Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Geograafia eksam (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus paikneb vähem rahvast ning miks ?
  • Milleks sobib kõige enam ?
 
Säutsu twitteris
1. LITOSFÄÄR
2.
* Mandriline maakoor moodustab mandreid , koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline , umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat.
*Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt.
*Maa siseehitus - välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks.
3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades.
* Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked , mis tekivad kivimitesse kogunenud pinge järsul vabanemisel. Maavärinaid esineb laamade piirialadel, vulkaanilise tegevuse piirkondades.
Kurrutus tekib laamade põrkumisel, tekivad kurdmäestikud (nt Himaalaja, Alpid ).
Murrang tekib murranguplokkide erisuunalisel liikumisel: ülang, alang, küljetsi; tekivad pangasmäestikud (nt Draakonimäestik).
* Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehana. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard - ehk magma-, moonde- ja settekivimid .
* Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid – süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Nii on ookeanipõhja tüüpiliseks kivimiks must, palja silmaga nähtamatute kristallidega vulkaaniline kivim basalt, mandritel aga jämekristalne punasevärviline süvakivim graniit .
Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud füüsikalise ja keemilise murenemise saaduste, vulkaaniliste produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ning kivistumisel.
Moondekivimid on tekkinud suure rõhu ja temperatuuri tingimustes settekivimitest ja tardkivimitest, mis on ümber kristalliseerunud uuteks mineraalide kooslusteks.
* Ookeanilise laama vahevöösse vajumine algab süviku tekkega ookeani ääres. Vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt üles ja tekkinud magamast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida. Kui ookeaniline laamupub ” vahevöösse vastu mandri serva, siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. Mõlemat olukorda võib tänapäeval näha Vaikset ookeani ümbritseva vulkaanilise „tulerõngana”. Ookeanilise laama vahevöösse vajumist tähistavad maavärinate kolded , mis võivad paikneda kuni 670 km sügavusel. Kogu ookeanilaama kivimite mass ei kao siiski jäljetult laama sukeldumisel vahevöösse. Osa kivimeid „kraabitakse” vajumise käigus ookeaniliselt koorelt maha mandriääre külge. Siia liituvad ka mitmesugused kivimite ülessulamisel tekkinud magmadest tarduvad kivimid. Maapõues kulgeb ka kõikide kivimite moone. Niisuguste protsesside tulemusena kasvabki ookeanipõhja vahevöösse vajumise piirkonnas ookeanilise litosfääri ja vahevöö ülaosa kivimite arvelt uus mandriline maakoor.
* Rift - Murrangu lõhe ookeani kesk mäestikus. Ookeaniliste kokkupõrgete tulemusena tekivad kumer saared.
* Kontinentaal rift-
mandriline rift- mandriline maakoor on katki.
Ookeaniliste laamade eemaldumine- (ookeanide keskahelikud) Kahe laama eemaldumisel tekib lõhe, kust magma pääseb pinnale ja jahtub. Tekib uus maakoor. Samuti tekivad magma pinnale tungimisel vulkaanid ja vulkaanilised saared. Laamadevaheliste pingete vabanemisega kaasnevad maavärinad.
Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- Ookeaniline laam, mis on raskem, vajub mandrilise laama alla vahevöösse, kus kõrgem rõhk ja temperatuur põhjustab kivimite moondumist või sulamist. Kivimite sulamisest tekkinud magma tungib pragudest pinnale ning tekivad vulkaanid. Ookeanilise laama sukeldumisel tekib süvik ja kivimitevaheliste pingete tõttu tekivad maavärinad. Laamade põrkumine põhjustab ka kivimite kurrutumist ning kurdmäestike teket.
Kahe mandrilise laama põrkumine- Kahe mandrilise laama põrkumisel liigub üks laam teise peale (mandriline maakoor topeldub). Tekivad kurdmäestikud ning maavärinad. Kahe mandrilise laama kokkupuutealal vulkaane tavaliselt ei esine.
Kahe ookeanilise laama põrkumine- /NB! Minu teada puudub koht, kus kaks ookeanilist laama põrkuks, mistõttu on järgnev vaid spekulatsioon./ Kivimitevahelised pinged põhjustavad maavärinaid. Lõhedest pinnale tungiv magma tekitab vulkaane ning vulkaanilisi saari .
Kuum täpp – süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolde tõusukoht Maa pinnale, nad paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. Kui selle kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul selle kohale vulkaanide aheliku (nt vai). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis omakorda põhjustab mandriliste laamade lõhkumist.. Havai saared (kagus on nooremad saared)-tekib koguaeg juurde.
4.
Vulkaanid tekivad kui laamade kokkupuutealadel või kuuma täpi piirkonnas pääseb magma kivimitevahelistest lõhedest pinnale.
Kihtvulkaan ehk liitvulkaan - Tekib enamasti ookeanilise ja mandrilise laama kokkupuutealal. Laava on vähevoolav ning kuhjub lõõri lähedale, moodustades valdavalt suhteliselt suure koonilise kujuga vulkaani. Kihtvulkaanid on enamasti suhteliselt pikaealised.
Kilpvulkaan -
Enamasti ookeanite keskaladel tekkiv lai ja suhteliselt lame vulkaan , mis koosneb peamiselt hea voolavusega basaltseist laavavooludest.
Aktiivne vulkaan
- Vulkaan, mis purskab pidevalt või mõnekümneaastase vahega.
Kustunud vulkaan- Vulkaan, mis pole inimajaloos tegutsenud.
(Püroklastiline materjal- kivimid ja osakesed, mis paiskuvad laiali).
5.
Maavärinad tekivad laamade kokkupuutealadel kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessi käigus koos kivimite rebenemisega.
Maavärina tugevuse mõõtmiseks kasutatakse enamasti Richteri skaalat , mis jaguneb magnituudideks (0-8,9), mis erinevad üksteisest 10 kordselt. See tähendab, et 2 magnituudine maavärin on 10 korda võimsam kui 1 palline. Maavärina võngete tugevust mõõdetakse seismograafiga.
Maavärinad toimuvad laamade serva aladel.
Epitsenter- keskus maapeal. Hüpotsenter-keskus maa sees.
9-mangnituudilised on olnud kõige suuremad maa värinad.

