Ehitusmasinate eksam 2010 (4)

Q: Milliseid mootoreid kasutatakse masinatel ja iseloomustage neid?

Vastus leiad õppematerjalist: Ehitusmasinate eksam 2010

Q: Milline on tema tunnuskõver?

Vastus leiad õppematerjalist: Ehitusmasinate eksam 2010

Q: Milliste parameetrite alusel valitakse ekskavaatorit kaevetöödeks?

Vastus leiad õppematerjalist: Ehitusmasinate eksam 2010

Q: Millega tagatakse et tornkraana ümber ei kuku?

Vastus leiad õppematerjalist: Ehitusmasinate eksam 2010

Eesti Maaülikool - Ehitus - Ehitusmasinad

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Milliseid mootoreid kasutatakse masinatel ja iseloomustage neid?
Milline on tema tunnuskõver?
Milliste parameetrite alusel valitakse ekskavaatorit kaevetöödeks?
Millega tagatakse et tornkraana ümber ei kuku?

Jõuseadmed: Sisepõlemismootor; elektrijaam; hüdroajam; pneumoajam . Jõuülekanded, sidurid .
Milliseid mootoreid kasutatakse masinatel ja iseloomustage neid?
- Sisepõlemismootor – kasutatakse erinevaid kütuse liike (kerget vedelkütust: bensiin; rasket vedelkütust: diisli kütus, masuut ; gaaskütust: vedelgaas, vanasti ka puugaas). Energiaallikast sõltumatud, valmis koheselt tööks, omavad suhteliselt väikeseid mõõtmeid ja massi ning võivad taluda ajutisi ülekoormusi.
- Hüdromootor – seade, mis muudab vedeliku rõhuenergia mehhaaniliseks energiaks. Hüdromootorid võimaldavad tekitada edasitagasiliikumist kui ka pöörlemist.
- Elektrimootor – neid toidetakse võrgust või masina enda generaatorilt. Need jagunevad vooluallika alusel: vahelduvvoolumootorid ja alalisvoolumootorid. Peamine eelis on pidev valmisolek tööks, ekspluatatsiooni mugavus ja töökindlus, reverseeritavus, automaatne juhtimine ja reguleerimine, võime taluda lühiajaliselt suurt ülekoormust, väikesed ekspluatatsioonikulud. Kasutamist piiravad sõltuvus energiaallikast, suur elektrikahjustuse oht, elektriskeemi keerukus suurtel võimsustel.
- Pneumomootoreid kasutatakse pöörleva liikumise saamiseks. Liigitatakse konstruktiivse lahenduse alusel: kolbmootorid, rootormootorid, turbiinmootorid. Kolbmootorid – kuna need on suhteliselt keeruka konstruktsiooniga, siis neid ei kasutata pöörleva liikumise saamiseks. Levinud on need löök- ja löök-pöördtoimelistes käsimasinates, kus nende kolb on ühtlasi ka löökuriks. Rootormootorid – tänu konstruktsiooni lihtsusele, heale töökindlusele, suhteliselt väikesele massile ja väikestele gabariitidele enamlevinud pneumootorid pöörleva liikumise saamiseks. Turbiinmootorid – kasutatakse juhul, kui on vaja saavutada tööorgani väga suurt pöörlemissagedust väikese või keskmise võimsusega.
Mis on asünkroonmootori eelised ja puudused võrreldes kommutaatmootoriga ning milline on tema tunnuskõver?
Asünkroonmootori puudused: pole lihtsat võimalust muuta sujuvalt rootori pöörlemiskiirust. Kiirust saab muuta pooluspaaride arvu muutumise teel. Asünkroonmootori reverseerimine on suhteliselt lihtne.
Eelis: võrku ühendamine ja lülimine on lihtne. Töökindlus suurem ja suhteline hind väiksem kui kommutaatmootoritel.
Hüdroajami koosseis ja eelised, puudused.
Seade mehhanismide ja masinate käitamiseks vedeliku vahendusel. Hüdroajam koosneb pumpa käitavast mootorist, pumbast, hüdroülekandest ning juhtimis- ja abiseadmetest ning vedeliku rõhuenergia mehhaaniliseks muutvast hüdromootorist või hüdrosilindrist.
Eelised: lihtne saada kulgevat ja pöörlevat liikumist; ülekoormusi saab vältida; ühtlane ja täpne liikumine; hea soojusvahetus .
Puudused: tuleohtlikus töövedeliku ja tema aurude lekkimisel; suhteliselt madal kasutegur; töövedeliku tundlikus saastumise suhtes.
Hammasratas -, kolbradiaal- ja kolbaksiaalhüdromootori skeemid ja tööpõhimõtted.
Hammasratasmootor: hammasrattad jagavad pumba tööruumi kaheks: imemispooleks, kuhu avaneb pumba sisselaskeava ja survepooleks, kuhu avaneb pumba väljalaskeava. Hammasrataste pöörlemisel satub vedelik imemispooles hambavahedesse ja kantakse survepoolde. Seal hammasrattad hambuvad ja hambavahedes olev vedelik surutakse pumba survetorusse. Selleks, et vedelik pääseks vabalt survepooles hambavahest välja, on sealsetesse tihenduspuksidesse tehtud vastavad kanalid. Hammasrataste pöörlemisel lähevad nende hambad imemispooles hambumisest välja, hambavahed jäävad tühjaks ning imemispooles tekib hõrendus, mille toimel sinna imetakse paagist uut vedelikku.
Pneumoajami omadused ja tööpõhimõte.
Pneumoajam on keskkonnasõbralik lihtne ja odav, rasketes oludes vastupidav ja tuleohutu . Eeliseks on ka mehhanismide sujuv sisselülitus, kuid puuduseks madal kasutegur, õhu kokkusurutavuse tõttu on töö hüdroajami omast ebastabiilsem.
Tööpõhimõte: Ajam töötab kolb- või rotatsioonikompressorist saadava sururõhuga. Atmosfäärirõhk surutakse kompressorites kokku ning suunatakse suruõhupaaki. Suruõhupaak võimaldab õhu väikesel tarbimisel kompressori välja lülitada ning kõrvaldab õhu pulseerumise suruõhutorustikus ning soodustab ka niiskuse osalist eemaldamist õhust.
Loetlege ja kirjeldage lühidalt sidurite tüüpe.
Jäigad sidurid: muhvsidur , ääriksidur; kompenseerivad sidurid: sõrmpukssidur, kettsidur, liigendsidur, hammassidur; lülitatud sidurid: nukksidur , hõõrdsidurid.
Jäike sidureid kasutatakse võllide jäigaks ühendamiseks. Kompenseerivad sidurid tagavad ühendatavate võllide kindla töö ka koostamise väikeste ebatäpsuste korral. Lülitatav sidur on sidur, mis võimaldab võlle nii masina seisu kui ka töötamise ajal lahutada ja ühendada.

Käiguosad, juhtimissüsteemid.
Iseloomustage masinate käiguosade omadusi.
Roomikkäiguosa, sammkäitur (suure massiga masinad ), õhkrehvidel, relssidel, vees.
Võrrelge mehaanilist, pneumaatilist, hüdraulilist juhtimissüsteemi.
Mehaaniline juhtimissüsteem: eelised – lihtne, töökindel. Puudused – kulub palju jõudu, lõtke palju, pedaalidel ja kangidel pikk käik. Kangmehhanismiga juhitakse väikese võimsusea masinate sidureid ja pidureid , kusjuures masinisti lihasjõud kantakse hoobade ja tõmmitsate vahendusel kas otseselt täiturmehhanismide vahetuks lülitamiseks või edastatakse täiendavatele mehaanilistele ajamitele.
Pneumojuhtimissüsteem: lülitub kergemalt ja sujuvamalt kui hüdrosüsteem, ning juhtivate mehhanismide töö on täpne. Süsteem koosneb kompressorist, mida käiatakse peamootorilt. Puuduseks on tema tööseadiste küllalt suured mõõtmed ja mass suhteliselt väikese õhurõhu tõttu ja torustike võimalik kinnikülmumine madalatel temperatuuridel tingituna süsteemi jäänud niiskusest, töö ebatäpsus. Eelised – sujuv lülitus võimalus energia akumuleerimiseks resiiverisse, madalamad tugevusnõuded elementidele ja tihenditele, lihtsam hooldada , lekkimise korral ei saasta keskkonda.
Hüdrojuhtimissüsteemid: jagatakse pumbaga ja pumbata süsteemideks. Pumbata süsteemis on kaks silindrit – juht ja töösilinder, mis on omavahel ühendatud torustikuga juht ja töösilindri läbimõõdud valitakse sellisel, et väike jõud pedaalil tekitab küllaldase jõu töösilindris. Pumbaga hüdrojuhtimissüsteem koosneb põhimootorilt käiatavast õlipumbast, siiberjaouturist, paagist, õlitorustikust ja töösilindrist.

Baasmasinad: traktorid , vedukid, üldotstarbelised transpordimasinad. Haagised , treilerid.
Iseloomustada turul olevate traktorite, autode parameetreid.
Traktoreid iseloomustavad põhiparameetrid on: mootori võimsus, veojõud, mass, liikumiskiirus, kütusekulu, mõõtmed jne. Autode parameetrid : kandevõime, tühimass, pöörderaadius, kasti maht, kiirus, võimsus, mõõtmed (pikkus, laius, kõrgus), baas, kliirens.

Mullatööde transpordimasinad: skreeperid, liikurteehöövlid, buldooserid. Külmunud pinnaste töötlemiseks kobestid.
Skreeperid, liikurteehöövlid, buldooserid – joonestage skeemid ja kirjeldage parameetreid.
Skreeper – töötleb pinnast järjestikku kaevates, teisaldades ja laotades. Laotamisel ja tasandamisel skreeperi rattad ja veduki käitur tihendavad pinnast. Mullatööde kogu tsükkel on skreeperiga tehes majanduslikum ja efektiivsem kui teiste masinatega. Skreepereid kasutatakse mitmesugustel töödel hüdrotehnilises, transpordi- ja tsiviilehituses. Neid rakendatakse kanalite kaevamisel, tammide ja paisude ehitamisel , mullete rajamisel, süvendite kaevamisel, avamis - ja muudel abitöödel.
Liikurteehöövlid – on ühemootorilised liikurmasinad. Masina põhiosad on alusraam , veoraam koos temale kinnitatud pöörderingiga, hõlm õhkrehvidel veermik, jõuseade, ülekande- ja juhtimismehhanismid.
Buldooserid – eriotstarbeline ripptööseadisega traktor või veduk . See on mullatöömasin, mis kujutab liikurmasinale raami ja taladega riputatud tööseadet – kõverjoonelise profiiliga hõlma. Hõlm on liikurmasina baasist väljaspool. Põhilised osad on raam ja teraga hõlm.

Ükskopp-ekskavaatorite ehitus, töövarustus (kopad, hüdrovasar, käärid ja purustid ). Miniekskavaatorid ja nende töövarustus.
Milliste parameetrite alusel valitakse ekskavaatorit kaevetöödeks?
Kaevejõud – oluline raskete pinnaste korral. Trossekskavaatoritel on see kuni 5-7 tonni, hüdraulilistel keskmistel ehitusekskavaatoritel kuni 15 tonni. Linnas ehitamisel on vaja kaaluda ratas või roomikmasina kasutamise vahel. Masina kaal mõjutab transpordivahendi valikut – treileri ja vedukauto tüüpi (mõjutab maksumust). Mootori võimsus mõjutab kütuse kulu ning ka kokkuvõttes omahinna suurust. Samuti sõltuvad võimsusest kaeveparameetrid.
Loetlege ja iseloomustage hüdrauliliste ekskavaatorite võimalikke töövarustusi ja iseloomustage lühidalt kasutuskohti.
Hüdrovasarad on 2…5 grupi ekskavaatorite lisatöövarustus, mis paigaldatakse pöördkopa asemele. Vasar kinnitatakse kopavarre külge nn. kiirühendusega. Hüdrovasaraga varustatud ekskavaatorit saab kasutada sõltuvalt tööseadmest külmunud pinnase, kõvade- ja kaljupinnaste, teekatendi kobestamiseks, kivide ja betoonehitiste purustamiseks ning pinnaste tihendamiseks . Töötlemisel saab muuta vasara tööasendit ja nurka pinna suhtes. Ehituselt on nad lihtsa või kahepoolse toimega.
Kopad – toodetakse energia otstarbega koppasid: draglainkopp, võrekopp, mitmesuguse kujuga puhastuskopad, kahe haaratsiga greiferkopp, standardkopp jne. Greiferkopad leiavad kasutust sadamates ja terminalides puisteainete laadimistöödel. Samuti võib antud koppadega laadida ka mulda, savi n ing muid raskemaid ja tahkeid maavarasid.
Kirjeldage pöördkopaga ekskavaatori tunnusparameetreid.
Kasutatakse maaparanduse- ja ehitustöödel väiksemate ja keskmiste kraavide, süvendite kaevamisel ja puhastamisel, torude kaevikute kaevamisel. Võrreldes eelmisega nõrgem, väiksema jõudlusega. Koosneb: nool, kopavars, esitugi, trosside süsteem. Mõnedel unifitseeritud töövarustus, et otsekoppa saab seada pöördkopaks. Esitugi vajalik tõstetrossiga. Kopp varrele on kinnitatud kas jäigalt või liigendiliselt.

Laadurid – universaalsed tsükkeltegevusega ja pideva tegevusega .
Laaduri ehitus ja eelised võrreldes ühekopalise ekskavaatoriga .
Laaduri tööorganiks on mitmesugused vahetatavad kopad, haaratsid jne. Baasmasinale monteeritud tööorgan on suunatud sellest eemale. Täitmine ja tühjendamine toimub samas suunas. See töötab peamiselt edasi-tagasi liikudes, ilma sagedase pööramiseta. Kopp täitub traktori survejõu toimel ning tühjendatakse tahakaldumisega. Laadimistöödel võib kasutada ka ühekopalisi ekskavaatoreid, varustades nad spetsiaaltööseadmetega. Kuid selleks otstarbeks spetsiaalselt konstrueeritud masinate kasutamisel on tööviljakus märgatavalt suurem. Ekskavaatorit iseloomustab suur kaevejõud, mis teeb ta sobivaks raske pinnase kaevamiseks karjääris.
Eelised võrreldes tsükkeltoimega masinatega.
Lintkonveier : eelised: lihtne konstruktsioon , suur jõudlus, puudub vajadus teede järele, suur kaldevõimalus, võimlus muuta transpordisuunda plaanis, võimalus eri kaugusele transportida kusjuures sellest ei sõltu jõudlus, väike energiakasutus , väike müratase. Kraapkonveier: eelised: suhteliselt suur kandevõime, suur veojõud, suhteliselt pikk tööiga. Plaatkonveier : eelised: tööpinna suur kandevõime, võimalus transportida kõrgel temperatuuril tükkmaterjale ning teravaservalisi suurtükilisi materjale, suhteliselt suur tööiga. Võnkeliikumisega konveierid: eelised: väga lihtne konstruktsioon, võimalus lihtsalt hermetiseerida.

Pidevtoimega kaevurid: kraavifreesid, tigu-, rootor - ja kettekskavaatorid, drenaaži rajamismasinad.
Iseloomustage ….seadme kasutatavust, ehitust ja joonestage skeemid.
Tranšee ekskavaatorid – kasutatakse pikkade ehituskaevikute rajamiseks. Ristlõige võib olla täisnurkne või trapets . Vee-, gaasi-, kütte ja kanalisatsioonitorustiku, side- ning elektrikaablite paigaldamisel . Masinatel on pideva toimega mitmekopaline või kraapkett-tööseade, mis ühe töökäiguga kaevavad vajaliku sügavuse ning ristlõike kujuga kaeviku ning teisaldavad väljakaevatud pinnase kõrvale. Masin koosneb baasmasinast, tööseadmest ning põikteisaldamiseks, buldooser – pinnase teisaldamiseks, abiseadmetest tööorgani tõstmiseks langetamiseks . Suurtel ekskavaatoritel kasutatakse mitmemootorilist elektriajamit, väikesed masinad töötavad diiselmootoriga või kombineeritud ajamiga . Kettekskavaator: kitsama kaeviku korral freesnurkadega, laiema korral kettkopaline tööseade. Pinnas eemaldatakse lint - või tigutransportööriga. Osadel mudelitel ka hõlmaga. Töökiirus on 200…300 kuni 1000 m/h. Sobivad keti elastsuse tõttu kive sisaldavates pinnastes . Masinatel väike metallimahukus, kuid madal kasutegur. Drenaaži rajamismasinad: muttadrad ja drenaažiadrad. Drenaažiadrad jagunevad tööorgani ehituse alusel vertikaalse noaga ja V-kujulise noaga masinateks. Kasutatakse plasttoru paigaldamiseks. Suure jõudlusega. Varustatud võimsate mootoritega. Rootor tööseade: freesnoad või kopad. Pinnase eemaldamiseks linttransportöör või hõlm. Sobivad kivideta pinnaste jaoks, on suurema jõudlusega, energiakulu 1,8…2 korda vähem, kasutegur parem. Metallimahukamad. Jõudlus kuni 1000 m/h.

Pinnase tihendamismasinad: Rullid , tambid, vibrorullid ja plaadid.
Iseloomustage … seadme kasutatavust, ehitust, loetlege tunnusparameetreid, iseloomustage turul olevaid seadmeid ja joonestage skeemid.
Liigitus: *staatilise toimega masinad; *lööktoimelised masinad; *vibrotoimelised masinad; *kombineeritud toimega masinad.
Levinumaks on staatilise toimega teerullid . Rullid sobivad nii sidusate kui ka vähesidusate pinnaste tihendamiseks. Konstruktsioon: täitur pöörleb ümberhaaravale raamile paigaldatud teljel. Raamil on tiisel ja veoaas. Raamile kinnitub veel ka rullipuhastus kaap. Massi suurendamiseks saab rulli trumlit läbi otsaluukide täita ballastiga. Ühe roomiktraktori haakes võib-olla ka mitu rulli. Toodetakse iseliikuvaid silerullidega seadmeid, millel on kas üks valts ja teine sild varustatud kummiratastega või mõlemad metallist rullid. Parameetrid: kaal, laius, sagedus, tsentrifugaaljõud, mootori võimsus. Hammasrullid, pneumoratasrullid, õhkrehvrullid. Vibrotoimega-haakerullidega tihendatakse mittesidusaid ja vähesidusaid pinnaseid mullete, teekatte aluste ja muude muldehitiste rajamisel staatilise ja dünaamilise mõju koostoimel. Tööpõhimõte: vibratsiooni põhimõttel toimivate masinate iseärasuseks on see, et tööorganile antakse mehaaniline edasitagasiliikumine erineva sagedusega, intensiivsusega ja amplituudiga. Tööorganilt vibratsioon kandub edasi ümbritsevale keskkonnale aga ka masinale ja juhile. Viimane pole kasulik ja seda püütakse vähendada. Mehaanilistest vibraatoritest levinuimad on tsentrifugaal-inertsvibraatorid, debalanssvibraatorid, planetaarvibraatorid. Nende eeliseks on lihtne ehitus, odavus, reguleeriv amplituud ja sagedus. Puuduseks väike tööiga ja töökindlus, väike erivõimsus, kõrge müratase. Haake-vibrorull. Tampe kasutatakse liiv-, savi-, liivsavi-, klibu - ja kruuspinnaste tihendamiseks betoon - ja muldehitiste liitekohtades, kuhu on raske ligi pääseda, torustike rajamisel kitsastes kaevikutes täitepinnaste tihendamiseks samuti filtratsioonitõkke ekraanide rajamiseks. Kasutamine piiratud maa-alal paiknevate suurte töömahukustega objektide korral. Käsitambid väikese töömahuga ning kitsaste töötingimuste korral on otstarbekas kasutada käsitampe. Need võivad olla elektrilised , pneumaatilised või autonoomse sisepõlemismootoriga. Tambi eelis võrreldes väikese plaatvibraatoriga seisneb löögi suunas – siin toimub see otse ülalt alla. Seega on nende efektiivsus ka suurem. Vibraatorid – tihendatakse mittesidusaid ja kruuspinnaseid kihiviisiliselt. Teisaldusmooduse järgi liigitatakse nad: käsi-, liikur -, haake-, kraana - ja rippvibraatoriteks. Konstruktsioonilt on nad plaatvibraatorid ja süvistatud vibraatorid. Plaatvibraatorite eelised on väikesed mõõtmed, suhteliselt suur tihedusvõime ning see, et nad töötades liiguvad edasi.

Mullatööde hüdromehhaniseerimine: Pinnasepumbad, hüdromonitorid.
Ujuva pinnasepumba põhimõtteline ehitus ja kasutustehnoloogia.
Ujuv bager on pinnasepumpamise seade, mis imeb pinnast vee alt ning pumpab selle mööda pulbijuhet edasi paigalduskohta. Pinnasepumpa kasutatakse ka eraldi pinnase teisaldamiseks karjäärist paigalduskohta. Seadmed on paigaldatud ujuvalusele, mis varustatakse fikseerimisvaiadega 4 ujuvaluse paigalhoidmiseks. Seadme põhiosad on pinnasepump , imitoru , imitoru juhtimissüsteem ja pulbitorustik, mille kaldale juhtimiseks ja veepinnal hoidmiseks kasutatakse pontoone. Töö põhineb vee uhtuval toimel ja kandval toimel. Pump tekitab veevoolu, mis eraldab põhjast pinnase. Pinnasepump on konsoolitüüpi tsentrifugaalpump, millega teisaldatakse pinnase ja vee segu torusid mööda. Erinevus veepumbast seisneb järgnevas: korpus ja tööratas on arvestatud ka tükkide läbilaskmiseks, pumbakorpuses on luugid puhastamiseks , korpuse kulumiste vältimiseks on sellel sees poltidega kinnitatud soomusplaadid, kasutegur on väiksem.

Laserid drenaažimasinatel ja tasandajatel, laserid sisetöödel.
Lasereid kasutatakse tasandamis - ja planeerimismasinate ja drenaažiekskavaatorite juhtimiseks. See on laienenud ka ükskopp-ekskavaatoriteke, mis võimaldab teha tööd täpsemalt ja kiiremini. Ringlaseritega juhitakse põhiliselt tasandamis- ja planeerimismasinaid, juhtimissüsteem koosneb teodoliidi jalale paigutatudpöörlevast kiirgurist, masina tööseadmele kinnitatud kuni 20+/- 10 cm registreerimisvahemikuga ringvastuvõtuga fototajurist ja juhikabiinis olevast valgustablooga indikaatorist käsitsijuhtimise jaoks ning valgustabloo informeerib juhti fototajuri asendist laserkiirega moodustatud optilise juhttasapinna suhtes.

Ehitustõstukid: mast-, šaht- ja kopptõstukid, liigendtõstukid, teleskooptõstukid.
Iseloomustage … seadme kasutatavust, ehitust ja joonestage skeemid; liigendtõstuki, teleskooptõstuki, masttõstuki konstruktsioon ja tööparameetrid.
Masttõstuk – kasutatakse materjalide, detailide ja tööriistade tõstmiseks korrustele läbi rajatava hoone aknavaade. Eriliigiks on ehitusliftid, millega tõstetakse korrustele nii materjale kui ka töölisi. Tööparameetrid: tõstevõime, tõstekõrgus, masti kõrgus, tõstekiirus, platvormi laius, platvormi pikkus, raami ulatus, mootori võimsus, mass. Tõstuki mast on sektsioonide abil kasvatatav. Tõstuk paigaldatakse kas frontaalselt või külitsi ehitatava hoone seina äärde ning tema mast kinnitatakse traattõmbidega seina külge. Ehituslift koosneb alusraamist, millele on monteeritud kasvatatav mast ning turvapiirded, mis varustatakse automaatselt lukustatavate ustega. Masttõstukite ja ehitusliftide tõstevõime on kuni 1,5 tonni ja tõstekõrgus võid küündida kuni 150 meetrini. Šahttõstukid – kasutatakse puistematerjalide, betooni- ja mördisegude aga ka teraliste ja tükklastide transportimiseks korrustele. Koosneb sõrestikkonstruktsiooniga külgedelt suletud šahtist, mille see liigub vintsi ja tõstetrossi abil tõstetav ning šahti juhtpindu mööda liikuv lastiplatvorm või kast. Seda võib paigaldada nii ehitatava hoone välisseina äärde kui ka hoone sisse. Kopptõstukid – kasutatakse puistematerjalide andmiseks punkritesse, segumasinatesse ja sõeluritesse. Kopptõstukil on kummutatav kopp. Kopa alumine asend peab olema selline, et teda saaks täita kallurilt või muul viisil.
Ehitustõstukid. Nende ehitus ja iseloomustavad põhiparameetrid.
Tõstevõime, tõstekõrgus kinnitatult, tõstekõrgus vabalt, masti kõrgus, tõstekiirus, platvormi laius, platvormi pikkus, raami ulatus, mootori võimsus, mass. Tõstukeid kasutatakse koormate ja allalaskmiseks hoonete ehitusel ja rekonstrueerimisel. Laialdane levik seletub konstruktsiooni lihtsuse ja odavusega, samuti on nad tihti sobivamad võrreldes liikurkraanadega. Põhitunnussuurusteks on tõstevõime. Lisaks on olulised tõstekõrgus, tõstekiirus, horisontaalsuunas liigutamise ulatus ulatus ja võimalus, vertikaalne liikumisulatus hoones , liikurtõstukitel rataste ja telgede vahe, mootorite võimsus, mass, jõudlus.

Liikurnoolkraanad (auto-, traktori-, ratas- ja roomikkäituriga). Tornkraanad ehitustöödeks. Laoplatsidel kraanad (portaal-, pukk -, sild- ja kaabelkraanad). Teisaldatavad kerged noolkraanad.
Millega tagatakse, et tornkraana ümber ei kuku ?
Statsionaarsed tornkraanad kinnitatakse spetsiaalselt selleks ehitatud betoonvundamentidele. Horisontaalselt liikuvad tornkraanad liiguvad igale kraanale vastavalt ehitatud rööbastel. Vertikaalselt liikuvad tornkraanasid kasutatakse peamiselt kõrghoonete ehitamisel ning need liiguvad e ronivad mööda ehitatava hoone konstruktsioone vastavalt montaažitasandi kerkimisele. Monteeritakse nad tavaliselt tulevaste liftide šahtidesse.

Pidevtranspordiseadmed (lint- ja plaattransportöör).
Iseloomustage …. Seadme kasutatavust, ehitust ja joonestage skeemid.
Lintkonveier – enamlevinud pidevtoime -teisaldusmasin. Paigutavad ümber mitmesuguseid puiste ja tükkmaterjale rõhtsuunas või kaldu tõusunurgaga. Teisaldatav lintkonveier toetub ratastele ja teisaldatakse käsitsi või veduki abil. Plaatkonveierid – koosneb raamist tema otstele kinnitatud vedava tähtratta ja pingutusrattaga; otsatust veoketist ja veoketi külge kinnitatud plaatidest. Plaadi kuju määrab transporditava materjali iseloomu. Head omadused: tööpinna suur kandevõime, võimalus transportida kõrgel temperatuuril tükkmaterjale ning teravaservalisi suurtükilisi materjale, suhteliselt suur tööiga. Puudused: liikuvate elementide suur mass, suur energiamahukus, väikesed tööpinna liikumiskiirused.

Täitematerjalide purustamis-, sorteerimis- ja pesemismasinad. Lõug-, koonus -, rootor-, vasar- ja võllpurustid. Liikurpurustus - sorteerimisagregaadid.
Iseloomustage … seadme kasutatavust, ehitust ja joonestage skeemid.
Purustamismasinad – kivipurustid ettenähtud looduslikest kivimitest, tehislikest materjalidest ja kasutatud betoon- ja ehituskivimaterjalidest teralise jämetäitematerjali – killustiku – tootmiseks. Põhilisteks tunnussuurusteks: maksimaalne lähtematerjali suurus, purustusaste, energiakulu, jõudlus. Lõugpurusti: kasutatakse jäme-, keskmiseks ja peen-purustuseks. Lähtematerjali purustamine neis toimub reeglina staatilise koormuse meetodil, kuid materjali purunemist põhjustavad sisepinged sõltub purusti tööorganite – tööpindade kujust. Purusti tööorganiteks on kaks nn lõuga. Koonuspurustid: paiksed tehaseseadmed, millega purustatakse väga kõvu kivimeid. Peenestatus jäme, keskmine ja peen. Võrreldes lõugpurustitega on koonusepurustitel järgmised eelised: pidevtoime, tootlik töö ja purustuse peenus, väike energiakulu, töökindlus ning valmistoodangu tüki mõõtmed on ühtlasemad. Lööktoimepurustid: ette nähtud habraste ja pehmete materjalide purustamiseks. Eristatakse jäika kinnitusega (rootorpurustid) ja liikuva kinnitusega (vasarpurustid). Rootorpurustid – töötavad enamasti killustikutsehhides kivimi jöme jäme-purustusel. Purustisse söödetud kivid paiskuvad vasara löögist vastu põrkeplaate ja ülemist purustusresti. Viimastelt saadud löögid peenestavad kive edasi, kuni saadav materjal sõelub läbi restide. Vasarpurustitega – peenestatakse vähebrasiivseid materjale. Materjal puruneb vasarate ja põrkeplaatide löökidest ning puruksmuljumisega vasarate ja purustusresti vahel. Sorteerimismasinad – levinumateks on mehhaaniline sorteerimise seadmed ehk sõelad, mida kasutatakse ehituslike ja teedeehituslike segude inertsete täitematerjalide sorteerimiseks vajaliku terasuurusega klassidesse ehk fraktsioonidesse. Tööpõhimõtte järgi liigitatakse sõelurid liikuvateks ja liikumatuteks. Pesemisega – eraldatakse materjalist liigne tolmjas osis, savi ja savimineraalide osised ning huumus . Võib teostada ka vahetult sõelumisprotsessi käigus, kasutades selleks otstarbeks olemasolevaid trummelsõelpesureid. Kruusa ja liiva pesemismasinatega puhastatakse karjääridest kaevandatud materjale porist, savist , mudats ja teistest kahjulikest lisanditest.

Betooni- segistid (tsüklilise ja pideva tegevusega). Mördisegistid. Autosegistid.
Iseloomustage … seadme kasutatavust, ehitust ja joonestage skeemid.
Betooni segistid – Tsükkeltoimega betoonisegistid: segamisviisiks on nii segamine gravitatsiooni mõjul kui ka sundsegamine mahutis pöörleva vispli abil. Lähtekomponendid segatakse portsjonitena ja peamine tunnussuurus on seega valmissegu maht. Pidevtoime-betoonisegistid: lähteained laaditakse pidevalt, samuti pidevalt väljub betoonisegu . Põhiparameeter on tootlikkus. Sobivad kohta, kus vajatakse ühesuguse koostisega segu suures koguses. Mördisegistid – sundtoimelised segistid, sest mördi komponentide hulka võib kuuluda ka pastataolised materjalid, mille ühtlaseks jaotamiseks üle segu massi tuleb neid segamise protsessis hõõrutada. Tänapäeval on palju kombineeritud. Autosegistid – betoonisegude transportimiseks suuremate vahemaade taha. Masinad on varustatud lisa mootoriga trumli käitamiseks ning vee paagi ja kabiinist juhitava vee dosaatoriga, mis võimaldab neil segusõlmest või betoonitehasest ka kuivsegu vastu võtta.

Betoonisegu tihendamise seadmed. Masinad betoonpõranda rajamiseks. Masinad betooni transpordiks ehitusplatsil.
Betoonipumbad ja linttransportöörid (tööparameetrid ja kasutatavus )
Betoonipumbad – statsionaarsed pumbad paigaldatakse väga suuremahuliste betoonitööde korral objektile kohtkindlalt a nad töötavad seal kuni objekti betoonitööde lõpuni. Väiksemahuliste puhul on otstarbekam kasutada kas iseliikuvaid või auto-betoonipumpasid. Parameetrid – jõudlus, segu teisalduskaugus, segu vajumine , maks töörõhk, käigusagedus, võimsus, mõõtmed, mass.
Linttransportöörid -

Vundamentide rajamine: rammimisseadmed, vibroseadmed, puurimisseaded.
Iseloomustage .. seadme kasutatavust, ehitust ja joonestage skeemid ( rammipukk , mehaaniline, hüdrauliline ja diiselrammivasar); vibroramm.
Rammipukk – rammimisvasarad võivad olla paigaldatud kas vahetult ekskavaatori noole või kopavarre külge või kasutatakse nende töö juhtimiseks seadmeid. Peab tagama vaia kiire ja täpse paigaldamise, andma vaiale õige suuna, rammi kiire ühendamise vaiaga ning tema püsivuse rammimisel, samuti peab pukk võimaldama rammseadme kiiret ja mugavat teisaldamist rammimisväljal. Mehaaniline rammivasar – paigaldatud ühekopalistele tross- plokk sidestusega ekskavaatoritele, mille noole külge kinnitatakse rammipuki juhtmast, mis on varustatud langeva raskusega. Rammi löögiosa kinnitatakse tõstetrossi külge, mis läheb üle ramminoole ploki ja on keritud hõõrdvintsi trumlile. Diiselvasarad – töötavad kahetaktilise diisli põhimõttel. Töökäigul surub vasara löögiosa silindris oleva õhu kokku. Järsult kokkusurutud õhk kuumeneb tugevasti ning samal ajal silindrisse pritsitav diislikütus süttib iseenesest. Toruvasar – valmistatakse õhk- ja vesijahutusega. Erinevalt juhtvarrastega vasaratest töötavad nad väikese surveastmega, suurema tõstekõrgusega ning kütus põleb neis ka pärast lööki. Toruvasara löögiosa on raske üles-alla liikuv kolb. Koosneb töösilindrist, juhttorust, kolvist, vasaraalusest, kütusepumbast, vaiakaitsepeast ja haakeseadisest. Vibroramm – löögienergia allikaks on suundvõnke- vibraator , mis kinnitatud elastsetele elementidele toetuvale alusplaadile ja varustatud löökuriga. Vibratsiooni tagajärjel hakkab plaat liikuma üles-alla ning annad lööke alasile, mis kinnitatud tugiplaadile. Viimane toetub vastava kinnitusseadme kaudu vaia peale. Kaasaegsete vibrorammide jõuallikatena kasutatakse peamiselt hüdromootoreid.

viimistlustöödemasinad: kompressorid . Masinad krohvimistöödeks. Masinad maalritöödeks (madal-, kesk- ja kõrgsurveseadmed). Puit- ja betoonpõrandate hööveldamis- ja lihvimismasinad.
Iseloomustage .. seadme kasutatavust, ehitust ja joonestage skeemid (kompressorid, krohvimismasinad).
Kompressorid – masinad algrõhust vähemalt kaks korda suurema rõhuga surugaasi saamiseks. Iseloomustab: väljuva gaasi rõhk, rõhu tõusu tase, tootlikkus, tarbitav võimsus, kasutegur. Kolbkompressor – surub gaasi kokku silindris liikuv kolb. Kompressor seade koosneb õhufiltrist, resiiverist, suruõhu väljalaskeklapist, kondensaadi väljalaskmise kraanist, manomeetrist, mootorist, kaitseklapist. Kruvikompressor – õhk imetakse läbi õhufiltri kompressori kruvielementi, mille käivitab kas elektrimootor või sisepõlemismootor. Jahutusõli voolab kruvielementi läbi õlifiltri. Tekkinud suruõhu ja õli segu pumbatakse mahutisse, kus õli eemaldatakse õhust õlieraldusfiltri abil. Õli voolab mahuti põhjast õlijahutisse ja sellelt uuesti kruvielementi. Puhastatud suruõhk liigub järeljahutisse, kus toimub veeosakeste kondenseerumine ning liigvee eemaldamine veeeraldaja kaudu. Puhas jahutatud suruõhk läheb kompressorist edasi suruõhutorustikku.
Krohvimasinad – krohvipritsid: mehhaanilised, pneumo-mehhaanilised. Esimest saab kasutada krohvisegu peale kandmiseks pindade kui ka müüritöödel müürimördi laotamiseks kivide kihtide vahele. Suurte töömahtude korral tuuakse valmis segu harilikult autodega betoonitehasest.
Värvimistöödel kasutatavate seadmete jaotus ja omadused. Kõrgsurve väripritside eelised ja kasutuskohad.
Kõrgsurve, kesksurve ja madalsurve värvimisseadmed. Eelised – värvipritsid ei kasuta suruõhku vaid ajamiks on kolbpump . Võimalik pihustada pakse lakke , erinevaid värve, vahasid, tulekaitse võõpu, pahtleid jne. Paralleelselt saab töötada mitme püstoliga. Sobiv suuremahuliste viimistlustööde puhul ja teraskonstruktsioonide katmisel tulekaitsevõõpadega vm.

Keevitamine : Liigitus ja põhimõisted keevitamise tehnoloogiast ning seadmetest: käsikaarkeevituse toiteallikad ja seadmed ( trafod , alaldid, generaatorid , inverterid); kaarkeevitus kaitsegaasides; elekterkontaktkeevitus; gaaskeevitamine. Pasmakeevitus. Plasti keevitamine (muhvkeevitus ja põkk- keevitus ) selle seadmed ja tehnoloogia .
Keevituskomplekti koosseis ja kasutatavus ehitusel; elekterkontaktkeevituse põhimõt.
Keevitamiseks nimetatakse tehnoloogilist protsessi, mis seisneb tervikliite saamiseks ühendatavate detailide vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise, plastse deformeerimise või üheaegselt mõlema mooduse abil. Ehitusel kasutatakse elektrikaar -, gaas -, termiit -, räbukeevitus. Elektrikaarkeevitus , mille puhul kasutatakse kaarleegi soojusenergiat. Elekterkaarkeevitus on väga levinud.
Vooluallikad keevitamisel ( trafo , alaldi, inverter , mootor + generaator ).
Trafo – eelised: kasutamise ehitus ja lihtsus. Puudused: kasutuskõlbmatus alalisvooluga keevitusel , halb reguleeritavus, suur reaktiivvõimsus ja toitevõrgu ebasümmeetriline koormamine . Alaldi – alalisvoolu elektrikeevitusagregaat. Tavaliselt paiknevad elektrimootori rootor ja generaatori ankur ühisel võllil; eraldi võllide korral ühendatakse need siduriga. Inverter – kõrge töökindlus, väikeseid energiakadusid ja suuri võimsuslülitusi igas üksikus seadmes . Alalis/vahelduvvooluinverter on seade, mis muudab vahelduvvooluks. Keevituse vooluallikate valik: kasutatavaid keevitusviise ja nõudeid keeviste kvaliteedile, keevitavaid materjale, keevitatava materjali paksust, keevituskaablite pikkust, teisaldatavust ja selle vajadust, tootmismahtu ja kasutamise intensiivsust.
Gaaskeevitamise olemus, kasutatava komplekti koosseis ja selle lühikirjeldus.
Selle puhul metall kuumutatakse keevituskohas vedela olekuni hapnikus põletatava põlevgaasi leegiga . Seda kasutatakse õhukeste metall-lehtede ja värvilisest metallist toodete keevitamisel, samuti remonttöödel. Soojusallikaks on keevituspõleti leek, mis tekib põlevgaasi ning tehniliselt puhta hapniku segu põlemisel. Kasutatakse keevitustraati, kuid on võimalik keevitada ka ilma selleta. Eelised: võimalik keevitada peaaegu kõiki tehnikas kasutatavaid metalle , mõned metallid keevituvad gaaskeevituse abil isegi paremini kui kaarkeevitusega. Puudused: suur kuumutuspiirkond, tootlikkuse vähenemine keevitatava metalli paksuse suurenemisel. Komplekti kuuluvad: hapniku ja põlevgaasi balloonid koos sulgemisventiilide ja reduktoritega, gaasivoolikud, põleti koos suudmikuga.

Välistorustiku ehitus kaevikuta (suruõhuga töötavad mutid , rammid; suundpuurimine, mikrotunneli meetod).
Iseloomustage … seadme kasutatavust , ehitust ja joonestage skeemid.
Suruõhuga töötavad mutid, rammid – seade kujutab endast lööktoimega iseliikuvat masinat ja sobivad töötamiseks I … III kategooria pinnases läbivate või kinniste horisontaalsete, vertikaalsete või kaldega tihendatud ja sileda seinaga õõnte rajamiseks samuti sellesse terastoru sissesurumiseks. Õõnsusesse paigaldatakse kas torustikud või kaablid. Põhiparameetrid on korpuse välisdiameeter või pinnasesse surutava toru maksimaalne läbimõõt. Muud parameetrid varieeruvad laias vahemikus. Grandomat – muti tüüpi läbindusseade, mis lastakse maa alla madalast kaevesüvendist ning liigub edasi seadme otsakus töötava pneumaatilise peitli abil. Läbindusseade veab endaga kaasa töökanali laiendajat ning sellega ühendatud paigaldatavat toru sedamöda, kuidas pinnases edasi liigub. Suundpuurimine – enamasti kaheetapiline protsess. Esimeses etapis on pilootpuurimine, puurpea ja puurvarraste abil lähtepunktist kuni lõpp-punktini, mööda projekteeritud torustiku keskjoont. Teises etapis suurendatakse esmast ava soovitud diameetrini selleks, et oleks võimalik paigutada sinna nõutava läbimõõduga toru. Mikrotunnel – tööpõhimõte: 3 m pikkuses kestas on hüdromootoriga ringiaetav frees , mis purustab pinnase ja selles leiduvad kivid, segab massi tema taga olevas tühemikus veega pulbiks ja see pumbatakse töötsoonist välja konteineritesse, kus toimub vee eemaldamine pinnasest. Kasutatud vesi pumbatakse tagasi puuripea juurde. Samaaegselt puurimisega surutakse kuni 70 tonnise jõuga puuri kesta pinnases edasi. Jõudlus keskmiselt 1 m tunnis, soodsates tingimustes ka 3 m tunnis. Pärast vastava torupikkuse edasiliikumist ühendatakse šahtis õli, vee ja pulbitorustikud lahti lastakse kraanaga uus toru šahti, ühendatakse kõik torud ning töötsükkel jätkub

Hoone sisetorustiku ehitus (vasktorude tükeldamine, painutamine , ühenduste tegemine ja jootmine ; plasttorude presstööriistad). Terastorude keermestamise painutamine.
Iseloomustage .. seadme kasutatavust, ehitust ja joonestage skeemid.
Painutamine - Ühe käega kasutatav torupainutaja pehmest vasest , alumiiniumist, kaetud vasest ja täppisterasest torude painutamiseks 90°.  Sobib väikese läbimõõduga torudele  Sobib kasutamiseks külmutustehnikas, kliimaseadmetes, õlivarustuses, autotööstuses, hüdro- ja pneumoseadmetes.  Etteanne mehaanilise põrkmehhanismi abil, mis tagab kiire ja täpse painutamise .  Bajonettfiksaatoriga hammaslatt.  Painutusseadiste kiire vahetamine. Kompaktne kaasaskantav elektriline torupainutaja, 12 – 28 mm torudele. Universaalselt kasutatav santehniliste torude ja küttetorude paigaldamisel, külmutus- ja kliimaseadmete valdkonnas. Vasest, alumiiniumist, täppisterasest ja liitekohtadeta roostevabast terasest torude täpseks käsitsi külmpainutamiseks 180°. Käsitsi kasutatav ja elektrilinehüdrauliline torupainutaja – 2” torudele. Tüüp E käsitsi kasutatava hüdropumbaga Tüüp ME elektrohüdraulilise pumbaga. Tugev konstruktsioon _ Võib kasutada nii töökojas kui ehitusplatsil _ Suletud, hooldusvaba hüdrosüsteem kolvi automaatse tagasiliikumisega _ Vajab minimaalselt teenindamist ja hooldust Ühenduste tegemine ja jootmine - Jootmiseks kuumutatakse detail kas:  jootekolviga,  põleti leegiga  elektrivoolu läbijuhtimise teel (joonis ).ROTHERM 2000 on elektriline pehmejootmisseade mis toimib ilma leegita. On kompaktne, pikaajalise ja kõrge kuumutusvõimsusega. Sobib ehitustele kus on tulekahju oht. Võimsus 2000 W, varustatud ülekoormuskaitsega. Tööraadius 4 m. Joodetav koht pigistatakse süsielektroodide vahele ning hoitakse kuni liidetava detaili vahele pandud jootepasta võtab tina värvuse. Seejärel lisatakse tina, mis ise valgub kapillaarjõudude toimel ümber toru. Plasttorude pressitööriistad - Elektrohüdrauliline pressimisseade 230 V / 50-60 Hz. Pärast nõuetekohase pressimistsükli lõpetamist läheb juhitava liikumisega tsükli kolb automaatselt lähteasendisse tagasi. Ühtlaste, garanteeritud kvaliteediga liidete tegemiseks, mis vastavad juhtivate seadmetootjate nõuetele. Töökaabli pikkus ca 5 m Sujuvalt töötav lülitussüsteem DUO. Iga tööasendi korral lihtsasti ligipääsetav lüliti.

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 162 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

162 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

miia Õppematerjali autor

vastused kordamisküsimustele

ehitusmasinad jõuseadmed mootorid käiguosad tõstukid kopad ekskavaatorid kraanad juhtimissüsteem mullatööde masinad laadurid kaevurid

Sarnased õppematerjalid

doc

Eksami konspekt

1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20

Ehitusmasinad

docx

Ehitusmasinate eksami kordamine

1. Kirjeldage pöördkopaga eskavaatori konstruktsiooni ja erinevate tööde jaoks tunnusparameetreid(põhilised elemendid) TROSSJUHTIMISEGA- nool, kopavars, esitugi, trosside süsteem. Mõnedel unifitseeritud töövarustus, et otsekoppa saaks seada pöördkopaks. Esitugi vajalik selleks, et suurendada noole ja tõstetrossi vahelist nurka. Koppa juhitakse tõste- ja tõmbetrossidega. Kopp on varrele kinnitatud kas jäigalt või liigendiliselt. HÜDRAULILINE ESKAVAATOR- ühest või mitmest elemendist koosnev jäik nool, kopavars ja kopp. Kõiki neid on võimalik liigutada teineteise suhtes hüdrosilindritega. TÖÖPARAMEETRID: maksimaalne keveraadius, maksimaalne kaevesügavus, tühjendusraadius ja kõrgus. Kraavide kaevamisel kasutatakse profiilkoppasid. Drenaazi ehitamisel kitsaid koppasid, mis võivad olla sundtühjendamisega. 2. Vaivundamendi rajamisel kasutatavate rammivasarate tüübid ja ehitus (loetelu, kirjeldus, põhimõttelised toimimise skeemid) 

Ehitus

doc

Ehitusmasinad

AJAM Mehhanismide käitavate seadmete kogum. Jõuallikas- ülekandeseadmed- juhtimisaparatuur. JÕUALLIKAS Autonoomne sisepõlemismootor või juurdetoodud en. kasutavad elektri-hüdro-pneumomootorid SISEPÕLEMISMOOTOR 4-taktiline e. otto,: 1. Sisselasketakt2. Survetakt3. Töötakt4. Väljalasketakt(suurem kasutegur,võimsam,vaiksem, keskkonnasõbralikum) Kahtaktiline: sisse väljatakt ja töötakt Põlemisest saadud energia muudetakse meh. Energiaks. Ajamid taluvad suuri ülekoormusi, koheselt valmis, väikesed mõõtmed. HÜDROAJAMID Seade mehan. Ja masinate käitamiseks vedeliku vahendusel. Hüdroajam koosneb pumpa käitavast mootorist, pumbast, hüdroülekandest ning juhtimisseadmest, hüdrosilindrist või hüdromootorist. Eelised: Lihtsa saavutada pöörlevat liikumist; võib saada suuri jõumomente väikeste ja kergete komp abil;jõumom ja liikumiskiiruse reguleeritavus lihtne, ülekoormusi saab vältida, ajamit on lihtne elektriliselt juhtida, ühtlane ja täpne liikumine, võim

Ehitusmasinad

docx

Ehitusmasinate eksamikonspekt

1-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu I etappi? Masinate prototüüpide kasutusele võtmine, mis lihtsustas töö tegemist. Üldiselt kasutati inimtööjõu kõrvalt ka tööjõuks koduloomi. 2-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu I etapi? Aurumasina leiutamine ning kasutusele võtmine, mis muudab rõhu all potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. 3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi? Aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine, raudteetranspordi areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale tekib roomikkäiguosa. 4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? Caterpillar, mille asutajateks olid Holt ja Best. Nad olid esimesed, kes varustasid oma aurutraktorid roomikkäiguosaga ning panid aluse ühele suurimale metsa- ja mullatööde firmale.

Ehitus

doc

Ehitusmasinad

Kordamisküsimuste vastused aines EHITUSMASINAD 1-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu I etappi? raskemaid ehituslikke töid kergendavad mehhanismid masinate prototüübid, mida käitatakse inim- või koduloomade jõuga. 2-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu I etapi? Esimese etapi lõpp määratletakse aurumasina leiutamise ja kasutuselevõtmisega XIX sajandil, mis kutsus ellu mitmed aurujõul töötavad ehitusmasinad 3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi? aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine, raudteetranspordi tormiline areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale ilmub roomikkäiguosa jne. 4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? 1893. a - samad mehed varustavad oma aurutraktorid roomikkäiguosaga; esimene roomikkäiguosal veduk-masin aga loodi juba 1869. a Iowas ja kandis nime "Minnies Stream Crawler".

Ehitusmasinad

doc

Vastused piletitele 172 - 320

1); - III klass U 42 V normaalsagedusega vahelduvvool (50 Hz); või U > 42 V kõrgsagedusega vahelduvvool (200 Hz), mida toidetakse läbi sagedusmuundurite; 304-Nimetage käsimasinais kasutatavate pneumomootorite tüübid? -rootormootorid (vt tv lk 44 joon 3.1); -turbiinmootorid (vt tv lk 44 joon 3.2); -kolbmootorid 306-Millistest allikatest toidetakse hüdraulilisi käsimasinaid? - teiste ehitusmasinate hüdrosüsteemidest; - individuaalsetest kergesti teisaldatavatest SPM-iga käitatavatest pumbajaamadest. 307-Nimetage hüdrauliliste käsimasinate peamised puudused. Nende puudusteks elektriliste ja pneumaatiliste masinatega võrreldes on: - kõrgem maksumus tänu koostisosade valmistamise täpsusele ja tugevusele; - kõrge keskkonnaohtlikkuse tase . 308-Millise jõuallikaga on varustatud motoriseeritud käsimasinad?

Ehitusmasinad

doc

Ehitusmasinate II kontrolltöö konspekt ridade kaupa

lõikamine,Painutamine,,Armatuurvõrkude keevitamine,Armatuurvarraste keevitamine 294-Nimetage käsimasinate tüübid kasutatava energia liigi järgi. Elektrilised,Pneumaatilised,Hüdraulilised,Motoriseeritud,Püssirohu toimelised 300-Millise märgiga on tähistatud topeltisolatsiooniga käsimasinad? Suurema ruudu sees väiksem ruut 306-Millistest allikatest toidetakse hüdraulilisi käsimasinaid? Teiste ehitusmasinate hüdrosüsteemidest,Individuaalsetest kergesti teisaldavatest SPM-iga käitatavatest pubajaamadest 312-Milliste tööorganitega on varustatud värske krohvi hõõrutid? Vastassuunas pöörlevate ketastega,Labadega varustatud pöörleva tiivikuga(Mõlemad tüüpi hõõrutid on varustatid krhvisegu niisutussüsteemiga) 318-Nimetage üldistatud tehnohoolduste liigid. Igavahetuseline,Sesoonne,Perioodiline IV rida 175-Mis moodustab pinnaste tahke faasi

Ehitusmasinad

pdf

Mullatööde masinad

6. MULLATÖÖDE MASINAD. Kordamisküsimused. 1. Mullatööde masinate otstarve ja mullakihi eraldamise meetodid. Mullatööde masinate peamine otstarve seisneb vastava paksusega pinnasekihi eraldamises looduslikust ladestusest selle kobestamise, lahtilõikamise või lõhkumise teel ning eraldatud pinnasemassi ümberpaigutamises ruumis. Pinnase kihi massiivist eraldamiseks kasutatavad traditsioonilised meetodid on: a) mehhaaniline meetod e. lõikamine, mida üldistatult nim kaevamiseks b) hüdromehaaniline töötlemine c) lõhkamine d) kombineeritud meetodid. 2. Mullatööde masinate liigitus otstarbe järgi. Ehituslikke mullatöid teostatakse kindlas, praktikas väljakujunenud tehnoloogilises järjekorras, millest lähtuvalt jaotatakse ka mullatööde masinad tehnoloogiliste tunnuste ja otstarbe järgi järgmistesse gruppidesse: a) ettevalmistustööde masinad b) kaevamis-transportmasinad c) kaevamismasinad e ekskavaatorid d) tihendusmasinad e) hüdromehhaniseerimis-vahendid f) tranše

Ehitusmasinad

Rohkem sarnaseid