Biomass (0)

Mis on biomass ?
Üldine tähendus: biomass on elusaine mass.
Biokütuse tähendus: biomassiks nimetatakse bioloogilise päritoluga ja organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning taastuvuse piires otseselt kütusena kasutatavat, kütuseks töödeldud või varem kasutuses olnud tahket, vedelat või gaasilist ainet.
• tahked (küttepuud, põhk, hein),
• vedelad (bioetanool, biodiislikütus) ning
• gaasilised ( biogaas , biovesinik)
Eesti elektrituru seaduse tähenduses on biomass põllumajanduse (sealhulgas taimsete ja loomsete ainete) ja metsanduse ning nendega seonduva tööstuse toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev osa ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevad komponendid (ETS § 57 lg 2)
Biomassi varude allikad
Lühiajalise kasvutsükliga metsaistandused (paju, pappel , eukalüpt)
Tselluloossed rohttaimed (vitshirss)
Suhkrukultuurid ( suhkruroog ja - peet , suhkruhirss)
Tärklist sisaldavad kultuurid (mais, nisu, rukis , oder )
Õlikultuurid ( raps , päevalill)
Puidujäätmed (raie-, puidutöötlemisning ehitusjäätmed)
Põllumajandustootmise jäägid ja jäätmed (õled, loomasõnnik jne)
Tahkete olmejäätmete orgaaniline osa
Reovete muda
Tööstusjäätmed (näit toiduainete- ja paberitööstusest)
Kuidas kasutatakse?
SOOJUSE TOOTMISEKS- Praegu saadakse biomassipõhist energiat peamiselt puidu põletamisest tekkiva soojusena. Kuigi biomassi otsene põletamine soojuse tootmiseks ja sellel põhineva aurutsükli käitamine on tänapäeval tööstuslikult arenenud, on meil sellele vaatamata kohustus pidevalt tõhustada süsteeme ja tehnoloogiat ning vähendada sellega kaasnevaid heitmeid. Soojuse tootmiseks kasutatakse kahte erinevat süsteemi: lokaalküttesüsteeme, kus põletatakse tavaliselt halupuid, pelleteid (puidugraanuleid), hakkpuitu jm, ning kaugküttesüsteeme, kus restkoldega või keevkihtkateldega katlamajades põletatakse hakkpuitu, puidujäätmeid, saepuru, turvast , põhku jm.
SOOJUSE JA ELEKTRI KOOSTOOTMISEKS- Soojuse ja elektri koostootmisel kasutatakse samaaegselt elektri genereerimisega heitsoojust kaug- või lokaalküttes või tööstuse soojusvarustuses. SEKi võib rakendada nii ühepereelamute kui ka elamugruppide energiavarustuses, kus soojus läheb kütteks ja majapidamisvee soojendamiseks ning elektri ülejäägi saab müüa jaotusvõrku. See suhteliselt uus tehnoloogia on jõudnud ka väiketootmise jaoks (50-500 kWel ) turuletoomise staadiumi.
BIOETANOOLI TOOTMISEKS- Bioetanool on alkohol , mida toodetakse peamiselt suhkrut ja tärklist sisaldavate orgaaniliste ainete kääritamise teel. Mootorikütustena kasutatavaid biokütuseid (sh bioetanooli) võib turustada kas puhtal kujul või segatuna fossiilkütustest toodetud bensiiniga.
BIODIISLI (BIODIISLIKÜTUSE) TOOTMISEKS- Biodiisli peamine toore on rapsiõli (84% toormeallikatest). Teiste toorainete hulka kuuluvad päevalill, sojaoad või kasutatud küpsetusõli (taimeõli jäätmed). Lähiminevikus on laiendatud biodiisli toormebaasi ja täiustatud ning paindlikumaks muudetud töötlemistehnoloogiat, et samaaegselt oleks võimalik kasutada erinevat toorainet. Sõiduautotootjad ja ka raskeveokitööstus (näit Saksamaal) aktsepteerivad biodiislikütust üha enam kui puhast kütust.
PUUSÖE TOOTMISEKS- Praegu on turule jõudmas uus, odav ja vähe energiat nõudev biomassi otsetöötlemisprotsess, mille puhul ei kasutata sideaineid ja mis võimaldab muundada biomassi pelleteid mistahes tüüpi liiki söeks. Puusöe pelleteid saab kasutada kütmiseks ja toiduvalmistamisel, sünteetilise gaasi (syngas) tootmiseks, biometanooli sünteesimiseks vajaliku vesiniku tootmiseks, gaasi ja vedeliku puhastamiseks vajaliku aktiivsöe ning eriteraste toot -miseks.
Mis on eelised?

• saadaval rikkalikes kogustes ning puudub vajadus ressursi importimiseks;
  
• kindlustab püsiva tööhõive;
  
• arvukalt keskkonnahoiu ja energiasäästu eeliseid ;
  
• CO2 ja muude heitmete vähenemine;
  
• toetab põllumajanduse tasakaalustatud arengut.
  

Kas ressursse on piisavalt?