Indoneesia (1)

1. Indoneesia asub ekvaatoril , India ja Vaikse Ookeani vahel. Indoneesia koosneb 17 508 saarest , neist 6000-l elatakse püsivalt . Indoneesia jagab maapiiri Malaisiaga, Paapua Uus Guineaga ning Ida Timoriga. Merepiiri jaguneb Singapuri, Malaisia , Filipiinide ja Austraalia vahel.
Indoneesia asub Vaikse Ookeani, Euraasia ja Austraalia laamade ristumiskohas, mille tõttu on riigi territooriumil vähemalt 150 aktiivset vulkaani, kaasaarvatud Krakatoa ja Tambora , mis on mõlemad kuulsad oma laastamistöö pärast 19. sajandil. Riigil on 54 716 km rannajoont .
Indoneesia pindala on 1 904 569 km2.
Indoneesia saarestik on olnud tähtis kaubandusregioon alates 7. sajandist, mil Sriwijaya riik ja hiljem ka Majapahiti impeerium kauplesid Hiina ja Indiaga. Indoneesia ajalugu on oluliselt mõjutanud tema loodusvarasid himustavad võõrriigid.
Indoneesia kaart
2. Indoneesia asub Kagu-Aasias.
Kagu- Aasia asub lähisekvatoriaalses ja ekvatoriaalse kliimavöötmes. Aastas on võimalik saada 2-3 saaki, liigniiskus aga pärsib põllumajandust. Maaharimisega tegeldakse peamiselt vulkaanilistel platoodel ja jõgede deltades. Laialdaselt tegeldakse istandustega.Kagu-Aasias on märkimisväärsed metsavarud, samuti leidub naftat ( Brunei ). Leidub ka palju metallimaake ja ka teisi maake , mida sageli veel kasutusele võetud pole.
3. SKT:
$2.554 trillion (2014)
$2.429 trillion (2013)
$2.296 trillion (2012)
Riikide võrdluses maailmas: 10
Riigi arengutase
Indoneesia oli kaua aega väga mahajäänud ja majanduslikult tühine riik, kuid nüüdseks on Indoneesiast saanud kiiresti arenev, kuigi veel väga vaene uusindustriaalmaa. ÜRO inimarengu indeksis paikneb Inoneesia kõigest 112. kohal tulemusega 0.682. Imikusuremus on Indoneesias väga suur(33%) ja oodatav keskmine eluiga on kõigest 66 aastat. Kuna Indoneesias on suur osakaal paljudel erinevatel uskudel, siis on väga sagedased ka usulised konfliktid, mida riik ei suuda tihti mahasuruda. Indoneesia on ilma ajalooliste eelkäijateta ning seetõttu pärinud koloniaalaegsed piirid. Seega on seal piirivaidlusi, riikide tükeldumisi ja uute tekkimist. Hiljuti eraldus Indoneesiast Ida-Timor.
4. Indoneesia kuulub järgmistesse majanduorganisatsioonidesse:

• ASEAN (üks asutajariik)(Kagu-Aasia maade Assotsiatsioon )
  

• United Nations (ÜRO)
  

• NAM (Non- Aligned Movement )(üks asutajariik)
  

• OIC ( Organisation of the Islamic Conference)
  

• OPEC (Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon )
  

• WTO (Maailma Kaubandusorganisatsioon)
  

• Cairns Group (Kivikuhja Grupp)
  

Indoneesia majandus on segamajandus , kus erasektori ja keskvalitsuse osatähtsus on üsna oluline. Riigi majandus on suurim Kagu-Aasias ja riik kuulub G-20 liikmesriikide hulka. Indoneesia arvestuslik sisemajanduse kogutoodang ostujõu pariteedi alusel oli 2010. aastal 1,033 triljonit USA dollarit, millega riik platseerus maailmas 16. kohale. Samas on Indoneesia hinnanguline sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 4300 USD, millega jääb riik maailmas vaid 154. kohale. Arvestuslik majanduskasv on olnud aastatel 2008 6%, 2009 4,5% ja 2010 6%.
7. Energiamajandus
2006. aastal toodeti Indoneesias 125.9 miljardit kWH elektrit kasutades erinevaid kütuseid, hüdroenergiat ja teisi taaskasutatavaid energiaallikaid. Sellest piisab , et ei peaks elektrit sisse ostma aga ei jätku niipalju, et müüa. Riigile kuuluv elektritööstus oli 2003. aastal hinnanguliselt väärt 21 247 200 ruupiat. Nagu Eestigi, on ka Indoneesia näidanud üles huvi tuumaenergia vastu. Uurimustöö eesmärgina on mõningad eksperimentaal tuumajaamad ka juba Indoneesiasse ehitatud(Yogyakarta; Serpong; Bandung). Lõplike tuumaenergiajaamu, mis hakkavad ka elanikele elektrit tootma tahetakse ehitada Muriasse ja Gorontallole. Indoneesia tuumaenergiajaamad on kognud suurt pahameelt erinevatelt Greepeace’lt ja ka kohalikelt.
Indoneesial on rikkalikult mitmesuguseid loodusvarasid, mille hulka kuuluvad nafta ja maagaas. Riigi peamiste impordiartiklite hulka kuuluvad masinad ja seadmed , keemiatööstuse produktid, kütused . Tähtsamate ekspordiartiklite seas on nafta , maagaas, elektriseadmed .
Riigi elektritoodang oli 2008. aastal 129 miljardit kWh. 2009. aastal oli arvestuslik naftatoodang 1,023 miljonit barrelit ööpäevas (tarbimine aga 1,115 miljonit), maagaasi toodang 85,7 miljardit m3.
Üle 10 000 kWh aastas on see näitaja ainult viies riigis: USA-s, Kanadas, Rootsis, Norras ja Islandil. Ülejäänud kõrgelt arenenud maades on elektri tarbimine ühe inimese kohta umbes 5000 kWh aastas. Arengumaades on see näitaja väga harva üle 1000 kWh.
Soojuselekrtijaamad on Indoneesia suurim elektriallikas . Elektrijaamades kasutatakse erinevaid kütuseid tekitada kivisüsi , gaasi, diislit.
Söeküttega soojuselektrijaamad:

• Jaam Bukit Asam, asukoht Tanjung Enim, Sumatra
  
• Jaam Paiton (PLN), asukoht Paiton, Java - Bali
  
• Jaam Ombilin, asukoht Ombilin, Sumatra
  

Gaasi või vedelkütuse alusel:

• Jaam Grati CCGT, asukoht Grati, Java-Bali
  
• Jaam Muara Tawar CCGT, asukoht Tarumajaya, Java-Bali
  

Geotermiline elektrijaam:

• Jaam Kamojang geothermal , asukoht Kamojang, Java-Bali
  
• Jaam Gunung Salak geothermal, asukoht Parung Kuda, Java-Bali
  

Hüdroelektrijaam :

• Jaam Agam hydro, asukoht Batang Agam, Sumatra
  
• Jaam Singkarak hydro, asukoht Singkarak, Sumatra
  

Hüdroelektriline pumbajaam:

• Jaam Upper Cisokan pumped storage hydro , asukoht Cianjur Cisokan river and Cirumamis river, Java-Bali '
  
• Jaam Matenggeng pumped storage hydro, asukoht Majenang Cijolang river and Cimancing river, Java-Bali
  

Meeleavaldus Indoneesias tuumaenergia vastu
9. metsandus
Indoneesia metsad võtavad enda alla umbes 58% riigi maismaa pindalast. Viimase aastakümne jooksul on metsade pindala vähenenud kiirusega 2 miljonit hektarit aasta jooksul ning 20. sajandi alguses oli metsade osakaal maismaa pindalast ligikaudu 84%. Kõige rohkem on metsade pindala vähenenud tiheda inimasustusega saartel (nt Jaava ).
Sisemaal kasvavad umbes kuni kõrguseni 1500 m liigirohked ekvatoriaalsed vihmametsad , 1500–3000 m kõrgusel igihaljad lähistroopilised metsad ja okaspuumetsad ning veelgi kõrgemal mäestikumetsad. Riigi kaguosas esineb ka savanne ja savannimetsi.
Puuliigid: õlipalm , kookos, apelsin , banaan , mango , kakao
Sisemaal kasvavad umbes kuni kõrguseni 1500 m liigirohked ekvatoriaalsed vihmametsad, 1500–3000 m kõrgusel igihaljad lähistroopilised metsad ja okaspuumetsad ning veelgi kõrgemal mäestikumetsad. Riigi kaguosas esineb ka savanne ja savannimetsi.
Kasutamine:

• 
  Põletatakse metsi, et saada põllumaad
  

• Metsaraie - puidutööstused
  
• Puuviljasaagid
  
• Tselluloosi- ja paberitööstus
  

Tähtsamate ekspordiartiklite seas on vineer , palmiõli, tekstiilitooted.
Aasias on probleem kõige tõsisem Indoneesias, kus metsade pindala on viimase 50 aastaga vähenenud koguni 40% võrra. Hetkel kahanevad Indoneesia metsad hinnanguliselt tempoga 2-3 miljonit hektarit aastas (umbes pool Eesti pindalast), sealhulgas kuni 80% ulatuses läbi illegaalse raie, mis toimub seadusi eirates.
Metsade raie ja turbarabade hävitamine on teinud Indoneesiast maailma suuruselt kolmanda kasvuhoonegaaside emiteerija. Elukohtade kadumine inimtegevuse tulemusena ohustab mitmeid kohalikke ja endeemseid liike. Rahvusvahelise Looduskaitse liidu poolt on ohustatud liikide hulka kantud 140 liiki Indoneesias elutsevaid imetajaid ja äärmiselt ohustatud liikide hulka 15 liiki imetajaid, kelle hulgas on ka sumatra orangutan.
Rraadamine ja raie (millest märkimisväärne osa on illegaalne tegevus) ja nendega seotud maastikupõlengud, mis põhjustavad õhu saastumist suduga laialdastel maa-aladel (Lääne-Indoneesia, Singapur , Malaisia).
Viimase 35 aasta jooksul on Sumatra kaotanud 48% oma troopilisest vihmametsast. Selle kõige olulisem põhjus on paberi- ja tselluloosiettevõtete korraldatav ebaseaduslik metsaraie.
Paljud inimesed jäävad ilma peavarjuta, toiduta ja elatusvahenditeta, kui mets kaob.
Indonesia on maailma üheksas suurim paberimassi tootja ja suuruselt üheteistkümnes paberitootja.
KIRJANDUSE LOETELU :
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/id.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Indoneesia#Majandus
https://annaabi.ee/Indoneesia-o.html
https://www.google.ee/search?q=Indonesian+energy+resources&es_sm=93&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=mB1KVdmGK6HQygP7uIDwAw&ved=0CAcQ_AUoAQ&biw=1366&bih=623#imgdii=d7rQqmcwZ7CmkM%3A%3Bd7rQqmcwZ7CmkM%3A%3B3jTOCh0riO-E-M%3A&imgrc=d7rQqmcwZ7CmkM%253A%3BYN4BoOnKMKW5EM%3Bhttp%253A%252F%252F4.bp.blogspot.com%252F-_KG-pnfTt1w%252FTvzvIEg7L-I%252FAAAAAAAAAgo%252FDXoak3f-04Y%252Fs1600%252Ftotal%252Benergy%252Bconsumption%252BIndonesia.gif%3Bhttp%253A%252F%252Fwww.endofcrudeoil.com%252F2011%252F12%252Findonesia-energy-report.html%3B501%3B313
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/elektritootmine_sept_evelinviks.ht m
http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_power_stations_in_Indonesia '
http://maailmajaguaasia.weebly.com/taimestik.html
http://www.maailmakool.ee/oppematerjalid/kliimamuutused-2/taustamaterjal-troopilised-metsad/
http://en.wikipedia.org/wiki/Deforestation_in_Indonesia