Atmosfäär (0)

Atmosfäär
Atmosfäär - maakera ümbritsev õhkkond, mis on kilise ehitusega. Atmosfääri hoiab Maa ümber külgetõmbe- ja gravitatsioonijõud.
Albeedo - mingi pinna valguse peegeldumise näitaja. See kujutab endast suhet pinnalt peegeldunud ja pealelangeva valguse vahel.
Efektiivne kiirgus - maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe.
Kiirgusbilanss - maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.
Osooniauk- osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris. Esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas.
Kasvuhooneefekt - temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaasi, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Peamisteks soojus -kiirguse neelajaks on veeaur, CO2, CH4
Mussoon - ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks (talvel sisemaalt ookeani suunas, suvel ookeanilt maismaa suunas).
Front - kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel.
Tsüklon- e madalrõhkkond
Antitsüklon- e kõrgrõhkkond
Happevihm- lämmastiku- ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad vee happeliseks , nii kujunevad happesademed, mis muudavad looduslikud veekogud ja mullad happeliseks.
Inversioon- olukord, kus kõrgemal asuvas õhukihis on temp kõrgem kui madalamas õhukihis. See tõkestab õhu edasise tõusmise.
1. Atmosfääri koostis
Lämmastik- 78%. Teke: org. ainete lagunemisel. Tähtisus: vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnik- 21%. Teke: fotosünt. organismide elutegevuse käigus. Tähtsus: hingamiseks Süsihappegaas- 0,03%. Teke: fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Tähtsus: põhjustab kliima soojenemist.
2. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks
sfääriks.
Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline liikumine:
1. Troposfäär kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa( 80 %) õhkkonna
massist. Troposfääris on õhutemperatuuri järkjärguline langemine , keskmiselt 6 kraadi
kilomeetri kohta.
Tropopaus õhukiht, mis on troposfääri kohal ja millest kõrgemal enam temperatuur
ei lange. Polaaraladel kuskil 8-9 kilomeetri kõrgusel, ekvaatori suunas tõuseb see 15-16
kilomeetri kõrgusele.
Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud
kesktõukejõud, mis kuhjab rohkem õhku kokku troopilistele aladel, kus jõud on kõige
tugevam. Troposfääris tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm
ja kliima
2. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab u. 20 % atmosfääri massist.
Siin temperatuur kõrguse kasvades suureneb. Selle peamiseks põhjustajaks on
osoonikiht - osoon neelab UV-kiirguse.
3. Mesosfäär (50- 85 km ) Enam osooni pole ja temperatuur langeb kiiresti kõrguse
kasvades. Õhk on üsna hõre.
4. Termosfäär õhumolekule on nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu
temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks.
Tinglikult võib õhkkonna paksuseks lugeda 1000 km.
3. Tuule kiirust ja suunda mõjutavad tegurid
Gradientjõud: jõud, mis tekib õhurõhkude erinevusest ja mille tulemusel liigub õhk horisontaalselt kõrgema rõhualalt madalama rõhuala suunas.
Coriolisi jõud: ehk inertsjõud. Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad, sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. See jõud on max. poolusel ja puudub ekvaatoril .
Hõõrdejõud: selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub.Mida suurem on jõud, seda enam kaldub tuul põhjapoolkeral esialgsest liikumissuunast vasakule. Sellest tulenevalt võib näha tuule suuna kuni 30-kraadilist erinevust ehk tuulenihet kõrgemate õhukihtide ja maapinnalähedase tuule vahel.
4. Õhumassid
Arktiline
Külm, kuiv. Talvel pakane, suvel jahe. Kujuneb Põhja-Jäämere jääväljade kohal.
Parasvöötme mereline
Sajune, pilvine . Talvel soe, suvel jahe. Kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal.
Parasvöötme kont .
Kuiv. Talvel väga külm, suvel soe. Kujuneb mandri kohal keskmistel laiustel .
Troopiline mereline
Soe, niiske, laskuvate õhuvoolude tõttu puuduvad sademed. Kujunenud ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja passaattuulte vööndis. Eestis suvel
Troopiline kont.
Palav, väga kuiv, laskuvate õhuvoolude tõttu on taevas pilvitu. Kujuneb kõrbete kohal (N: Sahara).Eestis ei esine
Ekvatoriaalne
Kuum, niiske. Esinevad võimsad tõusvad õhuvoolud, iga päev sajab paduvihma. Kujunenud ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis ookeanide ja mandrite kohal. Eestis ei esine
Antarktiline
Külm, kuiv. Kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. Eestis ei esine
5. Frondid
Soe front
Soe õhk liigub külmale peale, soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Alguses kiudpilved , mis hiljem moodustavad lauspilvkatte. Hakkab tibutama lausvihma, talvel sajab lund, tuiskab, tekib jäide. Sajuala on frondi ees. Leppemärgid- punased, Ç
Külm front
Külm õhumass liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad rünksajupilved, äike, paduvihm, õhutemp. langeb järsult. Talvel esineb külma frondiga äikest harva. Sajuala frondi taga. Leppemärgid- sinised, ∆
6. Tsüklonid
Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond- Pilvitu, talv pakaseline, suvi päikeseliselt soe. Esineb rohkem kevadel, suvel.
Tsüklon ehk madalrõhkkond- Pilvine, talv pehme, suvi jahe. Esineb rohkem sügisel ja talvel.
Lõunatsüklon- Tekivad Vahemere või Musta mere piirkonnas ja liiguvad lõunast põhja poole. Nendega kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku suurtele laiustele. Kui Eesti jääb tsükloni idaossa, siis mõjutab meid tsükloni soe õhumass. Kui Eesti jääb tsükloni lääneossa, siis on meil pilves ja sajune ilm.
7. Äikese teke
*Õhumassisisesed- tekivad tugevate konvektsioonivoolude tagajärel sama õhumassi sees. Esinevad peamiselt pealelõunasel ajal, eriti mägedes.
*Frontaalsed- esinevad koos külma frondiga. Frontaaläike on seda tugevam, mida suurem on õhutemp-i erinevus kahel pool fronti, mida suurem on tõusva õhu niiskusesisaldus ja mida kiiremini liigub front edasi. Äikesepilved ulatuvad läbi troposfääri.
8. Troopilised tsüklonid e. orkaan
Tekivad ookeanide kohal 5.-25. põhja- ja lõunalaiuse piirkonnas, kus pinnavee temp. on kõrge. Neil on kindel ehitus. Võimas õhukeeris, kus toimub õhu intensiivne tõusev liikumine. Tsükloni ala katavad rünksajupilved. Keerise keskel on tsükloni silm, kus on selge taevas ja õhk laskub. Silma ümber on silma sein, kus on kõige võimsamad pilved, kus sajab kõige enam ja kus on kõige tugevamad tuuled. Troopilistel tsüklonitel on oma tavapärased liikumisteed idast läände ja nad pöörduvad mandri lähedal olenevalt poolkerast põhja või lõunasse.