Geograafia eksam (0)

1. LITOSFÄÄR
2.
* Mandriline maakoor moodustab mandreid , koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline , umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat.
*Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt.
*Maa siseehitus - välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks.
3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades.
* Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked , mis tekivad kivimitesse kogunenud pinge järsul vabanemisel. Maavärinaid esineb laamade piirialadel, vulkaanilise tegevuse piirkondades.
 Kurrutus tekib laamade põrkumisel, tekivad kurdmäestikud (nt Himaalaja, Alpid ).
 Murrang tekib murranguplokkide erisuunalisel liikumisel: ülang, alang, küljetsi; tekivad pangasmäestikud (nt Draakonimäestik).
* Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehana. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard - ehk magma-, moonde- ja settekivimid .
* Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid – süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Nii on ookeanipõhja tüüpiliseks kivimiks must, palja silmaga nähtamatute kristallidega vulkaaniline kivim basalt, mandritel aga jämekristalne punasevärviline süvakivim graniit .
 Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud füüsikalise ja keemilise murenemise saaduste, vulkaaniliste produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ning kivistumisel.
 Moondekivimid on tekkinud suure rõhu ja temperatuuri tingimustes settekivimitest ja tardkivimitest, mis on ümber kristalliseerunud uuteks mineraalide kooslusteks.
* Ookeanilise laama vahevöösse vajumine algab süviku tekkega ookeani ääres. Vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt üles ja tekkinud magamast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida. Kui ookeaniline laam „ upub ” vahevöösse vastu mandri serva, siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. Mõlemat olukorda võib tänapäeval näha Vaikset ookeani ümbritseva vulkaanilise „tulerõngana”. Ookeanilise laama vahevöösse vajumist tähistavad maavärinate kolded , mis võivad paikneda kuni 670 km sügavusel. Kogu ookeanilaama kivimite mass ei kao siiski jäljetult laama sukeldumisel vahevöösse. Osa kivimeid „kraabitakse” vajumise käigus ookeaniliselt koorelt maha mandriääre külge. Siia liituvad ka mitmesugused kivimite ülessulamisel tekkinud magmadest tarduvad kivimid. Maapõues kulgeb ka kõikide kivimite moone. Niisuguste protsesside tulemusena kasvabki ookeanipõhja vahevöösse vajumise piirkonnas ookeanilise litosfääri ja vahevöö ülaosa kivimite arvelt uus mandriline maakoor.
* Rift - Murrangu lõhe ookeani kesk mäestikus. Ookeaniliste kokkupõrgete tulemusena tekivad kumer saared.
* Kontinentaal rift- mandriline rift- mandriline maakoor on katki.
Ookeaniliste laamade eemaldumine- (ookeanide keskahelikud) Kahe laama eemaldumisel tekib lõhe, kust magma pääseb pinnale ja jahtub. Tekib uus maakoor. Samuti tekivad magma pinnale tungimisel vulkaanid ja vulkaanilised saared. Laamadevaheliste pingete vabanemisega kaasnevad maavärinad.
Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- Ookeaniline laam, mis on raskem, vajub mandrilise laama alla vahevöösse, kus kõrgem rõhk ja temperatuur põhjustab kivimite moondumist või sulamist. Kivimite sulamisest tekkinud magma tungib pragudest pinnale ning tekivad vulkaanid. Ookeanilise laama sukeldumisel tekib süvik ja kivimitevaheliste pingete tõttu tekivad maavärinad. Laamade põrkumine põhjustab ka kivimite kurrutumist ning kurdmäestike teket.
Kahe mandrilise laama põrkumine- Kahe mandrilise laama põrkumisel liigub üks laam teise peale (mandriline maakoor topeldub). Tekivad kurdmäestikud ning maavärinad. Kahe mandrilise laama kokkupuutealal vulkaane tavaliselt ei esine.
Kahe ookeanilise laama põrkumine- /NB! Minu teada puudub koht, kus kaks ookeanilist laama põrkuks, mistõttu on järgnev vaid spekulatsioon./ Kivimitevahelised pinged põhjustavad maavärinaid. Lõhedest pinnale tungiv magma tekitab vulkaane ning vulkaanilisi saari .
Kuum täpp – süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolde tõusukoht Maa pinnale, nad paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. Kui selle kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul selle kohale vulkaanide aheliku (nt vai). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis omakorda põhjustab mandriliste laamade lõhkumist.. Havai saared (kagus on nooremad saared)-tekib koguaeg juurde.
4.
Vulkaanid tekivad kui laamade kokkupuutealadel või kuuma täpi piirkonnas pääseb magma kivimitevahelistest lõhedest pinnale.
Kihtvulkaan ehk liitvulkaan - Tekib enamasti ookeanilise ja mandrilise laama kokkupuutealal. Laava on vähevoolav ning kuhjub lõõri lähedale, moodustades valdavalt suhteliselt suure koonilise kujuga vulkaani. Kihtvulkaanid on enamasti suhteliselt pikaealised.
Kilpvulkaan - Enamasti ookeanite keskaladel tekkiv lai ja suhteliselt lame vulkaan , mis koosneb peamiselt hea voolavusega basaltseist laavavooludest.
Aktiivne vulkaan- Vulkaan, mis purskab pidevalt või mõnekümneaastase vahega.
Kustunud vulkaan- Vulkaan, mis pole inimajaloos tegutsenud.
(Püroklastiline materjal- kivimid ja osakesed, mis paiskuvad laiali).
5.
Maavärinad tekivad laamade kokkupuutealadel kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessi käigus koos kivimite rebenemisega.
Maavärina tugevuse mõõtmiseks kasutatakse enamasti Richteri skaalat , mis jaguneb magnituudideks (0-8,9), mis erinevad üksteisest 10 kordselt. See tähendab, et 2 magnituudine maavärin on 10 korda võimsam kui 1 palline. Maavärina võngete tugevust mõõdetakse seismograafiga.
Maavärinad toimuvad laamade serva aladel.
Epitsenter- keskus maapeal. Hüpotsenter-keskus maa sees.
9-mangnituudilised on olnud kõige suuremad maa värinad.

6.
Kuna Maa ürgatmosfäär ning hüdrosfäär on vulkaanilise päritoluga võib üsna kindlalt väita, et elu poleks ilma vulkanismita arenema hakanud.
Vulkaanipurske tahajärel paiskub keskkonda tohutult prügi ja gaase , mis vähendavad maapinnani jõudva päikesevalguse hulka. Vulkaanide tegevuse tagajärel jõuab maapinnale magma, mille tardumisel tekib uus maapind . Selle ehedam näide oleks vulkaanilised saared. Vulkaani purskamine võib mäetipus oleva lume sulatamisel põhjustada mudavoolusid, mis matavad ümbritseva. Vulkaaniline tuhk muudab mulla väga viljakaks.
Hoolimata vulkaanide ohtlikkusest elab nende vahetus läheduses palju inimesi. Enamasti on põhjuseks viljakas muld , mida väetab vulkaaniline tuhk.
Viimasel ajal on vulkaanide poolt pinnale toodud Maa siseenergiat hakatud rakendama soojus - ja elektrienergia tootmisel. Näiteks moodustab Islandil geotermiline energia olulise osa riigi elektritoodangust.
Maavärinad põhjustavad ulatuslikku kahju põhjustades mägede piirkondades varinguid ning kahjustades hooneid . Maavärina tagajärel tekkinud tsunamid tekitavad igal aastal rannikualadele suuri kahjustusi ning nõuavad elusid . Sellega tuleb maavärinate piirkondades arvestada ning ehitada vastupidavamaid hooneid ja organiseerida tsunamivalvet, et vähendada inimohvrite arvu.
*Vulkaan ja kasulik ?
1. Viljakad mullad vulkaanilistel aladel ( mineraalid , vulkaaniline tuhk).
2. Geotermiline energia- saab kasutada vulkaanilistel aladel.
3. Kivimid, mida saab kasutada ehitusmaterjaliks.
4. Vulkaanilised alad on turismi objektid.
* Tsunami mõju inimesele ja keskkonnale.
-Mõju kogu majandusele.
-Palju hukkunuid ja muid probleeme.
1. Infrastruktuur
2. Turism
3. Import
4. Eksport
5. Tootmine
7.
Kivimite liigitamine tekke järgi:
Tardkivimid- vedela magma jahtumisel tekkinud kivimid.
Settekivimid- setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise , käigus tekkinud kivimid.
Moondekivimid- sügaval maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes tekkinud kivimid
Kivimiteringe on protsesside ahel, mille käigus kivimid moodustuvad, moonduvad ja murenevad. Kivimite ringe käigus moonduvad kivimid ühest liigist teise.
Kulutus
Murenemine
Settimine
Tardumine
Kivistumine
Kulutus
Murenemine
Settimine
Tardumine
Kivistumine
Soojus
Rõhk
Soojus
Rõhk
Sulamine
Tardumine
Sulamine
Tardumine
Lubjakivi- hallikasvalge settekivim
Liivakivi - punakas või valge (või vahepealne) settekivim, mis on tekkinud liiva tsementeerumisel. Enamasti kihiline ja sisaldab sageli kivistisi.
Graniit- hall, roosakas või punakas. Enamasti tardkivim , jämedateraline, kõva ja hästitöödeldav
Basalt- musta või hallikat värvi, üksikuid kristalle ei ole võimalik nende suuruse tõttu palja silmaga eristada. Tihti poorse tekstuuriga tardkivim
8.
Sotsiaalsed probleemid- kaevanduses töötamine kahjustab tervist põhjustades tervishoiuprobleeme. Kuna kaevanduses töötavad enamasti mehed võib esineda ühekülgne tööhõive ja seetõttu ka soolised disproportsioonid. Samuti võib see põhjustada omakorda struktuurset tööpuudust (Näiteks- naistel, kelle mehed töötavad kaevanduses, ei ole tööd). Keskkonnaprobleemid- Muldade hävimine, põhjavee taseme muutused ja reostumine , tuule erosioon , pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevajumine ning soostumine
Eelised karjääride:
Parem ligipääs kaevandatavale materjalidele. Ei pea olema kitsastes kaevandites, mis võivad olla ohtlikud.
Puudused karjäärides:
Maastiku ulatuslik muutumine, põhjavee suurem reostumise oht, ökosüsteem hävib. Kuivendab ümberkaudsed sood , ojad ja muud niisked alad. Karjäärides kaevandamisega tekib rohkem aheraineid. Võib kaasneda maapinna vajumine.

Eelised kaevandustes:
Ei rikuta maastiku nii oluliselt, kvaliteetsema materjali (puhtam) kätte saamine.
Puudused kaevandustes:
Suurem varisemiseoht, ligipääs kaevandatavale materjalile ei ole nii hea kui karjäärides – enne peab kaevandist materjali välja tassima. Suuremad kulutused ning tööjõu kulu on suurem.
9.
Maalihked tekivad maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajäriel. Maalihete teket soodustavad- kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lamamine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv)all. Maalihked on sagedased mäestikes ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Maalihete tulemusena liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda nõlva, nii et neis eneses suuri muutusi ei toimu.
Mõisted:

Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200km. On liigenenud laamadeks .
Astenosfäär- kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). Sellel triivivad litosfääri laamad.
Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks.
Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest, kus kivimid on vedelas olekus.
Mandriline maakoor- mandrite ja šelfimerede alune maakoor.
Ookeaniline maakoor- ookeanite alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosnev maakoor.
Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, Maa sisemiste jõudude toimel.
Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes.
Magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.
Laava- vulkaanipurske tagajärel maapinnale jõudnud magma.
Kihtvulkaan- valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm , mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.
Kilpvulkaan- lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest.
Maavärin- kivimis kuhjunud elastsete pingete lahendumisel tekkiv maapinna vibratsioon ja nihkumine.
Epitsenter- maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal olev punkt maapinnal.
Mineraal - looduslik tahke kristallstruktuuriga lihtaine või keemline ühend.
Kivim- loodusliku tekkega mineraalide kivistunud mass.
Maak - kivim või mineraal, mis omab majanduslikku väärtust.
Kivimiteringe- on protsesside ahel, mille käigus kivimid moodustuvad, moonduvad ja murenevad, muutudes ühest liigist teise.
Tardkivim- magma tardumisel tekkinud kivimid.
Settekivim- setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise, käigus tekkinud kivimid..
Moondekivim- maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes moodustunud kivimid.
Basalt- peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.
Graniit- hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga tardkivim (enamasti).
Laamtektoonika - laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu.
Maalihe - suure pinnasetüki liikumine mööda nõlva alla.
2. Pedosfäär
10. Keemiline murenemine-( Seisneb kivimites olevate keemiliste ühendite reageerimises vee, hapniku, süsihappegaasi või muude keemiliste ühenditega) ülekaalus palavas ja niiskes kliimas(happe vihmad , õhu saaste)(keemilisel murenemisel muutub keemiline koostis. Esineb vihmametsades ja linnades).
Füüsikaline murenemine-( Seisneb kivimite peenendumises kivimipragudes oleva vee külmumise ja paisumise taga järel) esineb rohkem seal, kus on suur temperatuuri amplituud . Füüsikalisel murenemisel ei muutu koostis( Kõrbetes esineb kõige rohkem rabenemist. Füüsikalist murenemist esineb ka tundrates ning kõrgmäestikes).
Murenemise tähtsus:
Looduses- tekivad setted, muld ja muutub pinnamood . Paneb aluse mulla tekkele, muudab pinnamoodi .

• Tekkinud muld on elukohaks paljudele organismidele- taimedele ja loomadele
  
• Muld võimaldab kasvada taimedel, mis on omakorda toiduks ja elupaigaks loomadele.
  
  • Taimed saavad mulda kinnituda- sügav juurestik hoiab kõrgekasvulisi taimi püsti.
    
  • Taimed saavad mullast toitaineid
    
• Muld talitleb ökosüsteemis filtrina puhastades vett ja õhku
  

Inimesele- asendamatu loodusvara , peamine tootmisvahend põllumajanduses

• Põllumajandus on suunatud viljakatele muldadele ning inimesed üritavad hoida muldi viljakatena ja nüüdisajal ka kaitsta muldi.
  

11.
Lähtekivim- Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa.
Kliima- Kliimast sõltub murenemise kiirus ja liik (kas füüsiline või keemiline) ning antud paiga taimestik
Reljeef- Mõjutab mulla vee ja soojusrežiimi ning ainete ümberpaigutumist- lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudel nõlvadel kantakse mullakiht nõlva jalamile
Veerežiim- Veerežiimist sõltub taimestik. Samuti võivad niiskes kliimas veed mullast mineraalaineid välja uhtuda. Vee liikumine mullas paigutab ümber toitained .
Taimestik- Taimestik mõjutab mulla viljakust- taimed saavad mullast toitaineid ning nende lagunemisel tekib mulla orgaanilist osa- huumust.
Loomastik - Bakterite elutegevuse tulemusena toimub kõdunemine. Loomade ja taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa. Mullas elavad organismid segavad mulda ja eritavad mitmesuguseid aineid, mis muudavad mulla koostist.
Mulla vanus- Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks ning kujunevad mulla horisondid.
Inimtegevus- Inimtegevus võib põhjustada muldade hävimist-

• niisutamisega võivad mullad soolduda ning muutuda viljatuks
  
• vale põlluharimine võib muuta mullad viljatuks
  
• külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane,(Näiteks tundra ) on mullad eriti tundlikud inimtegevusele- sellises piirkonnas võib ainuüksi veokiga sõit põhjustada mullale tõsist kahju
  

12.
Leetumine - Orgaanilise aine lagunemisel tekivad happed , mis lagundavad mulla mineraalosa vees lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete mõjul uhutakse mullast välja. Sellega langeb mulla keemiline viljakus. Leetumine esineb happelises keskkonnas.(Halb mulla protsess, ei ole viljakas).
Kamardumine - Mulla tekkeprotsess, mille käigus tekib mulla huumushorisont . Toimub mõõdukas kliimas, kus keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel kasvab palju rohttaimi.(Toimub must muldades, muudab mulla viljakaks).
Soostumine-(turvastumine) pidevalt liigniiskes keskkonnas viibivas mullas toimuv protsess, mille käigus muld muutub liigniiskeks ning väheviljakaks.
Turvas -Lõpuni lagunemata orgaaniline aine, õhku on mullas vähe, ei lagune lõpuni.
Gleistumine - Liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid redutseeruvad ja moodustavad hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi mulla alaossa.(Muld on väga tihe, poore mullas pole, iseloomulik tundra mullale[lääne-eestis])
Sooldumine - Kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine harva või üldse mitte esinev nähtus, toimuv protsess, mille käigus vesi aurustub ning vees lahustunud soolad jäävad mulda, muutes mullad soolaseks ja viljatuks. Sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest.(Enamjaolt kõrbealadel).
13./14.
Tundras- kuna enamiku aastast valitseb madal temperatuur, mis põhjustab pinnase läbikülmumise ja igikeltsa tekke, siis saavad mullaprotsessid toimuda vaid mulla ülessulavas pindmises osas. Mullateke on väga aeglane. Mullad on liigniisked ja hapnikuvaesed esineb gleistumist ja turvastumist.
Okasmetsas- Jahedas ja niiskes kliimas, kus sademed ületavad aurumise toimub läbiuhteline veerežiim. Mullad on sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Sügisestel vihmasadudel uhutakse aluselised katioonid mullast välja. Varisevad okkad põhjustavad happelist keskkonda ning toimub muldade leetumine.
Rohtlas- kontinentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad viljakad mustmullad, mis on kõrge poorsuse , suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Rohttaimede lehevaris ja mullas olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara. Suvel, kui mullad läbi kuivavad toimub huumuse kogunemine ehk kamardumine.
Kõrbes- kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on väga sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja aurumine suur ning soolad püsivad mullas- toimub sooldumine. Mullateke on võimalik vaid seal, kus mullad saavad jõe- või põhjaveest niiskust juurde.
Vihmametsas- neil aladel on mullateke kestnud kõige kauem ja ka kliima on püsinud üsna muutumatuna, seetõttu ulatub muld kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab keemilist murenemist. Orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumushorisonti peaaegu ei teki. Muld vaestub alustest ja koguni ränist. Muld rikastub taimedele mitteoluliste raua- ja alumiiniumoksiididega, mis põhjustavad mulla värvumist punakaks või kollakaks- puna- ja kollamullad.
15.
Mullaviljakuse vähenemist ja hävimist põhjustavad tegurid:

• Erosioon - tuule ja vooluvete poolt põhjustatud mulla ja setete ärakanne
  

Kaitseks- tuuletõkete rajamine

• Kõrbestumine- muldade hävimine kõrbete laienemise tõttu
  

Kaitseks- pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine

• Muldade sooldumine- mullaviljakuse langemine soolade kogunemise tõttu
  

Kaitseks- vähendada muldade niisutamist ja aeg ajalt mullad läbiuhtuda

• Muldade keemiline reostumine-
  
• Hapestumine - taimed seovad palju toiteelemente ja mullas tekivad organismide lagunemise käigus orgaanilised happed, põhjustavad ka happevihmad
  

Kaitseks- muldade lupjamine

• Üleväetamine- mulda kogunevad ühekülgsed mineraalained, mis ei soodusta taimede kasvu
  

Kaitseks- väetada vähem

• Raskemetallid mullas- mulda kogunenud raskemetalle, mida elusorganismid oma elutegevuseks ei vaja loetakse toksiliseks, kuna need mõjuvad kahjulikult mulla elustikule ja mullaprotsessidele
  

Kaitseks- vältida reovete, mineraalväetiste, ohtlikute jäätmete, autokütuse kokkupuudet muldadega

• Inimtegevus- võivad põhjustada sooldumist, kõrbestumist, üleväetamist, soodustada erosiooni, hapestumist jne.
  

MÕISTED
Füüsikaline murenemine ehk rabenemine - kivimite peenendumine ilma keemilise ja mineraloogilise koostise muutusteta, mida põhjustab suur temperatuuri amplituud ja kivimipragudes oleva vee külmumine ja paisumine
Keemiline murenemine ehk porsumine - kivimites olevate keemiliste ühendite reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või muude keemiliste ühenditega
Murend- väga erineva peensusastmega tükiline materjal, mis on moodustunud monoliitse
kivimi lagunemisel
Mullatekketegur- mulla tekkimisel mingit osa mängiv tegur
Lähtekivim- aluskivim, millest tekib mulla mineraalne osa
Mulla mineraalne osa- mullas olevad kivimid ja muud mineraalid kokku
Huumus - maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus - maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine
Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks
Mullahorisont- maapinnaga horisontaalne eri värvuse, läbimõõdu, tiheduse ja struktuuriga mullakiht, mis on mulla vertikaalläbilõikes silmaga eristatav
Mullaprofiil- mulla vertikaalne läbilõige, millelt on näha mullahorisondid ja alusmaterjal
Mulla veerežiim- näitab mulda läbivat või seal olevat vee hulka; seda mõjutavad mullaosakeste omadused ja paiknemine
Leetumine- orgaanilise aine lagunemisel tekivad happed, mis lagundavad mulla mineraalosa vees lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete mõjul uhutakse mullast välja. Sellega langeb mulla keemiline viljakus. Leetumine esineb happelises keskkonnas.
Kamardumine- mulla tekkeprotsess, mille käigus tekib mulla huumushorisont. Toimub mõõdukas kliimas, kus keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel kasvab palju rohttaimi
Soostumine- pidevalt liigniiskes keskkonnas viibivas mullas toimuv protsess, mille käigus muld muutub liigniiskeks ning väheviljakaks
Gleistumine- liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid redutseeruvad ja moodustavad hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi mulla alaossa.
Sooldumine- kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine harva või üldse mitte esinev nähtus, toimuv protsess, mille käigus vesi aurustub ning vees lahustunud soolad jäävad mulda, muutes mullad soolaseks ja viljatuks. Sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest.
Erosioon- tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne
Kõrbestumine- protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävimine.
3. Atmosfäär
16.
Õhu koostis:
78% lämmastikku
21% hapnikku
0.93% argooni
0.03% süsihappegaasi
0.04% muid gaase
Atmosfääri ehitus:
Troposfäär- kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb 80% õhkkonna massist. Seal leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused- tekivad pilved , sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Seal langeb temperatuur tõustes 6°C km kohta.
Tropopaus - õhukiht troposfääri kohal, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Paikneb polaaraladel 8-9km kõrguses ja tõuseb 15-16km kõrgusele ekvaatoril .
Stratosfäär- ulatub kuni 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist. Stratosfääris tõuseb temperatuur kõrguse kasvades, kuna seal paikneb osoon , mis neelab ultraviolettkiirgust.
Mesosfäär- 50-85km Osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti.
Termosfäär- läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Õhumolekule on jäänud nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb
17.
Maale jõuab lühilaineline päikesekiirgus, millest 27% peegeldub pilvedelt ja 4% maapinnalt tagasi maailmaruumi. 21% Maani jõudnud kiirgusest neeldub atmosfääris ja 48% maapinnal, need muutuvad soojuskiirguseks ning kokkuvõttes 69% lahkub pikalainelisena.
Üldjoontes on maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15°C. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine . Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maa kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil , öö ja päeva pikkusest), pilvisusest ning aluspinna omadustest.
18.
Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ning hakkab tõusma, tulemuseks on püsiv madalrõhuala. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. Jahtunud õhk hakkab laskuma 30 laiuskraadidel, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ning muutub kuivemaks, põhjustades neil laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad . 30 laiustelt puhuvad püsivalt tuuled ekvaatori suunas- passaadid. Need kalduvad oma liikumissuunast Coriolsi ja hõõrdejõu tõttu kõrvae, tekitates põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. Osa 30 laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ning kohtub umbes 60 laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolsi jõu mõjul kaldub tuul ja kõrgemates õhukihtides on ülekaalus läänetuuled ning maapinna lähedal hõõrdumise tõttu edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Seal tekivad ka tõusvad õhuvoolud. Polaaraladel jahtub õhk kiiresti ning seetõttu on seal laskuvad õhuvoolud ning kõrgrõhuala. Tuul puhub seal enamasti itta- põhjapool enam kirdest ja lõunas kagust.
Asja muudavad keerulisemaks mussoonid . Mussoon on ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sessoonselt vastupidiseks. Nad tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja vee erinevast soojenemisest ja jahtumisest. ( Lõuna Aasias ntx puhub tuul suvel ookeanilt mandrile, tuues kaasa niiskust ja sadu, talvel aga mandrilt ookeanile- põuaperiood.
(Passaadid-püsivad tuuled, puhuvad 30-ndatel laiuskraadilt ekvaatori poole, sest ekvaatoril on madalrõhuala).
Mussoonid tekivad maismaa ja veekogu erinevast soojenemisest ja jahtumisest
19.
Tsüklon-Tsükloni eesosas (idaosas) valitsevad kagu- ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe. Tsükloni tagalas valitsevad tuuled loodest ja põhjast, mis muudavad ilma külmaks. Tsükloni lõunapoolsest osast käib alguses üle soe front ja seejärel külm front. Mõlemaga kaasnevad sademed. Tsükloni põhjapoolses osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole. Temperatuur jääb suhteliselt madalaks, aga sademeid võib olla rohkesti. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm.
Antitsüklon- Antitsükloni puhul on vastupidi- talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei esine. Antitsüklonis puhub tuul keskmest väljapoole ning pöördub.
Soe front- Tekib siis, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, kuna soe õhk tungib külmale peale ning sunnib seda taganema. Mööda frontaalpinda üles liikuv soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Hakkab tibutama lausvihma, talvisel ajal hakkab sadama lund ja tuiskab. Talvine soe front põhjustab sageli jäidet. Kui soe õhk jõuab kohale ka maapinnal, siis temperatuur tõuseb märgatavalt, sadu lakkab, lumi hakkab sulama. Sajuala on frondi ees.
Külm front- Tekib siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilved, sajab paduvihma ja esineb äikest, õhutemperatuur langeb järsult. Hoovihma võib sadada ka peale frondi üleminekut külmas õhumassis. Talivsel ajal esineb külma frondiga äikest väga harva. Kui külm front loodesse ja põhja. Algab külma õhu sissevool . Sajuala on frondi taga.
20.
Kliimat kujundavad tegurid: (Pöörijoontel pole pilvi. Seal saab maa kõigerohkem valgust, mandrite sisealadel on aastase temperatuuri kõikumine kõige suurem).

Geograafiline laius- määrab päikese kõrguse, öö ja päeva pikkuse, peamise tuulte suuna, kas asub madal või kõrgrõhualal jne.
Kaugus ookeanidest ja meredest- kas mandriline või mereline kliima, sademete rohkus
Soojade ja külmade hoovuste mõju- muudavad ilma kas soojemaks/pehmemaks ja sajusemaks või külmemaks ning kuivemaks
Pinnamood( kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes)- sademete hulk, temperatuur ( 6°C km kohta)
21.
Looduskomponentidele:

• Reljeefi kujunemine- erosioon, murenemine jne
  
• Muldade kujunemine- murenemine, niiskus, aurumine jne
  
• Taimkate - millised taimed saavad kasvada jne
  
• Loomastik- vastavalt kliimatingimustele ja taimestikule
  
• Veerežiim- mõjutab veerežiimi (jõgedel kõrgvesi ja madalvesi )
  
• Tuulte suunda- N: ekvaatoril on palav kliima õhk soojeneb ja tõuseb- tekib madalrõhuala jne
  

JNE
Inimtegevusele:

• Elupaikade valik- inimesed elavad soodsamates tingimustes enamasti
  
• Põllumajandus- mõjutab põllukultuure ja põllumajanduse võimalikkust
  
• Turism - enamasti reisitakse soojematesse kohtadesse
  
• Energiakulu - külmemates piirkondades kulub rohkem energiat soojendamiseks
  

JNE
22.
Kasvuhooneefekt - kasvuhooneefekti põhjustavad kasvuhoonegaasid (süsihappegaas, metaan , naerugaas , lämmastikoksiidid, freoonid jne- kokku üle 40), mis neelavad maapinnalt lahkuvat pikalainelist soojuskiirgust. Kasvuhooneefekti süvenemist põhjustab kasvuhoonegaaside- eelkõige süsihappegaasi, metaani ja ka naerugaasi hulga suurenemine atmosfääris.
Mõju keskkonnale-

• Mägedes asuvad liustikud lihtsalt sulavad, nende arv võib väheneda järgneva saja aasta jooksul veerand kuni pool korda. See omakorda mõjutab lähedalasuvaid ökosüsteeme ning aastaajalisi veevarusid jõgedes.
  
• Maailmamere veetase tõuseb, mis põhjustab madalamate saarte ning rannikualade üleujutamist.
  
• Järsk kliimamuutus ohustab liigilist mitmekesisust ning ökosüsteemide stabiilsust. Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla. Neis piirkondades asuvad ainulaadsed ning hinnalised ökosüsteemid nagu mangroov - metsad , korallriffid ning mitmed vetikate kooslused . Jõgede deltad, atollid ja korallrahud on kõik mõjutatud tormidest ning sademetest. Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada igasugustele muutustele tundlikud korallid. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks.
  
• Temperatuuride muutused põhjustavad suuri kliimamuutusi ning torme.
  

Osoonikihi hõrenemine- peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmkappide, õhujahutusseadmete ja mitmete pihustavate ainete balloonide kasutamisel .
Mõju keskkonnale- Osoonikihi kahanedes jõuab maapinnale suurem hulk ultraviolettkiirgust, mis mõjutab inimeste ja loomade tervist, taimi, mikroorganisme , ehitusmaterjale ja õhukvaliteeti.
Happesademed - Põhjustavad: fossiilsete kütuste põletamisel õhku sattuvad väävli- ja lämmastikuühendid, metallisulatamine, metsatulekahjud, vulkaaniline tegevus ning äike.
Mõju keskkonnale-

• Kahjustuvad eelkõige okaspuud : hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad.Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid.
  
• Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini.
  
• Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid hukkuvad, vaesub liigiline koosseis.
  
• Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa toitaineid kätte.
  
• Mõjutavad inimeste tervist.
  

Sudu- tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid( tahm, suits) segunevad uduga.
Mõju keskkonnale- kahjustab inimeste ja loomade tervist.
Inimtegevuse mõju atmosfäärile:
Inimtegevuse taga järel satub õhku palju saasteaineid . Fossiilsete kütuste põletamisel paiskub õhku palju süsihappegaasi, väävli ja lämmastikuühendeid, mis soodustavad nii happevihmade teket kui globaalset soojenemist. Külmutusseadmetest ja aerosoolidest õhku paiskuvad freoonid lagundavad osoonikihti. Jne.
MÕISTED
Atmosfäär- Maad ümbritsev õhukiht
Troposfäär- Atmosfääri kõige alumine kuni 15 km paksune kiht, milles on valdav osa atmosfääri massist ning kus leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused
Kiirgusbilanss- Maale jõudnud ja Maalt lahkunud lahkunud kiirgusvoogude vahe
Üldine õhuringlus- Püsiv suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mis kujundab õhumasside ümberpaiknemise maakeral
Õhumass- Õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused.
Õhurõhk- Rõhk, mida tekitab ühe pinnaühiku kohal asuva õhusamba kaal
Tsüklon ehk madalrõhuala- Ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama rõhuga ala
Antitsüklon ehk kõrgrõhuala- Ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema rõhuga ala
Soe front- Piirkond, kus soojem õhk liigub külmemale peale
Külm front- Piirkond, kus külmem õhk liigub soojemale alla
Mussoon- Peamiselt rannikupiirkondades esinev õhuvoolude süsteem, milles tuule suund muutub sessoonselt vastupidiseks.
Passaat - Aastaringselt 30 laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad tuuled
Kasvuhoonegaas- Atmosfääris olev gaas , mis neelab soojuskiirgust
Kasvuhooneefekt- Peamiselt räägitakse Maa mõistes- Maa temperatuuri ja niiskuse suurenemine kasvuhoonegaasidest moodustunud kihi all, mis laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid ei lase maailmaruumi tagasi pikalainelist soojuskiirgust.
Osoonikiht- Osoonimolekulidest moodustunud Maad ümbritsev kiht atmosfääris, mis kaitseb Maal elavaid organisme ultraviolettkiirguse eest
Happesademed- Sademed, mis põhjustavad happelise reaktsiooni, kuna neis on lahustunud atmosfääri saastamise käigus õhku paisatud väävel- ja lämmastikuoksiidid
Sudu- Õhus olevate saasteainetega segunenud mürgine udu
4. Hüdrosfäär
23.
Maal asuvast veest on:

• 97,2% Maailmameres
  
• 2,8% Mage vesi
  

Magedast veest on:

• 77,8% Pinnavesi
  
• 22% Põhjavesi
  
• 0,2% Mullas seotud
  

Pinnaveest moodustavad:

• 99,36% Jää ja liustikud
  
• 0,61% Järved
  
• 0,03% Atmosfäär
  
• 0,003% Jõed ja allikad
  

* Veeringe maakera eri piirkondades koosneb erinevatest lülidest:
Sademed. Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale.
*Auramine. Toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu ( transpiratsioon ).
Jõgede äravool sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool.
* Infiltratsioon . Osa vihma- ,lume- ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustab põhjavee.
* Veebilanss . Veebilansi tulupool koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool aga auramisest ja äravoolust.
Joonis õp lk 104.
Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel.
Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel.
Vee jaotumine :
*Vesi: Soolane 97,2% ja mage 2,8%
*Mage vesi: Pinnavesi 77,8% (jää ja liustikud, järved, atmosfäär, jõed ja allikad), põhjavesi 22% ja mullas seotud 0,2%.
24.
Temperatuur- Vee temperatuur on suurim ekvaatori piirkonnas, kuna seal paistab päike kõrgeima nurga alt ning vesi soojeneb. Vee temperatuur langeb liikumisel pooluste poole, kusjuures põhjapoolkeral on veetemperatuur ligi 3°C soojem kui lõunapoolkeral. See tuleneb vee ebaühtlasest jaotumisest ning lõunapoolkeral on temperatuur ligi 15°C madalam kui põhjapoolkeral.
Soolsus - Maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli, kuid see kõigub maailmamere eri osades üsna palju. Ekvaatoriaalvööndis on soolsus keskmisest madalam.
See on tingitud suurest sademete hulgast- õhuniiskus on suur ning auramine tunduvalt väiksem. Lähistroopilistel aladel on soolsus aga keskmisest kõrgem, kuna seal ületab aurumine sademete hulga mitmekordselt. Lähenedes poolustele langeb maailmamere soolsus järsult- tulenevalt väikesest aurumisest ning polaarjää sulamisest. Põhjapoolkeral on soolsus veelgi madalam tänu maailmamerre suubuvatele jõgedele.
25.
( Hoovused ja hoovustega kaasnev soojusülekanne)
Hoovused ehk suure koguse merevee horisontaalsed ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumised on põhjustatud püsiva suunaga tuultest ja vee soolsuse- või temperatuurierinevustest.
Tuuletekkelised hoovused- Sellised hoovused tekivad vee pinnakihis tuule ja vee vahel mõjuva hõõrdejõu tõttu. Seepärast sarnanebki pinnahoovuste liikumine üldise tuulte liikumisega. Erinevused on tingitud vee suuremast viskoossusest ja tihedusest, mistõttu mõjutab inerts neid rohkem.
Soolsuse- või temperatuurierinevustest tekkinud hoovused- Sellised hoovused on süvavee hoovused, kuna need tekivad vee liikumisel pindmistest kihtidest sügavamale vee tiheduse suurenemise tõttu( kas siis suurema soolsuse või madalama temperatuuri tõttu). Laskuv vesi tekib polaaraladel temperatuuri tõttu ning soojades meredes, kus aurumine on suurem, vee soolsuse tõttu.
Kliima kujunemine- Hoovused mängivad rolli soojusvahetuses Maa erinevate piirkondade vahel.
Soojad hoovused( tekivad ekvaatori piirkonnas ja liiguvad pooluste suunas) toovad kaasa endaga niiskust ja sademeid. Soojem veetemperatuur soojendab ka õhku ning muudab kliima pehmemaks.
Külmad hoovused( tekivad pooluste piirkonnas ning liiguvad ekvaatori suunas) toovad kaasa kuiva õhku, mis ei soodusta sademeid ning seetõttu põhjustavad ka kuivemat kliimat. Külm vesi jahutab ka õhku ning muudab kliima külmemaks.
26.
Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ning lained jõuavad kaldale suure energiaga. Setõttu on ülekaalus lainte kulutav tegevus. Lained purustavad ja kannavad ära setteid. Kujunevad ranna astangud ja suure kaldega nurgad. Kui järsak tekib monoliitsesse aluspinnakivimisse siis nimetatakse seda pangaks ja rannalõiku pankrannikuks.Kulutusrannikutele on iseloomulik ranniku sirgemaks muutumine ehk õgvenemine, kuna poolsaarte otstes on lainte kulutav tegevus suurem.
Laugrannikutel on ülekaalus lainte kuhjav tegevus, kuna sellistel rannikutel ulatub laintest tingitud veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest ning lained kaotavad järk järgult energiat. Kohale jõudes on neil vaid setteid liigutav jõud. Kruusa -, veeristiku - ja liivarandadel suudab vaid tormilainetus kaasa haarata jämedamat kruusast ja liivast settematerjali ning paisata seda rannanõlvale rannajoonest kõrgemale. Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannavallid . Lainetusest kaldale paisatud vesi haarab tagasivalgudes kaasa peenemat settematerjali, mis võib kuhjuma hakata veealusteks vallideks ehk rannabarrideks. Kui lained jõuavad kaldale mingi nurga all, siis toimub setete pikiränne ehk lained liigutavad setteid mööda randa edasi. Kui rannajoon teeb järsu pöörde, siis võib sinna kujunema hakata maasäär.
Inimeste mõju rannikule - Kui rajada rannale, kus toimub setete pikiränne, sadam või mõni muu ehitis, mis takistab seda, siis hakkab ühel pool ehitist avalduma lainte kuhjav tegevus ning teisel pool lainte kulutav tegevus.
Rannikualade süvendamine ja taimkatte eemaldamine soodustab lainte kulutavat tegevust.
27.
Maailmamerede reostumise põhjused:

• Linnade ja tehaste heitvesi- rannikul asuvad linnad ja tehased juhivad sageli oma reovee merre.
  
• Põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre.
  
• Intensiivne laevaliiklus (õnnetused tankeritega).
  
• Meresügavustesse maetud mürkained.
  
• Kliima soojenemine
  

Mõju:
Vee-elustikule- Setetesse, taimedesse ja loomadesse koguneb mürgiseid aineid, mis kahjustavad loomade ja taimede elu. Veekogu eutrofeerumine , mis toob kaasa endaga:

• planktoni (eriti taimhõljumi) ja bentose (põhjaloomastiku) hulga suurenemine
  
• vee-elustiku, sealhulgas kalastiku liigilise koosseisu muutumine
  
• lahustunud hapniku hulga järjekindel vähenemine või täielik kadumine sügavamates veekihtides
  

Naftareostus on vägagi ohtlik, kuna takistab hapniku juurdepääsu veele , ning on ka mürgine.
Inimesele- vee reostuse tagajärel koguneb vee- elustikku mürgiseid aineid, mis ajapikku kahjustavad ka inimese tervist. Reostunud rannikuvees ujumine kahjustab ka
inimeste tervist. Mõju inimeste toidulauale(kalade vähenemine).
Majandustegevusele - väheneb kalade ja muude veeloomade hulk, mistõttu nende püük väheneb. Rannikute reostumise tagajärel väheneb piirkonna tähtsus turismipiirkonnana.
Keskkonnale- Vee- elustik väheneb, muutub ning võimalik et hävib, mistõttu väheneb ka kalatoiduliste loomade ja lindude arv. Vee reostus mõjutab ka rannikuelustikku ning linde. Eriti ohtlik on naftareostus, mis on mürgine, takistab õhu juurdepääsu veele ning kleepub lindude sulgedesse, muutes need lennuvõimetuks. Korallide hävimine.
28.
Äravoolu mõjutavad klimaatilised tegurid:

Sademete iseloom. Vihm mõjutab kohe, lumi alles peale sulamist;

Aurumine ja sademete kinnipidamine taimestikus;

Sademete intensiivsus (mm/h) ja kestus. Pinnavee äravool tekib suures alas , kui sademed ületavad infiltreerumisvõime;

Sademete ruumiline jaotus. Tugevad sademed alamjooksul teevad kohe hüdrograafile järsu muutuse, ülemjooksu sademed tingivad puhverdamise tõttu lauge hilineva hüdrograafi kasvu.
Veedefitsiidi võimalikud põhjused:

• Suvine madalvesi- sademetehulga vähenemine, kõrgenev aurumine
  
• Talvine madalvesi- maapinna külmumisega kaasnev pindmise toitumise lakkamine
  

Tagajärjed ning majanduslik mõju:

• Jõed jäävad veevaeseks või kuivavad täielikult, talvisel ajal võivad külmema kliimaga kohtades läbi külmuda
  
• Jõevee vähenemisel väheneb vee hulk, mida saab kasutada põllumajanduses- põuaperioodid
  
• Suurematel jõgedel võib jõevee taseme languse tagajärel jõgi muutuda ajutiselt laevade jaoks liiga madalaks
  

Üleujutuste võimalikud põhjused:

• Mererannikutel- tingitud merevee ootamatust tõusust rannikule puhuvate tugevate ühesuunaliste tuulte mõjul. Kui madalas rannikupiirkonnas paikneb lisaks suure ja veerohke jõe suue , põhjustab merevee tõus omakorda üleujutuse jõe alamjooksul.
  
• Tugevad vihmad
  
• Kiire lume/jää sulamine
  
• Väikestel jõgedel soodustavad üleujutusi linnad, kuna linnade asfalteeritud tänavatelt ja platsidelt ning katustelt voolab vesi kiiresti jõkke põhjustades seega kiire jõevee tõusu.
  

Tagajärjed ning majanduslik mõju:

• Suurte alade üleujutused
  
• Taimede hävimine liigniiskuse tagajärel- ka põllumajandussaaduste
  
• Võib olla kasulik- viljakat muda ümbritsevatele kallastele kanda, mida saab seejärel kasutada põllunduses
  
• Üleujutus võib esineda linnades ja asulates, põhjustades seega majanduslikku kahju ning olles ohtlik inimeste tervisele
  
• Selle kaitseks ehitatakse tammi ning kaitseks võib ka kasutada veehoidlaid, kuhu üleujutuse ajal kogutud vett saab veevaesel ajal anda asulatele ja tööstusettevõtetele.
  

29.
Infiltratsiooni mõjutavad tegurid:

• Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema , sest pinnasekihid on veega küllastunud
  
• Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse
  
• Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon
  
• Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku
  
• Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine äravool intensiivsem
  
• Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske pinnase korral
  

Põhjavee alanemine: suur veevõtt, pikk kuivaperiood , kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine jmt
Tagajärjed: madalamate kaevude kuivaksjäämine, mere lähedal võib põhjustada põhjavee sooldumist, kuna merevesi hakkab valguma põhjavette.
Põhjavee reostumine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse , pinnasesse, põllumajandusreostus(üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), transpordireostus(õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt
Tagajärjed: joogivee kõlblikuse vähenemine ning võimalik kahjulikkus tervisele
MÕISTED
Veerežiim- veetaseme ajaline muutumine
Maailmameri - katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa, mille alla ei kuulu järved.
Rannaprotsessid - rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärel toimuvad protsessid. Setete kuhjumise, rände ja kulutusprotsessid.
Rannavall- Tormilainetuse kuhjaval tegevusel kujunenud mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid, mis on rannajoonega paralleelsed.
Järskrannik- järsult sügavneva merepõhjaga rannik .
Laugrannik - lauge reljeefiga rannik; (läheb aeglaselt sügavaks)
Jõgede äravool- jõgede kaudu äravoolava vee hulk ühest sekundist pikema aja jooksul
Valgla ehk äravooluala- maa-ala, millelt vesi voolab mingisse kindlasse veekokku või selle ossa
Infiltratsioon- vee liikumine maapinnalt läbi mulla ja kivimite põhjavette
5. Maa Kui Süsteem
Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud
30.
SEOSTEST
Atmosfäär- maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200km kõrgusele. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks.
Hüdrosfäär- hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus- maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed . Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär.
Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa. Paksus umbes 50-200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, veekogudesse.
Pedosfäär- mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus on mõnest cm kuni 10 meetrini. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid , seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides.
Biosfäär- Maa sfäär, kus elavad organismid. Biosfääri oluliseim omadus on produktiivsus- orgaanilise aine tootmise võime.
31.
Näiteks- inimene muudab oma tegevusega atmosfääri koostist: fossiilsete kütuste põletamise tagajärjel paiskub õhku palju süsihappegaasi, soodustades kasvuhooneefekti ning tõstes maa keskmist temperatuuri. Külmutusseadmetest ning aerosoolidest õhku paisatud freoonid lagundavad atmosfääris olevat osooni.
Fosiilsete kütuste massiivse kaevandamise ja põletamisega muudab inimene ka litosfääri koostist. Oma tegevusega mõjutab inimene vägagi palju biosfääri, kuna inimtegevuse tagajärel on oluliselt vähenenud metsamaa pindala ning loomade liigirikkus jne. Väetamise ning muude jäätmetega rikastub muld keemilistest elementidest ning oma tegevusega võib inimene soodustada ka muldade hävimist.
JNE
Atmosfääris toimuvad protsessid, mis moodustavad ilma, mõjutavad inimtegevust- põlluharimist, karjakasvatust, astustustihedust jne
32.
33.
Näiteid: Inimene raiub metsa maha, ulatuslikud prügimäed, tehased ja tööstused, uute põllukultuuride sissetoomine, taimestiku ja loomastiku hävimine inimtegevuse tagajärel jne
Kohalikul tasemel- suureneb reostus, mis mõjutab loomastikku ja taimestikku. Elutingimuste halvenemine jms
Regionaalsel tasemel- loomade ja taimede vähenemine mõjutab piirkonna ökosüsteemi, sissetoodud taimed loomad võivad ökosüsteemi tasakaalu rikkuda jms
Globaalsel tasemel- kliima soojenemine, kasvuhooneefekti suurenemine, osoonikihi hõrenemine jms
lma säästva ja jätkusuutliku arenguta ammendaksime me oma planeedi varasid palju palju kiiremini, kui need jõuaksid end taastoota, samal ajal reostaksime me oma tegevuse tagajärel planeeti. See hakkaks mõjutama meie majandust, kuna puuduvad maavarad ning tekivad energiakriisid, meie tervist, kõik see saast ning kasvav UV kiirgus ja temperatuur, halvendaks meie tervist oluliselt. Peale meie endi mõjutamise mõjutaks see meid ümbritsevat loodust. Paljud liigid häviksid ning see omakorda põhjustaks teiste liikide hävingut. (Selline aeglane looduse hävimine on juba toimunud pikemat aega, kuid see on muutunud järjest kiiremaks)
Selline protsess hävitaks pikapeale meie planeedi looduse täielikult ning see muutuks elamiskõlbmatuks. Kuigi see ei juhtu niivõrd kiiresti, juhtub see paratamatult, kui me ei kasuta ressursse säästlikult ning ei hoia loodust ka tulevate põlvkondade jaoks.
MÕISTED
Maa sfäärid- Maa tuuma ümbritsevad kihid , mis erinevad koostise ja tiheduse poolest. Maa sfäärideks on - atmosfäär, hüdrosfäär, pedosfäär, litosfäär. Maa sfäär on ka biosfäär, mis koosneb teiste sfääride osadest
Aineringe - Maa pinnal sfääri piires või sfääride vahel toimuv pidevalt korduv ainete ringlemine
Geoloogiline aineringe- Litosfääri ja Maa tuuma vahel toimuv ainete liikumine. Samuti ka
ainete liikumine murenemise teel litosfäärist hüdrosfääri ja atmosfääri ning sealt settimise ja kivistumise teel tagasi litosfääri
Bioloogiline aineringe- bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad seda mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineiks, millest hiljem tekib uus elusaine . Eriti oluline on looduses süsiniku-, lämmastiku-, fosfori- ja väävliringe.
Veeringe- vee liikumine Maa sfääride või nende osade vahel
Jätkusuutlik ja säästev areng- looduskeskkonna ja loodusvarade säästlik kasutamine inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamise eesmärgiga sellega looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades.
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA
6. Ühiskonna areng ja globaliseerumine
34.
Ajastu
Agraarühiskond
Industriaalühiskond
Infoühiskond
Peamised majandusharud
Põllumajandus
metsandus, kalandus , jahindus
Töötlev tööstus
tekstiilitööstus, metallurgia , masinatööstus jm
Teenindus
info töötlemine, edastamine, transport
Peamine tootmisüksus
Mõis, talu
Ettevõte, tehas
Uurimis- või teenindusüksus
Töö iseloom
Käsitsitöö
Masinatöö
Vaimne töö
Peamised kasutatavad ressursid
Maa, mets, vesi
Maavarad
Informatsioon
Hõive
Valdav osa töötajaist põllumajanduses
Valdav osa töötajaist tööstuses
Valdav osa töötajaist teeninduses
Peamine tegevuspiirkond
Maakond, provints
Riik( kolooniad )
Kogu maailm
Osalemine maailmamajanduses
Üksikud kaubad
Globaalne maailmamajandus
35.
Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad:
Sisemajanduse kogutoodang (SKT)- Riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus enamasti ühe inimese kohta. Mida rohkem kaupu ja teenuseid riigis toodetakse seda rikkam on riik. Eristatakse rikkaid, keskmisest rikkamaid, keskmisest vaesemaid ja vaeseid riike.
Inimarengu indeks- koosneb kolmest näitajast: SKT, hariduse ja keskmise eluea indeks. Selle alusel jaotatakse riigid kõrge, keskmise ja madala arenguga riikideks.
Need kaks on põhilised, kuid kasutatakse ka teisi näitajaid nagu energia tarbimine ühe elaniku kohta, keskmine eluiga, sündimuse, suremuse ja imikusuremuse näitajad jmt.
Riikide võrdlemine-
Tuleb vaadata, millises valdkonnas on hõivatud kõige rohkem töötajaid: selle järgi saab paika panna, kas tegemist on agraar-, tööstus- või infoühiskonnaga. /Põhjendada saab asukoha järgi ning kas oli või ei olnud koloonia.
Võrrelda SKT- saab paika panna riigi rikkuse./Põhjendada saab osalemisega maailmamajanduses, toorainerikkusega jne
Võrrelda IAI- saab paika panna riikide arengutasemed./ Saab põhjendada riigi asukohaga, milline ühiskond on, ajalooga jne.
Võrreldes keskmist eluiga saab ka teada, mis demograafilises arengujärgus on riigid.
36.
Erinevused kujunesid, kuna vanasti oli maailm jagunenud iseseisvateks riikideks ja kolooniateks, mis olid sõltuvad oma emamaast. Seetõttu arenesid emamaad ise kiiremini ning pidurdasid kolooniate üldist arengut, samal ajal mingit kindlat tööstusharu arendades. Kolooniad kauplesid põhiliselt ainult emamaaga ning seetõttu oli areng üldse väike. 20 sajandil toimus kolooniate iseseisvumine. Iseseisvunud kolooniad aga olid emamaadest kõvasti maha jäänud. Seetõttu ongi maailm jagunenud arenenud põhjaks ehk endisteks emamaadeks ning lõunaks ehk endisteks kolooniateks. Erandiks on Põhja Ameerika, kuna see oli arenenud riikide koloonia ja võitles end üsna varakult iseseisvaks.
37.
Võrrelda saab:

• Pindala
  
• Rahvaarvu
  
• Rahvastikutihedust
  
• Osalemist maailmamajanduses
  
• Sündimus
  
• Suremus
  
• SKT
  
• IAI
  

Jms
38.
39.
Rahvusvahelised firmad soodustavad globaliseerumist, elavdades sellega maailmamajandust. Rajades firmasid paljudesse riikidesse on neil ligipääs loodusvaradele. Lisaks alandavad nad tootmiskulusid ja laiendavad turgu. Rajades firmasid arengumaadesse elavdavad riigi majandust ning soodustavad arengut.
Näiteid: Shell, Microsoft , General Motors jne..
Tänapäeva peamised rahvusvahelised firmad kuuluvad järgmistesse
tootmisvaldkondadesse:
Kõrgtehnoloogia- biotehnoloogia, IT, mikroelektroonika, telekommunikatsioonivahendite, ravimite, uute, materjalide tootmine
Suuremahuliste tarbekaupade- autod, koduelektroonika telerid , külmikud jms
Brändi-tarbekaupade masstootmine- sigaretid , karastusjoogid, pesupulber , hambapasta, hügieenitarbed jms
40.
(NB! Joonis on aegunud, organisatsioonide liikmesriigid võivad erineda)
WTO- Maailma Kaubandusorganisatsioon
Eesmärk: riikidevahelise kaubanduse reguleerimine
N: alandatakse tolle
Maailmapank - annab laene riikidele
EL- Euroopa Liit- Euroopa Majandusühendus, mis peaks tagama ühisturu, s.o. kaupade, teenust, kapitali ja tööjõu vaba liikumise ühenduse piires. Kasutusele on võetud ühisraha euro, loodud ühised Euroopa valitsemisorganid; kooskõlastatud majandus-, keskkonna- ja sisserändepoliitikat.
NAFTA - Põhja Ameerika Vabakaubandus Assotsiatsioon
Eesmärk: Kaotada liikmesriikide vahelised tollimaksud, kvoodid jne
ASEAN - Kagu- Aasia maade assotsiatsioon
Eesmärk: liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine.
OPEC - Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon
Eesmärk: reguleerida hinda maailmaturul, määrata kindalks liikmesmaade naftatoodang ja ekspordi kvoodid
Euroopa liidu liikmesriigid on: Austria, Belgia, Bulgaaria , Eesti, Hispaania , Holland , Iirimaa , Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal , Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia , Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia , Soome, Suurbritannia , Taani, Tšehhi, Ungari.
41.
Globaliseerumine on kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu kaasaegsetele sidepidamis- ja transpordivahenditele.
Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas:
Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne)
Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes
Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekanded jne
Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides.
Mõju:
Arenenud riigile- ettevõtted rajavad oma tehaseid mujale, suureneb tööpuudus; kapitali väljavool; keskkonna säästmine; impordi suurenemine
Arengumaale- kapitali sissevool; ettevõtted rajavad oma tehaseid; uued töökohad; majandus elavneb; tööliste koolitused - haridustase tõuseb; reostus- sageli nõrgad keskkonnanõuded
MÕISTED
Agraarühiskond ehk põllumajandusühiskond- ühiskond, kus valdav osa inimesi tegeleb põllumajanduse, koriluse ja kalandusega ning tööd tehakse peamiselt käsitsi
Industriaalühiskond ehk tööstusühiskond- ühiskond, kus valdav osa inimesi on hõivatud töötlevas tööstuses
Infoühiskond- ühiskond, kus valdav osa inimesi on hõivatud teenindussektoris ning tegeleb eelkõige informatsiooni kogumise, töötlemise ja esitamisega seotud teenuste pakkumine ja tootmine. Informatsioon on majandustegevuse aluseks.
Arengumaa- üks maailma vaesematest riikidest, tavaliselt väikese pindala ja rahvaarvuga riik, kus SKT, keskmine eluiga ja haridustase on väikesed. Elatutakse põllumajandusest ning riik on enamasti maavarade poolest vaene (puuduvad väärtuslikumad maavarad suurtes kogustes ).
Kõrgelt arenenud riik- riik, kus on üsna suur industrialiseerituse tase, infrastruktuur ja kapital , kõrgtehnoloogia, hea haridustase ning hea elatustase rahva seas.
Geograafiline tööjaotus- ettevõtluse spetsialiseerumine vastavalt asukoha geograafilistest ja inimtekkelistest eelistest
Rahvusvaheline firma- firma, mis tegutseb paljudes riikides
Globaliseerumine ehk üleilmastumine- Maailma ühiskonnas toimuvad muutused, mis on seotud kaubandussidemete tihenemisega ja kultuurivahetuse sagenemisega.
SKT- aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus
Inimarengu indeks- riikide arengutaset võrdlev indeks, mis koosneb SKT-st ühe inimese kohta ning haridustaseme ja keskmise eluea indeksist
Majanduse struktuur- Raamistik, mille alla kuuluvad transpordi- ja kommunikatsioonivõrgud, tööstused, haridus ja tehnoloogia, mis lasevad riigil või piirkonnal toota kaupu, teenuseid või muid resursse, mida saab müüa.
Primaarne sektor ehk esmasektor - majanduse haru, mis tegeleb maavarade hankimisega, kalanduse ja põllumajandusega
Sekundaarne sektor ehk tööstussektor- majanduse haru, mis tegeleb kaupade tootmisega, metalli töötlemisega jne
Tertsiaarne sektor ehk teenindussektor - majandusharu , mis tegeleb info töötlemise, toomisega, turismi ja muude teenuste tootmisega
7. Rahvastik ja Asustus
42.
Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike ning suremus suur. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal.
Põhjused: meditsiini areng, elutingimuste paranemine
Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne
*Maailma rahvaarv on umbes 7 miljardit.
43.
Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (demograafilise plahvatuse etapp- meditsiini kiire areng, kuid samas ka suur sündimus). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne (sündimus on väike ning rahvastik on vana, mistõttu on suremus suurem). Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (ka demograafilise plahvatuse etapp).
44.
Naiste seisund ühiskonnas - arenenud riikides on sündimus väiksem, sest suurem osa naisi õpib või töötab, pereloomisele mõeldakse hiljem ja perre soovitakse vähe lapsi. Arengumaades on suurem osa naisi kodused, nende rolliks ühiskonnas peetaksegi laste sünnitamist.
Viljakas eas naiste arv - mõjutab arengumaades otseselt sündimust, sest rasestumisvastaseid vahendeid kasutatakse suhteliselt vähe. Arenenud maades eriti ei mõjuta.
Laste sünnitamise vanus (partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas): Arengumaades hakatakse sünnitama varem, naiste tööhõive suurenemine soodustab sünnitamisea nihkumist hilisemale ajale.
Religioon (mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu, perekonna planeerimisse) – usklikes peredes sündimus suurem, pered suuremad. Arengumaades on usklike osatähtsus rahvastikus suurem.
Pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine (rasedusvastaste vahendite kasutamine, meditsiini areng, abordid) – vähendavad sündimust. Kättesaadavamad arenenud ühiskondades; kasutavad haritumad inimesed.
Traditsioonid ühiskonnas – arenenud ühiskonnad hindavad lastele kulutatud aega, raha, teostusvõimalusi, seega ei saa palju lapsi olla. Arengumaades peetakse lapsi pere toetajateks, kulutaused haridusele palju väiksemad.
Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks (toit, raha, eluase , riigi poliitika) – arenenud riikides see prioriteediks, seega vähendab sündimust; arengumaades sellele eriti ei mõelda, seega puudumine suurendab sündimust; riigi poliitika võib nii sündimust piirata (N: Hiina ühe lapse poliitika, kitsi toetuste süsteem) kui suurendada (toetused last kasvatavatele peredele , kulutused haridusele jms)
Peamised surma põhjused arenenud maades
Peamised surma põhjused arengumaades
Südame- veresoonkonna haigused, vähk
Õnnetused ( liiklus , olme, tööstus, looduskatastroofid )
Kuriteod (vägivald, terroriaktid)
Toidu- ja veepuudus
Sanitaarhügieen, arstiabi puudulikkus, AIDS
Sõjad, ka loodusõnnetused
Rahvastiku vanuseline koosseis: vanurite osatähtsus rahvastikus suur, seega ka suremus selle arvelt suurem
Noorte osatähtsus võrreldes vanuritega suur, seetõttu suremus madalam, kuid laste suremus on kõrge
45.
Demograafilise ülemineku teooria seletab muutusi rahvasiku sündimuses ja suremuses, mille tagajärjesk on rahvaarvu ja ka vanuskoosseisu muutus. Teooria, mis väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübidlt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile.
Traditsiooniline rahvastiku tüüp
Demograafilise ülemineku esimene etapp
Demograafilise ülemineku teine etapp
Kaasaegne rahvastiku tüüp
Sündimus
Väga kõrge 30-40‰
Väga kõrge 30-40‰
Hakkab järk järgult langema jõudes 10‰
Madal, isegi vähem kui 10‰
Suremus
Väga kõrge 30-40‰
Hakkab järk järgult langema jõudes 15‰
Suremus langeb vähe jõudes 10‰
Madal, isegi vähem kui 10‰
Iive
Nullilähedane
Suur, kiire rahvaarvu kasv
Hakkab järk-järgult langema
Nullilähedane, mõnikord isegi negatiivne
Rahvastiku vanuseline koosseis
Palju lapsi, vähe vanureid, keskmine eluiga vaid 40-45a.
Palju lapsi, vanurite arv suureneb, keskmine eluiga kasvab
Laste osatähtsus väheneb alla 25%, vanurite osakaal kuni 25%, eluiga kasvab
Laste ja vanurite osatähtsus alla 20%, veidi üle poole tööealised
Ülemineku esimene etapp(demograafiline plahvatus ):
1.Sündimus on kõrge 4. Rahvaarv hakkab kasvama
2. Suremus langeb kiiresti 5.Laste ja noorte osakaal on suur
3. Iive on kõrge 6. Tegemist on vara industriaal riigiga
Teine etapp:
1. Sündimus väheneb kiiresti
2. Suremus on madal ning väheneb aeglaselt veelgi
3. Rahvastiku kasv on kiire, kuid hakkab aeglustuma.
4. Vanemate inimeste osakaal suureneb
5. Hilisindustriaalne tootmisviis , majandus on hästi arenenud
46.
Olemus:
Rahvastikupoliitika on riigi sihilik tegevus, et mõjutada rahva arvu, demograafilist koosseisu ja paiknemist. Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise- ja välisrännet. Alati mõjutab rahvastikku kaudselt ka riigi kõigi teiste valdkondade areng: majanduse arengutase, tööhõive, töötingimused. Igas rahvastikupoliitika valdkonnas on kasutusel omad meetmed, kuid erinevates kultuurides on samale eesmärgile suunatud meetmed vägagi erinevad.
Näited:
Sündide arvu mõjutavate meetmetena kasutatakse maailmas näiteks lubatud abiellumisvanuse ja rasedusvastaste meetmete ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele kui isadele , soodustusi töötamisel, teenuseid, aga ka trahve ja muid majanduslikke meetmeid.
Rändepoliitikas kasutusel mitmed piirangud või soodustused kodakondsuse, elamis - ja töölubade saamisel. Osa riike reguleerib sisserännet näiteks sisserände kvoodiga. Kvoot võib erineda erineva sotsiaalse tausta , sisserännu põhjuse, oskuste või majandusliku staatusega inimestele.
47.
Lääne Euroopa
Aktiivne sisseränne Lõuna-, Vahe- ja Ida Euroopast, aga ka Aafrikast ja Ladina- Ameerikast – paremad töö- ja elamistingimused. EL piires toimub tööjõu vaba liikumine, seega ka riikidevaheline ränne.
Ida- Euroopa
Väljaränne nii Lääne-Euroopa kui ka Põhja-Ameerika kõrgelt arenenud riikidesse õpingutele, paremate elu- ja töötingimuste otsingutele
Põhja-Ameerika
Toimub aktiivne sisseränne Ladina-Ameerikast, Aasiast (vähemal määral ka Euroopast) eelkõige paremate elu- ja töötingimuste otsingutele
Ladina-Ameerika
Rännatakse välja peamiselt Põhja-Ameerikasse, vähem Euroopasse paremate elu ja töötingimuste otsingutele
Aafrika
Euroopasse (eelkõige endistesse emamaadesse), Aasiasse (eelkõige Araabia poolsaare riikidesse) paremate elu- ja töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja poliitilistel põhjustel, näljahädade eest. Toimub ka mandrisisene ränne kõige vaesematest riikidest natuke parema elatustasemega riikidesse.
Aasia
Põhja-Ameerikasse- paremate elu- ja töötingimuste otsingutele, ka ülerahvastatuse jaloodusõnnetuste eest. Mandrisisene- poliitiline, sõjaline, usuline tagakiusamine : Kasahstanist, Kesk-Aasiast, Taga-Kaukaasiast Venemaale. Lõuna-Aasiast Araabia ps. riikidesse – ülerahvastatus, paremad töö- ja elamistingimused.
---
Positiivne külg siirdemaale
Positiivne külg lähtemaale
1.Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse vajalik tööjõud
2. Migrandid on nõus töötama raskematel töödel
3.Odav tööjõud- nõus töötama odavama tasu eest
1. Riigis väheneb tööpuudus
2. Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal kasutada
3. Suur osa välismaal teenitud rahast saadetakse kodumaale
Negatiivne külg siirdemaale
Negatiivne külg lähtemaale
1. Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas
2. Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, sellel tasandil tekivad konfliktid.
3. Suurem surve sotsiaalsfäärile
4. Sageli on tegemist illegaalsete migrantidega, mis tekitab palju probleeme
1. Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv.
2. Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal
3. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid
4. Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride osatähtsus
5. Kaotatakse haridusinvesteeringud
48.
* Kui on antud rahvaarv ja riigi pindala, siis arvutada rahvastiku keskmine tihedus. Võrrelda ümbritsevate riikide või maailmajaoga.
*Iseloomusta paiknemist üldiselt ( kas paikneb ebaühtlaselt, ühtlaselt, peamiselt idas/läänes/../..)
*Mis on tolle tihedamini asustatud piirkonna eelised ( kliimatingimused, reljeef, veekogud vms).
*Nimeta peamised linnad, kui võimalik ning üldista rahvastiku paiknemist mingi kriteeriumi järgi (näiteks veekogude ääres või rannikualadel ).
* Kus paikneb vähem rahvast ning miks?
49/50.
Linnastumine arenenud riikides
Linnastumine arengumaades
Linnarahvastiku osatähtsus, kasvutempo
Üldjuhul kõrge, üle 70%. Kasvutempo aeglane
Osatähtus veel keskmine või madal, kuid kasvutempo kiire
Kasvutegurid
Elanike suundumine maalt ja väiksematest linnadest suurlinnadesse, linnastumine on jõudnud infoajastu linnade järku
Rahvaarvu kiire kasv loomuliku iibe arvel, elanike suundumine maalt linna, tööstusajastu linnad, ülelinnastumine
Regionaalsed erinevused
Linnade kokkukasvamine, megalopoliste teke
Eriti kiiresti kasvab pealinn ja mõned suuremad linnad
Linnastumisega kaasnevad majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid
Tehnovõrkude, linnatranspordi sujuv haldamine
Ülelinnastumine, slummid , elanikkonna kihistumine , kuritegevus , vee, kanalisatsiooni, elektri puudumine slummides, suur tööpuudus
Linnastumisega kaasnevad keskkonnaprobleemid
Prügimajandus, õhusaaste, linnahaljastuse säilitamine
Õhusaaste, prugi, nakkushaigused, transpordiprobleemid
51.
Kristlus :
Sümbol
Levik- Peamiselt Euroopas ja USA, samuti Austraalia ja Uus Meremaa
Õigeusk- Venemaa
Judaism:
Sümbol
Levik- Põhiliselt Iisraelis, aga ka hajuli üle Euroopa ja USA
Islam :
Sümbol
Levik- Kesk-Aasia, Araabia poolsaar ja Põhja- Aafrika
Hinduism :
Sümbol
Levik- Enamasti Indias
Buddism :
Sümbol
Levik- Peamiselt Kagu ja Ida-Aasias
Konfutsianism: pole tegelikult usk, vaid moraaliõpetus
Sümbol
Levik- Ida-Aasia
Usundite mõju ühiskonnale-
Näiteks:

• Islami usundis on palju ühiselu reegleid, mis on paljudes islamimaades õigussüsteemi aluseks
  
• Hinduismile on iseloomulik kastisüsteem, mis segab lääneliku demokraatia ja kapitalismi arengut
  
• Hinduism ja buddism soodustavad kehva majanduslikku arengut- hindud loodavad paremale elule järgmises elutsüklis ja budistid on veendunud, et ilmalik elu on nii või teisiti armetu
  

MÕISTED
Demograafiline üleminek- rahvastiku tüüp, kus suremus on madal ning sündimus algselt kõrge, kuid langemas
Traditsiooniline rahvastiku tüüp- rahvastiku tüüp, kus nii suremus kui sündimus on suured ning iseloomulik on rahvastiku aeglane kõikumistega kasv
Kaasaegne rahvastiku tüüp- rahvastiku tüüp, kus nii suremus kui sündimus on väikesed ning samuti on nullilähedane, vahel koguni negatiivne iive
Demograafiline plahvatus- üleminekuperiood, kus suremus langeb järsult, kuid sündimus jääb endiselt kõrgeks ning seetõttu on iive suur ja rahvaarv kasvab
Rahvastiku vananemine - vanurite osatähtsuse suurenemine rahvastikus
Sündimus- aasta jooksul sündinud laste arvu suhe rahvaarvu. Väljendatakse tuhande inimese kohta (promillides).
Suremus- aasta jooksul surnud inimeste arvu suhe rahvaarvu. Väljendatakse tuhande inimese kohta (promillides).
Iive- sündimuse ja suremuse vahe
Rahvastikupoliitika- riigi tegevus rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamise sooviga
Migratsioon - Migratsioon on nii majanduslik kui poliitiline nähtus, mis tähendab inimeste liikumist geograafilises ruumis ja poliitiliste piiride ületamist, nii seaduslikul kui ebaseaduslikul moel.
Linnastumine- Linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus
Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon - inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja
Ülelinnastumine- linnade ülikiire kasv, mille puhul ei suudeta tagada töö- ega elukohti, linna kiiresti kasvavale elanikkonnale. Selle tagajärel tekivad vaesteagulid, kus on madal elukvaliteet ja suur kuritegevus
Tööhõive struktuur- näitab rahvastiku hõivatust primaar -, sekundaar- ja tertsiaalsektoris
Tööpuudus- olukord, kus leidub inimesi, kes tahavad töötada, aga ei leia tööd
Usund -

• Laiemalt- usuna üleloomulikesse, pühadesse või jumalikesse jõududesse ning selle usuga seotud moraalinormide, tavade ja institutsioonide kogumit.
  

• Kitsamalt - religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale.
  

8. Põllumajandus, kalandus ja toiduainetetööstus
52.
Looduslikud:

• Reljeef- mõjutab põllumajandusliku maa pindala jm
  
• Kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus)- sellest sõltub, millised põllukultuurid seal kasvavad ning nende saagikus
  

Ekvatoriaalne
Põllumajanduslikuks tegevuseks ebasobiv, sest kliima on liiga niiske, viljatud mullad. Haritatavat maad, mille moodustavad peamiselt istandused, on vähe (ainult 40mln hektarit), rohumaad pole peaaegu üldse.
Lähisekvatoriaalne
Kliima on aastaringselt soe, vahelduvad kuiv ja vihmane aastaaeg . Põllumajandulikult head tingimused. Muldi niisutatakse kunstlikult, kuna nende viljakus pole eriti hea.
Troopiline
Haritatav maa asub niisketes savannides või oaasides, kus on väga viljakas põllumajanduslik maa. Kuivates kõrbetes on aga väga viljatud rohumaad, mis ei sobi millekski.
Lähistroopiline
Põllumajanduslikuks kasutamiseks hea maa asub mandrite idarannikutel ja oaasides, sest sealne kliima on niiske. Kõrbemullad on väheviljakad ja ei anna saaki. Haritavat maad ca 300 miljonit hektarit.
Parasvööde
Okasmetsavööndis põllumajanduslikku maad vähe (halvad mullad ja vahel ka igikelts ). Lehtmetsade ja rohtlate vööndis on aga suurimad põllumajanduslikult kasutatavad maa-alad. Seal on soojem, niiskem ja paremad mullad.
Lähispolaarne
Seal on ainult põhjapõtrade karjamaad ja niidud, igikelts.
Polaarne
Igasugune põllumajanduslik tegevus on võimatu.

• Mullad- avaldavad mõju kasvavatele põllukultuuridele ning määravad nende saagikust.
  

Majanduslikud:

• Kapitali olemasolu- mõjutab põllumajanduse arengut ning uute talude ja muude põllumajanduslike tootmisvormide teket
  
• Tööjõud (hulk ja kvaliteet)- mõjutab toodangu hulka ja kvaliteeti
  
• Turg toodangule- soodustab põllumajanduse arengut
  
• Valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne)- soodustavad põllumajanduse arengut ja kvaliteeti
  

53.
Segatalud - põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Kõrgeltarenenud riikides on segatalude arengujärk enamasti läbitud. Arengumaades, kus viiakse läbi agraarreforme, on need vägagi iseloomulikud
Hiigelfarm ehk spetsialiseeritud suurtalu- moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseeritud enamasti vaid ühele tooteliigile. Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja Ameerikas, nende arv suureneb ka Jaapanis , arengumaades leidub neid vähe.
Ekstensiivne teraviljataru- hõreda asustusega kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides ja teistel rohtlaaladel. Nad on pindalalt väga suured ning peamiseks produktiks on nisu. Sageli tuleb farmer tallu ainult külvi ja lõikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks sulased. Kogu tööle kulub paar nädalat, vili müüakse kohe elevaatorisse, seejärel sõidab omanik tagasi alalisse elukohta, sulased aga lähevad uuele tööle. Madala hektarisaagi kompenseerivad väikesed tootmiskulud , kuid vajatakse mitmesuguseid agraartööstuskompleksi poolt pakutavaid äriteenuseid (elevaatorid, masinhoole, valveteenistus jm)
Rantšo- Suur loomakasvatusmajand, kus peetakse suuri (ligi tuhat looma) lihaveise- või lambakarju. Neid söödetakse looduslikel karjamaadel aastaringselt. Söödatagavarasid varutakse erakordseteks juhtudeks (näiteks pikaajaline põud). Karjased kaitsevad karja röövloomade eest ning samuti jälgivad, et karjamaid kasutataks ühtlaselt. Rantšo annab väga odavat toodangut, kuid nõuab suuri – kümneid tuhandeid hektareid - karjamaid. Peamised rahalised ressursid kuluvaid vaid tõuaretusele ja veterinaarteenindusele. Rantšod on levinud USA kuivas lääneosas, Argentiinas, Austraalias, Lõuna-Aafrikas jm.
Istandus - suur taimekasvandusmajand, kus saadusi (kohvi, suhkruroog , puuviljad jms) toodetakse müügiks ning tegeletakse nende esmase töötlemisega. Et tagada kõrge saagikus, on suur rõhk pandud agrotehnikale ( sordiaretus , väetamine, õiged maaharimis- ja hooldusvõtted, taimekaitse jmt). Istandus saab töötada vaid odava tööjõuga. Selleks olid ajalooliselt orjad, hiljem aga lepingutöölised arengumaadest. Arengumaades on praegugi istandusi.
54.
Puuvill -
Kasvatuspiirkonnad : Põhiliselt USAs ja Aasias
Eksportijad: USA, Usbekistan , Hiina, India, Brasiilia
Nisu-
Kasvatuspiirkonnad: Eelkõige parasvöötmes, kuid ka teistes kliimavöötmetes, näiteks mussoonkliimaga piirkondades taliviljana
Eksportijad: USA, Argentiina , Austraalia, Kanada , EL
Mais-
Kasvatuspiirkonnad: Põhiliselt USA-s. Veel ka Euroopa lõunaosas, Ida-Aasias (peamiselt Hiinas), Lõuna-Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas
Eksportijad: USA, Hiina, Brasiilia
Riis -
Kasvatuspiirkonnad: Lõuna ja Ida-Aasia jõetasandikel ja mäeterrassidel. (suur veevajadus )
Eksportijad: Hiina, India, Bangladesh
Kohv-
Kasvatuspiirkonnad: (Vajab kuuma kliimat, vihma ja kuivaperioodi vaheldumist ning kasvatamist nõlvadel) Peamiselt Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Ameerika kaguosas, aga ka Kesk-Aafrikas ja Indoneeisas
Eksportijad: Brasiilia, Kolumbia, Indoneesia , Mehhiko
Tee-
Kasvatuspiirkonnad: (Vajab palju sademeid) Peamiselt Aasias
Eksportijad:
Suhkruroog-
Kasvatuspiirkonnad: (Kasvuks sobib troopiline kliima ja viljakas pinnas) Peamiselt Indias, Hiinas, Kesk ja Lõuna-Ameerikas
Eksportijad: India, Brasiilia, Kuuba , Hiina
55.
Vaatad:
Eeldused:

• Reljeef- kas on tasane ja sobiv põllumajandusele või mitte, palju on haritavat maad
  
• Kliima- kas on soodne kliimavööde ning milliseid põllukultuure saab kasvatada
  
• Mullad- kas mullad on viljakad või mitte
  
• Kapital- kas riik on arenenud, vaba kapitaliga jms
  
• Tööjõud- kas leidub kvalifitseeritud tööjõudu jne
  
• Turg toodangule- võimalused kauba müügiks
  
• Valitsuse poliitika- kas on soosiv või mitte
  

Areng:

• Palju on maad haritud
  
• Palju toodetakse toiduaineid ja põllumajandussaadusi
  
• Eksport/import
  
• Ja kõik muu mille kohta on informatsiooni
  

Toiduprobleem on kriitiliseim Aafrikas, Lõuna-Aasias ning Andide piirkonna (Lõuna-Ameerika) maades. Toidupuuduse all kannatavad eelkõige maata maarahvas ning vaesed linlased. Mitte ükski 20. sajandi näljahädadest pole tähendanud absoluutset toidupuudust, probleemiks on olnud vaesusest tulenev ebavõrdne juurdepääs toidule. Arengumaade toidumajanduse nõrkuse on põhjusteks võib pidada traditsioonilist(agraarsete) tootmisvormide püsimine, tihe rahvastik (maapuudus) ja kohati halvad loodusolud .
56.
Uute põldude rajamine
Looduslike ökosüsteemide hävimine
Maade niisutamine
Soolade tõus aurumisega huumus-horisondi, pinnase sooldumine
Üleväetamine
Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik)
Mürkkemikaalide kasutamine
Kasulike eluvormide hävimine koos kahulikega, mesilaste , lindude toidu mürgistumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases
Monokultuuride kasvatamine
Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine
Raskete põllumajandus- masinate kasutamine
Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna halvenemine
Ulatuslike põllumassiivide rajamine
Suureneb tuulisus, tuuleerosioon
Põllud nõlvadel
Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul
Ülekarjatamine
Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele
57.
Kalarikkamad on kohad külmade hoovuste piirkonnas, kus vees on suur hapnikusisaldus ning suurte jõgede suudmetes, kuhu jõed on kokku kandnud palju toitaineid.
Nendes piirkondades segunevad külm hapnikurikas ja soe toitaineterikas vesi.
Tähtsamad püügipiirkkonnad on:
Islandi ümbrus, Põhjameri, Põhja-Ameerika läänerannik jne
Atlandi ookeani kirde- ja looderannik, Vaikse ookeani kirde-ja looderannik jne.
58.
Rannikupüük: Kala püümiseks kasutatakse algelisi vahendeid ja püük toimub vaid rannikulähedastel aladel. Kala töötlemine toimub seal samas rannakülades ja müüakse samuti kohalikul turul.
Riigid: Ida- ja Kagu Aasia arengumaad
Ookeanipüük: Kasutatakse suuri kalapüügilaevu, mis on varustatud kaasaegse tehnikaga . Need laevad võivad merel olla nädalaid. Kala töödeldakse kohe laeval ja müük toimub sadamates.
Riigid: Usa, Jaapan, Venemaa
Kalakasvatus : Kasvatatakse kala siseveekogudes või rannikuvetes . Rannikuvetes kasvatatakse enamasti väärtuslikumat kala ekspordiks ning Aasia riikides on levinud talupidajate lisa sissetulekuna.
Riigid: Hiina
59.
Väljapüük maailmamerest on vähenenud kuna paljud kalaliigid kannatavad ülepüügi all ning seetõttu on kalavarud vähenenud. Kalavarusid vähendab ka maailmamere reostumine. Seetõttu on määratud püügi piirmäärad ja püügipäevade arvu on vähendatud ning sageli, kui kalavarud veelgi vähenevad pakutakse preemiat püüdmisest loobumise eest.
Püük kalakasvatustest suureneb kiires tempos kuna väljapüük maailmamerest väheneb, aga nõudlus kala järele on endiselt suur.
Arengumaade osatähtsus kalanduses kasvab pidevalt- toimub areng, väiksemad piirangud
Suuremate püügimahtudega riigid: Hiina, Peruu , Jaapan, India, Usa, Indoneesia, Tšiili, Venemaa, Tai, Norra
60.
Massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale – püütakse rohkem, kui varud taastuda suudavad, maailmamere reostumine tingib elustiku, sh kalade arvukuse vähenemise (nafta ammutamine merepõhjast, meretransport , õnnetused tankeritega, aktiivne majandustegevus rannikualadel).
Keskkonnaprobleemid: Moodne püügitehnoloogia rikub mere ökosüsteeme. Kalavarude vähenemisel on palju ulatuslikum mõju kogu ökosüsteemile, kannatavad ka linnud ja teised loomad, kes kaladest toituvad. Inimtegevuse mõju mereelustikule, liikide hävimine, loodusliku mitmekesisuse vähenemine, ökosüsteemide hävimine, veetransport maailma erinevate piirkondade vahel on põhjustanud võõrliikide sissetungi.
MÕISTED
Rannikupüük- kalapüük algeliste vahenditega rannikuäärsetest aladest. Kala töödeldakse kaldal .
Ookeanipüük- kalapüük suurte laevadega ja kaasaegse tehnoloogiaga avamerel. Kala töötlemine toimub laevas .
Kalakasvatus- kalade kasvatamine siseveekogudes, suudmetes või rannikuvetes.
Ülepüük- intensiivne kalapüük, mille korral püütakse rohkem kui tagasi jõuab kasvada.
Vegetatsiooniperiood ehk taimekasvuperiood- aeg, mil taimed kasvavad ja arenevad intensiivselt
Ekstensiivne põllumajandus- põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine ning suuremad tootmiskulud tooteühiku kohta
Intensiivne põllumajandus- põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab rohke ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsuse ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine ühe tooteühiku kohta. Intensiivne põllumajandus on tavaliselt omane spetsialiseerunud põllumajandusettevõtetele.
Ökoloogiline ehk mahepõllumajandus- põllundus, kus kasutatakse väetisi ja taimekaitsevahendeid vaid vähesel määral või kasutatakse ainult looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid
Omatarbeline põllumajandus- kasvatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks
Kaubaline põllumajandus- põllusaadusi kasvatatakse ning loomi peetakse eesmärgiga oma toodangut müüa
Põllumajanduse spetsialiseerumine- keskendumine mingi kindla põllusaaduse või karilooma kasvatamisele põllumajanduses
9. Metsamajandus
61.
Riigid: Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Austraalia, Kongo DV, Indoneesia
Metsatüüp
parasvöötme okasmetsad
Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks
parasvöötme lehtmetsad
Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), liigiliselt mitmekesised, puit mööblitööstusele
kuiva lähistroopika metsad
Madal tootlikkus (1-2 m3/ha), vähe säilinud, keskkonnakaitseline tähtsus
niiske lähistroopika metsad
Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud
ekvatoriaalsed vihmametsad
Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks
62.
Põhimõtted: Raie ei tohi ületada metsa juurdekasvu . Metsa eest tuleb hoolt kanda: istutada ja külvata uut metsa, teha kahjurite tõrjet ja hooldusraiet, varuda seemet jne
Arengumaad
Arenenud riigid
Metsade üleraie (röövraie) nii väärispuidu ekspordiks, uuteks põllumaadeks (aletamine), kütteks.
Peamiselt ümarpuidu eksport (vähetulus)
Raie ja juurdekasvu tasakaal, metsade hooldamine ( istutamine , kahjurite tõrje, hooldusraie jne).
Puidu täielik kasutamine, kaasaegne raietehnoloogia.
Peamiselt paberi- ja puidutoodete eksport (tulutoov)
63.
Enam ümarpuitu toodavad USA, Kanada, Venemaa, Brasiilia, Hiina. Neist USA ja Kanada impordivad veel suurtes kogustes ja Venemaa ekspordib ligi kolmandiku oma toodangust.
Paberipuitu toodavad kõige rohkem USA, Brasiilia, Venemaa, Rootsi, Soome, Kanada. Peamised paberitootjad on USA, Jaapan ja Hiina ning peamised tarbijad on tööstusriigid.
64.
Keskkonnaprobleemid: liikide elupaikade vähenemine ning sellest tulenevalt ka maailma liigirikkuse vähenemine ja mõju keskkonnale, kasvab erodatsioonioht, jõgedesse satub palju setteid, mis võivad ummistada voolusänge ja põhjustada üleujutusi. Võib muuta kliimat- kaitsva taimkatte eemaldamisel peegeldub lagedalt pinnalt päikesekiirgust rohkem tagasi, põhjustades õhutemperatuuri tõusu, muldade muutumist kuivemaks ning tolmutormide teket, soodustades omakorda kõrbede laienemist.
MÕISTED
Metsatüüp- metsa osa, mis on ühtlane kasvukohatübi ja sellel kasvava peapuuliigi poolest
Metsamajandus- kõiki töid metsade istutamisest puude raieküpseks saamiseni hõlmav majandusharu
Metsasus - metsamaade osakaal riigi pindalast (protsentides)
Puiduvaru - mingi maa-ala metsas olev puidu hulk, mida mõõdetakse kuupmeetrites
Puidu juurdekasv- Puidu kogus, mis teatud piirkonnas ühe aasta jooksul juurde kasvab. Mõõdetakse tihumeetrites aastas ühe pindalaühiku kohta.
Arvestuslank-
10. Energiamajandus
65.
Energia liik, selle osatähtsus
Kasutamise eelised
Kasutamise puudused ja keskkonnaprobleemid
Nafta -40%
Taastumatu
Nafta on suure kütteväärtusega. Transportida saab suuri koguseid tankerite ja torujuhtmetega
Puuraukude rajamine merre keeruline; ammutamise käigus suur oht merevee reostumiseks ja pinnase saastumiseks; vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist
Gaas -28%
Taastumatu
Suure kütteväärtusega. Paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata , vajab vaid puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. Põletamisel tekib vähe saasteaineid.
Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldatult, mis kallis ja ohtlik (madal temperatuur, suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus.
Tahked kütused:
Kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas -20%
Taastumatu
Suured varud, uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud.
Saastatus - CO2 jt kasvuhoonegaasid. SO2 happevihmad, kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik, karjäärid rikuvad maastikke, transport mahukas ja kulukas .
Vesi -5%
Taastuv
Alternatiivne
Jooksvad kulud väikesed, seega elektri omahind väike. Saasteaineid ei teki; veehoidlad aitavad ühtlustada veetaset
Ehitamine kallis, tasub end vaid suure languga või veerikastele jõgedele. Veehoidlad muudavad ökosüsteemi, hõivavad elamisterritooriumi jne
Tuumaenergia -5%
Taastumatu
Traditsiooniline
Uraanimaaki esialgu jätkub, energiasisaldus suur. Transporditava kütuse ja jäätmete väike maht. Normaalsel tööl saastavad keskkonda tunduvalt vähem, kui paljud teised kütused ja on kõige odavam energiatootmise viis.
Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille kahjustamise tehnoloogia puudub. Avarii korral radioaktiivsete elementide väljapaiskumine. Nõuab väga suuri kapitalimahutusi ja arenenud teadust. Tekitab soojusreostust veekogudes, kuhu suunatakse jahutusvesi. Tuumasantaaži oht.
Tuul
Taastuv
Alternatiivne
Saasteaineid ei teki, tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral
Tehnoloogia on kallis, tuulekiiruse ajaline ebaühtsus, tuulevaiksetel perioodidel on vaja otsida muud energiaallikat; tekitavad müra, häirivad lindude rännet, hõivavad maad; kasutuspiirkonnad piiratud
Päikeseenergia
Taastuv
Alternatiivne
Saasteaineid ei teki, tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral
Tehnoloogia kallis, vajab suuri kapitalimahutusi. Vajalik piisav päikeseenergia hulk. Vajab kombineerimist teiste energiatootmise viisidega.
Geotermaalenergia
Taastuv
Alternatiivne
Kasutamise mõju keskkonnale minimaalne, tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral
Jooksvad kulutused energia tootmisele ja transpordile üsnagi kõrged, väike energia hulk; kasutusala piiratud
Biomassi energia
Taastuv
Alternatiivne
Saasteaineid ei teki, tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral
Saadav energia hulk küllaltki väike
66.
Agraarühiskonnas oli energiasaamisallikaks inimeste ja tööloomade lihasjõud. Soojusenergia saamiseks põletati puitu, õlgi ja kuivatatud loomasõnnikut. Tööstuse arenedes suurenes nõudlus puusöe järele kiiresti, mis tõi kaasa metsade suuremahulise raie. Kuna puitu hakkas väheks jääma, tuli 17. sajandil kasutusele võtta kivisüsi, kusjuures algselt arvati, et see on puidust kehvem kütus. Kivisöe kasutamine suurenes järgneva paarisaja aasta jooksul ning leiutati ka aurumasin. See kõik pani aluse iseseisvale energiamajandusele. Ettevõtteid rajati söemaardlate lähedusse. Kivisöe ainuvalitsus kestis 19 sajandi lõpuni. 19-20 sajandi vahetusel võeti kasutusele elekter – see uuendus lubas energiat transportida ka kaugemale. Tänu sellele hakati põletama ka madalama kütteväärtusega kütuseid- pruunsütt, põlevkivi ja turvast . Õpiti, et ka veejõu abil on võimalik elektrit toota ning pandi alus suurte hüdroelektrijaamade ehitamisele. Elektrienergia kättesaadavuse paranemine põhjustas suure energiatarbimise kasvu. 20 sajandi algul leiutati sisepõlemismootor, mis viis sõidukite arvu kiirele kasvule ning sellega laienes ka nafta kasutamine. Veidi hiljem leiti ka maagaasi kasutamise võimalus, mis viis omakorda selle osatähtsuse kasvule. 1970-datel aastatel leiti tuumaenergia kasutamise viis ja selle efektiivsus, kuid peale tuumakatastroofe(Nagu Tšernobõl) on selle osatähtsus hakanud langema.
67.
Nafta
Maagaas
Süsi
68.
Hüdroenergia: Kanada, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa, Norra, Jaapan, India, Rootsi, Prantsusmaa, Türgi, Itaalia
Tuumaenergia: USA, Prantsusmaa, Jaapan, Saksamaa, Venemaa, Lõuna-Korea, Suurbritannia, Ukraina , Kanada, Rootsi, Hispaania
69.

• Millised energiaressursid on kohapeal olemas, kas need on ka kasutusel
  
• Milline energiatootmise viis on ülekaalus, kus on elektrijaamad rajatud ( kui on tuumaenergia siis tarbija läheduses)
  
• Milliseid kütuseid imporditakse
  
• JNE…
  

MÕISTED
Energiamajandus- energia tootmise, töötlemise, edastamise ja jaotamisega tegelev majandusharu
Fossiilne kütus- miljonite aastate jooksul maapõues või veekogude põhjas sinna ladestunud orgaanilisest ainest tekkinud põlev aine (põlevkivi, kivisüsi, nafta, maagaas jt)
Taastuvad energiaallikad - energiaallikad, mis taastuvad lühema aja jooksul N: vesi, tuul, päikesenergia jne
Taastumatud energiaallikad- energiaallikad, mis taastuvad väga pika aja jooksul ning seetõttu loetakse taastumatuteks N: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi jne
Energiakriis - olukord, kui nõudlus energia järele ületab energiatoodangu
11. Tööstus ja teenindus
70.
Tekstiili- ja rõivatööstus on tööstusharud, kus on vaja palju tööjõudu, nende paiknemist mõjutab oluliselt tööjõu maksumus (palgavahed arenenud ja arengumaades sajakordsed). Moetoodang kõrgeltarenenud riikides, masstoodang vähem arenenud maadest . Samuti mõjutavad nende paiknemist transportikulud, aga oluliselt vähem (vaadatakse lähim odava tööjõuga maa)
Tootmiskorraldus :
Tänapäeval on masinatööstuses levinud Toyotismi tootmiskorraldus
Igaks juhuks tootmine (fordism)
Õigeks ajaks tootmine (toyotism)
Detailide hankimine
Paljudest juhuslikest ettevõtetest
Kindlatelt koostööpartneritelt, mis asuvad suhteliselt lähedal peaettevõttele
Laoseisud
Suured (igaks juhuks)
Minimaalsed (õigeks ajaks)
Kvaliteedi kontroll
Kvaliteeti kontrollitakse detailide saabumisel
Kvaliteeti kontrollib detaile valmistav tehas
Juhtimissüsteem
Hierarhiline, palju allüksuste juhte
Kvaliteedijuhtimine ja meeskonnatöö
Töötajate osalemine arendustöös
Ei osale
Osalevad
Allhankijate paiknemine
Geograafiline lähedus pole oluline
Geograafiline lähedus on soovitatav
Metallisulatusettevõtted on ümber paigutunud arenenud riikidest arengumaadesse, kus leidub veel metalli ja kus sageli keskkonnakaitse nõuded ei ole nii karmid . Arenenud riikides paiknevad sulatusettevõtted odava elektri piirkondades ja sadamalinnades, kuhu maak sisse veetakse.

• Metallimaagi lähedus
  
• Elektri hind (vanasti koondus mägede piirkondadesse, kus oli odav hüdroenergia)
  
• Maagaasi lähedus
  
• Sadamalinnade lähedus
  

71.
72.

• Ülikoolide lähedus (tööjõud)
  
• Hea transpordi geograafiline asend
  
• Teadlastele rahulik töö ja elukeskkond
  
• Kaunis looduskeskkond
  
• Ettevõtlikud inimesed
  

73.
Teenuste liigitamine:

• Isikuteenused- teenused, mida osutatakse otse tarbijale ( juuksur , keemiline puhastus, taksoteenus jne)
  
• Tootjateenused ehk äriteenused- teenused, mida osutatakse kaupade või isikuteenuste tootmisel (nt. Uurimis- ja arendustöö, reklaam , transport jne). Nende teenuste hind avaldub lõpptoodangu hinnas .
  
• Avaliku sektori teenused- teenused, mida osutavad riigiasutused otse või vastav teenus ostetakse eraettevõttelt või riigi (omavalitsuse) poolt asustatud ettevõttelt allhanke korras (nt haridus , politsei jms, mida korraldab ja osutab riik elanikkonnalt ja ettevõtetelt kogutud maksude eest)
  

Teenuste osatähtsuse kasvu põhjused:

• Tootmise spetsialiseerumisega ja kaubanduse kasvuga hakkasid paljud tootmisprotsessi osad iseseisvuma ( veondus , tootearendus, turustamine jne). Tekkisid paljud iseseisvad teenindusvaldkonnad.
  
• On tekkinud (ja tekib) palju uusi teenuseid (eelkõige info töötlemisega seotud teenused, meelelahutus jne).
  
• Nõudlus teenuste järele kasvab pidevalt (äriteenuste pidev kasv, heaoluriikides ka isikuteenuste kasv- kõrgem töötasu, rohkem vaba aega).
  

74.
Transpordiliik
Eelised ja Puudused
Milleks sobib kõige enam?
Autotransport
Vedu kiire ja paindlik.
Vajab palju tööjõudu, maanteede ehitus on kallis, heitgaasid keskkonnakahjulikud
Väikesemahulised kaubad: toiduained, kergetööstustooted jne. Oluline lühikestel vahemaadel ja kohalikel vedudel
Raudtee -transport
Vedu odav, regulaarne , usaldatav, tööviljakus kõrge.
Teede ehitamine kallis, teid ei saa/tasu ehitada kõikjale ja väga tihedalt, vedu suhteliselt aeglane. Vajalikud ümberlaadimistööd, lisandub kokku- ja lahtivedu
Veetavad kaubakogused suured, mahukad. Puit, kütused, transpordivahendid , maavarad. Tihedasti asustatud piirkondades reisijate kiirveod.
Meretransport
Et vedada saab korraga palju, siis tuleb vedu odav ja tööviljakus on kõrge. Teede ehitamisele raha ei kulu.
Vedu ise suhteliselt aeglane ja sõltub ilmastikuoludest. Sadamate ja merekanalite ehitamine (korrashoid) kallis. Vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu
Veetavad kaubakogused suured, mahukad. Puit kütused, transpordivahendid, maavarad.
Sisevee-transport
Veod mahukad ja vedu odav, tööviljakus kõrge.
Vedu iseenesest aeglane, jõgedevõrk hõre ja ebakorrapärane, ei saa igalepoole vedada. Rajatiste (sadamad, kanalid) ehitamine on kallis. Vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu.
Veetavad kaubakogused suured, mahukad, kuid võivad olla väiksemad kui meretranspordil
Õhutransport
Vedu paindlik ja väga kiire.
Rajatised väga kallid, sõltub oluliselt ilmastikust, vedu kallis, tööviljakus madal. Vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu.
Väikesed, kerged ja kiireloomulised kaubaliigid (post, lilled jne). Veod suurte vahemaade taha. Reisijatevedu aja võitmiseks ja pika maa taha
Torutransport
Vedu odav, toimub pidevalt, ehitamine odav ja küllaltki paindlik. Tööviljakus väga kõrge.
Vedada saab ainult vedelikke ja gaase.
Vedada saab ainult vedelikke ja gaase. Veetavad kaubakogused suured.
75.

• Mere lähedus
  
• Suurte jõgede olemasolu (jõgedevõrk)
  
• Eri transpordiliikide kasutamise võimalused
  
• Transporditeede pikkus ja tihedus
  
• Infrastruktuuri rajatised (sadamad, lennujaamad)
  
• Kaubaväravate lähedus (piirkonnad, mis spetsialiseeruvad teatud veondusliigile N: Hollandi kaubasadamad)
  

76.
Nafta
Maagaas
Süsi
77.

• Peamised välja- ja sisseveetavad kaubad
  

• Kas tegemist on arenenud või arengumaaga (kui on võimalik järeldada)
  
• Kas toimub transiitvedu
  
• Kas tegemist on kaubaväravaga- piirkonnaga, läbi mille liiguvad enamus ümbruskonna kaubavood
  
• Milline on transpordivõrgustik
  

78.
Just sidevahendite kiire areng 20. sajandil oli üks peamisi tegureid globaliseerumisel ja infoajastu tekkimisel. Sidel oluline mõju ka transpordi arengule, eriti logistikale. Massi- ja multimeedia kiire areng.
Näiteid:

• Info edastamine on muutunud kiiremaks ja hinnas pole vahet, kui kaugele
  
• Meelelahutusäri on muutunud levinumaks ja suuremaks- muusikad, videosid jms on lihtne edastada ühest maailma punktist teise.
  
• Massimeedia on peamine turustusvahend
  

Jne
79.

• Suurem osa turiste on pärit arenenud riikidest.
  
• Turismifirmad pakuvad järjest täiuslikumaid turismipakette.
  
• Transpordi kiire areng andis tugeva tõuke turismimajandusele.
  
• Turismimajanduse spetsialiseerumine (eri tarbijagruppide huvide rahuldamine)
  
• Globaliseerumine
  
• Tehnoloogia areng
  

Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandussektoritega: transport, majutus , toitlustus, meedia, meelelahutustööstus jne.
80.

• Mere lähedus
  
• Geograafiline asukoht (laiuskraadid- kliima)
  
• Kultuurilised ja geograafilised objektid
  
• Riigi arengutase
  
• Transpordivõrgustik
  
• Ja kõik muud võimalikud andmed
  

81.
Näited:
Euroopa tuntud pealinnad, Vahemeremaad , Kariibi mere piirkond, Kagu-Aasia, Hiina jne
Turismi mõju:
Positiivne:

• Suureneb töökohtade valikuvõimalus
  
• Suurenevad sissetulekud
  
• Majandus elavneb
  
• Paraneb infrastruktuur
  
• Keskkonnale tehakse suuri kulutusi ( nii loodus- kui kultuurikeskkonnale)
  
• Paraneb teenindusstruktuur
  
• Elustuvad vanad kultuurid
  

Negatiivsed:

• Tõusevad kohalikud hinnad
  
• Töö hooajalisus
  
• Kasvab liiklusintensiivsus
  
• Suureneb müra, reostus
  
• Surve loodusmaastikele
  
• Võib suureneda alkoholism , narkomaania, prostitutsioon ja salakaubavedu
  
• Võib tuua sisse võõrtööjõudu
  
• Konfliktid kohalike ja turistide vahel
  

MÕISTED
Isikuteenused- teenused, mida osutatakse otse tarbijale (juuksur, keemiline puhastus, taksoteenus jne)
Äriteenused ehk tootjateenused- teenused, mis on osutatud kaupade või siis ka isikuteenuste tootmisprotsessis (nt. Uurimis- ja arendustöö, turustamine, transport jms) ja mille hind kajastub lõpptoodangu hinnas
Avaliku sektori teenused- teenused, mida osutavad kas riigiasutused otse või vastav teenus ostetakse eraettevõttelt või riigi (omavalitsuse) poolt asustatud ettevõttelt allhanke korras (nt haridus, politsei jms, mida korraldab ja osutab riik elanikkonnalt ja ettevõtetelt kogutud maksude eest)
Logistika - materjali-, info- ja rahavoogude ja reisivedudega seotud protsesse kordineeriv ja optimeeriv majandusharu
Kohalikud veod- kaubaveod lühikese maa taha (kuni 500km), domineerivaks on autotransport
Kaugveod- kaubaveod üle 500km kaugusele, lisaks autotranspordile ka muud transpordiliigid
Transiitveod- sõitjate ja veoste vedu ühe lepingupoole riigi territooriumil, kusjuures sõidu lähte- ja lõpp-punktid asuvad väljaspool nimetatud lepingupoole riigi territooriumi. (Riik veab teise riigi kaupa läbi oma territooriumi)
Mugavuslipp - riik, kus laevafirmade sissetulekud on maksustatud väga madalalt või tööseadusandlus on laevaomakikele väga kasulik.
Positiivne kaubandusbilanss - olukord, kus riik veab rohkem kaupu välja kui sisse
Negatiivne kaubandusbilanss- olukord, kus riik veab rohkem kaupu sisse kui välja
Kõrgtehnoloogiline tootmine- majandusharu, mis keskendub kõrgtehnoloogia valdkonna toodete tegemisele, ja milles kõige olulisem on arendus ja uurimistöö.
Teaduspark- koht, kus asub palju teadusmahukat toodangut andvaid ettevõtteid uurimisasutusi, kõrgemaid õppeasutusi ja nende infrastruktuuriüksusi
Tootmise spetsialiseerumine- toote eri osade valmistamine nende osade jaoks sobivamates kohtades toote omahinna vähendamiseks (üks firma toodab ühe osa, teine teise ning kolmandas firmas toimub monteerimine )