EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL
PÕLLUMAJANDUSENERGEETIKA INSTITUUT
Matti Liiske
SISEKLIIMA
Tartu 2002 Liiske, M.
Sisekliima. Trt.: EPMÜ, 2002. 188 lk.
Käesolevas väljaandes käsitletakse elamute, äriruumide ja loomapidamishoonete sisekliima
küsimusi. On antud ülevaade sisekliimanäitajatest ja sellega seotud hubasusest. Esitatakse
operatiivtemperatuuri toime inimesele ja loomale. On toodud Rahvusvahelise
Põllumajandusinseneride Komisjoni ( CIGR ) poolt soovitatud koduloomade ja -lindude soojus -, niiskus- ning gaasieritusnormid valemite kujul.
Käsitletakse hoonete piirete soojuskadu ja soojuslevi piiretes. Tutvustatakse looma-
pidamishoone kütte, õhuvahetuse ning soojus - ja niiskusolukorra analüüsi
arvutiprogrammi. Vaadeldakse loomapidamishoonete staatilist ja dünaamilist soojus- ning
niiskusbilanssi.
On toodud õhustustorustike arvutus. Antakse ülevaade kütte- ja õhuvahetusseadmetest,
soojussõlmede ehitusest ning nende automatiseerimisest. Selgitatakse soojusprotsesside
automaatjuhtimise üldküsimusi. Käsitletakse elekterkütte ning soojavee varustuse
võimalusi ja seadmeid.
ISBN 9985-816-23-4
© Eesti Põllumajandusülikooli põllumajandusenergeetika instituut Kreutzwaldi 56 51014 Tartu Tel. 7313 321, faks 7313 334, [email protected] Eesti Põllumajandusülikooli kirjastus Keeletoimetaja: S. Seesmaa Trükk: Trükipunkt
6 1. SISEKLIIMA 1.1. Üldmõisted
Ruumis valitsev ja meid ümbritsev keskkond mõjutab inimese ning teiste elusorganismide elutegevust. See keskkond on sõltuv paljudest teguritest ja
moodustab sisekliima (indoor climate) [1, 2]. Samas mõistes kasutatakse veel
termineid ruumikliima [3] või mikrokliima [4]. Mikrokliima on üldisem mõiste,
seda kasutatakse välistingimuste ja ka muid nähtusi, näiteks kollektiivi
psühholoogilist seisundit , paikkonna kliimaolusid jmt., iseloomustava terminina
peale ruumikliima. Seetõttu viitab sisekliima küllalt üheselt ruumi keskkonnale.
Sisekliima peamised tegurid on · õhutemperatuur, · õhuniiskus, · õhu koostis (gaasid, tolm, aurud ), · piirete pinnatemperatuur, · õhu liikumiskiirus , · müra, elektromagnetväljad jmt.
Sisekliima peamiseks kvaliteedinäitajaks on hubasus (comfort) (inimese hea
enesetunne) [3]. Seda nimetatakse ka mugavustundeks [1, 5]. Hubasus on suhteline,
mõned hubasuse mõjurid on küll mõõdetavad, nagu temperatuur, suhteline niiskus,
gaasi koostis, müra valjus jt., kuid nende toime sõltub inimesest.
Hubasuse ( mugavuse ) mõjurid võiksid olla järgmised [3].
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-09-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
reivo100
Õppematerjali autor
SISSEJUHATUS Inimesed viibivad ligikaudu 90% ööpäevast siseruumides, mistõttu siseõhu kvaliteet on inimestele isegi olulisem kui välisõhu oma. Küttesüsteemide ja ventilatsiooniseadmete ülesanne on tagada ruumis mugav sisekliima. Tähtsaimad tegurid sisekliima kujunemisel on ruumi soojusolukord, nt temperatuur ja tõmbus, ning õhu kvaliteeti mõjutavad tegurid, nagu õhupuhtuse mitmesugused keemilised ja bioloogilised mõjurid niiskus ja tolm. Hoone sisetemperatuuri kindlustab ajakohane küttesüsteem ja ventilatsioon. Madal temperatuur ja kõrge niiskustase on tingitud kütteseadmete ebatäiuslikkusest, õhuvahetuse puudumisest või puudulikkusest, konstruktsioonide halvast kvaliteedist, ehituse defektidest ja muust.
Niiskus – vältida veest või niiskusest tekkivaid probleeme; vältida liigse niiskuse voolu piirdesse; vältida kaldvihmaga seotud probleeme; parandada kuivamisvõimalusi; vältida materjalide lagunemist liigniiskuse mõjul; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) ning veeauru kondenseerumist hoone piiretes; parandada hoone niiskustingimusi. Õhk – vähendada hoonepiirete õhulekkeid; tagada hoone sisekliima kvaliteet. Heli, akustika – tagada hoonepiirete heliisolatsioon (õhu- ja löögimüra isolatsioon); parandada akustilist kvaliteeti. Valgus – tagada hoone siseruumide piisav valgustatus sh. piisav loomulik- ehk päevavalgus. 2. Ehitusfüüsikaga seotud ülesanded piirdetarindite projekteerimisel: Ülesanne 1 Teha materjalide valik. Teostada valitud materjalidele vastav piirdetarindite soojusläbivuse
Skaala on kalibreeritud täpsema ,,riistaga" õhu niiskus. Kaasajal kasutatakse ka spets soola lahuseid mis hästi neelavad niiskust(ntx:liitjum kloriid[LiCl]). Kui neelab niiskust siis elektri juhtivus muutub. Kasutatakse teistel põhinevaid andureid. Kastepunkti meetod. Ehk kondensatsioon meetod(vt lk1 joonis 9,10). Leitolt maha kirjutada. 5 Sisekliima ja selle kujutamine Ruumi sisekliima: - ruumi soojuslik mugavus - õhu puhtus/saastatus - lõhnad - müra - muud inimest mõjutavad tegurid o valgustus o ruumi aeroreasatsiooni reziim o vibratsioon o magnetlained Sisekliima mõju. Avaldab inimesele mõju mitmeti. Avaldab mõju naha limaskestade ja hingamisteede kaudu sest nii toimib soojus vahetus ümbritseva
7. Suhteline niiskus tabelist võetakse staatilise psühromeetri juures olevast tabelist ning aspiratsioonpsühromeetri jaoks raamatu nomogrammilt 1-6. KÜSIMUSED Vasta küsimustele lisalehel ja näidata ka vajalikud arvutused. 1. Hinnake psühromeetrite täpsust (leidke tulemuste vaheline erinevus %-des). 1) Kuiva termomeetri näit erines 5,71% 2) Märja termomeetri näi erines 42,45% 2. Võrrelda vastavust tööruumide sisekliima normidega EVS-EN 15251:2007. 2.1 Milline on temperatuuride normvahemik vastavalt hoone (TTÜ majandusteaduskond) sisekliima klassile ja aastaajale? Aastaaja(suvi) järgi on minimaalne temperatuur 21 ja maksimaalne 26 kraadi. 2.2 Milline on suhtelise õhuniiskuse normvahemik vastavalt hoone sisekliima klassile? 40-60% 2 1 Pa = 0,007501 mm Hg; 1 mbar = 100 Pa 3
1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. · soojuslik sisekliima temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus · õhu kvaliteet niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed · valgus otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus · müra müratase, vibratsioon · õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? · nina, kurgu ja silmade ärritus · kuivad limaskestad ja kuiv nahk
1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. • soojuslik sisekliima – temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus • õhu kvaliteet – niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed • valgus – otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus • müra – müratase, vibratsioon • õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? • nina, kurgu ja silmade ärritus • kuivad limaskestad ja kuiv nahk
Q2- soojuskadu katlast lahkuvate kuumade gaasidega Q3- keemiline põlemiskadu. Q4- mehaaniline põlemiskadu. See esineb tahkete kütuste põlemisel kus tekib tuhk/räbu ja kui tuhaproovis esineb süsinik. Q5- katlavälis jahtumiskadu. Q6-see kadu esineb ainult tahkete kütuste põletamisel. Soojuskadu slaki ja tuha füüsikalise soojusega. Q1+q2+q3+q4+q5+q6=100% Q1= brutto=q1=100-(q2+q3+q4+q5+q6)% bruttokasutegur netokasuteguri saame kui brutost lahutame q omatarbe neto=brutto- ot Hoonete sisekliima ja selle kujundamise alused · Niiske õhu omaduse ja parameetrid Niiske õhk kujutab endast kuiva õhu ja veeauru e niiskuse mehhaanilist segu. Järelikult niiske õhk on gaaside segu, mis koosneb kuivast õhust ja veeaurust. Kuivõhk koosneb: lämmastik(N2) 75,54%massiprotsenti ja mahuprotsessidest 78,08%; O2 =20,95%; Ar=0,93% ; CO2=0,04%. Peale nende on õhus veel väga vähe neooni, klüptooni ja muid gaase. Praktiliste arvutuste arvutuste korral vaadeldakse õhku koosnevana lämmastikuna
töökohtade asetus ja ohtlikud alad; märkida küttekehade asukohad; märkida ventilatsiooniavade asukohad; märkida mõõtepunktide asetus; märkida üles välistingimused: õhutemperatuur (T/oC), suhteline õhuniiskus (RH/%) ning õhurõhk (p/hPa). Võimalusel uuritakse töötajatelt, kuidas on olukord töökeskkonnas erinevatel aastaaegadel. Teadmiseks: Reaalsete mõõtmiste puhul tuleb sisekliima näitajate mõõtmisi teostada nii külmal kui ka soojal aastaajal ühe päeva kestel (töövahetuse alguses, keskel ja lõpus). Sisekliima mõõtmisi tuleb teostada määratud aegadel, määratud mõõtekohtades ja mõõtepunktides. Antud laboritöö käigus tuleb mikrokliima näitajate mõõtmiseks lasta seadmel stabiliseeruda 5 minutit ja siis näit võtta. Juhul kui näit kõigub isegi ±0,1 ulatuses, tuleb mõõta vähemalt 5 näitu ning arvutada nende keskmine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid