Alalisvool (1)

Elektrivool – vabade laengukandjate suunatud liikumine.
Voolutugevus – näitab kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget.
Alalisvool – elektrivoolu tugevus ja suund ei muutu.( akud , patareid )
Vahelduvvool – elektrivoolu suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt
Eritaktstus – näitab 1 m pikkuse ja 1m2 ristlõike pindalaga juhi takistust.
Ülijuhtivus – füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks.
Vooluallikas – ehk elektrivooluallikas ehk toiteallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks
Elektromootorjõud – suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. Elektromotoorjõud tekib mehaanilise, keemilise või mingi muu energia toimel ja võrdub vooluringi pinge ja vooluallika sisepingelangu summaga ning mõõdetakse voltides (V).
Elektrolüüs – lahuse või sulami keemilise koostise muutumine elektrivoolu toimel. Elektrolüüs on redoksreaktsioon .
Nimipinge – maksimaalne pinge, millel aparaat on määratud töötama
Nimivõimsus – näitab maksimaalset võimsust, mida seade võib arendada nimipingel töötades.
1) Elektrivoolu olemasolu 2 tingimust: Esiteks peab eksisteerima see, mis liigub. Teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise. Aines peab leiduma liikumisvõimelisi osakesi ja peab esinema põhjus, elektrijõud. Tuleb lisada, et põhjus (jõud) üdjuhul on vajalik liikumisoleku muutuste (kiirenduse) tekkeks. Liikumised Maa peal on aga reeglina seotud hõõrdejõu olemasoluga. Liikumapanev jõud peab sellest jagu saama.

• Vabade laengukandjate (elektroonide, ioonide) olemasoli
  
• Elektrijõu (elektrivälja) olemas olu.
  

2) Elektrivoolu suund on määratud
Alalisvoolu suund on kokkuleppeliselt määratud positiivsete osakeste liikumise suunaga (plussilt miinusele)
3) Elektrivoolu tugevus sõltub pingest . Suurema pingega kaasneb ka suurem voolutugevus . Voolutugevus on võrdeline juhi otstele tekitatud pingega. ((Elektrilaengust (q- 1C),Ajavahemikust (t-1s)))
4) Elektrivoolu toimed ning kasutusalad: Elektrivoolutoimed on vooluga kaasnevad nähtused. Need on magnetiline toime- vooluga juhe mõjutab magnetnõela, Keemiline toime- elektrivool muudab aine koostist, kasutataks esemete kroomimisel. Soojuslik toime- vooluga juht soojeneb, nt soojust andvad aparaadid pliit, hõõglamp, triikraud.
5) Juhi elektritakistus on põhjustatud vastastikmõjust liikuvate laengukandjate (elektronid, ioonid ) ja soojusliikumises olevate aineosakeste (metallis ioonide, elektrolüütides vee molekulide) vahel. Elektrijuhi takistus sõltub temperatuurist, temperatuuri suurenedes juhi takistus samuti suureneb, sest soojusliikumise intensiivsus kasvab ning takistab rohkem laengukandjate liikumist.
6) Vooluallikate liike: Vooluallikaks nim seadet , mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks, ta on energia muundur. keemilised vooluallikaid (galvaanielemente, elementide patareisid, akusid) füüsikalis-mehaanilisi ( generaatorid – vesi, aur, sisepõlemismootor), (päikesepatareides – muundatakse mingil muul moel.. ala fotosüntees vmt), (kütuseelement – midagi ringi ei aeta, umbes nagu akus, aga mitte päris (kuidagi vahetatakse elektrone vmt))
7) Seaduse sõnastusi. Ohmi seadus- tavaliselt formuleeritakse Ohmi seadus takistuse kaudu järgmiselt: Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. Joule-Lenzi seadus: Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevus I ruuduga , juhi takistusega R ja voolu kestusega (vaadeldava ajavahemikuga) t. Q=I2 R t
8) Kuidas on tarbijad ühendatud jada- ja rööpühenduse korral? Jadaühendusel on jadamis = järjestikku (sisse-välja), Rööpühend. korral on rööbiti=”rööbaste vahel”
9) Miks kasvab juhi takistus, kui tõsta selle temperatuuri? Kuna juhi takistus ja juhi aine eritakistus on võrdelised, siis on ühesuguse kujuga ka nende sõltuvus temperatuurist. Kõrgemal temperatuuril on takistus suurem. Mida kõrgem on temperatuur, seda suurema amplituudiga ioonid võnguvad ja takistvad laengukandjate suunatud liikumist. Metalli takistust põhjustab juhtivuselektronide vastasikmõju kristallvõre võnkuvate ioonidega.Juhtiva keha takistust võib mõjutada ka tema mõõtmete muutumine soojuspaisumisel , kuid see mõju on tavaliselt nõrk.
10) Kirjelda juhi ja dielektriku käitumist elektriväljas.
I (iii)- voolutugevus (1A)
q=e – ühe laeng, -1,6 x 10 -19, elektrilaeng (C)
t- aeg (1sek, 1h)
U- pinge (1V)
R- vooluallika takistus (1Ω)
A- elektrienergia (1J) (1 KW x h)
N- võimsus (1W)
P (roo) – eritakistus (1Ωm, 1Ωmm2 : m)
l (el)- juhi pikkus (1m)
S- juhi ristlõikepindala (1m2, 1mm2)
Ak- kõrvaljõudude töö (1J)
Є- elektroni molekuljõud (1V)
r- vooluallika sisetakistus (1Ω)
Q- eralduv soojushulk, kogulaeng