Valguse peegeldumine/dispersioon (0)

KONTROLLTÖÖ NR 2 KORDAMINE
1. Mida nim. valguse peegelduseks ja sõnasta valguse peegeldumisseadus ?
Valguse peegeldumine on nähtus, kus valguskiir muudab oma suunda vsatasmõjus teiste kehadega.
Seadus: Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal on ühes tasandis .Langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga.
2. Konstrueeri kujutis tasapeeglis ja nimeta selle kujutise omadused?
Omadused: näiline, sümmeetriline esemega, kaugused peeglist võrdsed.
3. Mida nim. valguse murdumiseks?
Valguse murdumine on nähtus, kus valguskiire suund üleminekul ühest keskkonnast teise muutub.
4. Mida nim.antud keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks, arvutusvalem, selle füüsikaline sisu, milline keskkond on optiliselt tihedam, hõredam (valguse kiiruse ja abs. m. näitaja alusel)?
Keskkonna absoluutne murdumisnäitaja- antud keskkonna murdumisnäitaja vaakumi suhtes.
n= c / v c-kiirus vaakumis 300 000 km/s , v-kiirus keskkonnas
füüsikaline sisu: näitab mitu korda väheneb kiirus üleminekul vaakumist sellesse keskkonda.
5. Mida nim. kahe keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks, arvutusvalem absoluutsete murdumisnäitajate ja valguse kiiruste kaudu antud keskkondades, suhtelise murdumisnäitaja füüsikaline sisu?
Suhteline murdumisnäitaja on teise keskkonna absoluutne murdumisnäitaja esimese keskkonna absoluutse murdumisnäitaja suhtes. ( nS = n2 / n1 ) nS = v1 / v2
Füüsikaline sisu: näitab mitu korda muutub valguse kiirus või lainepikkus üleminekul ühest keskkonnast teise.
6. Sõnasta valguse murdumisseadus , valem, tähised valemis?
Langev kiir, murdunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühes tasapinnas. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe keskkonna jaoks jääv suurus.
7. Valguskiire käik üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda ja vastupidi. Joonis.
8. Joonesta kiirte käik läbi kolmetahulise prisma ja läbi tasaparalleelse klaasplaadi ja märgi valgusallika näiline asukoht ja valguskiire kõrvalekalde nurk.
9. Mis on valguse täielik peegeldumine? Joonis. Näiteid. Valem. 
Täielik peegeldus- nähtus, kus valgus peegeldub täielikult tagasi samasse keskkonda. sinα0 = 1 / n1
Näited: optilistes kaablites-valgusjuhtides, valguskiire suuna muutmine 90o- periskoop , valguskiire pööramine 1800 –helkurid.
10. Mis on dispersion, mida nim. dispersioonkõveraks?
Dispersiooniks nim aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest).
Dispersioonikõver- tüüpiline murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest.
11. Vikerkaare tekkimine, joonis valguskiire murdumise ja täieliku peegelduse kohta vihmapiisas?
Vikerkaar tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiisas.Päikesevalgus murdub piisas, peegeldub selle tagaküljelt ja väljub siis vihmapiisast. Tänu dispersioonile väljuvad erineva lainepikkusega valguslained piisast erinevais suundades.
12. Mida iseloomustab spekter ja millised on spektrite liigid?
Valguse spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi.
Aine kiirgusspekter iseloomustab aine kiirgust.
Spektrite liigid: pidevspekter, joonspekter , neeldumisspekter
13. Pidev-, joon- ja neeldumisspektri mõiste ja mis tingimustel nad tekivad?
Pidevspekter on selline, kus on esindatud kõik lainepikkused, selles pole tühje kohti ja spektrograafi mattklaasile tekib vikerkaare värviline riba.Pideva spektri annavad kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid.
Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal. Joonspekter on aine “sõrmjälg”, seda ei saa teistega segi ajada. Joonspektri annavad kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul.
Neeldumisspekter näitab, millise lainepikkusega valguslaineid antud aine neelab. Kui valge valgus suunata spektraalriista läbi külma, mittehelendava gaasi, ilmnevad pideva spektri taustal tumedad jooned.Need tekivad sellepärast, et vastava lainepikkusega valgus ei pääse läbi külma gaasi. Sellised tumedad jooned nn neeldumisjooned moodustavadki neeldumisspektri.
14. Mida kujutavad endast Fraunhoferi jooned?
Fraunhoferi jooned on tumedad neeldumisjooned Päikese spektris.
15. Mis on spektraalanalüüs?
Aine keemilise koostise kindlaks tegemine joonspektri alusel. Selle abil saab kindlaks teha üliväikesi ainekogusid mingi teise aine koostises.
16. Milline on spetraalaparaadi ehitus, osade nimetused ja ülesanded, spektraalaparaadi liigid?
Kollimaator on toru, mille ühes otsas paikneb sisenemispilu, teises otsas koondav lääts.Vajalik paralleelse valgusvihu saamiseks.
Prismas toimub valguse dispersioon, st erineva värvusega valgusvihud hakkavad levima erinevais suundades.
Fokaaltasand on tasand, kuhu läätsega koondatakse prismast väljuvad erivärvilised paralleelsed valgusvihud.
Mattklaas on fokaaltasandis tekkiva spektri vaatlemiseks .
Spektromeeter-kui spektrit ei fotografeerita, vaid registreeritakse mõnel muul viisil.
17. Kiirguste liigid, tekkimistingimused (ergastusenergiad) ja nende rakendused ?
Soojuskiirgus -hõõglamp,lõke. Ergastusenergia saadakse soojusliikumise tagajärjel.
Kemoluminestsents- jaaniussike . Ergastusenergia keemilise protsessi tagajärjel.
Katoodluminestsents -teleri kineskoop .Ergastusenergia-tahkele kehale langevad elektronid.
Elektroluminestsents-reklaamvalgus. Ergastusenergia-elektroni ja aatomi kokkupõrkel.
Fotoluminestsents-päevavalguslamp.Ergastusenergia-valguse langemisel tahkele kehale luminofooridele.
18. Millal ja kelle poolt avastati röntgenikiirgus, röntgenikiirguse põhiomadused?
Avastati 1895.a. Saksa füüsiku Wilhem Röntgeni poolt.
Omadused: olemuselt elekttromagnetlained, väga väike lainepikkus u 10-10m, ioniseerivad õhku, esineb difraktsioon, saame kasutada meditsiinis.