Kordamine Geograafia eksamiks (19)

1. Rahvastik ja poliitiline kaart
Põhja ja Lõuna kujunemine: Põhjas domineeris hilisindustriaalne tootmisviis , Lõunas aga sõltuvindustrialiseerimine ja traditsioonilised tootmisviisid . Põhjus, miks mõned riigid on teistest arenenumad seisneb kolonialiseerimises ning sellest tulenevatest nähtustest nagu sundindustrialiseerimine ning orjandust jne. Põhjus seisnes selles, et kunagi ammu muudeti paljud maad kolooniateks ja sinna paigutati igasuguseid räpased või saastavad harud nagu maavarade hankimine. Selleks viidi sinna kõik vajaminevad masinad ning tehnoloogia ja emamaa kontrollis seda. Kui koloniseerimine lõppes ning emamaa enam ei aidanud, siis jäid koloniaalmaad majanduslikult sõltuvaks ning pidid tegema seda, mida oskasid, et sissetulekut saada – maavarasi hankima või põllumajandus produkte kasvatama. Tänapäeval on, et arenenud riigid suudavad ise edasi areneda ja on tegusad tööstuses, infoajastu ettevõtetes ja kõrgtehnoloogias. Arengumaad on aga tegusad pigem hankivas ja võib-olla ka töötlevas majanduses ning põllumajanduses ja toetuvad ka turismile.
Globaliseerumine on kõikide sotsiaalmajanduslike ja poliitiliste protsesside rahvusvahelistumine või üleilmastumine. Arenenudmaade jaoks tähendab see tehnoloogia kiiremat arengut, väliskaubandusbarjääride vähenemist, transpordi- ja kommunikatsiooni kiirenemist ning saaste vähenemist üldises mõttes. Samuti muutuvad rikkad veelgi rikkamaks . Arengumaade jaoks tähendab see raskusi konkureerida rahvusvaheliste ettevõtetega, kiiremat mahajäämist arenenud maadest, tülisi kultuuride vahel ning suuremat keskkonna saastet (need maad hakkavad loodusvarasi odavalt müüma, et mingit sissetulekut saada). Globaliseerumist saab riikide vahel võrrelda järgmiste asjadega: poliitiline tegevus (rahvusvaheliste organisatsioonide liige jne); tehnoloogia (interneti ühendus); kontaktid (rahvusvahelised kõned jne); majanduslik integratsioon. Rahvusvaheliste firmade tütarettevõttete rajamine Eestisse: uued töökohad, hariduse ja tehnoloogia areng, kapitali väljavool.
Tunnused: Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist maailmasõda. Nendeks on näiteks kaupade, kapitali, informatsiooni ja inimeste kasvanunud liikumine riikide vahel ning neid nähtusi soodustavate tehnoloogiate, organisatsioonide, seadusandluse ja infrastruktuuri areng.
Majanduses: Rahvusvahelise kaubanduse kasv, mis edestab maailma majanduse kasv; kapitali liikumise kasv ülemaailma, sealhulgas otseinvesteeringute kasv; riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu, mis on viinud organisatsioonide nagu WTO ja OPEC tekkeni; rahvusvaheliste finantsorganistsioonide (IMF ja Maailmapank ) loomine; hargmaiste ettevõtete järjest suurenev osatähtsus maailmamajanduses.
Kultuuriliselt: Kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus; kultuuride segunemine , samuti parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale ning ühtlustavad nähtused nagu läänestumine;kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism ; kasvanud immigratsioon; rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailmne levik; globaalsetekommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu Internet, side-satelliidid, telefonid ; üleilmsete reeglistike teke, näiteks autorikaitse seadused ja patendid; rahvusvaheliste kohtute loomine: Rahvusvaheline Kriminaalkohus, Rahvusvaheline Kohus
Globaliseerumise ohud: Globaliseerumine on kaasa toonud kultuurilise mitmekesisuse vähenemise. Kommete, tehnoloogiate, toodete jne üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisele. Globaliseerumisega seotud negatiivseks nähtuseks on ka paljude taime- ja loomaliikide levitamine võõrliikidena väljapoole nende pärismaist levilat. Selle tulemuseks on elukoosluste liigilise koosseisu ühtlustumine, invasiivsete liikide (sealhulgas umbrohtude) sissetung kohalikesse kooslustesse ja üldise elurikkuse vähenemine.
SKT on Sisemajanduse Kogutoodang ja see näitab riigi piires teatud ajaperioodi jooksul toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Aga see ei näita tegelikult riigi arengutaset , sest see ei arvesta haridust, iivet, eluiga ega muid rahva elatustaset iseloomustavaid näitajaid. Näiteks Kuveidis, kus on suhteliselt kõrge SKT, elavad inimesed kuskil lehma pätsidest tehtud onnidest. SKT elaniku kohta ehk sisemajanduse kogutoodang ühe inimese kohta on mingi piirkonna (tavaliselt riigi) majandusliku arengutaseme näitaja. SKT elaniku kohta arvestamiseks jagatakse sisemajanduse kogutoodang elanike arvuga. Riikide SKT elaniku kohta võrdlemiseks arvutatakse seda kohaliku valuuta ostujõu alusel USA dollarites.
Inimarengu indeks on riikide võrdlemisel kasutatav indeks, mis arvestab elanike sissetulekuid, kirjaoskust, haridustaset, keskmist oodatavat eluiga, iivet jm. Sellega mõõdetakse inimeste heaolu ning lastehoolekannet. Paljud kasutavad seda, et liigitada riike esimese, teise ja kolmanda maailma riikideks. Inimarengu indeks arvestab riigi saavutusi kolmes inimarengu mõõtmes: pikk ja tervislik elu, mida mõõdetakse oodatava eluea järgi; haridustase, mida mõõdetakse täiskasvanute kirjaoskuse järgi; elustandard, mida mõõdetakse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suurusega isiku kohta Ameerika dollarites (USD). Igal aastal koostatakse nende näitajate põhjal nimekiri ÜRO liikmesriikidest. On olemas ka inimvaesuse indeks, mis näitab riigi vaesusastet.
Religiooni mõju tänapäeval
Religioonil on tähtis osa inimeste kultuurierinevustes, isegi uude elukeskkonda tuuakse kaasa religioossed tavad ja harjumused (nt türklased või kurdid Lääne-Euroopas). Maailmas kõige levinum religioon – kristlus , ka islam ja budism on oma tekkekohast kaugele levinud, sest mõlema järgijaid leidub arvukalt nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas. Maailamareligioonidest levib kaasajal kõike kiiremini islam ning prognoositakse. Inimesed peavad jõule, Kristuse taassündi – munadepühi, palvetavad, käivad kirikus igal pühapäev.
Kristlus ehk ristiusk . Tunnused: üks Jumal Jehoova , kõige tähtsam isik Jeesus Kristus, Kristuse ema Neitsi Maarja, mees oli Joosep , kõige tähtsam raamat piibel , mis koosneb Vanast ja Uuest Testamendist, pühakoda kirik , sümbol on rist . Jaguneb hästi paljudeks harudeks. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna- Koreas .
Islam on üks maailmareligioonidest. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas, levib arenenud riikidesse. Tunnistab üht ja ainust jumalat – Allahi . Kui kristlikus maailmas on riik ja kirik sageli lahutamatud ning levib ateism , siis islamimaades mõjutab usk tugevalt inimeste käitumist, poliitikat ja äri ning ateismi peetakse sageli kristlikuks usulahuks. Muslimitel on riietus, söök ja kombed püsinud põlvkondade vältel peaaegu muutumatuna. Muslimitel on keelatud alkoholi tarvitamine, hasartmängude mängimine, sealiha söömine, abielurikkumine, kohatu riietus jpm. Püharaamat koraan , püha koda mošee, ümbritsetud nelja torni minarettiga, kutsutakse sealt palvetama. Nende usk ei luba kunstis kujutada inimest ega looma. Palvetatakse 5korda päevas Meka suunas, paastumine , palverännak Mekasse.
Budism on Põhja- Indiast alguse saanud usund ja filosoofia, üks vanim maailmareligioonidest. Õpetuse keskmes on kannatustest ning taassündide ahelast vabanemise püüdlus õigete eluviiside ning vaimsete praktikate abil. Budismil on maailmas erinevatel andmetel 230 kuni 500 miljonit järgijat, eeskätt Hiinas (sealhulgas Tiibetis), Jaapanis , Laoses, Tais , Taiwanil ja Vietnamis, aga ka Läänes, sealhulgas Eestis. Budism on võtnud hinduistliku õpetuse karmast ja uuestisünnist. Karma tähendab tegu ja selle tagajärgi. Kõik maailmas on karma loodud. Igaüks meist on omaenda karma laps. Budist käib tihti templis mediteerimas. Ta kummardab Buddha kuju ees ja austab munki. Buddha kuju ette asetab ta lilli või puuvilju või siis põletab suitsutusaineid. Sümboliks on kaheksa kodaraga ratas, kõrgem seisus on Nirvana, taimetoitlased , kloostrid , pühakodad templid.
Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund. Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon. Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat. Ta on järgijate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid. Suured hinduistide kogukonnad on Nepaalis, Tais, Pakistanis jm. Alates Briti ülemvõimust Indias on hinduism tuttavaks saanud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline jne. Palju jumalaid, usuvad hingede taassündi, elu juhib karma, kastikord , püha jõgi Ganges, põlemismatus, pühaloom veis .
Judaism ehk juutlus on juudi rahva religioon ja kultuur. Judaismi uskumused ja ajalugu on ajalooliseks aluseks paljudele teistele usunditele, sealhulgas kristlusele ja islamile. Judaism ei nimeta ennast religiooniks. Juudid on traditsiooniliselt pidanud judaismi kultuuriks , millel on oma ajalugu, keel ( heebrea keel), esivanemate kodumaa, liturgia , filosoofia, eetika , religioosne praktika jne. Ühendab juute ülemaailma. Püharaamat Vana testament , pühakoda sünagoog, vaimulik on rabi, sümboliks kuusnurk ehk Taaveti täht.
Katoliiklus ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust. Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst , Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi , Slovakkia , Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania , Põhja- Iirimaa , Šveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia.
Protestantism ehk protestantlus on üldisemas tähenduses kõik kristlikud ühendused, mis ei kuulu katoliku ega õigeusu kirikusse. Protestantism lähtub luterliku kiriku reformatsioonist 16. saj. Protestantide hulka kuuluvad luterlased ja kalvinistide suuremad ühendused, mis hõlmavad enda alla väga palju erinevaid kogudusi, näiteks metodiste, baptiste jt. Protestante ühendab pühakirjale toetumine ja selle vaba tõlgendamine. Protestantlus on levinud järgmistes Euroopa riikides: Eesti, Läti, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Põhja-Saksamaa, Inglismaa. Protestantismi alla kuuluvad:anglikaanid, baptistid , arminiaanid, adventistid , Jehoova tunnistajad, mormoonid, unitaarlased, viimsepäevapühakud, toomkristlased, luterlased, presbüterlased, kveekerid, puritaanid, mennoniidid. Maailmas on umbes 650 miljonit protestanti. Martin Lutheri pooldajad . Inglismaal on anglikaani kirik, USAs mormoonid.
Õigeusk, õigeusu moodustavad Ida-Euroopa kristlikud kirikud, kes 11. sajandil katkestasid ühenduse Rooma kirkuga. Õigeusklike peaks on Konstantinoopoli patriarh . Õigeusklike jumalateenistus on keerulise ülesehitusega, iga õigeusklik tohib tunnistada tõde, mida Jumal talle ilmutab. Õigeusu alla kuuluvad: Bütsantsi õigeusk, Kreeka õigeusk, Vene õigeusk, vanausk , võlglased, filipplased, Protestantlus levib järgmistes Euroopa riikides: Venemaa, Valgevene, Ukraina , Moldova , Rumeenia , Jugoslaavia, Bulgaaria , Makedoonia , Kreeka, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia. Maailmas on umbes 150 miljonit usklikku. Vene õigeusk – sibulkuplid, ristile lisandub diagonaal haru, hästi palju kulda, slaavi keelt kasutavad, viirukid, kloostrid.
Konfutsianism on Hiina filosoofi Kong Fuzi (Confuciuse) õpetusele toetuv filosoofiline ja usuline õpetus, mille maailmakäsitluse aluseks on inimese kõlbelisus ja ta elu kooskõla universumi seadustega. Konfutsianism levib järgmistes riikides:Filipiinid, Põhja- Korea, Lõuna-Korea, Hiina idaosa . Maailmas on umbes 200 miljonit usujärgijat. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Tema vaadete kohaselt pidi laps näitama üles pojalikkust, see tähendab olema oma vanemate vastu kuulekas ja kohusetundlik, kusjuures vanemad võlgnesid talle armastuse ja hoole. Selline suhe kajastus ka mujal, näiteks suhetes mehe ja naise või valitseja ja ministri vahel. Täielik võrdsus oli võimalik vaid sõprade vahel. Konfutsianism rõhutab ka selliseid inimlikke voorusi nagu ustavus , õiglustunne ja otsekohesus .
Rahvastikupoliitika tegeleb sihiteadlikult rahva arvu mõjutamisega. St rahvaarvu suurendamise ja vähendamisega ning seda saab teha mitmel moel: sündimuse mõjutamine, ränne ning regionaalpoliitika ja suremus . Sündimust saab vähendada ühe lapse poliitikaga, preservatiivide propageerimisega, trahvidega, majanduslike sanktsioonidega, steriliseerimiste ning selgitustööga. Suurendada saab toetuste , abordi keelu, maksude, soodustuste ja lisapuhkustega. Rännet saab mõjutada rände kvootide (teatud arv inimesi lastakse üle) ja elamis - ja töölubadega. Suremust saab vähendada arstiabi kvaliteedi/kättesaadavuses/hinna mõjutamise,selgitustöö, võimaluste avardamisega ning turvalisuse suurendamisega. Näiteks Eesti, sündimuse vähenemine. Sündivuse suurendamise saavutamiseks tuleb eelkõige kergendada lastega perede majanduslikku olukorda läbi rahaliste peretoetuste ja pakutavate teenuste. Võtmesuundadeks tänases Euroopa perepoliitikas on töö ja pereelu ühildamine (paindlikud töövormid, võrdsem kodutööde jagamine) ning kättesaadavad ja taskukohased lastehoiu võimalused, vanemahüvitis, toetada viljatusravi, kaotada lasteaia järjekorrad ja et iga laps saaks olla hoitud.
2. Maailmamajandus geograafia
Ekstensiivne põllumajandus – seda iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine ning suuremad tootmiskulud tooteühiku kohta. Tagatakse toodangu kasv, laiendades põllumajandusmaad ja/või suurendades kariloomade arvu. Suur maa-ala, vähe saaki, suur tööjõud, kapitali vähe. On omane hõredalt asustatud aladel (ka Põhja riikide rohtlates).Lõuna riikide põllumajandus tegeleb peamiselt ekstensiivse maaviljelusega. Taimekasvatuseks sobimatutel mägistel või põuastel aladel on ülekaalus ekstensiivne loomakasvatus . Ekstensiivset maaviljelust iseloomustab ale- ehk rändpõllundus, sest inimesed vahetavad uusi põlde harides elukohta. See on võimalik ainult väga suure maareservi korral. Alepõllundus on eriti iseloomulik vihmametsade piirkondadele Amazonase jõgikonnas, Aafrikas Kongo jõgikonnas ning Indoneesias ja Malaisias , kus see hõlmab ligikaudu kolmandiku põllumajanduslikult kasutatavast maast.
Probleemid: tootmise suurendamine -> suuremad maaalad -> erosioon ( maakoor mureneb ja kandub ühest kohast teise), ülekarjatamine, sooldumine.
Intensiivne põllumajandus – tootmisviis, mida iseloomustab rohke ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsus  ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine tooteühiku kohta. Saavutatakse toodangu kasv väikesel maa-alal, mahutades sinna palju kapitali, kasutades vähe tööjõudu ja rohkelt väetisi. On Põhja riikides, kuid ka Lõuna riikide tihedalt asustatud riisikasvatuspiirkonnas. Põllumajanduse intensiivsus Põhja riikides on järsult kasvanud. Soodsalt on taimekasvatusele mõjunud põllukultuuridele õiges järgnevuses kasvatamine, kunstlik niisutus ja muldade õige väetamine. Kõrge intensiivsusega Põhja riikides annab suurema osa selle majandusharu loomakasvatus. Põhja riikide intensiivset loomakasvatust iseloomustavad tõuaretus, ratsionaalne söötmine, veterinaaria, söödakultuuride sordiaretus.
Probleemid: sooldumine, väetamine, mürkkemikaalid, rasked masinad, mis rikuvad maapinda.
Segatalud
Segatoodang, müüakse suurem osa toodangust, arengumaad
Spetsiaalsed suurtalud
segatalude ühinemine, müügiks toodetakse vaid mõnda saadust;
Euroopa ja Põhja-Ameerika
Ekstensiivne teraviljatalu
väga suure pindalaga, kasvatatakse peamiselt nisu, esinevad kuiva kliimaga piirkondades( rohtlad )
Rantšo
Loomakasvatusmajand, lihaveise-või lambakarjad, aastaringselt looduslikel karjamaadel, saab väga odavat toodangut
Istandus
Taimekasvatusmajand , toodab müügiks, tegeleb esmatöötlusega, suur rõhk agrotehnikal, odav tööjõud, levinud eelkõige arengumaades
Transpordi mõju teistele majandusharudele.
Transport on kaasaegse majanduse toimimiseks hädavajalik, võimaldades inimeste liikumist, kaubavahetust ning ettevõtete ja regioonide spetsialiseerumist. Transport on kiiresti kasvav, iseseisev teenindusmajanduse haru, mis mõjutab tugevasti teisi eluvaldkondi. Teede, sadamate, lennuväljade, raudteede jms rajamine on kallis, nii et seda tuleb planeerida ning arvestada vähemalt 30-40 aastase kasutusajaga. Transpordiga kaasnevad veel liiklusummikud, õnnetused, keskkonnareostus ja maastiku rikkumine jms. Kui seisab transport, siis seisab ka tootmine, sest vajalikud tooted ei jõua kohale.
Transpordi liik
Eelised
Puudused
Autotransport
Kiirus, paindlikus, saab vedada kaupa uksest ukseni, see vähendab aja- ja ümberlaadimiskulusid
Veo omahind kõrge, teedeehitus kallis, saastav
Raudteetransport
Sobib suurte kaubakoguste jaoks, omahind odav, kiire
Raudteede ehitus pole kõikjale võimalik ning ei saa paikneda väga tihedalt , peab kaupu ladustama ja laiali vedama
Meretransport
Väga suured kaubakogused,
omahind odav, veeteed tasuta ning ei vaja otseseid investeeringuid
Sadamate ehitus on kallis ja keerukas, aeglane, sõltub ilmastikust, ümberlaadimistööd
Siseveetransport
Omahind madal, suhteliselt suured kogused
Ümberlaadimistööd, jõgede võrk ebakorrapärane, kanalite ja sadamate ehitus kallis, aeglane
Õhutransport
Kiire, paindlik, õhutee on maksuta
kallis, lennujaamad jms, väga saastav, sõltub ilmastikust
Torutransport
Odav, tööjõudu pole vaja
lekke korral on kahju suur, spetsiifilised asjad on transporditavad (maagaas, nafta )
Mugavuslipp
Väga lihtsustatult saab öelda, et mugavuslippu kandvaks laevaks loetakse sellist laeva, kus laeva tegelik omanik ja laeva lipuriik ei lange kokku. Peamisteks põhjusteks, miks laevaomanikud registreerivad oma laevu teiste riikide laevaregistrites on madalad või üldse puuduvad maksud ning vabadus kasutada odavat tööjõudu, millest aga omakorda tulenevad minimaalsed palgad, kehvad olme- ja töötingimused ning sotsiaalsete garantiide puudumine. Praeguse seisuga on mugavuslipuriike registreeritud 28. Mugavuslipp tähistab olukorda, kus mingi riik annab näiteks aluse välismaisele laevaomanikule võimaluse registreerida laev oma lipu alla. Laevaomanikul pole sotsiaalseid kohustusi meeskonnaliikmete ees ning kohustust maksta ükskõik milliseid makse.
Nt Bahama – Austraalia , Belgia, Kanada , Soome, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia jne
Toitlusprobleemid ja nende põhjused
Vaesed inimesed ei jõua suurte tootmiskuludega põllumajanduse toodangut osta, humanitaarabi ei jätku kõigile, rahvaarvu kiire kasv, traditsiooniliste tootmisvormide säilimine, asustustihedusest tingitud maapuudus, halvad loodusolud. Nälg on üks suuremaid globaalprobleeme. Kuigi maailmas on piisavalt põllumaid ning toite toodetakse piisavalt, et inimkond ära toita, pole suudetud viimase aastasajaga näljahäda kaotada. Toidu kättesaadavusega on arengumaades olukord viimastel aastakümnetel paranenud ( eiriti Aasias ), kuid mitte kõikjal. Peamiseks probleemiks on toidu
kättesaadavus Aafrikas, peamiselt Sahara kõrbest lõunasse jäävatel aladel. Kesk- ja Ida- Aafrikas on alatoitunud keskmiselt kolmandik riikide elanikkonnast. Arvuliselt on kõige enam alatoitunud inimesi kahes kõige rahvarohkemas riigis: Indias ja Hiinas. Alatoitumisega on seotud ka paljud
keskkonnategurid. Toidutootmise võimalusi vähendavad arengumaades näiteks kõrbestumine (kõrbe pealetung karjatatavatele maadele või põldudele), kalaressursside vähenemine ülepüügi tõttu, põhjavee taseme langus jne. Maailma kaubandussüsteem on arenenud riikide poolt sellisena kujundatud, et vaestel arengumaadel on neis tingimustes väga raske oma elanikkonda ära toita. Ajalooliselt on arenenud riigid kujundanud arengumaades (sageli oma endistes kolooniates) sellise toidutootmise, mis on suunatud pigem eksportturgudele ( rikaste riikide vajaduste rahuldamiseks)
kui kohaliku elanikkonna toitmisele. Tagamaks seejuures stabiilset ja soodsa hinnaga toiduainete kättesaadavust, on arenenud riigid pannud arengumaad eri maailmajagudes omavahel sarnaste toodete tootmises (nt kohviuba) konkureerima . Sellise süsteemi puhul võib näiteks ikaldus ühes
piirkonnas viia riigieelarved tasakaalust välja ning elanikkonna näljahätta, rikkad riigid saavad aga
vajaliku toote teisest piirkonnast endiselt odava hinnaga kätte.
Maisi ja nisu kasvatamispiirkonnad
Nisu – Lõuna-Euroopa, Põhja-Ameerika, Aasia , Austraalia, Lõuna-Ameerika
Mais – Põhja-Ameerika, Lõuna-Euroopa, Aasia, Lõuna-Ameerika, Lõuna-Aafrika
Euroopa Liit ja selle roll maailmamajanduses
ELis toimib ühine kaubanduspoliitika, mille eesmärgiks on kolmandate riikide suhtes rakendada ühtset väliskaubanduspoliitikat ning võtta arvesse WTO (Maailama Kaubandusorganisatsioon) suundumusi, suurendada konkurentsi võimet.
Euroopa Liit
tekkis pärast II Maailmasõda, et ära hoida tulevasi sõdasi võttes enda alla terase tootmise Beneluxi ning Saksamaa ja nende naabermaades. Ülesandeks on koostöö migratsiooni, majanduse, poliitika, intregatsiooni, tülide, keskkonna ja muude valdkondade probleemide lahendamiseks, arendamiseks ja rakendamiseks.
WTO
“Maailma Kaubandus Organisatsioon ”. Selle org. mõte on elavdada Rahvus Vahelist majandust kaubandussuhete barjääride, kitsenduste ja tollitariifide alandamiste näol. Sellega on ühinenud ligikaudu 140 riiki k.a Eesti.
NAFTA
“Põhja- Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon ”. Org. Ameerika, Kanada ja Mehhiko vahel, et muuda kaubanuds lihtsamaks. Ülesandeks on kaotada tollimaksud ning kvoodid.
ASEAN
“Kaug-Aasia Assotsiatsioon”. Org kuuluvad igasugused Kaug-Aasia maad ning põhimõte on nende maade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ning nende arengu kiirendamine.
OPEC
“Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon”. Ülesandeks on reguleerida toornafta hinda maailmaturul, määrata naftatoodangu ning nafta ekspordikvoote ning kaitsta liikmete huve rahvusvahelistel turgudel . 
3.Atmosfäär
Passaat on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole läbi aasta. Kolmekümnendatel laiuskraadidel tekib kõrgrõhuala, aga ekvaatori piirkonnas tekib madalrõhuala ja õhk liigub troopikast ekvaatori suunas. Coriolisi jõu tõttu õhu liikumise suund muutub ja passaadid puhuvad põhjapoolkeral kirdest edela suunas, lõunapoolkeral kagust loode suunas. Maa pöörlemise tõttu kalduvad passaadid põhjapoolkeral paremale ja puhuvad kirdest edelasse (kirdepassaadid), lõunapoolkeral aga kalduvad vasakule ja puhuvad kagust loodesse (kagupassaadid). Eriti hästi on passaadid märgatavad ookeanide kohal.
Mussoon on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Mussoon tekib seepärast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval määral. Suvel on maismaa soojem, mistõttu kujunevad seal välja tõusvad õhuvoolud, mis moodustavad püsiva madalrõhkkonna. Seetõttu toimub pidev õhuvool merelt maale, mis toob endaga kaasa ookeanivee aurustumise tõttu suure niiskusesisaldusega õhu, mis põhjustab tugevaid sademeid. Talveperioodil on asi vastupidine , maa on külmem kui meri, mistõttu puhuvad tuuled merele , jättes talveperioodil mussoonkliimaga alad sademeist ilma. Mussooni ja briisi tekkepõhjused on sarnased, kuid mussoon on briisist tunduvalt ulatuslikum ja püsivam nähtus. Mussooniks nimetatakse ka aastaaega, mil tuul merelt maale puhub, tuues kaasa niiske kliima. Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna-Aasia.
Parasvöötme läänetuuled – kõige keerulisem õhuliikumine. Parasvöötmesse jõuab soe õhk, mis passaatide ringist üle jääb ja soe õhk, mis pooluste ringist üle jääb. Kõige raskem ilma ennustada. Coriolisi jõu tõttu on tuuled kaldunud nii palju kõrvale, et kujunevad läänetuuled, see tähendab passaadist ülejäänud õhk liigub põhja. Maakera pinnapunktide pöörlemiskiirus on aeglasem . Õhk jõuab maapinnast ette, et muutus läänetuuleks. 30.laiuste laskuvate õhuvoolude tõttu kujuned maapinna lähedal kõrgrõhkkond ning õhk liigub sealt nii tagasi ekvaatori poole (passaadid) kui ka pooluste suunas. Coriolisi jõu mõjul pöörduvad põhja poole liikuvad tuuled taas paremale ning nii tekivad läänetuuled, mis kujundavad ka meie piirkonna ilma, tuues Eestisse sooja ja niisket õhku.
Polaarne õhuliikumine – Poolusel on külm õhk, see liigub allapoole, edasi pooluselt kaugemale. Alustab põhja-või lõunatuulena, kuid kaldub kõrvale Coriolisi jõu tõttu. Tuulte kiirus polaarpiirkonnas on väike.
Madalrõhuala e. tsüklon on õhukeeris, kus keskel on kõige madalam õhurõhk, tuuled puhuvad keskele kokku, vertikaalsuunas on üles keskelt. Kõrgele liikudes toimub jahtumine ja tekivad pilved ja sademed. Tükloniga kaasneb pilvine ilm. Suvel on jahedam pilvise ilmaga, talvel on soojem. Ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala. Tavaliste parasvöötme tsüklonite sünnipaik on keset Atlandi ookeani 30-60°pl. vahel, kuid sageli jõuavad Eestini ka tsüklonid, mis on tekkinud põhja pool polaarjoont või Vahemere piirkonnas. Tuulte suund tsüklonis on vastupäeva põhjapoolkeral ja päripäeva lõunapoolkeral. Hästiarenenud tsüklonit iseloomustab väljakujunenud frontide süsteem. Soe front tähistab pealetungiva soojema õhu piiri, külm front pealetungiva külma õhu piiri. Tavaliselt liigub külm front kiiremini ja jõuab peagi soojale järele. Tsüklonaalset ilma iseloomustavad kiired õhurõhu muutused, tsükloni lähenedes õhurõhk langeb, tsükloni möödudes hakkab tõusma. Pilvisuse ja sademete olemasolu sõltub samuti, milline tsükloni osa meid parasjagu katab. Tsükloni lähenedes pilvisus tiheneb, läheb sajule, tsükloni tagalas, laussadu asendub hoogsajuga või lõpeb hoopiski.
Kõrgrõhuala e. antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Õhukeeris, kus on kõige kõrgem õhurõhk keskel, tuuled puhuvad välja ja vertikaalis ülevalt alla. Kõige sagedamini tekivad meie ilma mõjustavad antitsüklonid Skandinaavias, Soomes või teistes Läänemeremaades, kuid vahel ulatub Eestini ka Siberi või Venemaa Euroopa osa kõrgrõhkkonna lääneserv. Tuulte suund kõrgrõhkkonnas on põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva. Kõrgrõhkkonna (antitsükloni) puhul on vastupidi – talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei esine.
Õhurõhu ühikud ja normaalõhurõhk 1013 mb ja 760 mm
Kasvuhooneefekt : Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, maalähedane osoon O3 jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Nendel geoloogilistel ajastutel , kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15o C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid - 18o C.
Tähtsamad kasvuhoonegaasid:
Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2, eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%); eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%)
Metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena., eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest (28%); paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste) väljaheidetest (29%), eraldub prügilatest (10%); Ø moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist.
Lämmastikoksiidid NO2; moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites, autoheitgaasid, paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest (35%); tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad (21%); NO2 eraldub ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena (42%)
Freoonid eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud),  külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel .
4.Hüdrosfäär
Hoovuste liikusmise üldine skeem
Vett panevad liikuma peamiselt tuuled ja pooluste lähedal toimuv vee jahtumisest tulenev vajumine . Samuti tekitavad vee liikumist soolsuse ja sellest tulenevalt merevee tiheduse erinevus. Tuuled suudavad vett mõjutada vaid kuni 100 m sügavuseni. Maa pöörlemine ja sellest tulenev Coriolisi efekt on põhjuseks hoovuste kõrvelekaldele n.ö "otsesuunast" – põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral aga vasakule. Hoovuste liikumise suunda mõjutavad rannajoone kuju ja põhja reljeef.
Triivhoovus – püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul tekkiv hoovus , mis jätkab liikunist samas suunas ka siis, kui väljub seda tekitanud tuulte mõjusfääris ja hääbub alles pikkamisi hõõrdumise tulemusena, nt Põhja- ja Lõuna-Passaathoovused.
Äravooluhoovus – ookeani pinnataseme erisuste tõttu tekkiv hoovus. Näiteks suurte jõgede suudmetes või pikkade vihmasadude tulemusel kerkib meretase mõnes kohas kõrgemale ja sealt hakkab vesi madalamate kohtade suunas ära voolama.
Kompensatsioonihoovus – äravoolava vee kompenseerimiseks tekkinud ajutine hoovus. Vahemerest Atlandi ookeani.
Tihedushoovus – hoovus, mis tekib erineva temperatuuri ja soolsusega vete kokkupuutekohtades. Tihedam vesi on madalama veetasemega ja selle kompenseerimiseks voolab väiksema veetihedusega piirkonnast vett suurema tihedusega piirkonda. Vahemere vesi on Atlandi ookeani omast tihedam ja seetõttu on Vahemerel veetase madalam.
Külma ja sooja hoovuse mõju kliimale
Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse, pehmendades sealset kliimat. Külmad hoovused seevastu jahutavad soojade merede vett ja rannikute kliimat. Hoovuse soe vesi hoiab Skandinaavia ps fjordid pikalt jäävabad, see on aidanud kaasa nt omaaegse viikingite meresõidukultuuri tekkele. Soe õhk, mis jõuab koos Golfi hoovusega Atlandi ookeani kohale, kandub ülekaalus olevate läänetuultel ka Eestisse. Kui võrdleme meie kliimat samal laiuskraadil asuvate Siberi aladega, siis selgub , et Läänemere ääres asuvate maade aasta keskmine temp. On enam kui 10c kõrgem. Ometigi on päikesekiirguse hulk enam-vähem võrdne.
Põhjavesi, põhjavee alanemise looduslikud ja inimtekkelised põhjused
Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Põhjavee kujunemist mõjutavad tegurid: kivimite poorsus, kivimite veejuhtivus, veekihi lang, temperatuur, inimtegevus. Läbides erinevaid sette- ja kivimikihte, puhastub vesi saasteainetest ning lahustab mineraale .
Looduslik: põud
Inimtekkeline: puurkaevude rajamine, liigne vee tarbimine, kaevanduste rajamine.
5.Litosfäär
Laamade liikumised, liikumine kujutatud joonisel
1) Laamade lahknemine ( ookeaniline ): Toimub Islandil Atlandi ookeanis; Magma tungib järjest kõrgemale; Moodustuvad pangasmäestikud; Maavärinad, vulkaanid.
2)Laamade põrkumine (ookeaniline): Nõrgem laam sukeldub vahevöösse kahe laama kokkupõrkel; Sukeldumiskohta tekivad süvikud; Maavärinad, vulkaanid.
3)Laamade põrkumine ( mandriline ): Harv nähtus; Tekivad kurdmäestikud; Maavärinad, vulkaane ei teki.
4)Laamade liikumine küljetsi: Esineb eriti Californias; Kaasnevad maavärinad.
Maalihked , nende teke ja inimese mõju nende tekkele
Maalihe tekib maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärel. Maalihete teket soodustavad kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lamamine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv) all. Maalihked on sagedased mäestikes ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Maalihete tulemusena liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda nõlva, nii et neis eneses suuri muutusi ei toimu. Küllalt sagedane maalihete põhjus on nõlvakalde muutus looduslike protsesside või inimtegevuse tagajärjel. Nii näiteks võib jõe loodusliku erosiooni tõttu muutuda nõlva alumine osa järsemaks. Ärakantud materjali arvelt muutub setete massi tasakaal, mis põhjustabki maalihke. Inimtegevuse mõju on looduslikke maalihkeid soodustavate tegurite kõrval samuti oluline. Kuna just suuremate puude juurestik tungib üsna sügavale setetesse, toimides loodusliku pinnaseankruna, siis muudab nende hävitamine nõlva tavaliselt ebastabiilsemaks. Väga sageli vallandab lihkeid nõlva moodustava pinnase loodusliku veesisalduse muutmine (nt. niisutamisega) või pinna- ja pinnasevee liikumise takistamine. Vahel, kui jõe veetase väga kiiresti alaneb (mis on eriti iseloomulik Pärnu jõe alamjooksule), või põhjavee tase suurte sadude või lume hoogsa sulamise ajal tõuseb, kiireneb põhjavee liikumine nõlvas. Seegi võib tekitada maalihkeid. Teatud Pärnu ja Reiu jõe oru lõigud, mis on moodustunud osaliselt savisse ja mida katab peeneteraline liiv või mille nõlvadel paljandub ainult liiv, on lihkeohtlikud just varakevadel ja hilissügisel. Lõpuks võib kiire veetaseme alanemine jões suurendada pinnase kaalu nõlval ning võib sellega esile kutsuda maalihke. Nii juhtus 1966. aastal Pärnu linnas, kus Pärnu jõe veetaseme alanedes miinimumtasemeni toimus maalihe tehase Viisnurk naabruses.
Maalihete tekkepõhjused: nõlvade erosioon, paduvihmad, metsade hävimine, kiire lume sulamine , rõhu tõus nõlvadel, vulkaanipursked .
Murenemine
Protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Murenemise all peetakse silmas nii keemilist murenemist ehk porsumist kui ka füüsikalist murenemist ehk rabenemist. Mõnikord eristatakse ka bioloogilist murenemist. Et elutegevuse tagajärjel toimuvat murenemist saab edukalt jaotada rabenemise ja porsumise vahel, pole selline kolmikjaotus enamasti põhjendatud. Kaksikjaotust ' porsumine -rabenemine' ei tule mõista nii, et tegemist on kahe selgelt eristatava asjaga. Vastupidi, looduses on need protsessid enamasti omavahel tihedalt põimunud. Murenemine ei hõlma murenenud materjali liikumist, vaid ainult selle murenemist kohapeal. Füüsikaline murenemine on näiteks tuuleihe, mille korral tuule poolt kantud liivaterad kivimeid kulutavad või kaljuprakku voolanud vesi, mis külmudes paisub ja seeläbi kaljut lõhub. Keemiline murenemine toimub valdavalt mitmesuguseid ioone ja lahustunud ühendeid sisaldava põhjavee, aga ka näiteks vihmavee abil. Karstumine on tüüpiline keemilise murenemise näide, kus veega reageerinud süsinikdioksiid on moodustanud süsihappe, mis omakorda reageerib lubjakivi ehk kaltsiumkarbonaadiga. Murenemine on nn eksogeenne protsess ehk energia selleks tuleb Päikeselt. Füüsikaliselt murenenud materjal (näiteks liivaterad) kantakse voolava vee, tuule jms poolt murenemispaigast eemale ja setitatakse kusagil mujal setetena. Setetest saab aja jooksul settekivim, mis omakorda võib moondudes muutuda moondekivimiks ja lõpuks ülessulades saada magmaks, mis lõpuks kristalliseerub tardkivimina. Seega on murenemine üks osa kivimite ringest. Kivimite paljandumisel maapinnal hakkab murenemistsükkel jälle otsast peale. Mureneda saavad ükskõik mis tüüpi kivimid, kuid algselt on nad kõik olnud tardkivimid. Graniit on üks levinumaid tardkivimeid ja sobib hästi näitesse, mis selgitab seda, mis murenenud kivimist saab. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakivist ning mitmesugustest muudest silikaatsetest mineraalidest . Kvarts ei allu hästi keemilisele murenemisele ja seetõttu jääb ta alles pudeda sette – liivana, mis üksnes ümardub. Ülejäänud mineraalid , peamiselt päevakivid, murenevad aga mitmesugusteks savimineraalideks (illiit, smektiit, kaoliniit jne), mis murenemispaigast eemale liikudes ja hiljem kuhjudes moodustavad sette nimega savi. See selgitabki, miks on liiv ja savi planeedil Maa nii levinud setted .
Maavärinad
Seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina tagajärjed hinnatakse pallides Mercalli skaala järgi. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked , mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Maavärinatega kaasnevad nähtused: tsunamid, nõlvaprotsessid, varingud.
Vulkaanide liigitus
Kilpvulkaan
Kihtvulkaan
räni- ja gaasidevaene
räni- ja gaasiderikas
väikese viskoossusega basaltne magma
suure viskoossusega graniitne magma
liikuv magma, voolab rahulikult
laavavoolud harvad ja aeglased või puuduvad
moodustab koonuseid
vulkaani lõõris suur rõhk, vulkaanipurske oht
kõik ookeanivulkaanid
esinevad mandritel ja laamade vahevöös
purske tagajärjel tekib hiidkraater
6.Pedosfäär
Mulla tekke tegurid
Mulla teke sõltub paljudest looduskomponentidest mida nimetatakse mullatekketegurist.
Mulla lähtekivim moodustavad erinevad setted (kivimid), mis on mulla mineraalse osa
algallikaks. Lähtekivimi mineraloogilisest, keemilisest ja granulomeetrilisest koostisest
olenevad suuresti mulla omadused ja areng. Lähtekivimi iseloomust sõltub mulla sügavus,
tema veevarud ja -režiim ning õhustatus ja ka toitainevarud. Eestis on mulla lähtekivim küllalt varieeruv (erineva geneesi, granulomeetrilisekoostise, karbonaatide sisalduses jm ), mis põhjustab muldade suure kirjususe. Oluline on nn kahe- või enamkihilise lähtekivimi, kus erineva omadustega kihid lasuvad üksteisel 1-2 meetri tüseduses pinnase kihis (näiteks liiv pael, liiv savil jm.) laialdane esinemine. Kliima tingib (määrab) mullatüüpide erineva leviku Maakeral. Kliimaga on seotud taimede ja mikroorganismide koostis ja elutegevus, millest sõltub orgaanilise aine hulk mullas. Kliima avaldab mõju kivimite murenemisele. Kui sademete hulk on küllaldane toimub mullast
läbinõrguva veega kergesti lahustavate ainete välja viimine ning väikeste mullaosakeste ärakanne. Kui aga auramine ületab sademete hulga ning kapillaarvööde ulatub mulla pinnale toimub pideva auramise tingimustes lahustuvate soolade pindmistesse kihtidesse ning muldade sooldumine. Reljeef on oluline muldade leviku atsonaalsuse kujunemisel mäestike piirkonnas. Kõrguse kasvades muutub nii temperatuuri käik, sademete hulk ja lüheneb taimekasvu periood, mis tingib ka muldade kõrgusvööndilisuse. Oluline on veel pinnavormide ekspositsioon. Näiteks toimub lõunapoolsetel nõlvadel kiiremine lume sulamine, maapinna kuivamine ning algab varem vegetatsiooniperiood . Tähtsad on ka pinnavormide suhtelised kõrgused ja nõlvakalded, mis etendavad olulist osa mullaosakeste ümberpaigutamises pinnalt voolava veega. Liigestatud reljeefil tuleb selgelt esile mulla lõimisest, veerežiimist, nõlvakaldest ja ka nõlva iseloomust (profiilist) muldade rida mida nimetatakse kateenaks (joonis). Eestis on muldade kujunemises reljeefil suurem osatähtsus Lõuna-Eesti künklikus moreenmaastikus, kus pinnavormide suhtelised kõrgused ulatuvad sageli mitmekümne meetrini ning kus nõlvakalded on suured (üle 10 o ) ning kõik eeldused erosiooni laialdaseks levikuks. Biota. Taimed, mikroorganismid etendavad olulist osa aineringes mullas (joonis). Taimed on eelkõige orgaanilise aine akumuleerijaks mulla ülemistes kihtides, mis lagundatakse mikroorganismide poolt. Elusorganismid eritavad mulda ka mitmeid orgaanilisi happeid , mis on võimelised lahustama mineraalainet. Loomadest võtavad mullatekkeprotsessist aktiivselt selgrootud ( ussid , putukad jm.), kes uuristavad mulda käike, parandades vee- ja õhurežiimi, ning peenendavad mulla orgaanilist ainet. Erinevad taime- ja loomakooslused mõjutavad erinevalt muldi. Tinglikult kuulub siia ka inimtegevusega kaasnevad muutused, mis on suuresti häirinud muldade looduslikku kulgu ning muutnud muldade omadusi. Mulla vanus. Muld on pika aja jooksul ja pidevalt arenev loodusvara. 10 mm mulla kujunemiseks võib kuluda kuni 400 aastat, ekstreemsetes tingimustes 1 mm jaoks aga tervelt 1000 aastat. Noored mullad on tihedasti seotud mulla lähtekivimiga. Ajaga lisanduvad muldadele iseloomujooni, mis on seotud orgaanilise aine akumulatsiooniga ja organismide elutegevusega. Kujunevad välja mullatüübile iseloomulikud tunnused, mis väljenduvad eelkõige selgelt eristuvate mulla horisontide ilmumisega mullaprofiili.
Mulla koostis
Muld koosneb tahkest (mineraalne ja orgaaniline aine), vedelast (mulla vesi) ja gaasilisest (mulla õhk) osast. Enamasti moodustab põhiosa mulla tahkest mineraalne aine. Ainult liigniisketel aladel, kus tekib turbakiht on orgaanilisel ainel suurem osakaal. Mulla mineraalaine koosneb väga erineva suuruse, keemilise ja mineraloogilise koostisega osakestest . Mulla mineraalses aines esineb nii suuri kivimitükke kui ka väikesi saviosakesi. Rahvusvaheliselt tunnustatud skaala võtab setete granulomeetrilise koostise aluseks murendmaterjali diameetri.
Osakesi grupeeritakse kokkuleppeliselt läbimõõdu alusel ja sageli iseloomustatakse mulla
mineraalsete osakeste protsentuaalse sisalduse alusel. See võib muldades suuresti varieeruda.
Murendmaterjali erinev granulomeetriline koostis põhjustab suuri erinevusi mulla ja
murendmaterjali kvalitatiivsetes omadustes. Näiteks: mida suuremad on osakesed seda enam
leidub mullas inertseid aineid nagu SiO2. Väiksemad osakesed moodustavad mulla väärtuslikuma osa, millesse on koondunud paljud taimedele vajalikud toiteelemendid, mida taim omastab lahustunud kujul, näiteks K2O, P2O5, CaO, MgO jt
Erinevate autorite poolt on koostatud mitmeid mulla mehaanilise koostise e lõimise
klassifikatsioone. Mulla lõimise kaudu saab iseloomustada mulla omadusi. Näiteks liivmullad on väikese veemahutavusega, hästi õhustatud ja soojenevad kiiresti. Savimullad on aga halvasti õhustatavad, soojenevad halvasti (külmad) ja raskesti haritavad. Põllumajanduse seisukohalt peetakse parimaks kergeid ja keskmiseid liivsavimuldi. Mulla orgaaniline osa moodustab mineraalmuldadel tahkest ainest 1-10%, turvasmuldadel kuni 95%. Ta koosneb muundumata ja muundunud taimsed ja loomsed jäänused. Mulla orgaanilise aine põhiosa moodustab huumus , mis on pruun või must amorfne keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleks. Huumus tekib taimejäänuste muundumise ja mikroorganismide lagusaadustest ning tal on tihe seos mineraalse osaga. Keemilistest elementidest esineb huumuses kõige rohkem süsinikku (keskmiselt 58%) ja lämmastikku (3- 8% ). Huumusainetest on mullatekkeprotsessis aktiivsemalt osalejateks huumushapped. Huumusained võtavad osa kivimite ja mineraalide murenemisest, mõjutavad seega aineringe. Huumus parandab mulla omadusi ja on toiteainete allikaks. Mulla õhk (20-30%) täidab mineraal - ja orgaanilise aine vahele jäävaid poore. Mulla õhust saavad mullas elavad organismid ja taime juured hingamiseks hapnikku. Mullaõhu allikaks on atmosfääriõhk, millele lisanduvad orgaanilise aine lagunemisel ja elusorganismide poolt eritatavad gaasid. Muld sisaldab alati vett (20-30%). Mulla vesi pärineb enamasti sademetest ning võtab osa nii kivimite murenemisest kui ka elusorganismide elutegevusest. Vesi esineb mullas veeauruna ja seotud veena, kuuludes mineraalide ja huumuse koostisse. Need veeliigid on taimedele raskesti omastatavad või omastamatud. Mullas esineb veel vaba vett - mulda tunginud sademete vesi (nõrguv gravitatsioon vesi) ja kapilaarvesi, mis liigub mulla peentes poorides ja on taimedele hõlpsasti omastatav. Mulla oluliseks omaduseks on veemahutatavus, mille all mõistetakse mulla võimet mahutada ja endas kinni pidada vett ning mis sõltub suuresti mulla lõimisest ja orgaanilise aine sisaldusest Mullaelustik (5%) on mitmekesine . Mullaelustik segab ja lagundab mulla orgaanilist osa ja0,, osaleb huumuse moodustamises. Siin elutsevad mitmed mikroorganismid (bakterid, vetikad , ainuraksed jt.), lagundavad mulda või selle pinnale sattuvat orgaanilist ainet. Bakterite elutegevus kulgeb neutraalses ja nõrgalt happelises keskkonnas. Seened elavad ka happelises. Baktereid, seeni, vetikaid 5-10 t/ha, juurte ümbruses 10-20 korda rohkem. Mullas elutsevad veel lestad, hooghännalised jt.(mulla mikrofauna), samuti putukad ja nende vastsed ning vihmaussid ( mesofauna ). Mullasse kaevuvad ka imetajad ( mutt ) ja roomajad ( makrofauna ).