6.

Kuna Maa ürgatmosfäär ning hüdrosfäär on vulkaanilise päritoluga võib üsna kindlalt väita, et elu poleks ilma vulkanismita arenema hakanud.
Vulkaanipurske tahajärel paiskub keskkonda tohutult prügi ja gaase , mis vähendavad maapinnani jõudva päikesevalguse hulka. Vulkaanide tegevuse tagajärel jõuab maapinnale magma, mille tardumisel tekib uus maapind . Selle ehedam näide oleks vulkaanilised saared. Vulkaani purskamine võib mäetipus oleva lume sulatamisel põhjustada mudavoolusid, mis matavad ümbritseva. Vulkaaniline tuhk muudab mulla väga viljakaks.
Hoolimata vulkaanide ohtlikkusest elab nende vahetus läheduses palju inimesi. Enamasti on põhjuseks viljakas muld , mida väetab vulkaaniline tuhk.
Viimasel ajal on vulkaanide poolt pinnale toodud Maa siseenergiat hakatud rakendama soojus - ja elektrienergia tootmisel. Näiteks moodustab Islandil geotermiline energia olulise osa riigi elektritoodangust.
Maavärinad põhjustavad ulatuslikku kahju põhjustades mägede piirkondades varinguid ning kahjustades hooneid . Maavärina tagajärel tekkinud tsunamid tekitavad igal aastal rannikualadele suuri kahjustusi ning nõuavad elusid . Sellega tuleb maavärinate piirkondades arvestada ning ehitada vastupidavamaid hooneid ja organiseerida tsunamivalvet, et vähendada inimohvrite arvu.
*Vulkaan ja kasulik ?
1. Viljakad mullad vulkaanilistel aladel ( mineraalid , vulkaaniline tuhk).
2. Geotermiline energia- saab kasutada vulkaanilistel aladel.
3. Kivimid, mida saab kasutada ehitusmaterjaliks.
4. Vulkaanilised alad on turismi objektid.
* Tsunami mõju inimesele ja keskkonnale.
-Mõju kogu majandusele.
-Palju hukkunuid ja muid probleeme.
1. Infrastruktuur
2. Turism
3. Import
4. Eksport
5. Tootmine
7.
Kivimite liigitamine tekke järgi:

Tardkivimid- vedela magma jahtumisel tekkinud kivimid.
Settekivimid- setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise , käigus tekkinud kivimid.
Moondekivimid- sügaval maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes tekkinud kivimid
Kivimiteringe on protsesside ahel, mille käigus kivimid moodustuvad, moonduvad ja murenevad. Kivimite ringe käigus moonduvad kivimid ühest liigist teise.
Kulutus
Murenemine
Settimine
Tardumine
Kivistumine
Kulutus
Murenemine
Settimine
Tardumine
Kivistumine
Soojus
Rõhk
Soojus
Rõhk
Sulamine
Tardumine
Sulamine
Tardumine
Lubjakivi- hallikasvalge settekivim
Liivakivi - punakas või valge (või vahepealne) settekivim, mis on tekkinud liiva tsementeerumisel. Enamasti kihiline ja sisaldab sageli kivistisi.
Graniit- hall, roosakas või punakas. Enamasti tardkivim , jämedateraline, kõva ja hästitöödeldav
Basalt- musta või hallikat värvi, üksikuid kristalle ei ole võimalik nende suuruse tõttu palja silmaga eristada. Tihti poorse tekstuuriga tardkivim
8.
Sotsiaalsed probleemid- kaevanduses töötamine kahjustab tervist põhjustades tervishoiuprobleeme. Kuna kaevanduses töötavad enamasti mehed võib esineda ühekülgne tööhõive ja seetõttu ka soolised disproportsioonid. Samuti võib see põhjustada omakorda struktuurset tööpuudust (Näiteks- naistel, kelle mehed töötavad kaevanduses, ei ole tööd). Keskkonnaprobleemid- Muldade hävimine, põhjavee taseme muutused ja reostumine , tuule erosioon , pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevajumine ning soostumine
Eelised karjääride:
Parem ligipääs kaevandatavale materjalidele. Ei pea olema kitsastes kaevandites, mis võivad olla ohtlikud.
Puudused karjäärides:
Maastiku ulatuslik muutumine, põhjavee suurem reostumise oht, ökosüsteem hävib. Kuivendab ümberkaudsed sood , ojad ja muud niisked alad. Karjäärides kaevandamisega tekib rohkem aheraineid. Võib kaasneda maapinna vajumine.

Eelised kaevandustes:
Ei rikuta maastiku nii oluliselt, kvaliteetsema materjali (puhtam) kätte saamine.
Puudused kaevandustes:
Suurem varisemiseoht, ligipääs kaevandatavale materjalile ei ole nii hea kui karjäärides – enne peab kaevandist materjali välja tassima. Suuremad kulutused ning tööjõu kulu on suurem.
9.

Maalihked tekivad maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajäriel. Maalihete teket soodustavad- kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lamamine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv)all. Maalihked on sagedased mäestikes ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Maalihete tulemusena liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda nõlva, nii et neis eneses suuri muutusi ei toimu.
Mõisted:

Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200km. On liigenenud laamadeks .
Astenosfäär- kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). Sellel triivivad litosfääri laamad.
Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks.
Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest, kus kivimid on vedelas olekus.
Mandriline maakoor- mandrite ja šelfimerede alune maakoor.
Ookeaniline maakoor- ookeanite alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosnev maakoor.
Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, Maa sisemiste jõudude toimel.
Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes.
Magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.
Laava- vulkaanipurske tagajärel maapinnale jõudnud magma.
Kihtvulkaan- valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm , mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.
Kilpvulkaan- lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest.
Maavärin- kivimis kuhjunud elastsete pingete lahendumisel tekkiv maapinna vibratsioon ja nihkumine.
Epitsenter- maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal olev punkt maapinnal.
Mineraal - looduslik tahke kristallstruktuuriga lihtaine või keemline ühend.
Kivim- loodusliku tekkega mineraalide kivistunud mass.
Maak - kivim või mineraal, mis omab majanduslikku väärtust.
Kivimiteringe- on protsesside ahel, mille käigus kivimid moodustuvad, moonduvad ja murenevad, muutudes ühest liigist teise.
Tardkivim- magma tardumisel tekkinud kivimid.
Settekivim- setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise, käigus tekkinud kivimid..
Moondekivim- maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes moodustunud kivimid.
Basalt- peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.
Graniit- hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga tardkivim (enamasti).
Laamtektoonika - laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu.
Maalihe - suure pinnasetüki liikumine mööda nõlva alla.

2. Pedosfäär
10. Keemiline murenemine-( Seisneb kivimites olevate keemiliste ühendite reageerimises vee, hapniku, süsihappegaasi või muude keemiliste ühenditega) ülekaalus palavas ja niiskes kliimas(happe vihmad , õhu saaste)(keemilisel murenemisel muutub keemiline koostis. Esineb vihmametsades ja linnades).
Füüsikaline murenemine-( Seisneb kivimite peenendumises kivimipragudes oleva vee külmumise ja paisumise taga järel) esineb rohkem seal, kus on suur temperatuuri amplituud . Füüsikalisel murenemisel ei muutu koostis( Kõrbetes esineb kõige rohkem rabenemist. Füüsikalist murenemist esineb ka tundrates ning kõrgmäestikes).
Murenemise tähtsus:
Looduses- tekivad setted, muld ja muutub pinnamood . Paneb aluse mulla tekkele, muudab pinnamoodi .
  • Tekkinud muld on elukohaks paljudele organismidele- taimedele ja loomadele
  • Muld võimaldab kasvada taimedel, mis on omakorda toiduks ja elupaigaks loomadele.
    • Taimed saavad mulda kinnituda- sügav juurestik hoiab kõrgekasvulisi taimi püsti.
    • Taimed saavad mullast toitaineid
  • Muld talitleb ökosüsteemis filtrina puhastades vett ja õhku

Inimesele- asendamatu loodusvara , peamine tootmisvahend põllumajanduses
  • Põllumajandus on suunatud viljakatele muldadele ning inimesed üritavad hoida muldi viljakatena ja nüüdisajal ka kaitsta muldi.

11.
Lähtekivim- Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa.
Kliima- Kliimast sõltub murenemise kiirus ja liik (kas füüsiline või keemiline) ning antud paiga taimestik
Reljeef- Mõjutab mulla vee ja soojusrežiimi ning ainete ümberpaigutumist- lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudel nõlvadel kantakse mullakiht nõlva jalamile
Veerežiim- Veerežiimist sõltub taimestik. Samuti võivad niiskes kliimas veed mullast mineraalaineid välja uhtuda. Vee liikumine mullas paigutab ümber toitained .
Taimestik- Taimestik mõjutab mulla viljakust- taimed saavad mullast toitaineid ning nende lagunemisel tekib mulla orgaanilist osa- huumust.
Loomastik - Bakterite elutegevuse tulemusena toimub kõdunemine. Loomade ja taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa. Mullas elavad organismid segavad mulda ja eritavad mitmesuguseid aineid, mis muudavad mulla koostist.
Mulla vanus- Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks ning kujunevad mulla horisondid.
Inimtegevus- Inimtegevus võib põhjustada muldade hävimist-
  • niisutamisega võivad mullad soolduda ning muutuda viljatuks
  • vale põlluharimine võib muuta mullad viljatuks
  • külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane,(Näiteks tundra ) on mullad eriti tundlikud inimtegevusele- sellises piirkonnas võib ainuüksi veokiga sõit põhjustada mullale tõsist kahju

12.
Leetumine - Orgaanilise aine lagunemisel tekivad happed , mis lagundavad mulla mineraalosa vees lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete mõjul uhutakse mullast välja. Sellega langeb mulla keemiline viljakus. Leetumine esineb happelises keskkonnas.(Halb mulla protsess, ei ole viljakas).
Kamardumine - Mulla tekkeprotsess, mille käigus tekib mulla huumushorisont . Toimub mõõdukas kliimas, kus keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel kasvab palju rohttaimi.(Toimub must muldades, muudab mulla viljakaks).
Soostumine-(turvastumine) pidevalt liigniiskes keskkonnas viibivas mullas toimuv protsess, mille käigus muld muutub liigniiskeks ning väheviljakaks.
Turvas -Lõpuni lagunemata orgaaniline aine, õhku on mullas vähe, ei lagune lõpuni.
Gleistumine - Liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid redutseeruvad ja moodustavad hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi mulla alaossa.(Muld on väga tihe, poore mullas pole, iseloomulik tundra mullale[lääne-eestis])
Sooldumine - Kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine harva või üldse mitte esinev nähtus, toimuv protsess, mille käigus vesi aurustub ning vees lahustunud soolad jäävad mulda, muutes mullad soolaseks ja viljatuks. Sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest.(Enamjaolt kõrbealadel).
13./14.
Tundras- kuna enamiku aastast valitseb madal temperatuur, mis põhjustab pinnase läbikülmumise ja igikeltsa tekke, siis saavad mullaprotsessid toimuda vaid mulla ülessulavas pindmises osas. Mullateke on väga aeglane. Mullad on liigniisked ja hapnikuvaesed esineb gleistumist ja turvastumist.
Okasmetsas- Jahedas ja niiskes kliimas, kus sademed ületavad aurumise toimub läbiuhteline veerežiim. Mullad on sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Sügisestel vihmasadudel uhutakse aluselised katioonid mullast välja. Varisevad okkad põhjustavad happelist keskkonda ning toimub muldade leetumine.
Rohtlas- kontinentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad viljakad mustmullad, mis on kõrge poorsuse , suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Rohttaimede lehevaris ja mullas olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara. Suvel, kui mullad läbi kuivavad toimub huumuse kogunemine ehk kamardumine.
Kõrbes- kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on väga sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja aurumine suur ning soolad püsivad mullas- toimub sooldumine. Mullateke on võimalik vaid seal, kus mullad saavad jõe- või põhjaveest niiskust juurde.
Vihmametsas- neil aladel on mullateke kestnud kõige kauem ja ka kliima on püsinud üsna muutumatuna, seetõttu ulatub muld kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab keemilist murenemist. Orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumushorisonti peaaegu ei teki. Muld vaestub alustest ja koguni ränist. Muld rikastub taimedele mitteoluliste raua- ja alumiiniumoksiididega, mis põhjustavad mulla värvumist punakaks või kollakaks- puna- ja kollamullad.
15.
Mullaviljakuse vähenemist ja hävimist põhjustavad tegurid:
  • Erosioon - tuule ja vooluvete poolt põhjustatud mulla ja setete ärakanne

Kaitseks- tuuletõkete rajamine
  • Kõrbestumine- muldade hävimine kõrbete laienemise tõttu

Kaitseks- pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine
  • Muldade sooldumine- mullaviljakuse langemine soolade kogunemise tõttu

Kaitseks- vähendada muldade niisutamist ja aeg ajalt mullad läbiuhtuda
  • Muldade keemiline reostumine-
  • Hapestumine - taimed seovad palju toiteelemente ja mullas tekivad organismide lagunemise käigus orgaanilised happed, põhjustavad ka happevihmad

Kaitseks- muldade lupjamine
  • Üleväetamine- mulda kogunevad ühekülgsed mineraalained, mis ei soodusta taimede kasvu

Kaitseks- väetada vähem
  • Raskemetallid mullas- mulda kogunenud raskemetalle, mida elusorganismid oma elutegevuseks ei vaja loetakse toksiliseks, kuna need mõjuvad kahjulikult mulla elustikule ja mullaprotsessidele

Kaitseks- vältida reovete, mineraalväetiste, ohtlikute jäätmete, autokütuse kokkupuudet muldadega
  • Inimtegevus- võivad põhjustada sooldumist, kõrbestumist, üleväetamist, soodustada erosiooni, hapestumist jne.

MÕISTED
Füüsikaline murenemine ehk rabenemine - kivimite peenendumine ilma keemilise ja mineraloogilise koostise muutusteta, mida põhjustab suur temperatuuri amplituud ja kivimipragudes oleva vee külmumine ja paisumine
Keemiline murenemine ehk porsumine - kivimites olevate keemiliste ühendite reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või muude keemiliste ühenditega
Murend- väga erineva peensusastmega tükiline materjal, mis on moodustunud monoliitse
kivimi lagunemisel
Mullatekketegur- mulla tekkimisel mingit osa mängiv tegur
Lähtekivim- aluskivim, millest tekib mulla mineraalne osa
Mulla mineraalne osa- mullas olevad kivimid ja muud mineraalid kokku
Huumus - maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus - maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine
Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks
Mullahorisont- maapinnaga horisontaalne eri värvuse, läbimõõdu, tiheduse ja struktuuriga mullakiht, mis on mulla vertikaalläbilõikes silmaga eristatav
Mullaprofiil- mulla vertikaalne läbilõige, millelt on näha mullahorisondid ja alusmaterjal
Mulla veerežiim- näitab mulda läbivat
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Geograafia eksam #1 Geograafia eksam #2 Geograafia eksam #3 Geograafia eksam #4 Geograafia eksam #5 Geograafia eksam #6 Geograafia eksam #7 Geograafia eksam #8 Geograafia eksam #9 Geograafia eksam #10 Geograafia eksam #11 Geograafia eksam #12 Geograafia eksam #13 Geograafia eksam #14 Geograafia eksam #15 Geograafia eksam #16 Geograafia eksam #17 Geograafia eksam #18 Geograafia eksam #19 Geograafia eksam #20 Geograafia eksam #21 Geograafia eksam #22 Geograafia eksam #23 Geograafia eksam #24 Geograafia eksam #25 Geograafia eksam #26 Geograafia eksam #27 Geograafia eksam #28 Geograafia eksam #29 Geograafia eksam #30 Geograafia eksam #31 Geograafia eksam #32 Geograafia eksam #33 Geograafia eksam #34 Geograafia eksam #35 Geograafia eksam #36 Geograafia eksam #37 Geograafia eksam #38 Geograafia eksam #39 Geograafia eksam #40 Geograafia eksam #41 Geograafia eksam #42 Geograafia eksam #43 Geograafia eksam #44 Geograafia eksam #45 Geograafia eksam #46 Geograafia eksam #47 Geograafia eksam #48 Geograafia eksam #49 Geograafia eksam #50 Geograafia eksam #51 Geograafia eksam #52 Geograafia eksam #53 Geograafia eksam #54 Geograafia eksam #55 Geograafia eksam #56 Geograafia eksam #57 Geograafia eksam #58 Geograafia eksam #59 Geograafia eksam #60 Geograafia eksam #61
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 61 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 159 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jimmy007 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

kihtvulkaanid, kilpvulkaan, aktiivne vulkaan, kustunud vulkaan, maavärin, soojus, geotermiline energia, tardkivimid, settekivimid, moondekivimid, lubjakivi, liivakivi, graniit, litosfäär, kivim, maak, moondekivim, graniit, keemiline murenemine, füüsikaline murenemine, tekkinud muld, tundlikud inimtegevusele, turvas, sooldumine, rohtlas, kõrbestumine, muldade sooldumine, hapestumine, füüsikaline murenemine, mullahorisont, troposfäär, ilmastikunähtused, tropopaus, polaaraladel 8, termosfäär, õhumolekule, kõrgemates õhukihtides, puhuvad 30, tsüklon, antitsüklon, külm front, mandrite sisealadel, geograafiline laius, reljeefi kujunemine, muldade kujunemine, taimkate, loomastik, veerežiim, tuulte suunda, elupaikade valik, turism, energiakulu, kasvuhooneefekt, mangroov, osoonikihi hõrenemine, happesademed, sudu, mõju keskkonnale, troposfäär, kiirgusbilanss, üldine õhuringlus, õhumass, õhurõhk, soe front, külm front, mussoon, passaat, kasvuhoonegaas, kasvuhooneefekt, osoonikiht, happesademed, sudu, osa vihma, soolsus, hulgast, lähistroopilistel aladel, põhjapoolkeral, kliima kujunemine, setõttu, veeristiku, naftareostus, majandustegevusele, suvine madalvesi, rannaprotsessid, laugrannik, jõgede äravool, infiltratsioon, atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, pedosfäär, pedosfääri ulatus, biosfäär, tagajärel, kohalikul tasemel, regionaalsel tasemel, globaalsel tasemel, looduse hävimine, maa sfäärid, aineringe, geoloogiline aineringe, veeringe, inimarengu indeks, võrrelda skt, võrrelda iai, kõrgtehnoloogia, suuremahuliste tarbekaupade, wto, maailmapank, nafta, opec, arenenud riigile, arengumaale, agraarühiskond, infoühiskond, arengumaa, geograafiline tööjaotus, skt, tagajärjesk, rahvastikupoliitika valdkonnas, islami usundis, hinduismile, sündimus, suremus, rahvastikupoliitika, migratsioon, linnastumine, ülelinnastumine, tööhõive struktuur, tööpuudus, laiemalt, kitsamalt, kuivates kõrbetes, sealne kliima, mullad, kapitali olemasolu, turg toodangule, segatalud, hiigelfarm, spetsialiseeritud suurtalud, ekstensiivne teraviljataru, rantšo, rantšod, istandus, puuvill, suhkruroog, mullad, kapital, tööjõud, turg toodangule, valitsuse poliitika, toiduprobleem, toidumajanduse nõrkuse, väljapüük maailmamerest, vähenemisel, rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus, ülepüük, vegetatsiooniperiood, ekstensiivne põllumajandus, omatarbeline põllumajandus, kaubaline põllumajandus, põllumajanduse spetsialiseerumine, peamised paberitootjad, metsamajandus, metsasus, puiduvaru, puidu juurdekasv, energiamajandus, fossiilne kütus, taastuvad energiaallikad, taastumatud energiaallikad, energiakriis, metallisulatusettevõtted, isikuteenused, isikuteenuste kasv, peamised välja, info edastamine, meelelahutusäri, massimeedia, turismimajandus, logistika, kaugveod, transiitveod, mugavuslipp, positiivne kaubandusbilanss, teaduspark

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

97
pdf
Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
23
doc
Geograafia eksamimaterjal
29
doc
Geograafia eksamimaterjalid
37
doc
Geograafia riigieksami materjal
29
doc
Geograafia materialid
30
doc
Üldgeograafia 10 kl
14
odt
Geograafia-kordamine eksamiks
35
doc
Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun