Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Mikro & marko ökonoomika (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitu mehhaanilist instrumenti kompenseeriks ühe töölise ?
  • Kumb veenab rohkem ?
  • Kui jääme loodusõnnetuse tõttu elektrita ?
 
Säutsu twitteris
LOENGUID MIKRO (EHITUS)ÖKONOOMIKAST
SISUKORD:
EESSÕNA : AINE KOHT ÕPPEKAVAS JA SOOVITAV KIRJANDUS
  • SISSEJUHATUS
  • MAJANDUSTEOORIA
  • NÕUDLUSSEADUS
  • PAKKUMISSEADUS
  • HINNAMEHANISM
  • HINNAMEHANISMIEFFEKTIISUS
  • TUR UHÄIRED
  • TARBIJA KÄITUMINE JA PIIRKASULIKKUSE TEOORIA
  • TARBIJA KÄITUMINE JA ÜKSKÕIKSUSTEOORIA
  • TARBIJA KÄITUMINE JA EELISTUSTEOORIA
  • FIRMATEOORIA
  • FIRMATEOORIA PUUDUSED JA TÄIENDUSED
  • INVESTEERIMINE
  • RESSURSITURG JA JAOTUSTEOORIA
  • TAGASIVAADE HINNAMEHANISMILE
  • EHITUSKULUD JA HIND
  • EHITUSFIRMA VARAD
  • AJAFAKTOR EHITUSES. TELLIJA ASPEKT.
  • PROJEKTIJUHTIMISE ÖKONOOMIKA
  • PROJEKTI ( KAVANDI ) ÖKONOOMIKA
  • VÄÄRTUSE JUHTIMINE
    1. Kohustuslikud:
    * Mikro- ja makroökonoomika
    4,0
    AP
    * Ehituskorraldus sh. projekt
    4,5
    AP
    2.Valikained:
    * Ehitusmaksumuse hindamine
    3,0
    AP
    * Ehitusettevõtte ökonoomika
    2,5
    AP
    * Ehituse juhtimine
    4,0
    AP
    * Ehitusinvesteeringud
    2,0
    AP
    * Kinnisvaraökonoomika
    3,0
    AP
    * Linnamajanduse korraldus
    3,0
    AP
    * Plaanimine ja turg
    2,5
    AP
    * Kinnisvara haldamine
    3,0
    AP
    * Lõputöö
    15,0
    AP
    EESSÕNA
    Ehitustehnika õppesuuna bakalauruseõpe:
    • üldõpe 50 AP
    • ehitustehnilised ained 54 AP
    • majandusained 31 AP
    • vabaõpe (võimalik majandusained) 6 AP
    • praktika (võimalik majandusalal) 4 AP
    • lõputöö (võimalik majandus) 15 AP

    Kokku võimalik koguda juhtimise ja majandusaineid 56 AP
    Majandusained ehitustehnika õppesuunal:
    Kokku: 46,5 AP + vabaõpe ja praktika 10AP
    Üliõpilase valik : 8,5 - 56 AP majandusainetest profileerib teda kas konstruktori suunas või ehitusjuhi suunas
    Kirjandus mikroökonoomikas:
    K. Kerem, M. Randveer , V. Vensel. Mikroökonoomika alusteooriad. Tallinn: Külim. !996. 186 lk.
    G. Briscoe . The Economics of Construction Industry. London: B.T. Batsford Ltd. 1993. 307 p.
    J. Raftery. Principles of Building Economics. Oxford . Blackwell Scientific Publications.1991. 212 p.
    R. Jemtsov, M. Lukin. Mikroekonomika. Utsebnik MGU. Moskva : Delo i servis. 1999. 317 s. ( vene keeles )
    L. Drõkina, M.Ennok, S. Otsmaa , Ü.Rooma.Ehitusökonoomika küsimusi. Tallinn: TTÜ. 1996. 88lk.
    T. Palm , A. Qayum. Investeeringute analüüs. Tallinn: BIT. 1996. 228 lk.
    P. Stoun. Ekonomika i organizatsija stroitelstva. Moskva: Ekonomika. 1979. 215 s. (vene keeles )
    Tinglikult võime teadmised ehitusalas jagada kahte valdkonda: ehitustehnika ja ehitusmajandus. Kahtlemata on selline jaotus suhteline, kuna kõiki tehnilisi lahendusi tuleb hinnata majanduslikult, mis tähendab, et insener peab teadma ökonoomikat ja ehitiste arhitektuursete ja tehniliste lahenduse kordumatuse tõttu peavad ökonomistid tundma ja eristama tehnilisi lahendusi. Ja ehitusjuhid, kelle ülesanne on ressursside jaotamine püstitatud majandusliku eesmärgi saavutamiseks, peavad teadma nii tehnikat kui ka ökonoomikat. Olenevalt juhtimise hierarhilisest tasemest prevaleerivad juhtimises kas tehnilised või majanduslikud aspektid.
    Kui arvestada, et spetsialisti erialane karjäär kestab 40 aastat ja et turumajanduse ökonoomikat ja juhtimist oa õpetatud 15 aastat, siis võib teha järelduse, 75% töötavatest ehitusspetsialistidest ei ole saanud süstemaatilist majandusharidust. Kui lähtuda ülikoolide ja kõrgkoolide (tehnikumide) lõpetanute arvust võiks hinnata töötavate spetsialistide ja juhtide koguarvuks 3000. Lähtudes tegelikest ehitusmahtudest ja sellele vastavatest ekspertlikest hinnangutest võiks töötavate valgekraede arvuks hinnata 2000. Arvestades, et kaugeltki kõik ei jätka tööd koolis omandatud erialal, on tegelik töötajate arv ilmselt nende kahe hinnangu vahepeal . Nendest arvudest järeldub ka, et meie haridussüsteemi väljalase praegusel tasemel suudab kindlustada vajaliku arvu spetsialistide ettevalmistamise. Optimismi sisendab ka eriala piisav ja stabiilne populaarsus noorte hulgas. Nii on aastakümneid olnud konkurss ülikooli ehituse erialale astujate vahel ümmarguselt 2:1. Viimasel aastal suurenes see veel üle kahe korra. Olgugi, et koguarvuga võib rahule jääda, jääb probleem eriala sisesest spetsialiseerumisest. Rõhuv enamus kõrvalejäänutest on ilmselt kolme viimase ülalviidatud kutsevaldkonna esindajad. Enamus maades on ehitusjuhid, ökonomistid ja eelarvestajad liitunud omaette kutseühingusse. Kui vaadata töötajate suhtearve ehitussektoris loetletud valdkonniti, siis võib väita, et ehitusjuhtide, ökonomistide ja eelarvestajate arv ületab kolme­neljakordselt tehnilise valdkonnas rakendatud inseneride arvu. Neid kolme valdkonda võiks nimetada ühisnimetusega ehitusmajandus ja juhtimine. Neid ühendab ühisosa nii hariduskavas kui ka kutseõpetuse süsteemis. See tähendab, et kutseõpetuse süsteemis on nende kolme valdkonna ühishuvid suuremad kui nende ühishuvid tehnikavaldkonnaga. See on ilmselt põhjus, miks nad eelistavad omaette kutseühingut. Praeguseks on oma kutseühingu loomise kavatsust välja näidanud ainult eelarvestajad-maksumusplaanijad.
    Kui kutseprobleemide lahendamisel on otstarbekas vaadelda kitsamaid majandus ja tehnika erialasid lahus, siis hariduse tasemel tuleks neid vaadelda koos sest neil on märkimisväärne ühisosa õppeainetes. Ka õpetamise poolt vaadatuna, Eesti väiksust arvestades, on otstarbekas hariduskavades mitte eristada kolme kutsevaldkonda.
    Arvestades ehitustootmise omapära s.t ehitiste kordumatust ja projekti keerukust (s.h. suurust ja kestust), mis tähendab, et iga ehitis omab erineva tehnilise lahenduse, kus lõplik variant valitakse alternatiivide majandusliku võrdluse alusel, peavad insenerid valdama majandusliku hindamise ja projektijuhtimise tehnikaid. Samal ajal eelarvestajad, ökonomistid ja projektijuhid peavad tundma ehituskonstruktsioone, materjale ja tehnoloogiaid.
    Ehitustehnika alaseid teadmisi ei ole võimalik omandada väljaspool üli(kõrg)kooli, kuna selleks on vaja omandada põhjalikud teadmised matemaatikas, on vajalikud laboratooriumid ja on vaja läbida suuremahuline õppe projekteerimise tsükkel. See tähendab seda, et insener võib ökonoomika ja juhtimise alaseid teadmisi omandada ka peale ülikooli s.t. täiendõppe kaudu, ökonomist aga inseneri teadmisi mitte. Seda tõendab ehituse praktika nii meil kui mujal.
    Suurtes riikides koolitatakse insenere ja ehitusjuhte-ökonomiste (eriala nimetus construction management ) ka eraldi. Seejuures toimub viimaste ettevalmistus nelja aastaga, mille-sisse mahub veel aastane praktika. On selge, et sel juhul ehitusjuhtide-ökonomistide tehnikaalane ettevaimistus ei saa olla kuigi sügav.
    Eestis, kus tööturg ehitussektoris on ahtake, on Tallinna Tehnikaülikoolis valitud võimalikult laia profiiliga ehitusspetsialisti ettevalmistamise skeem. Peale mitmeid muutusi viimasel kümnendil on jõutud viieaastase inseneriõppe kavani, mille läbides lõpetanule omistatakse tehnikamagistri kraad tööstus- ja tsiviilehituse erialal. Eriala õppimise käigus on võimalik valida spetsialiseerumine kas ehitustehnikale või ehitusmajandusele ja -juhtimisele.
    Ehitustehnika suunal moodustavad inseneriained 53%ja majandusained 7% õppekava mahust. Ehitusmajanduse ja juhtimise suunal on vastavad arvud 36% ja 19%. See tähendab et ühisõpe neil kahel suunal on 88%. Seega ehitusmajandusele spetsialiseerunutele ületavad tehnilised ained kaks korda majandus- ja juhtimisainete mahu. Sellega luuakse lai tehniline aluspõhi, mis võimaldab tööturul liikuda ühest kutsevaldkonnast teise. Tehnikasuunal spetsialiseerunute inseneriainete suurem maht on täidetud projekteerijatele vajalike konstruktsioonid projekteerimise süvakursustega.
    Sealjuures on probleem spetsialiseerumisest hariduse ja kutse tasanditel erinev. Kuna kutse omandamine järgneb hariduse omandamisele, siis võib esimest käsitleda eesmärgina ja alustada probleemi käsitlemist eesmärgi püstitamisega.
    Kutsetegevuse seisukohalt võiks vaadelda nelja gruppi spetsialiste, kelle hariduses majandus- ja juhtimisalaste teadmiste osakaal peaks varieeruma nii kutsevaldkonniti kui ka mahus .
    Esiteks, ehitusinsenerid, kelle põhiteadmised ja oskused on seotud eelkõige tehnikavaldkonnaga. Need on projekteerivad insenerid, ehituse järelevalve insenerid, ehitustehnoloogid ja tehnilised konsultandid. Teiseks, ehitusjuhid: ehituse projektijuhid, objektijuhid, tööjuhid, tellija projektijuhid, projekteerija projektijuhid.
    Kolmandaks , maksumusplaanijad: ehituse eelarvestajad, mahumõõtjad, ehitiste hindajad. Neljandaks, ehitusökonomistid: projekti elutsükli ökonomistid (s.h. kinnisvara arendajad ), ehitusfirma ökonomistid, finantsistid ehitusfirmas.
    Probleem on tehnika ja majandusalaste teadmiste vajaduse vahekord kutsealad. Kui vaadata ülaltoodud nelja gruppi siis majandusalaste teadmiste hulk peaks kasvama loetelu - järjekorras.
    Kutsealaste probleemide lahendamine toimub tänapäeval kutseala (eriala) liitude kaudu. Eestis on selleks organiseerunud ehitusinsenerid. Eesti Ehitusinseneride Liit on avatud nii projekteerijatele kui ka ehitusjuhtidele. Domineerivad Liidus aga tehnikaalased huvid. Kaks kolmandikku Liidu liikmetest on hõivatud projekteerimises, ülejäänud on põhiliselt ehitusjuhid. Liit on kaasanud umbes kümnendiku ehituses töötavatest eriharidusega valgekraedest.
    Võrdluseks olgu siinkohal toodud majandus ja juhtimisainete osakaalud teistes koolides Eestis, kus valmistatakse spetsialiste ehitussektorile: maaehitus Eesti Põllumajandusülikoolis (4a.) 8%, hoonete ehitamine Tallinna Tehnikakõrgkoolis (4a.) 10%, arhitektuur Eesti Kunstiakadeemias (4a.) 1%.
    1.SISSEJUHATUS
    Majandusteadus uurib inimeste käitumist piiratud ressursside tingimustes. Ressursid on alati piiratud. Vajadused on piiramatud. Ressurssidel on hinnad. Vaja teha valikuid . Midagi ostes peame millestki loobuma . Loobumise hind on määrav - alternatiivkulu . Mis on eemärk?
    • inimene püüab maksimeerida oma heaolu
    • ettevõtja püüab maksimeerida oma kasumi

    Inimeste käitumine majandussüsteemis allub objektiivsetele seaduspärasustele ja tema enda ( riigi )poolt kehtestatud reeglitele
    Eesmärgi valikul on oluline õigluse printsiibi valik:
    • võrdsus - tähendab ümberjagamist kuna võimed on erinevad
    • turuõiglus - tähendab jaotust vastavalt indiviidi käsutuses olevatele tootmisfaktorite väärtustele Efektiivsuse erinevus 4-5 korda

    Churchill : Sotsialismi kaasasündinud voorus on viletsuse jaotamine
    Kapitalismi kaasasündinud pahe on õnne ebavõrdne jaotamine. Jaotatavad pirukad on aga teisel juhul tublisti suuremad
    Sotsialism - kasum paha sõna. Eesmärk - et ei oleks tööta töölist. Parem las istub töö juures või toodab mitte kellelegi vajalikke asju
    Kapitalism - kasumi saamise eesmärk ei lase kellelgi tööl niisama istuda. Majandusteaduste tundmine võimaldab konstrueerida majandusmehhanismid, mis maksimeerivad kasumi. Majandusmehhanism toimib positiivsete ja negatiivsete stiimulite kaudu.
    Sotsialism võtab ära nii positiivsete kui negatiivsete stiimulite rakendamise võimalused.
    Turumajanduses on hinnad signaaliks mida osta, mida toota. Turumehhanism viib tasakaaluhinnani - see on ühiskonna suhtes kõige efektiivsema hinnani. Tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud süsteemi vahekord, st. vabaturu mehhanismi piiramise määr, jääb aktuaalseks alati kuna riigi sekkumiseta ei ole võimalik vältida konflikte:
    • on ressursse millega eraomand ei saa hakkama
    • on vaja tagada mittetoimetulejate kaitse

    Ehitussektoril on olulisi erinevusi muudest tootmis-(majandus-)sektoritest, mis vajab arvestamist nii konstruktorite kui ka ehitusjuhtide ettevalmistamisel:
    • iga ehitis on unikaalne, seega on iga projekti juures vaja teha majanduslikud arvutused, st. iga insener ja arhitekt peab tundma ökonoomikat,
    • ehitused reeglina kaugel oma kodukontorist, seega ehitusjuht peab teadma tehnilisi lahendusi.

    Nimelt sellepärast on ehitustehnika õppesuunal TTÜs ettenähtud majandus ja tehnikaainete tasakaalustatud vahekord.
    2. MAJANDUSTEOORIA
    seletab mudelite abil majanduslike subjektide käitumist
    Majanduslik käitumine - piiramata vajaduste rahuldamine piiratud ressursside tingimustes. Võimaldab ette arvata majanduslike subjektide käitumist.
    TEOORIA KOMPONENDID :
    • empiirilised lähteandmed
    • eeldused ja aksioomid , mis kirjeldavad mudeleid (idealiseeritud objekte)
    • teooria loogika(tõestamise ja järeldamise, reeglid)
    • tõestatud väidete süsteem (teooria sisu )

    EELDUSED:
    • täielik konkurents ostjate ja müüjate osas turul
    • ostjad maksimeerivad oma rahulolu
    • müüjad maksimeerivad oma kasumit
    • üksik ei suuda mõjutada hinda. Kõik on "hinnavõtjad"
    • üldine informeeritus ja mobiilsus (hetkeline)
    • hinnad määravad pakutava kauba koguse ja seega ka vajalike ressursside hulga
    • eraomand

    TEOORIA KEELED:
    • verbaalne
    • matemaatiline
    • graafiline

    näide:1.nõudlusseadus: kauba nõutav kogus turul muutub pöördvõrdeliselt kauba hinnaga
    2. q =6000 - 0,5 p, kus q - m2/a ja p on hind kr/m2
    3. graafik
    3. NÕUDLUSSEADUS
    Nõudlus ei ole inimese vajadus vaid efektiivne nõudlus antud hinnajuures antud ajamomendil.
    Seadus: nõutava kauba hinna ja koguse vahel on pöördvõrdeline seos.
    Hind tõuseb kaupa nõutakse vähem. Hind langeb kaupa nõutakse rohkem.
    Eeldus: madalama hinna juures on tarbijad võimelised kaupa rohkem tarbima.
    Elamu hinna alanedes ehitatakse suurem maja. Üürikorterist eramusse.
    Nõudluskõver on langev kõver: vasakult paremale alla.

    Elamu m2 hind tuh. kroonides
    Nõutav elamu pirina m2 kogus aastas
    12
    0
    10
    1000
    8
    2000
    6
    3000
    Joonis 2.1. Nõudluskõver

    Lõikepunkt vertikaalteljega - hind mille juures kaupa enam ei osteta kalliduse tõttu.
    Lõikepunkt horisontaalteljega: kogus millest rohkem ei ole võimalik ka tasuta ära anda.
    Kogus - kogus ajaühikus.
    Nõudluse laienemine ja kitsenemine tuleneb hinna muutusest.
    a) nõudluse laienemine b) nõudluse kitsenemine c) nõudluse kasv (D1) ja kahanemine (D2)
    Joonis 3.2. Nõudluskõverad
    Nõudluse kasv ja kahanemine toimub kindla hinna juures. Põhjused:
    • muutused reaalsissetulekus. Tavaliselt võrdeline. Odavate kaupade osas nõudlus võib aga väheneda. Näit. Paneelmaja korterid, papist uksed, santehnika.
    • muutused asenduskaupade hinnas . Näit. Savitellise hinna tõus põhjustab silikaattellise nõudluse kasvu.
    • muutused inimese maitses või mugavusnõudes. Näit. Aknad. Reklaami mõju.
    • demograafilised muutused. Näit. Iive ja korterivajadus.
    • laenu tingimused. Näit. Eramuehituse tõus ja langus.

    Nõudluse hinnaelastsus :
    Joonis 3.3. Nõudlus on elastne kui ke>1; ei ole elastne kui kel elastne sõltuvus; k nõudlus laieneb .
    Nõudluse ja pakkumise muutused muudavad kaupade hindu, mis omakorda määravad kaupade kogused ja seega ka ressursijaotuse. Kasumi maksimeerimiseks tuleb kulud minimeerida. Tootjad, kes rahuldavad nõudlust madalaima hinnaga laiendavad tootmist, teised tõrjutakse kõrvale. Hinnamehhanism määrab seega ka kuidas toota.
    Tootmistegurite turul (maa, kapital , töö, ettevõtlus) tegurite hind määrab teguriomaniku sissetuleku. Indiviidi sissetulek määrab aga tema nõudluse
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Mikro & marko ökonoomika #1 Mikro & marko ökonoomika #2 Mikro & marko ökonoomika #3 Mikro & marko ökonoomika #4 Mikro & marko ökonoomika #5 Mikro & marko ökonoomika #6 Mikro & marko ökonoomika #7 Mikro & marko ökonoomika #8 Mikro & marko ökonoomika #9 Mikro & marko ökonoomika #10 Mikro & marko ökonoomika #11 Mikro & marko ökonoomika #12 Mikro & marko ökonoomika #13 Mikro & marko ökonoomika #14 Mikro & marko ökonoomika #15 Mikro & marko ökonoomika #16 Mikro & marko ökonoomika #17 Mikro & marko ökonoomika #18 Mikro & marko ökonoomika #19 Mikro & marko ökonoomika #20 Mikro & marko ökonoomika #21 Mikro & marko ökonoomika #22 Mikro & marko ökonoomika #23 Mikro & marko ökonoomika #24 Mikro & marko ökonoomika #25 Mikro & marko ökonoomika #26 Mikro & marko ökonoomika #27 Mikro & marko ökonoomika #28 Mikro & marko ökonoomika #29 Mikro & marko ökonoomika #30 Mikro & marko ökonoomika #31 Mikro & marko ökonoomika #32 Mikro & marko ökonoomika #33
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-11-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 263 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Bromhead Õppematerjali autor

    Lisainfo

    loengumaterjal

    Märksõnad

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (1)

    hardo1111 profiilipilt
    hardo1111: väga hea mikroökonoomika materjali kogu
    13:28 29-12-2011


    Sarnased materjalid

    89
    docx
    Mikro- ja makroökonoomika konspekt
    30
    pdf
    TTÜ MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA
    32
    doc
    Mikro- ja Makroökonoomika mõisteid
    80
    pdf
    Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse
    23
    docx
    Mikroökonoomika KT
    85
    docx
    Mikroökonoomika
    16
    doc
    Loengukontspekt 1-osa mikro ja macro ökonoomika
    30
    doc
    Mikro- ja makroökonoomika kordamisküsimused





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun