Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Füüsika kokkuvõttev konspekt (4)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
1.1.1. Inertsiaalne taustsüsteem
Taustsüsteem, mis seisab paigal või liigub sirgjooneliselt a=0. Taustsüsteemiks nimetatakse taustkehaga seotud koordinaatsüsteemi ja ajaloendamismeetodit ehk kella. Seega taustsüsteem koosneb 1) taustkehast, 2) selle koordinaadistikust, 3) aja mõõtmisviisist.
* Trajektoor on keha kui punktmassi liikumistee. Trajektoori kuju järgi eristatakse sirgjoonelist, ring­­joonelist ja kõverjoonelist liikumist. Kõverjooneline liikumine taandub ringjoone­lisele. Trajektoori mõistel on mõtet ainult klassikalises füüsikas.
Liikumise kirjeldamine peab toimuma ajas ja ruumis.Ruumis määratakse keha asukoht taustsüsteemi suhtes.Taustsüsteemis kehtib Newtoni 1 seadus.Iga taustsüsteemi,mis liigub inertsiaalse suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt,nimetatakse samuti inertsiaalseks.
Üleminek ühest inertsiaalsest süsteemist teisesse:
Galillei teisendus :  keha koordinaate arvestades,et aeg külgeb mõlemas süsteemis ühtemoodi.
                                 x=x'+V0*t
     x-I süsteem          y=y'  
     x'-II süsteem        z=z'
                                  t=t'
Keha kiirus on esimeses süsteemis:
→  → →
V=V'+V0
Dünaamika  võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see tähendab,et nad on invariantsed koordinaatide teisenduste suhtes.
1.1.2.Ühtlane sirgliikumine
1.Ühtlaseks sirgliikumiseks nim liikumist, kus keha sooritab mistahes võrdsetes
ajavahemikes võrdsed nihked. Sellise liikumise puhul on hetkkiirus võrdne keskmise kiirusega.
Keha liikumise tegelik tee on trajektoor.
Nihe
on vektor , mis ühendab masspunkti poolt ajavahemiku jooksul läbitud alg- ja lõpp-punkte. Sirgliikumisel
Olgu nihe
ajavahemiku
jooksul, siis kiirus:

Kui me valime x-telje nii, et ta ühtiks liikumissuunaga, siis kiiruse projektsioon x-teljele on võrdne kiiruse mooduliga

Kui liikumine algas ajahetkel t0 = 0, siis

kus x0 on masspunkti asukoht ajahetkel t0. Siit jÄareldub masspunkti liikumisseadus kujul x =f(t)

Kui kiiruse vektor ja x- telg on vastassuunalised, siis
2.Nihkvektoriks s¯ nimetame keha liikumise trajektoori alg-ja lõpppunkti ühendavat vektorit.Olgu nihe ∆S¯ ajavahemikku ∆t jooksul,siis kiirusvektor:
Kui kiirus ajas ei muutu,siis diferentsiaale ei kasutata ning vektorseosed kattuvad skalaarseostega,sest on tegemist sirgjoonelise liikumisega.Järelikult on ajaühikus läbitud teepikkus võrdne kiirusega ühtlasel sirgliikumisel
Ja aja t jooksul läbitud teepikkus on siis vastavalt S=Vt.
SI süsteemis on kiiruse mõõtühikuks m/s.
1.1.3.Ühtlaselt muutuv sirgliikumine
 Ühtlaselt muutuvaks sirgliikumiseks nim liikumist, mille korral keha kiirus
muutub mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdse suuruse võrra.
Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühiku jooksul. Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. Kiirendus a = (kiirus lõpul – kiirus algul) : aeg, mille jooksul see muutus toimus.
a = (v – v0) / t . Ühtlaselt kiireneval või aeglustuval liikumisel on kiirendus konstantne . Ühtlaselt kiireneval liikumisel a > 0, ühtlaselt aeglustuval liikumisel a v = v0 + a t järgi. Läbitud teepikkus on leitav seosest s = v0 t + a t2/ 2
Kiirenduse SI-ühik on üks meeter sekundi ruudu kohta (1 m /s2). Vaba langemine vaakumis on sobiv näide ühtlaselt kiirenevast liikumisest . Jäähokilitri vaba liikumine siledal jääl võiks olla näide ühtlaselt aeglustuvast liikumisest (hõõrdumise tõttu, hõõrdetegur μ).
Kiirus näitab ajaühikus läbitud teepikkust. . . Tavaliselt see kiirus v ongi keskmine kiirus vk
Kiirus ja kiirendus on suunaga ehk vektoriaalsed suurused .
1.1.4.Ühtlaselt muutuv ringliikumine
1.Ühtlaselt muutuvaks ringliikumiseks nimetatakse sellist ringjoonelist liikumist, kus keha läbib
mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaared.
Kui ringliikumise joonkiirus ühtlaselt  muutub,siis on tegemist tangensiaalkiirusega a¯(τ -all),lisaks normaalkiirendusele:
a¯(τ -all)=lim∆V¯/∆t=dV¯/dt
Skalaarselt:
 a(τ -all)=lim∆(ωR)/ ∆t=Rlim∆ω/∆t=R(dω/dt)=Rε
Nurkkiirendus defineeritakse,kui nurkkiiruse muut ajaühiks,see tähendab ε=dω/dt
Kasutades raadiusvektorit r¯ ja nurkkiiruse  vektorit ε¯=dω¯/dt võime tangensiaalkiirenduse kirja panna vektorkorrutisena
a¯ (τ-all)= ε¯*r¯
Vektorkorrutise moodul a(τ-all)= εrsinα=εR ja R=rsinα on trajektoori raadius.Leiame kogukiirenduse vektori:
a¯=a¯(n-all)+a¯(τ-all)  ja selle mooduli:
a²=a(n-all)²+a(τ-all)²
a= √(a(n-all)²+a(τ-all)²= √((V²/R)² + (εR)²)
2.Ringliikumises olevat keha (punktmassi) ja ringjoone keskpunkti ühendav lõik r (trajektoori raadius) pöördub aja t jooksul mingi nurga võrra. Seda nurka nimetatakse pöörde­nurgaks. Pöördenurga SI ühikuks on radiaan (1 rad). Üks radiaan on nurk, mille korral ringjoone kaare pikkus s võrdub raadiusega r .
Nurkkiirus näitab, kui suur pöördenurk läbitakse ajaühikus.
Perioodiks T nimetatakse aega, mille jooksul piki ringjoont liikuv keha teeb ühe ringi (jõuab tagasi lähtepunkti). Pöördliikumisel nimetatakse perioodiks aega, mille jooksul pöörlev keha teeb .
Kesktõmbekiirendus (normaalkiirendus) väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas.
Nurkkiirendus näitab, kui palju muutub nurkkiirus ajaühiku jooksul
1.2.Dünaamika
1.2.1.Newtoni seadused
I seadus:
Iga keha püsib paigal,või on ühtlases sirgjoonelises liikumises seni,kuni teiste kehade mõju ei sunni seda liikumisolekut muutma;
II seadus:
Rakendades kehale,massiga m,jõu F¯ saab keha kiirenduse a¯,a¯=F¯/m(F=ma).
Arvestades,et keha mass on const ,siis jõu ja kiirenduse vektorite moodulite suhe m=F/a=const.
Järelikult keha mass on inertsuse mõõt ja näitab,kui suurt jõudu on vaja keha liikumisoleku muutmiseks.
III seadus:
Kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete ja vastassuunaliste jõududega.
F12¯= - F21¯
Jõu mõõtühikuks SI süsteemis on njutoon(N),CGS-süsteemis düün(dyn).
1N=1kg*1m/S²=10³g* 10cm /S² =10^5dyn
SI-kg,m,s
CGS-cm,g
a kiirendus
F jõud
m mass
1.2.2.Raskusjõud ja keha kaal
Maa külgetõmbe mõjul liiguvad kõik vabalt langevad kehad Maa pinnale kiirendusega g=9,81m/S².Igale kehale Maa pinnal ja selle läheduses mõjub raskusjõud P¯=mg¯.Raskusjõud loetakse rakendatuks raskus keskmesse ehk inertsikeskmesse,mille all mõeldakse mõttelist punkti kehal,mida läbib keha kõigile punktidele mõjuvate paralleelsete raskusjõudude resultant .Raskuskese ühtib sümmeetriakeskpunktiga,kui massi jaotus on konstantne kogu keha ruumala ulatuses.
Kiirendusega liikuva keha kaal:
, kus a on keha kiirendus.
Keha kaal on jõud,millega keha mõjutab tuge või riputit,millele ta on asetatud.Kui see tugi või riputi liigub Maa suhtes vertikaalses raskuskiirendusega võrreldava kiirendusega a¯,siis keha kaal
σ¯=m(g¯±a¯)
Kus "+" märk vastab juhule,kui tugi või riputi liigub vertikaalselt üles "-" vastab liikumisele vertikaalselt alla.Igal muul juhul on keha kaal võrdne raskusjõuga.
Maa raadius R=6400 km,mass m=5,98*10^24 kg,siis ülemaailmne gravitatsiooni const. y=6,67*10^-11 m³/kg*S², raskuskiirenduse Maa pinnal g=9,81m/S².
Fg(N) raskusjõud
m(kg) keha mass
g(m/s2) - vaba langemise kiirendus
1.2.3. Impulss ja impulssi jäävuse seadus
Newtoni II seadus ütleb,et jõud f¯,kui ta mõjutab keha,massiga m annab talle kiirenduse f¯=m*dv¯/dt,kuna m=const,siis d(mV¯)/dt=f¯,tähistame selles seoses korrutise mV¯=p¯,ning nimetame keha,massiga m, impulsiks .Keha,massiga m,impulss on vektor,mille suund ühtib kiiruse suunaga ja moodul keha massi ja kiiruse korrutisega.
Järelikult võime Newtoni II seaduse kirja panna ka impulsi mõistet kasutades f¯=dp¯/dt
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Füüsika kokkuvõttev konspekt #1 Füüsika kokkuvõttev konspekt #2 Füüsika kokkuvõttev konspekt #3 Füüsika kokkuvõttev konspekt #4 Füüsika kokkuvõttev konspekt #5 Füüsika kokkuvõttev konspekt #6 Füüsika kokkuvõttev konspekt #7 Füüsika kokkuvõttev konspekt #8 Füüsika kokkuvõttev konspekt #9 Füüsika kokkuvõttev konspekt #10 Füüsika kokkuvõttev konspekt #11 Füüsika kokkuvõttev konspekt #12 Füüsika kokkuvõttev konspekt #13 Füüsika kokkuvõttev konspekt #14 Füüsika kokkuvõttev konspekt #15 Füüsika kokkuvõttev konspekt #16 Füüsika kokkuvõttev konspekt #17 Füüsika kokkuvõttev konspekt #18 Füüsika kokkuvõttev konspekt #19 Füüsika kokkuvõttev konspekt #20 Füüsika kokkuvõttev konspekt #21 Füüsika kokkuvõttev konspekt #22 Füüsika kokkuvõttev konspekt #23 Füüsika kokkuvõttev konspekt #24 Füüsika kokkuvõttev konspekt #25 Füüsika kokkuvõttev konspekt #26 Füüsika kokkuvõttev konspekt #27 Füüsika kokkuvõttev konspekt #28 Füüsika kokkuvõttev konspekt #29
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 344 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jagibiha Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (4)

SEBBBL profiilipilt
SEBBBL: Väga hea ja põhjalik materjal. Sain paljudele küsimustele vastused.
14:47 05-01-2013
34lasso profiilipilt
34lasso: täiesti korralik, kõik teemad olemas
21:53 07-01-2013
Liiiiiiiiiis profiilipilt
Liiiiiiiiiis: Väga hea ja korralik!
21:56 09-11-2011


Sarnased materjalid

66
docx
Füüsika I konspekt
105
doc
Füüsika konspekt
414
pdf
TTÜ üldfüüsika konspekt
34
docx
Füüsika eksami konspekt
5
docx
Füüsika I konspekt
26
doc
10 klassi füüsika kokkuvõte
11
doc
Füüsika konspekt
9
doc
Füüsika I kordamiskonspekt



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun