Renessanss (0)

Renessanss - taassünd. Keskaja lõpp, suured rikkad linnad,ilmalikus, enese teaduse kasv, humanism , antiigi juurde naasmine, „Eesmärk pühitseb abinõu“, avastused ja leiutused. Ameerika avastamine, trükimasin. R. Kunst : Tekkis itaalias. Peridoodid: 14.saj-eelrenessans, 15.saj- vararenessanss , 16.saj- kõrgerenessanss. Ihulikkuse hindamine,looduslahendus, perspekiiviseadus- ruumi kujutamine kujuliselt, akt, kolmnurke kompositsioon, reeglites on nii tõde kui ilu, teemad siisi kirikulised, õlivärvid. Tähtsaim teos: Genfi altar , põnevam: Arnolfini kihlus. Dontello- skulptor . Leonardo da Vinci: geenius , maalija , arhitekt , insener, skulpor, muusik, luuletaja. Kadus side gootikaga, väga realistlik . Lihtne vorm- ääretu monumentaalsus. Tööd: Madonna Grotis, Püha Õhtusöömaaeg- natuuride järgi maalitud, Mona Lisa, täiusliku jäljendamine, süvenemine hingellu. Michelangelo Buanarotti - maalikukunstnik, skulptor, arhitekt, luuletaja. Kavandas palju suuri töid aga ei suutnud neid teostada. Tööd: Sixtuse kabeli laemaal, Orjas, Pieta. Raffael Santi : kujutas ilusaid inimesi ilusas keskkonnas. Tööd: Sixtuse madonna, ilus aednikunaine, kolm graatsiat .
Pieter Brueghel : Oli talupoja seisusest, maalis väga palju talupoegi, nad oli rõõmsad piltidel. Hüüdnimi: Talupoegade Brughel. Palju figuure , vaataja tunneb, et on kõrgel. Tööd: Jahimehed lumes, talupoja pulm, pimedad . Giorgione: maalid: Juudit, puhkav veenus. Tizian - giorgio õpilane, värvimeister. Tööd: Urbano venus, madgalena. Albert Dürer- Esimene sakslane, kes tundis ja õpetas perspektiivi ja nimkeha prorortsioone. Maalid ja graafika : Autoportree 1500 „Dürer“, Adam ja Eeva – esimesena saksmaal kujutas alasti.
Renessanssi Arhidektuur- imalikud hoones , kõige täiuslikumad siiski kirikud, loobuti kõigest gootilikust, antiigi mõjul- kupliga ehitised. Peetri kirik roomas. Veneetsias: Andrea Palladio- matkis antiiki, palladinnism, Prantsusmaal (it. Arhidektid).
Renessanss- pr keeles taassünd, keskaja lõpp, suured ja rikkad linnad puhkesid
õitsele(itaalias), ilmalikkus, eneseteadvus (pimedus läbi, leitakse tee antiigi hiilguse juurde,
petrarca- poeet ), humanism, antiigi juurde naasmine, avastused ja leiutise , „Eesmärk pühitseb
abinõu“ Machiavelli , Boccaccio „ Dekameron “
Kunst: tekkis itaalias, 14. Saj eelrenessanss 15.saj vararenessanss 16.saj kõrgrenessanss,
kompositsioon- paigutus , ihulikkuse hindamine(esile tõstetakse kehavorme ja jäsemeid),
looduselähedus, perspektiiviseadused, akt-proportsioonid, ∆kompositsioonid, reeglites on nii
tõde kui ka ilu
Jan van Eyck ( 1380 -1441)/Hubert van Eyck- madalmaad, perspektiiv ei oleveel täiuslik, ese ja isik väga täpselt joonistatud, teemad kiriklikud *Genti altar(1432 suur tiibaltar)- Saint
Brato katedraalis Gentis tänaseni, 24 pilditahvlit, avamisel oli näha 12 ülejäänd 12 suletud
altari välisküljel. *Arnofili kihlus- abielu sõlmimise tseremoonia , londonis,taustal on peegeltseen teiselt poolt
Donatello (1386-1466)-itaalia, skulptor, esimene ilmalik ratsamonument pärast antiiki * Gattamelata ratsamonument- veneetsia palgasõdurite pealik, pronksist *Taavet pärjaga ja kübaraga
Sandro Boticelli(1444-1510)- itaalia, (antiik)mütoloogilised maalid * Venuse sünd *Kevad
Hieronymus Bosch( 1450 -1516)-madalmaad,15.saj sürrealist, eluajal hinnati kõrgelt, maalides seguneb reaalne ja kõige äärmuslikum fantaasia, kujutab valel teel asuvat maailma allegooriliselt
Leonardo da Vinci( 1452 -1519)-auotportree, geenius: maalija, arhitekt, insener,skulptor,luuletaja,muusik; kadus side gootikaga, väga realistlik,lihtne vorm, ääretu monumentaalsus, vähe töid säilinud * „Madonna grotis(koobas)“ * „ Vitruviuse mees“ *“Püha õhtusöömaaeg“
Michelangelo Buanarotti(1475-1564)- itaalia, maalikunstnik,skulptor, arhitekst,luuletaja, kavandas palju töid väga suurtena ja ei jõudnud kõiki ellu viia. Maalikunst : *Sixtuse kabeli laemaal( Vatikanis ), * „Aadama loomine“-sixtuse kabeli kõige tähtsam pilt Skulptuurid : *Taavet(Fierenzes)-5,5 m alusega *Pieta(vatikanis) * Mooses /Orjad-JuliusII hauamonument
*Hommik *Peetri kirik Roomas( kuppel )
Raffael Santi(1483- 1520 )- itaalia, kõige paremini viis ellu renessansi ideaali , ilusad inimesed ilusas keskkonnas * „Ilus aednikunaine“, „Kolm graatsiat“*„Sixtuse Madonna“saksamaal, dresdeni galeriis, maalis Julius II Sixtuse kiriku jaoks * „Ateena kool“-pühendatud filosoofia ülistamisele, keskel Platon ja Aristoteles
Giorgione( 1478 -1510)-itaalia, veneetsia,mahedad pruunikad toonid * „Juudit“ „ Leinav Madonna“ „Puhkav Veenus“(loodus taustal,Dresdeni galeriis )„ Kontsert roheluses“
Tizian(1477- 1576 )- itaalia,veneetsia, üle 400 maali,hea värvimeister * „Teenariraha“- kristusele antakse denaar ,kus on keisri pilt, Dresdeni galeriis * „Urbano Venus“ –naised taustal askeldavad * „Magdalena“-pikad juuksed * „ Salome “-naine kandikuga millel on pea
*“Isabella“- naine, tuim ,istub * „ Daam valges“-kleidiga,mingi asi käes püsti * „Denae“- paljas naine, inglitiibadega paljas poiss ka
Termodünaamika esimene prindsiip.- Gaasile kantav soojus hulk võrdub gaasi poolt tehtud tööga ja gaasi siseenergia muuduga. Sellised protsesse, mis kulgeb soojuslikult isotermides nim. Abiakaatiline. Kõige kiirelt toimuvaid protsesse võib lugeda abiaatiliseks, sest soojus ülekanne vajab aega. Soojusmasinad - On seadmed , mis muudavad saadava soojuse hulga mehaaniliseks tööks. Sisepõlemismootor ja auru masin. Kõikidel soojusmootoritel peab olema vähemalt 3 masinast(osast)1. soojendid ,2. jahuti, 3. töötav keha. Jahuti vajadus tekib sellest, et kõik soojus masinad peavad töötama sükiliselt. Soojust energiat pole võimalik täielikult muuta mehaaniliseks tööks. Kui soojusmasina ringprotsess on kujutatud pv teljestikus, siis selle ringjoone protsessi haaratud pindala tähendab kasuliku tööd. Soojus masina headust näitab kasutegur. Soojus masina kasu tegur näitab kui suure osa soojendit saadud soojushulgast muudab masin mehaaniliseks energiaks. Väikeste võimsuste juures on benziini mootori kasutustegur suurem kui diisel mootoril või aurumasinal. Kesmiste kasuteguritega on diisel mootor. Parimat kasuteguri masinat nim. ideaalseks soojusmasinaks. Selle töö tsükkul koosneb isotermist ja adiatermist. Keha soojendamiseks kuluv soojus-hulk on võrdeline keha massi ja temp.muuduga ja sõltub materialist . Aine erisoojus näitab soojushulka, mis kulub ühe kilogrammi soojenamiseks ühe kraadi võrra. Teine printsiip- soojus ei saa ülekanda külmemalt kehalt soojemale. Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekul mitte korrastatud olekule. Prigoogine täiustus- süsteemi mingis osas võib tekida suurem korrapärasus, kuid see toob alati kaasa süsteemi kui terviku korrapärasuse kasvu. Loodus püüab vähem tõenäolistelt olekudelt üle minna tõenäolistemele.
Termodünaamika esimene prindsiip.- Gaasile kantav soojus hulk võrdub gaasi poolt tehtud tööga ja gaasi siseenergia muuduga. Sellised protsesse, mis kulgeb soojuslikult isotermides nim. Abiakaatiline. Kõige kiirelt toimuvaid protsesse võib lugeda abiaatiliseks, sest soojus ülekanne vajab aega. Soojusmasinad- On seadmed, mis muudavad saadava soojuse hulga mehaaniliseks tööks. Sisepõlemismootor ja auru masin. Kõikidel soojusmootoritel peab olema vähemalt 3 masinast(osast)1.soojendid,2. jahuti, 3. töötav keha. Jahuti vajadus tekib sellest, et kõik soojus masinad peavad töötama sükiliselt. Soojust energiat pole võimalik täielikult muuta mehaaniliseks tööks. Kui soojusmasina ringprotsess on kujutatud pv teljestikus, siis selle ringjoone protsessi haaratud pindala tähendab kasuliku tööd. Soojus masina headust näitab kasutegur. Soojus masina kasu tegur näitab kui suure osa soojendit saadud soojushulgast muudab masin mehaaniliseks energiaks. Väikeste võimsuste juures on benziini mootori kasutustegur suurem kui diisel mootoril või aurumasinal. Kesmiste kasuteguritega on diisel mootor. Parimat kasuteguri masinat nim. ideaalseks soojusmasinaks. Selle töö tsükkul koosneb isotermist ja adiatermist. Keha soojendamiseks kuluv soojus-hulk on võrdeline keha massi ja temp.muuduga ja sõltub materialist. Aine erisoojus näitab soojushulka, mis kulub ühe kilogrammi soojenamiseks ühe kraadi võrra. Teine printsiip- soojus ei saa ülekanda külmemalt kehalt soojemale. Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekul mitte korrastatud olekule. Prigoogine täiustus- süsteemi mingis osas võib tekida suurem korrapärasus, kuid see toob alati kaasa süsteemi kui terviku korrapärasuse kasvu. Loodus püüab vähem tõenäolistelt olekudelt üle minna tõenäolistemele.
Renessanss- taassünd. Keskaja lõpp, suured rikkad linnad,ilmalikus, enese teaduse kasv, humanism, antiigi juurde naasmine, „Eesmärk pühitseb abinõu“, avastused ja leiutused. Ameerika avastamine, trükimasin. R. Kunst: Tekkis itaalias. Peridoodid: 14.saj-eelrenessans, 15.saj-vararenessanss, 16.saj- kõrgerenessanss. Ihulikkuse hindamine,looduslahendus, perspekiiviseadus- ruumi kujutamine kujuliselt, akt, kolmnurke kompositsioon, reeglites on nii tõde kui ilu, teemad siisi kirikulised, õlivärvid. Tähtsaim teos: Genfi altar, põnevam: Arnolfini kihlus. Dontello- skulptor. Leonardo da Vinci: geenius, maalija, arhitekt, insener, skulpor, muusik, luuletaja. Kadus side gootikaga, väga realistlik. Lihtne vorm- ääretu monumentaalsus. Tööd: Madonna Grotis, Püha Õhtusöömaaeg- natuuride järgi maalitud, Mona Lisa, täiusliku jäljendamine, süvenemine hingellu. Michelangelo Buanarotti- maalikukunstnik, skulptor, arhitekt, luuletaja. Kavandas palju suuri töid aga ei suutnud neid teostada. Tööd: Sixtuse kabeli laemaal, Orjas, Pieta. Raffael Santi: kujutas ilusaid inimesi ilusas keskkonnas. Tööd: Sixtuse madonna, ilus aednikunaine, kolm graatsiat.
Pieter Brueghel: Oli talupoja seisusest, maalis väga palju talupoegi, nad oli rõõmsad piltidel. Hüüdnimi: Talupoegade Brughel. Palju figuure, vaataja tunneb, et on kõrgel. Tööd: Jahimehed lumes, talupoja pulm, pimedad. Giorgione: maalid: Juudit, puhkav veenus. Tizian- giorgio õpilane, värvimeister. Tööd: Urbano venus, madgalena. Albert Dürer- Esimene sakslane, kes tundis ja õpetas perspektiivi ja nimkeha prorortsioone. Maalid ja graafika: Autoportree 1500 „Dürer“, Adam ja Eeva – esimesena saksmaal kujutas alasti.
Renessanssi Arhidektuur- imalikud hoones, kõige täiuslikumad siiski kirikud, loobuti kõigest gootilikust, antiigi mõjul- kupliga ehitised. Peetri kirik roomas. Veneetsias: Andrea Palladio- matkis antiiki, palladinnism, Prantsusmaal (it. Arhidektid).