Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Laevade ehitus eksam (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine .
  • Arhitektuuri tüübid on: ahtri ja vööri kuju, tekimajakate asukoht, kerede arv (katamaraan, trimaraan)
  • Vööri kuju

Plumb bow – PÜSTVÖÖR
Raked bow – KALDAVÖÖR (annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile , soodustab lainele tõusmist)
Modified raked bow – Lõigatud vöör ((jääoludes pooljäämurdevöör) – vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45°-50° kaldu, hea sõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikeks.
Spoon bow – Lusikvöör
Clipper bow – klippervöör pulbidega e pirniga (esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiruse juures tekkivate pritsmete eest)
Icebraker bow – jäämurdja vöör (veealune osa on 25°-30° kaldu, kasutatakse jäämurdjatel)
Bulbous bow – Pirn (bulb) vöör (selline vööri veealuse osa kuju vähendab lainetakistust suurendades seega laeva kiirust ja vähendades kütusekulu)
  • Ahtri kuju
RISTLEJAAHTER – kaasaegsetel kiirekäigulistel reisi- ja veolaevadel
ELLIPTILINE AHTER – aeglasekäigulistel laevadel
PEEGELAHTER – uuematel laevadel, kujutab endast „lõigatud“ ristlejaahtrit
  • Masinaruumi paiknemine

MR keskel – parim koht eluruumideks
Vahepealne – seda asutust kasutatakse enamikul kaasaegsetel universaalsetel kuivlastilaevadel
Ahtris – sageli kasutatav variant. Kindalsti masinaruum ahtris tankeritel ja balkeritel.
2. Universaalsed kuivlastilaevad . Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad , lastimise iseärasus. 
Sel laeval on mahukad kaubaruumid e lastiruumid ja soodsad lastimise ning lossimise võimalused, mida võimaldavad avarad lastiruumiluugid. Luugid on ülemisel või šeltertekil e kaitsetekil tugevad ja veekindlad, et tagada laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nim ülatekiks või peatekiks. Teised tekid , mida tavaliselt nummerdatakse, moodustavad lasiruumid – tvintekid. Kõige alumine on alati lastiruum , mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Kahekordse e topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruume emasinaosakond (MO) on tavaliselt ahtri lastiruumi ja ahterpiigi vahel. See on kasulik osalise lastimise puhul – lihtne on saada sobiv trimm – ja ka sõuvõll ning selle tunnel on minimaalse pikkusega.
Universaalsed kuivlastilaevad on pakendkauba( kastid , kotid), valtsmetalli, autode, konstruktsioonide veoks.
Lastimis -lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvis suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e – tankid , et muuta laeva trimmi . Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid.
3. Puistlastilaevad e. bulkerid, maagiveolaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus
PUISTLASTILAEVAD E BULKERID
Ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega. Masinad paiknevad laeva ahtris, lastiluugid on suurte mõõtmetega. Püstuvuse optimeerimiseks paigutatakse osa ballastvett puistlastilaevadel laeva ülaossa ja seepärast on neil alati mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks). Kaldega külgmised tankid pilsi juures moodustavad puistepunkri, mis kergendab puistlasti töötlemist. Kaldega ülemised pardatankid muudavad laeva vilja ja muude taoliste lastide vedamisel isetrimmivaks.
MAAGIVEOLAEVAD
Enamik maake on väga rasked ning ükskõik milline nendega lastitud laev vajub oma lastimärkideni juba enne lastiruumide täitumist. Kui maaki veetakse tavalise laevaga , paigutatakse sellest teatud kogus tavaliselt vahetekkidele, kuid laeva alumisse ossa koguneb suur raskus. Nimetatud asjaolu ülepingutab laeva konstruktsiooni.
Maak on tavaliselt „ühesunaline“ lastiliik ning sellistele laevadele tagasisõiduks sobiva lasti leidmine osutub keeruliseks. Seepärast on paljud kaasaegsed maagiveolaevad ehitatud nii, et nendega saask tagasiteel vedada mõnda muud puist- või vedellasti , nagu näiteks vilja või naftat. Seega erineb nende ehitus mõneti tavalise maagiveolaeva ehitusest, et neil oleks võimalik peale võtta antud piirkonnas saadaolevat tagasiveolasti.
Põhilised tingimused maagiveolaevadel on:
  • Piisav vastupidavus kontsentreeritud raskusega lastidele.
  • Meetmed raskuse kiilust sobival kõrgusel hoidmiseks metatsentrilise kõrguse vähendamise nimel; tihti kasutatakse selleks otstarbeks tavalist kõrgemat topeltpõhja;
  • Võrdlemisi väiksed lastiruumid, et kergendada lastimist ja lossimist ning vähendada maagi liikumist.

4. Konteinerlaevad Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 
Laevadel peaksid olema sobivate mõõtmetega lastiruumd, mis oleksid võimalikult kandilised ning varustatud konteinerite paigalhoidmiseks nurkrelssidega. Luugiavad peaksid olema suurte mõõtmetega ning küllalt tugevate teraskatetega, et taluda tekil asuvate konteinerite raskust. Lastiruumide mõlemale küljele moodustatkse tihti terasplaatidest ruumid külgmiste tankide , läbikäigukoridoride jms. jaoks. Põiki- ja pikisuunaline tugevus säilitatakse, paigaldades külgmistesse tankidesse vajaduse korral ka teatud vahemaade järel raamistikke. Topeltpõhja tugevdatakse, paigutades konteinerite kinnituspesade nurkade alla täiendavaid külgstringereid.
Kaup alustel laaditakse konteineritesse. Sel moel vähendatakse kauba vedamiskulusid ning kiirendatakse kohaletoimetamist. Vähendatakse kauba lugemisega, sorteerimisega, säilituvusega tekkivaid probleeme. Veetakse ka külmetuskonteinereid, need vähendavad vajadust külmutusleavade järele. Suured konteinerlaevad lossitakse paari tunniga.
5. Õlitankerid. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 
Tankerite lastilahutamise osa on jaotatud piki- ja põikivaheseintega paljudeks tankideks. Tanke pn vaja erinevate lastide üheaegseks veoks, laeva parema püstivuse tagamiseks ja lõpuks kõige tähtsamaks – hoidumaks merereostust. Aastast 1978 nõuabb, et ehitavatel tankeritel peavad olema kahekordsed pardad. Ballastis ülesõitudel on keelatud lisaballasti võtta kaubatanki. Eluruumid ja masinaruumid on reeglina ahtris.
Lossimiseks on tankerite pumbaruumide miidlist ja lossimistorustike kollektorid mõlemas pardas, mida välistorustiku ühenemisel abistavad tõsteseadmed.
6. Veeldatud gaasi tankerid, vedelkemikaalide tankerid Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 
Veeldatud gaasi tankerid
Sõltuvalt lasti veeldumistemperatuurist on kasutusel alljärgnevad alaliigid :
  • Kuni -55°C – puuraugugaas (LPG), ammoniaak
  • Kuni -104°C – etaan , eteen
  • Kuni -164°C – maagaas (LNG), metaan
Konstruktiivselt on nad ideaalse isolatsiooniga ja isoleeriva ballastiga. Tankid on kas sfäärilised, silindrilised või kandilised. Materjaliks peab olema külmarabenduseta metall (nt alumiinium ). Ohuseadmeid on eriti palju. Ventilatsioon ja tuleohutus on ülimal tasemel.
Vedelkemikaalide tenkerid
Paljud keemiakaubad on ohtlukud reageerimis- ja korrosioonivõime, mürgituse ning tuleohtlikkuse tõttu. Mõned nõuavad jahutamist või kuumutamist ja mõned survetanke.
Reeglina on see alaliik tankereid kohekordse pardaga. Vaheseinad tankide ümber on võimalikult siledad, et oleks kerge jälgida tankide hermeetilisust ja neid hooldada. Nad on tavaliselt roostevabast või sööbimiskindlast terasest , kujult lainelised e gofreeritud.
See tankide alaliik on kohane ka toiduainete, taimeõlide, veinide transpordiks .
7. Reisilaevad , reisiparvlaevad, RO-RO laevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus.
Reisilaevad
Kui laeval on üle 12 reisija, siis peab laev vastama reisilaeva nõuetele. Reisilaevadel on kõrgendatud nõuded püsivuse, uppumatuse, tugevuse, navigatsiooniseadmete, päästevahendite ja tuleohutuse osas, mille esitab rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel e. SOLAS ( Safety of Life at Sea) ja rida klassifikatsiooniühingute eeskirju.
Tänapäeval on kõige levinum reisilaeva alaliik mandri ja saarte sadamate vahel ühendust pidav kaubareisilaev e. parvelaev (ferry) ja seda kahel põhjusel: 1. Reisija saab kaasa võtta sõiduauto, 2. Laeval olev last treileritel alandab reisipileti hinda.
Klassikalised reisiliinilaevad e. lainerid on ookeaniliinidel muutumas haruldaseks kõrge piletihinna ja suure ajakulu tõttu ülesõidul. Selle alaliigi modernseks ekvivalendiks on matkelaev e. turismilaev ( ajakirjanduses ja kruiislaev, õigem oleks siis juba raisiristleja). Puhkajatele ja turistidele pakutavad teenused ülimal tasemel – avarad salongid, restoranid , ballisaalid, prominaaditekid e. jalutustekid, solaariumid, ujulad.
Need laevad on kujunduselt e. disainilt pilkupüüdvad. Laevad on varustadus stabilisaatoritega õõtse vähendamiseks, reeglina kahe sõuseadmega, vööris on põtkur (thruster) manööverdusvõime parandamiseks sadamas.
Ro-ro-laevad
Horisontaallaadimisega laevad e ro-ro-laevad võimaldavad väga kiiresti lastida-lossida laeva vööri ja ahtri aparellide (bow or stern ramps) kaudu.
Aparell on laevast kaile väljaulatuv tugev ja lai kaldatee, laeva sisemisi kaldateid nimetatakse rampideks. Need laevad ilmusid eelmise sajandi 60-ndate aastate algul ja kaubakäive kiirenes oluliselt. Eriti kasutusel liinikaubalaevadel.
Treilereid lastitakse avaratele tekkidele siserampide kaudu. Alumist lastitekki nimetatakse treileritekiks. Sageli on treileriteki lae all allalastav vahetekk, nn. sõiduautotekk. Lasti kinnitatakse rihmade või kettide abil. Vöörisirm e. visor ja põrkevahesien ning tugevdatud uksed nii vööris kui ahtris peavad tagama laeva ekspluatatsiooni ohutuse. Ro-ro-laevad võtavad ka ülemisele tekile konteinerlasti ja leaval on üks või mitu rampi konteinerite lastimiseks sisetekile.
8. Merendusorganisatsioonid, rahvusvahelised konventsioonid . Mõõdukiri. Vabaparda märgistus. 
Merendusorganisatsioonid (rahvusvahelised, rahvuslikud, klassifikatsiooniühingud)
Vajadus rahvusvaheliste merendusorganisatsioonide järele:
MEREÕNNETUSED:
  • Hukkuvad inimesed
  • Vara kaotus (kaup, laev, isiklik omand)
  • Loodusreostus
MERESÕIDUOHUTUSE TAGAMINE:
Aegade jooksul kujunesid välja teaduslikud ja praktikaga põhjendatud nõuded ja reeglid laevade ehitamise, nende uppumatuse, töökindluse jne suhtes.
ASJAST HUVITATUD ISIKUD:
  • Kaubaomanikud
  • Laevaomanukud
  • Laevapere liikmed
  • Rannikuriigid

Rahvusvaheline mereorganisatsioon
(IMO, International Maritime Organization) on rahvusvaheline mereorganisatsioon ÜRO juures, mis tegeleb rahvusvahelise koostööga nii valitsuste tasandil kui ka koostöös tööstusharu ( laevaehitus , sadamad) esindajatega.
Eesmärgid:
  • korraldab valitsustevahelist koostööd tehniliste (eriti inimeste ohutust ja turvalisust tagavate) probleemide lahendamisel,
  • ühtlustab riikide meresõidueeskirju ja normatiivakte,
  • vältimaks merede saastamist laevadelt jms.
IMO juhtorgan on peaassamblee mis tavaliselt koguneb kord kahe aasta jooksul
IMO täitesaatev organ on nõukogu, mille valib kaheks aastaks assamblee.
Assamblee tähtsamad komiteed on:
  • Mereohutuskomitee ( Marine Safety Committee , MSC)
  • Merekeskkonnakaitse Komitee (Marine Environment Protection Committee, MEPC).
  • Õiguskommitee
  • Technical Co-operation Committee
  • Facilitation Committee

Rahvusvahelised konventsioonid
  • rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel ehk SOLAS (International Convention for the Safety of Life at Sea)(SOLAS 1960);
  • rahvusvahelise laadungimärgi (lastliini) konventsiooni ( Load Line 1966); määrab ära vaba- parda kõrguse ja veeliini asetuse erinevates kliima-vööndites,
  • kokkupõrke vältimise reeglid ehk COLREG (International Regulations for Preventing Collisions at Sea), mis on ka osa ISAF'i The Racing Rules of Sailing ;(COLREG 1972);
  • rahvusvaheline mereotsingute ja -pääste konventsioon (SAR International Convention on Maritime Search and Rescue 1979);
  • meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon (STCW 1978/95);
  • rahvusvaheline konventsioon merereostuse vältimiseks laevadelt ( MARPOL 1973/78);
  • rahvusvaheline konventsioon laevade mõõtmisest (Tonnage 1969); annab laevale mõõtekirja.
  • rahvusvaheline mereliikluse hõlbustamise konventsioon (FAL 1965);
  • rahvusvaheline konventsioon ohtudest konteinerite vedudel (CSC 1972);
  • vara merepääste rahvusvaheline konventsioon (SALVAGE 1989).
  • ILO - International Labor Organisation , Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid

Mõõdukiri
  • Rahvusvahelise laevade mõõtmise konventsiooni alusel saab laev Rahvusvahelise Mõõdukirja (International Tonnage Certficate).
  • Sellise ühtlustatud mõõtmise süsteemi alusel on võimalik laevu võrrelda.
  • Samade mõõtmete alusel määratakse võetakse laevadelt riiklikke- ja sadamamakse.
  • Suessi- ja Panama kanali administratsioonid ei tunnista rahvusvahelist mõõtesüsteemi ja annavad välja kumbki oma süsteemi järgi teostatud mõõtmistele põhinevad mõõtekirjad, mille alusel võtavad kanalimakse.

Vabaparda märgistus
Laevale määratakse vabaparras nii, et:
  • Lubatud täislasti korral jääks piisav ujuvusvaru
  • Peatekk oleks niisugusel kõrgusel, et oleks välditud lainetuses üleuhtumine

9. Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle. Laevade ülevaatused, ülevaatuse liigid ja perioodilisus . Klassifikatsiooniühingud, laevade klassifitseerimine
Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle
  • on laeva ning selle seadmete ja varustuse vastavuse kontrollimine rahvusvahelistes konventsioonides ning käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
  • teostavad Veeteede Amet ja volitatud klassifikatsiooniühing.
  • tehniline järelevalve seisneb tehnilises ülevaatuses ja pistelises kontrollimises.
TEHNILISELE JÄRELVALVELE KUULUVAD:
  • laevad kogumahutavusega 75 ja enam ning reisilaevad reisijate arvuga 36 ja enam
  • Alla 12-meetrise kogupikkusega laevale kohaldatakse väikelaevale kehtestatud nõudeid.

Laevade ülevaatused, ülevaatuste liigid ja perioodilisus
Veeteede Ameti poolt nõutud ülevaatused:
  • esmane ülevaatus;
  • iga-aastased ülevaatused
  • täisülevaatus;
  • erakorraline ülevaatus ( täielik või osaline lisaülevaatus)

Laeva ülevaatamiseks antakse teatud ajavahemik ( kahvel )
Pikendus periood ei tohi aga ületada 12 kuud ning ülevaatus peab olema teostatud selle aja sees.
Kui laev on mingi ülevaatuse läbinud, tehakse sellekohane märge laeva registriraamatusse.
Esmane ülevaatus
  • Laev viiakse dokki
  • Kontrollimiseks tühjendatakse lastiruumid, piigid ja punkrid
  • Kõiki tanke, sealhulgas ka topeltpõhju ja piike, katsetatakse neile kasutamisel mõjuva maksimaalse survega .
  • Mõõdetakse plaadistuse paksust
  • Kontrollimisele kuulub rooliseade kõigi oma ühenduste ja varuosadega
  • Ventilaatorikraed ja - katted
  • Kontrollitakse peelestik ( mastid , poomisambad, poolmastid, losspoom),, taglastus , varustus , ankrud , ankrupeli , pumbad , veekindlad uksed, õhutorud, tankide peilitorud.
  • Lastiruumide luukide katted
Iga-aastased ülevaatused
  • Erilist tähelepanu pööratakse: luugiavadele, ventilaatoritele, šahtidele, tekiehitiste vaheseintele, avadele kereplaadistuses, ankrupelile, roolile ja rooliseadmele.
Täisülevaatus
  • Tankide laed, pillerite aluseid, vaheseinte alusplaadistus ja võllitunnel
  • Teki põhjalik ülevaatus
  • Mastide kinnitus
  • Kereplaadistus kaarte juures
  • Kereplaadistuse jääkpaksus
Erakorraline ülevaatus (täielik või osaline lisaülevaatus)
  • Erakorraline ülevaatus tehakse pärast laevaavariid või laeva ümberehitamist
  • Kõik avarii-, ümberehitus- ja remonditööd peavad võimaluse korral toimuma klasifikatsiooniühingu ülevaatajate järelevalve all.
Kvalifikatsiooniühingud
On mittetulunduslikud valitsusvälised organisatsioonid , mida juhuvad laevaomanike, laevaehitajate, masinaehitajate ja kindlustajate esindajatest koosnevad kommiteed.
Teostavad järelvalvet tsiviillaevade üle, jälgides, et laev on tõesti ehitatud merekindlaks, varustatud küllaldasekt ja valmis täitma ettenähtud ülesandeid. Teenindavad vaid oma riigi laevastikku või siis tegutsevad rahvusvaheliselt.
Kvalifitseerides laevu ja andes neile välja vastavaid dokumente kastavad KÜ-d spetsiaalseid märke või sümboleid, mis annavad asjatundjale küllalt palju teavet juba esimesel pilgul.
Laevade klassifikatsioon
Merelaevad jagunevad kahte suurde gruppi: sõjalaevad ja tsiviillaevad
Laevade klassifikatsioon üldiseks aluseks on järgmisel põhitunnused:
  • Otstarve
  • Navigeerimispiirkond
  • Jõuseadme tüüp
  • Sõuseadme tüüp (arv)
  • Ehitusmaterjal
  • Arhitektuuri tüüp
  • Liikumisviis
  • Ujuvus - ja liikumispõhimõte
Peamine merelaevade klassifikatsioon põhineb laeva otstarbele:

10. Laeva mahulised andmed. Lastimahutavus 
Laeva mahulised andmed
  •  või DISV – laeva mahuline veeväljasurve kuupmeetrites. Displacement
  • BRTkogumahutavus ehk brutomahutavus BRT. BRT mõõtühikuks oli mahumõõt 100 kuupjalga
  • NRTregisternetomahutavus
  • Lastimahutavus – laeva lastiruumide (tankide) kogumaht.
Veel on lastimahutavus:
  • Autovedajatel – liinimeetrites autodele
  • Reisilaevadel – reisijate arv
  • Reisiparvlaevadel – reisijate ja autode arv
  • Konteinerlaevade lastimahutavus – TEU
  • GT kogumahutavus (Gross Tonnage, полная вместимость). määratakse vastavalt Laevade mõõtmise rahvusvahelisele konventsioonile (International Convention on Tonnage Measurement of Ships ICTM, 1969)
  • NT – puhasmahutavus

Sõltuvalt kogumahutavusest tasuvad laevad: sadama-, kanali-, majaka-, ja lootsimakse
Lastimahtuvus
on laeva lastiruumide (tankide) kogumaht (kubatuur), harilikult kuupmeetrites(m3), Inglise ja USA laevades (cu. ft.). Teoreetiline lastimahtuvus leitakse laevakere kuju järgi teoreetiliselt jooniselt. Konteinerlaevade lastimahtuvust väljendatakse TEUdes (20-jalane standartne konteiner ). Lastimahtuvust väljendatakse:
  • Autodevedajal jooksvates liinimeetrites tekipinda autodele
  • Reisilaeval – reisijate arvuga
  • Reisiparvelaeval – reisijate ja autode arvuga

11. Laeva massiandmed. Kandevõime
Laeva massiandmed
  •  või DISM – mass-veeväljasurve tonnides.  = , kus on vee tihedus. Displacement, водойзмещение
  • lt – tühilastis veeväljasurve, s.o. summarne mass: tühi laev + varustus + kättesaamatud vedellastijäägid.
  • f ´– täislastis veeväljasurve ja 100% varusid, s.o.  light + last + 100% varusid + laevapere ja reisijad . Laev on lastitud lastimärgini (Plimsolli kettani.
  • f ´´– täislastis veeväljasurve ja 10% varusid, s.o. light + last + 10% varusid + meeskond ja reisijad. Laev on sihtkohta jõudmas.
  • Wdedveit e. kandevõime. Puhaslastile lisanduvad kütuse, toitevee, õlide, meeskonna ja tema varude mass.

Laeva kandevõime
On lasti kaal tonnides, mille veoks laev on arvestatud. Eristatakse täielikku kandevõimet (dedveit) ja puhast (kasulikku) kandevõimt lubatud süviseni lastimärgi järgi. Puhast kandevõimet saab suurendada, kui vähendada reisiks võetavaid varusid.
Dedveit on täislastis transportlaeva veeväljasurve ja tühja laeva veeväljasurve vahe tonnides. Lasti hulka arvestatakse veetva lasti, laeva tarvete, kütuse-, vee- ja toiduvarude, laevapere liikmete ning reisijate kaal.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Laevade ehitus eksam #1 Laevade ehitus eksam #2 Laevade ehitus eksam #3 Laevade ehitus eksam #4 Laevade ehitus eksam #5 Laevade ehitus eksam #6 Laevade ehitus eksam #7 Laevade ehitus eksam #8 Laevade ehitus eksam #9 Laevade ehitus eksam #10 Laevade ehitus eksam #11 Laevade ehitus eksam #12 Laevade ehitus eksam #13 Laevade ehitus eksam #14 Laevade ehitus eksam #15 Laevade ehitus eksam #16 Laevade ehitus eksam #17 Laevade ehitus eksam #18 Laevade ehitus eksam #19 Laevade ehitus eksam #20 Laevade ehitus eksam #21 Laevade ehitus eksam #22 Laevade ehitus eksam #23 Laevade ehitus eksam #24 Laevade ehitus eksam #25 Laevade ehitus eksam #26 Laevade ehitus eksam #27 Laevade ehitus eksam #28 Laevade ehitus eksam #29 Laevade ehitus eksam #30 Laevade ehitus eksam #31 Laevade ehitus eksam #32 Laevade ehitus eksam #33 Laevade ehitus eksam #34
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 77 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ivik Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

39
doc
Laevade ehitus EKSAM
75
doc
Laevade ehitus
70
doc
Exami küsimused ja vastused laevaehituses
75
doc
Eksamipiletite küsimused ja vastused
1072
pdf
Logistika õpik
1
doc
LAEVAEHITUS
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
73
doc
Konteinerveod





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun