist, veetustamist kui ka immutamist parafiiniga  Lõikamine – parafiinblokkidest lõigatakse õhukesed lõigud, mis asetatakse alusklaasile ja kuivatatakse 12-24h  Värvimine – et hinnata preparaa

Meditsiin




Meedia

Kommentaarid (1)

pillesk profiilipilt
pillesk: Väga asjalik fail - oli palju abi. Tänan!
17:23 12-11-2017



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun