Kust ta peagi uuesti välja surutakse 11 Kuidas ennustatakse vulkaanipurskeid?

Vastus leiad õppematerjalist: Maa kui süsteem (Geograafia 2. kursus)

Miks just need P-lained sest nende levimiskiirus maakoores on kiireim 15 Millistes piirkondades esineb tugevaid maavärinaid?

Vastus leiad õppematerjalist: Maa kui süsteem (Geograafia 2. kursus)

Maa kui süsteem (Geograafia 2. kursus) (0)

Keskkool - Geograafia - Geograafia

4 HEA

Esitatud küsimused

Kuidas erinevad Eesti ja Skandinaavia kivimikihid?
Mis on laamad ja miks nad liiguvad?
Kust ta peagi uuesti välja surutakse 11 Kuidas ennustatakse vulkaanipurskeid?
Miks tekivad maavärinad?
Millised lained jõuavad esimesena seismogrammini?
Miks just need P-lained sest nende levimiskiirus maakoores on kiireim 15 Millistes piirkondades esineb tugevaid maavärinaid?
Kuidas tekivad tsunamid?
Mis gaasidest koosneb atmosfäär?
Kust need gaasid tulevad?
Kuidas sõltub õhus oleva veeauru hulk temperatuurist?
Mida kõrgem on temperatuur seda rohkem vett aurub aluspinnalt 3 Kuidas muutub temperatuur atmosfääris kõrguse kasvades?
Mis neelab UV-kiirgust stratopaus maapinnast helkivad ööpilved mesopaus suur energia virmalised ja kosmoselaevad 5 Mis on osooniaugud?
Kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika Euroopa ning Põhja - Ameerika kohal 6 Mis ühendid lagundavad osooni?
Mis on albeedo Nimeta väikese ja suure albeedoga aluspindasid Millised aluspinnad soojenevad kiiremini?
Millised jõud ja kuidas mõjutavad õhumasside liikumist Maal?
Miks kujuneb ekvaatorilähedastel aladel püsiv madalrõhuala?
Mis on mussoonid?
Mis õhumassid kujundavad Eesti ilmastikku?
Mille poolest erinevad troopilised tsüklonid parasvöötme tsüklonitest?
Mis on kasvuhooneefekt?
Kuidas on inimene seda mõjutanud?
Mis tegurid ja kuidas mõjutavad aurumist?
Mis tegurid ja kuidas mõjutavad infiltratsiooni?
Millest sõltub jõgede äravool?
Mis tegurid mõjutavad rannikul toimuvaid protsesse?
Kuidas tekivad maasääred?
Miks on liustikud meile tähtsad?
Millistes tingimustes tekivad liustikud?
Kuidas erineb mägiliustiku ja mandriliustiku liikumine - mõlemad liiguvad aga mis tegurite mõjul?
Kuidas tekivad ookeanis triivivad jäämäed?
Kuidas on mandrijää kujundanud Eesti pinnamoodi?
Millest koosneb muld?
Mis tegurid soodustavad füüsikalist murenemist?
Millises kliimas on see eriti intensiivne?
Mis tegurid soodustavad keemilist murenemist?
Mis on ja kuidas tekib huumus?

GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED

MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG

Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil.

Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses
Mehaaniline energia- gravitatsioonijõud, vee liikumine maal. Maa pöörlemisel tekkiv Corolisi jõud, mõjutab õhu liikumist atmosfääris ja hoovustega seotud vee liikumist ookeanides ja meredes.
Potensiaalne energia- maapinna kerkimine mandrijää sulamise tõttu.
Kineetiline energia- voolav vesi, veerev kivirahn, randa tormav murdlaine .
Soojusenergia - päikese kiirgus, veekogude vertikaalne tsirkulatsioon , õhumasside liikumine, tsüklonid.
Laineenergia - tsunamid ehk hiidlained.
Keemiline energia- põlemine , orgaanilise aine ülekanne toiduahelas .

Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani.
MAA TEKE
Eelkambrium
Kambrium
Ordoviitsium
Silur
Devon
Karbon
Perm
Triias
Juura
Kriit
Paleogeen
Neogeen
Kvarternaar
TÄNAPÄEV
4. Tunne etteantud sündmustest ära igale ajastule iseloomulikud sündmused.
Maa tekkimine EELKAMBRIUM
Esimesed üherakulised organismid EELKAMBRIUM
Esimesed mitmerakulised organismid EELKAMBRIUM
Skeletiga organismid KAMBRIUM
Esimesed kalad KAMBRIUM
Trilobiidid ORDOVIITSIUM
Esimesed maismaataimed ORDOVIITSIUM
Kalade domineerimine SILUR
Esimesed maismaaloomad SILUR
Esimesed putukad DEVON
Esimesed metsad DEVON
Kahepaiksed DEVON
Suured „Söemetsad“(Hiiglaslikud metsad , mille üleujutatud aladel surnud puidust kujunesid kivisöelademed) KARBON
Esimesed roomajad KARBON
Trilobiitide väljasuremine PERM
Pangaea tekkimine PERM
Dinosauruste domineerimine TRIIAS
Esimesed imetajad TRIIAS
Esimesed linnud JUURA
Esimesed õistaimed KRIIT
Dinosauruste väljasuremine KRIIT
Imetajate domineerimine PALEOGEEN
Esimesed primaadid ehk esikloomalised PALEOGEEN
Tänapäeva imetajate ja lindude väljakujunemine NEOGEEN
Poolustel kujunes jääkate NEOGEEN
Inimese areng, ilmusid inimese vahetud eellased KVARTERNAAR
Mammutite väljasuremine KVARTERNAAR

LITOSFÄÄR

Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort.
OOKEANILINE MAAKOOR
MANDRILINE MAAKOOR

3-15 km paksune
Moodustab maailmamere põhja
Noor, enamasti alla 200mln aasta vanune
Koosneb tard - ja settekivimitest
Saab sukelduda vahevöösse
Väga tihe

20-80 km paksune
Vana, enamasti üle 1,5mld aasta vanune
Koosneb tard-, moonde- ja settekivimitest
Hõredam tihedus
Ei saa sukelduda vahevöösse
Tekib juurde sukeldus ehk subduktsioonivööndites

Iseloomusta teket ja too näiteid:

Tardkivimid - magma jahtumisel, kristalliseerumisel tekkinud kivimid. Maapinnale jõudnud magma tardumisel tekivad purskekivimid , maakoores tardunud magmast tekkinud kivimeid nimetatakse sünakivimiteks. Nt. Basalt(peeneteraline purskekivim, tüüpiline ookeanipõhjas,musta värvi); Graniit (jämekristalne süvakivim mandritel, koosneb punaka kaaliumpäevakivi, valkja naatrium- ja kaltsiumpäevakivi, halli kvartsi ning vähestest musta vilgu ehk biotiidi kristallidest).

Moondekivimid – sette-, tard- kui ka moondekivimite mineraalide ümberkristalliseerumisel ehk moondumiusel tekkinud uued kivimid. Eristatakse kolme moondetüüpi: regionaalmoone(litosfäärilaamade kokkupõrkepiirkondades), kontaktmoone(maakoores tardunud magmamasside ümbruses kuumenenud kivimid), purustusmoone(murranguvööndites kivimite rebestumisel kõrge rõhu toimel). Nt. Gneiss (regionaalmoondel tekkinud, vöödiline); Marmor (tekib karbonaatkivimite moondel, värvus varieerub valgest mustani, ilus voolujooneline tekstuur ).

Settekivimid – tekkinud kuhjunud murenemis -keemilise settimise või organismide elutegevuse saadustest ehk setetest . Enamasti kihilised , neis leidub loomade ja taimede fossiile ehk kivistisi . Nt. Kivisüsi (tekkinud maismaal taimse materjali mattumisel, mittetäielikul lagunemisel ja kivistumisel, musta värvi); Põlevkivi (pruun kivim kus torkavad silma valged lubiskeletid); Liivakivi (Eestis leiduvad liivakivid on pudedad, puhtast kvartsist koosnev liivakivi on tavaliselt valge)

Kirjelda kivimiringet
Liikumapanev jõud on laamtetoonika.

Eesti geoloogiline ehitus joonise põhjal – mis kivimikihid, mis ajastul tekkinud
Aluskord : Kristallilised kivimid (graniit, gneiss jt), kujunes Proterosoikumis
Pealiskord: Settekivimid (lubjakivid, liivakivid jt). kujunes Paleosoikumis
Pinnakate: Peamiselt kobedad kõvastumata setted (kruusad, liivad, savid )
kujunes Kainosoikumis Kvaternaari ajastul

Kuidas erinevad Eesti ja Skandinaavia kivimikihid?
Eestis ei paljandu aluskorra kivimid kusagil, küll aga Soomes. Eesti geoloogiline ehitus hõlmab mitmeid erinevatel ajastutel tekkinud kivimikihte, Skandinaavias pole neid nii palju.

Tunda Eestile tüüpilisi kivimeid (neid, mida tunnis vaatasime, esitlus Teras)
Tardkivimid: Graniit, gabro ehk must graniit
Moondekivimid: gneiss, amfiboliit
Settekivimid: kukersiit , fosforiit , graptoliitargilliit , sinisavi, liivakivi, lubjakivi , purdlubjakivi , karplubjakivi, dolokivi

Mis on laamad ja miks nad liiguvad?
Laamad on litosfääri jaotavad mitmesuguse suurusega plaadid , mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Laamad liiguvad, sest nende suurus, tihedus ja raskus on erinev, seega Maa gravitatsiooni jõul liiguvad suurema tihedusega ainemassid planeedi sisemuse poole. Samuti põhjustavad liikumist konvektsioonivoolud ehk kivimite pidev ringlus (sulamine, jahtumine ).

Laamade kokkupuute võimalused, nende liikumissuunad, kaasnevad nähtused ja näited.

Ookeanilaamade lahknemine ehk spreeding . Kahe ookeanilaama vahel on tõusvad magmavoolud, mis tekitavad mäeaheliku. Pidevalt jahtuv ja seejärel tardunud magma kasvatab ahelikku, samal ajal triivivad ookeanilaamad teineteisest eemale, mille tulemusel maakoor rebeneb . Kaasnevad nähtused on veealused mäeahelikud , maavärinad . Nt. Keskahelik Atlandi ookeanis.
Laamade sukeldumine ehk subduktsioon. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel sukeldub raskem ja tihedam (ookeani) laam vahevöösse ja tekitab seetõttu süviku. Süviku mandripoolsele servale tekib saarkaar ehk vulkaaniliste saarte rida. Nii tekivad ja ääremered. Mida raskem ja tihedam on laam seda sügavamale ta tungib seega seda väiksemad on kerkivad mäed. Kui laam sukeldub sügavale tekib saarkaar, kui sukeldub vastu mandri serva tekib vulkaaniline kurdmäestik . Nt. Jaapani saared, Kuriili saared.
Mandriliste laamade põrkumine. Üksteise poole liikuvad mandrilised laamad ei sukeldu, vaid maakoor kahekordistub ning tekivad suured mäestikud , mis pidevalt kasvavad. Nendes mägedes on ka palju vulkaanilist tegevust ja esineb maavärinaid. Nt. Himaalaja kurdmäestik.
Mandriliste laamade lahknemine. Tõusvad magmavoolud sulatavad maakoort ning tekitavad venituspingeid, mille tulemusel tekib kolmeharuline rebend ehk kontinentaalne rift . Piki murranguid tõuseb kuuma täpi allikast pärit magma, mis voolab edasi maapinnale. Esinevad magmavoolud ja maavärinad. Nt. Yellowstone rahvuspark USAs

Kirjelda vulkaanide eri tüüpe ja too näiteid: Vulkaanid purskavad samasugust laavat, nagu see millest nad tekkinud on! Vulkaanid tekivad laamade äärealadele. V.a kuumad täpid (suvalises kohas paiknevad vulkaanid).

kihtvulkaanid, ehk stratovulkaanid tekivad mandritel ja laamade sukeldumisvööndites. Vulkaan on tekkinud räni- ja gaasiderikkast halvasti voolavast magmast. Vulkaan on küllaltki terav ja ehitus on vahelduv tardunud laava ja tuha kihtidest. Sageli murrab tugeva purske korral magma end maapinnale ka kesklõõrist hargnevate lõhede kaudu, moodustades vulkaani nõlvale parasiitseid šlakikoonuseid.

kilpvulkaanid , tekivad enamasti räni- ja gaasidevaesest väikese vikoossusega aluselisest ehk basaltsest magmast. Magma on hästi voolav ja moodustab lameda vulkaanikoonuse. Vulkaani ehitus on vahelduv tardunud laava kihtidest.

lõhevulkaanid tekivad ookanilaamade lahknemisel ookeanide põhjast. Magma on jõudnud maapinnale maakoore rebenemisel tekkinud ulatuslike lõhede kaudu.

Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused, kuidas tekivad ja mida endast kujutavad:
a. lõõmpilved, kuumadest gaasidest ja tefrast koosnevad vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuvad tulikuumad pilved . Üks ohtlikemaid vulkaanidega seotud nähtusi. Lõõmpilve temperatuur võib ulatuda kuni 1000 °C ning kiirus mitmesaja kilomeetrini tunnis. Lõõmpilved tekivad tavaliselt subduktsioonivööndiga seotud ränirikaste purskeproduktidega vulkaanidel.

mudavoolud e lahaarid, koosnevad peamiselt veest ja püroklastilisest materjalist ning liiguvad mööda vulkaani nõlvu laskuvaid jõeorge. Lahaaride tekkele aitab kaasa see, kui vulkaanide tipud on kaetud lume ja jääga, mis purske korral kiiresti sulades mudavooluks muutub.

fumaroolid , vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas. Paiknevad sageli vulkaanide jalamil, olles nn fumaroolse staadiumi ehk hääbuva vulkanismi ilminguks. Fumaroolid esinevad sageli rühmadena, moodustades fumaroolivälja. Fumaroolides tekivad gaasid siis, kui maa all suure rõhu all ülekuumenenud vesi jõuab maapinnale, kus tema rõhk langeb atmosfäärirõhu tasemele . Selle tulemesena muutub vesi otsekohe auruks. Fumarool võib avaneda veekogu põhja ja seda võidakse nimetada kuumaveeallikaks.

Geisrid , kuuma vee ja auru allikas, millel on perioodiline pursketsükkel. Geisri tekkimiseks on vaja vastavat maa-alust süsteemi ( lõhed , reservuaarid jne), geotermaalala, mis soojendab vett ja tekitab sellega rõhku, ning veeallikat. Nende kolme tingimuse kooseksisteerimine on haruldane, seega on ka geisrid harvaesinev nähtus. Purske kutsub esile maa-alusesse reservuaari kogunev veeaur, mis, ületades kriitilise rõhu, surub tema kohal oleva vee maapinnale. Enamik veest voolab tagasi maa alla, kust ta peagi uuesti välja surutakse.

Kuidas ennustatakse vulkaanipurskeid?
Vulkaani nõlvadele paigutatakse mõõteriistad seismomeetrid ja kallakumõõtjad.
Enne purset mägi paisub .

Miks tekivad maavärinad?
Maavärinad tekivad maakoores või vahevöös aeglaselt tekkinud sisepingete järsul vabanemisel, mis tekivad laamade vastastikmõju tulemusena, piki maakoore murranguid.

Seismiliste lainete eri tüübid – kuidas üksteisest erinevad:

P-lained, ehk pikilained - muudavad kivimikeha tihedust(ruumala); levivad liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena. Kõrge sagedus,lühike lainepikkus , levivad nii tahkises kui vedelikus , maapind võngub edasi-tagasi, tekitavad väikesi muutusi maapinnas, maakoores liiguvad kuni 13km/s.

S-lained, ehk ristlained - muudavad kivimikeha kuju; kivimiosakeste võnkuv liikumine toimub lainetega risti. Kõrge sagedus, lühike lainepikkus, aeglasemad kui pikilained, ei levi vedelikes , maakoores liiguvad kuni 7,3km/s, liihuvad ka kõrvale.

pinnalained liiguvadmaavärina epitsentrist eemale piki maapinda. Kõige aeglasemad, levivad maapinnal, nagu lained vees, põhjustavad kõige rohkem kahjustusi.

Millised lained jõuavad esimesena seismogrammini? Miks just need?
P-lained, sest nende levimiskiirus maakoores on kiireim .

Millistes piirkondades esineb tugevaid maavärinaid? Too näiteid ajaloo suurimatest maavärinatest.
Laamade äärealadel, vulkaanilistel aladel. Nt. Filipiinidel 2012.aasta veebruaris(6,9 magnituudi ), maalihked, suured purustused, inimohvrid ja maavärinale järgnes kahe päeva jooksul üle tuhande järeltõuke. Taiwani saar 1999.aasta september(7,6 magnituudi) nõudis tuhandeid inimelusid. Peetakse ajaloo laastavaimaks maavärinaks.

Hinnata maavärina purustusjõudu tema tugevuse järgi magnituudides
2,0 magnituudi ja vähem... väga nõrk maapinna kõikumine, mida inimesed tavaliselt tähele ei pane.
3,0 magnituudi... vähesed inimesed tunnevad kõikumist , rippuvad esemed võnguvad nõrgalt.
4,0 magnituudi... kõikumist tunneb enamik inimesi, aknaklaasid ja lauanõud klirisevad, hoonetel kahjustusi ei ole.
5,0 magnituudi... rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma, hoonete seintesse tekivad praod.
6,0 magnituudi... hoonete seintesse tekivad laiad lõhed, korstnad ja mälestussambad varisevad.
7,0 magnituudi... enamik hooneid variseb , maapinda tekivad kuni meetripikkused lõhed, raudteerööpad kõverduvad.
8,0 magnituudi... täielik purustus , murrangute, varingute ja maalihete tõttu muutub maapind täielikult.

Kuidas tekivad tsunamid? Too näiteid suuri purustusi kaasa toonud tsunamidest
Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine . Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Laine kiirus sõltub otseselt vee sügavusest. Avamerel võib tsunami kiirus olla isegi 700 km/h, kuid ta on ohutu, sest laine on üsna madal. Madalasse vette jõudes aga laine aeglustub ning avamerelt kiirelt järele tulevate veevoolude mõjul muutub üha kõrgemaks. Ranniku ääres madalas vees surutakse veemassid kokku ja lained võivad kerkida mitmekümne meetri kõrguseks. Nt.26.detsembril 2004.aastal India ookeanis aset leidnud maavärinast sai alguse India ookeani äärealade täielik purustus, mis levis isegi Somaalia rannikualadeni. Laine kiirus oli kuni 800km/h.
MÕISTED:
MINERAAL - kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
KIVIM - looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum.
MAAK - mineraalne maavara , mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas.
LITOSFÄÄR - Maa väline tahke kivimkest.
VAHEVÖÖ - kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma.
SISETUUM - Maa tuuma keskosa, tuuma kõige kuumem osa.
VÄLISTUUM - tahke sisetuuma ja vahevöö vahel, Maa tuuma välimine osa.
OOKEANI KESKAHELIK - vulkaaniline mäeahelik, mis läbib Atlandi ja India ookeani ning Vaikse ookeani lõunaosa .
SÜVIK - piklik sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas.
KURDMÄESTIK - mäestik, mis on tekkinud kurrutuse käigus.
VULKAANILINE SAAR - saar, mis on tekkinud veealuste vulkaanide purske tulemusena ja kerkinud üle merepinna .
KUUM TÄPP - laamasisene vulkaaniline piirkond.
KONTINENTAALNE RIFT - rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel.
MAGMA - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.
LAAVA - vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.
KIHTVULKAAN - suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.
KILPVULKAAN - lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest.
AKTIIVNE VULKAAN – ehk tegevvulkaan , pidevalt või mõne(kümne) aastase vaheajaga tegutsev.
UINUNUD VULKAAN – vulkaani tegevust pole kunagi kirjeldatud, kuid aktiveerumist peetakse tulevikus tõenäoliseks.
KUSTUNUD VULKAAN – vulkaan, mis arvatakse et enam ei tegutse.
MURRANG - geoloogiline rike , mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes.
MAAVÄRINA KOLLE - maapõues, kust algab kivimite rebestumine , ehk maavärina murrang.
MAAVÄRINA EPITSENTER - punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal.
SEISMILISED LAINED - igas suunas eemale leviv deformatsioonienergia kandja, mis tekib energia kiirel vabanemisel.
TSUNAMI -maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine.

ATMOSFÄÄR

Mis gaasidest koosneb atmosfäär? Kust need gaasid tulevad?

Lämmastik(78%)- tekib orgaanilise aine lagunemisel.
Hapnik(20%)- tekib taimede fotosünteesil.
Süsihappegaas (0,03%)- tekib hingamisel, põlemisel, vulkaanipursete tagajärjel, lagunemisel.
Veeaur(0,5-4%)- tekib aurumisel aluspinnalt , transpiratsioonil taimedelt, eraldub vulkaanipursetel ja kuumaveeallikatest, fossiilsete kütuste põletamisel, hingamisel.

Kuidas sõltub õhus oleva veeauru hulk temperatuurist?
Mida kõrgem on temperatuur seda rohkem vett aurub aluspinnalt.

Kuidas muutub temperatuur atmosfääris kõrguse kasvades?
Troposfääris langeb, startosfääris tõuseb, mesosfääris langeb kiiresti, termosfääris tõuseb.

Iseloomusta lühidalt atmosfääri eri kihte –

troposfääri, moodustab u. 80% õhu massist, temp. langeb 6 kraadi võrra km kohta, sellel kõrgusel lendavad lennukid, 13km kõrgusel on tropopaus .

Stratosfääri, temperatuur tõuseb, maapinnast 13-15km kuni 50km kõrgusel, seal asub osoonikiht, mis neelab UV-kiirgust, stratopaus

mesosfääri, temperatuur langeb kiiresti, u. 50km kuni 85km kõrgusel maapinnast, helkivad ööpilved, mesopaus

termosfääri temperatuur tõuseb, õhumolekule väga vähe, aga olemasolevatel on suur energia, virmalised ja kosmoselaevad

Mis on osooniaugud ?
Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud .
Tavaliselt mõeldakse osooniaugu all Antarktika kohal püsivalt paiknevat hõredamat osoonikihi osa, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika , Euroopa ning Põhja-Ameerika kohal.

Mis ühendid lagundavad osooni?
Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator , mis lõhustab kolmest hapniku aatomist koosneva osooni molekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks.

Mis on albeedo ? Nimeta väikese ja suure albeedoga aluspindasid. Millised aluspinnad soojenevad kiiremini?
Albeedo on pinna peegeldumisnäitaja. Väikese albeedoga aluspind: tumedad , krobelised pinnad näiteks veekogud, mullapind. Suure albeedoga alad:heledad, siledad aluspinnad näiteks liustikud . Tumedad aluspinnad soojenevad kiiremini, sest soojus neeldub.

Iseloomustage päikesekiirguse jaotumist eri laiustel eri aastaaegadel
0˚- kiirgushulk püsivalt kõrge.
30˚- kiirgushulk kasvab kevadel, suvel poole võrra.
60˚- kiirgushulk tõuseb järsult alates kevadest.
90˚- kõige järsemkiirguse muutus suvel.
Mida suurem on laiuskraad seda hiljem tuleb päikesekiirguse suur tõus, muutus.

Selgita Maa kiirgusbilansi olemist
Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus. Palavvöötmes on positiivne, külmvöötmes negatiivne.

Iseloomusta kiirgusbilanssi Eestis
Eesri asub 60˚ laiuskraadidel. Aastas sisenev päikesekiirgusehulk on väiksem kui aastane peegelduv ehk väljuv kiirgus.

Millised jõud ja kuidas mõjutavad õhumasside liikumist Maal?

Gradientjõud- tekib õhurõhu erinevuse tõttu erinevates piirkondades, paneb õhu liikuma kõrgrõhualalt madalrõhuala poole.
Coriolisi jõud- Maa pöörlemisel tekkiv inertsjõud , kallutab põhjapoolkeral tuuli paremale, lõunapoolkeral vasakule. Ekvaatoril see jõud ei mõju.
Aluspinna hõõrdejõud- mõjutab tuuli maapinna lähedal, tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja suund muutub. Mida suurem on hõõrdejõud, seda enam kaldub tuul põhjapoolkeral esialgsest liikumissuunast vasakule, s.t madalama õhurõhuga ala suunas.

Iseloomusta Maakera üldist õhuringlust (koos skeemiga )
0˚- madalrõhuala ehk tõusvad õhuvoolud, õhk liigub pooluste suunas.
30˚- ekvaatorilt saabuv õhk jahtub ning hakkab laskuma, tekib kõrgrühuala.
60˚- tekib polaarfront, sest kohtuvad soojad ja külmad õhumassid , tõusvad õhuvoolud ehk valitseb madalrõhuala.
90˚- kõrgrõhuala, laskuvad õhuvoolud, vähe päikesekiirgust, valitsevad idatuuled.

Miks kujuneb ekvaatorilähedastel aladel püsiv madalrõhuala?
Kõrgel temperatuuril on palju aurumist, seega tekivad tõusvad õhuvoolud mille tulemusel on seal pidevalt madalrõhuala.

Mis on mussoonid ? Selgita kõrg- ja madalrõhkkondade teket suvel ja talvel Indias.
Mussoon on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Suvel on Indias maismaa soojem kui ookean seega tekivad seal tõusvad õhuvoolud, mis moodustavad püsiva madalrõhuala. Toimub pidev õhuvool merelt maale, mis toob endaga kaasa ookeanivee aurustumise tõttu suure niiskusesisaldusega õhu, mis põhjustab tugevaid sademeid. Talveperioodil on asi vastupidine , maa on külmem kui meri, mistõttu puhuvad tuuled merele , jättes talveperioodil mussoonkliimaga alad sademeist ilma.

Mis õhumassid kujundavad Eesti ilmastikku?
Eesti ilmastikku kujundavad parasvöötme kontinentaalne õhk mis toob suvel kaasa palava ja talvel pakaselise ilma ja parasvöötme mereline õhk, see õhumass kandub meie alale läänevooluga.

Kuidas muutub ilm

Sooja frondi üleminekul on pealetungiv soe õhk. Ilm on pilvine ja tekib madalrõhuala, tuul tugevneb, sajab lausvihma, talvisel aja tuiskab ja sajab lund, temperatuur tõuseb märgatavalt. Sajuala frondi ees.

Külma frondi üleminekul tungib peale külm õhk. Õhurõhk ja temperatuur langevad kiiresti, soojal ajal tekivad rünksajupilved, sajab paduvihma ja kohati esineb äikest, sajuala külma frondi taga. Liigub kiiremini kui soe front .

Iseloomusta tsüklonit / antitsüklonit ning nendega kaasnevat ilma
Võimsad õhukeerised.
Tsükloni keskosas on õhurõhk maapinna lähedal madalam seega liigub õhk keeriseliselt keskosa poole. Tegemist on tõusva õhuvooluga, tõustes õhk jahtub, tekivad pilved ja sademed. Kaasnevad pilvised, tuulised ja sajused ilmad. Talvel on pilvise ilmaga suhteliselt soojem, suvel aga jahedam.
Antitükloni keskosas on rõhk kõrge seega liiguvad seal õhuvoolud keskosast äärealade poole. Õhk laskub, tekib kõrgem õhurõhk, õhk soojeneb, õhuniiskus väheneb, kaasneb püsiv ja selge ilm. Suvel soojad ja päikesepaistelised ilmad, talvel selged ja külmad.

Miks kaasnevad tõusva õhuvooluga sademed, laskuva õhuvooluga aga mitte?
Tõusva õhuvooluga kaasnevad sademed, sest tõustes õhk jahtub ja veeaur kondenseerub tekitades pilveid. Kui pilvedes on veeauru liiga palju tekivad sademed.

Milline ilm valitseb Eestis kui tsükloni kese

jääb meist lõunasse maalrõhuala, pilvine ilm, sadu, idakaarte tuuled, fronte pole, temperatuur madal.

asub meie kohal sademed, pilved, talvel soe, suvel jahedam

jääb meist põhja poole alguses käib üle soe front seejärel külm front, sajune ilm

Iseloomusta ilma (tuul, sademed) vastavalt ilmakaardil kujutatule.

Mille poolest erinevad troopilised tsüklonid parasvöötme tsüklonitest?
Parasvöötme tsüklonid kujunevad välja ookeani kohal, liiguvad läänest- itta , esinevad sügisel ja talvel.
Troopilisd tsüklonid on väga ohtlikud. Nimetatakse ka taifuunideks või orkaanideks. Läbimõõt on kaks kuni kolm korda väiksem, õhurühk keskmes madalam võrreldes parasvöötme tsüklonitega. Tuul äärmiselt tugev, paduvihmad. Tekivad samuti ookeanide kohal.

Mis on kasvuhooneefekt ? Kuidas on inimene seda mõjutanud?
Kasvuhooneefekt ehk kasvuhoonenähtus on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Looduslik kasvuhooneefekt on vajalik, et säilitada Maa keskmist temperatuuri. Inimene on heitgaaside tõttu suurendanud kasvuhoonegaaside osakaalu õhus, mis tähendab et rohkem soojuskiirgust jääb maalähedasse õhukihti ning lahkub vähem.

Nimeta kliimamuutusi põhjustavaid tegureid
Kasvuhoone gaaside atmosfääri paiskamine.
Vulkaanipursked. Atmosfääri gaasilise koostise muutumine. Laamade liikumine. Meteoriidid . Astronoomiliste tegurite muutumine aja jooksul. Päikese aktiivsuse muutumine.

Nimeta kliimamuutuste võimalikke tagajärgi
Probleemid kohastumisega, liikide leviala muutused, väljasuremine, tudra ja taigametsade pindala vähenemine, kõrbete laienemine, mandrijää sulamine.
25. Iseloomusta kliimamuutuste mõju Eestile
Viimastel aastakümnetel on aasta keskmine õhutemperatuur märgatavalt tõusnud. Kliima soojenemine on toimunud ainult talve ja kevade arvelt.
26. Ülesanded töölehelt ja Terast!
POLAARJOONED – kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev .
PÖÖRIJOONED – kujutletav joon maakera pinnal, mille laiuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval).
ÕHUMASS – ulatuslik ning horisontaalselt suhteliselt homogeensete füüsikaliste omadustega osa atmosfäärist .
ÕHURÕHK – õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris.
TSÜKLON – maakera atmosfääri alumises kihis troposfääris, õhurõhu ebaühtlasest jaotusest tekkinus võimas õhumassi pööris, mille keskmes on õhurõhk kõige madalam.
ANTITSÜKLON – kõrgrõhuala ehk kõrgrõhkkond on hiiglaslik, ümbritsevast õhumassist kõrgema õhurõhuga pöörise ala.
MUSSOON – püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale.
PASSAAT – püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole.
LÄÄNETUULED -
püsivad tuuled, mis on ülekaalus parasvöötmes . Nad puhuvad põhja- ja lõunapoolkera troopika piirkondadest, kus kujuneb kõrgrõhuala, 60° laiuskraadide suunas, kus kujuneb
madalrõhuala. Coriolisi jõu mõjul muutub õhu liikumise suund itta (põhjapoolkeras paremale, lõunapoolkeras vasakule) ja tuulte suund muutub vastavalt edela- ja loodesuunaliseks.

HÜDROSFÄÄR

Iseloomusta joonise põhjal suurt ja väikest veeringet
Väikeseks veeringeks nimetatakse vee ringlemist maailmamere ja atmosfääri vahel. Suur veeringe, milles osalevad taimestik , põhjavesi ja liustikud, on vee ringlemine maailmamere, atmosfääri ja maismaa vahel. Veeringe lülid on: aurumine , sademed, jõgede äravool ja infiltratsioon.

Mis tegurid ja kuidas mõjutavad aurumist?
Aurumist mõjutab kas see toimub maailmamerest või maismaalt. Maailmamere aurub tunduvalt rohkem ja tegelikult kõige rohkem, sest see ületab pindala poolest maismaad. Aurumine sõltub ka temperatuurist(mida kõrgem seda rohkem aurub) ja õhuniiskusest, tuule kiirusest(mida kiirem seda vähem aurumist) ja maismaa puhul pinnase omadustest ja taimestikust .

Mis tegurid ja kuidas mõjutavad infiltratsiooni?
Inimtegevus(maa tallamine, happevihmad), poorsus (mida suuremad poorid seda rohkem vett saab imbuda), kivimite veejuhtivus (mida tihedam on kivim seda vähem saab vett imbuda pinnasesse).

Millest sõltub jõgede äravool?
Jõgede äravool sõltub sademete ja aurumise vahekorrast. Mida rohkem sajab seda suuremaks kujuneb äravool, kui aurub palju on sademete äravoolu hulk väiksem.

Analüüsi joonise põhjal vee temperatuuri, soolsuse ja tiheduse muutumist eri laiuskraadidel
Mida madalam on vee temperatuur seda tihedam ta on. 30˚ laiuskraadidel on vee soolsus kõige suurem sest seal on õhutemperatuur kõrge ja suur osa veest aurub. Suurematel laiuskraadidel on temperatuur madalam, aurub vähem, vesi on magedam ja tihedam.

Iseloomusta sooja / külma hoovuse mõju kliimale
Sooja hoovuse mõju kliimale: toob soojemat vett, aurub rohkem, tekivad sademed, tõusvad õhuvoolud.
Külma hoovuse mõju kliimale: toob külma vett, aurub vähem, laskuvad õhuvoolud, temperatuur langeb veelgi, õhuniiskus langeb.
Mõlemad ühtlustavad Maal temperatuuri. Muudavad vee soolsust ja hapniku, biogeensete ainete sisaldust.

Selgita tõusu ja mõõna teket
Looded ehk tõus ja mõõn on vee perioodiline liikumine, tõusmine ja langemine , Kuu, Päikese ja Maa koosjõu mõjul. Kuu on peamine maailmamere loodete tekitaja, tõusulaine on üheaegselt nii sellel Maa küljel, mis jääb Kuu poole, kui ka vastasküljel. Täiskuu ja noorkuu ajal on looded eriti tugevad. Mida väiksem ja isoleeritum on veekogu seda väiksemad on seal looded. Samuti tekitavad looded hoovusi.

Mis tegurid mõjutavad rannikul toimuvaid protsesse?
Rannikul toimuvaid protsesse mõjutab inimtegevus(asustus), globaalse soojenemise tõttu esinevad üleujutused, põllumajandus, ilmastik, tektooniline liikumine, jäätumine .

Iseloomusta kulutamist/kuhjumist

Järskrannikul ülekaalus on lainete kulutav tegevus ja kujunevad kulutusrandlad, sest veekogu muutub järsku sügavaks ja lainetusesttingitud vee liikumine põhjani ei ulatu, lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga.

Laugrannikul ülekaalus on lainete kuhjav tegevus, mille tulemusena tekivad kuhjerandlad. Lainetusest tingitud vee liikumine ulatub veekogu põhja juba kaugel rannajoonest, veeosakeste hõõrdumise tõttu vastu põhja, kaotavad lained energiat ja rannajoone lähedal on neil jõudu vaid setete liigutamiseks.

Selgita veeosakeste liikumist lainetes.
Tuule mõjul hakkavad veeosakesed liikuma mööda ringikujulist trajektoori(trajektoori ringi diameeter väheneb sügavuse suunas). Rannajoonele lähemale jõudel hõõrduvad veeosakesed vastu põhja, mistõttu lainepikkus väheneb ja lainekõrgus suureneb, see mõjutab ka veekogu põhja.

Kuidas tekivad maasääred?
Maasäär kujuneb kohtades, kus rannajoon muudab järsult suunda, ning setete pikirände tulemusel moodustub. Nö. rannapikendus.

Iseloomusta lühidalt eri rannikutüüpe ja seda, kuidas nad on tekkinud: fjord-, skäär-, laid- ja riasrannik , dalmaatsia rannik .

Fjordrannik- rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega – pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega. See rannikutüüp on iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud. Oruliustike liikudes tekkisid pikad kitsad orud ehk troogid, mille merevesi hiljem jää sulades üle ujutas.
Skäärrannik - rannikutüüp, mille puhul keerukalt liigestunud kerkival laugrannikul paiknevad skäärid – peamiselt kristalseist kivimeist koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud.
Laidrannik- rannikutüüp, mille puhul rannajoone lähedal paikneb väikeste saarekeste – laidude ahel.
Riasrannik- rannikutüüp, mille puhul rannajoonde on lõikunud väikesed lehtrikujulised lahed . Need lahed on tekkinud jõeorgude üleujutusel kohtades, kus mäeahelikud paiknevad rannajoonega risti.
Dalmaatsia rannik- rannikutüüp, mille puhul saarte rannajoon kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt.

Miks on liustikud meile tähtsad?
Liustikud on meile tähtsad, sest seal peitub 2/3 maailma mageveevarudest, kujundavad pinnamoodi . Reguleerivad maailmamere taset, kliimamuutuste indikaatorid, tänapäeval on liustikega kaetud u 10% maismaast.

Millistes tingimustes tekivad liustikud?
Peab olema palju sademeid, madal temperatuur(alla 0˚C), soojal perioodil ei tohi kogu jää/lumi ära sulada.

Kuidas erineb mägiliustiku ja mandriliustiku liikumine - mõlemad liiguvad, aga mis tegurite mõjul?
Mägiliustik libiseb mägedest mööda orgusid alla. Mandriliustik liigub paljudes eri suundades kulgevate jäävooludena.

Kuidas tekivad ookeanis triivivad jäämäed? Mis piirkonnas on neid rohkesti?
Jäämäed tekivad kui suurest liustikust murduvad lahti või eralduvad lõhede kohalt suured jääpangad. Neid on rohkesti Atlandi põhjaosa jäämägedest 90% on pärit Gröönimaad katvast jääkilbist.

Kuidas on mandrijää kujundanud Eesti pinnamoodi? Nimeta mandrijäätekkelisi pinnavorme
Mandrijääst välja sulanud moreenikiht katab Eestit peaaegu täielikult, rändrahnud. Tekitas voorestikke. Kesk-Eesti lainjas tasane maastik on tingitud mandrijää ühtlase kiirusega taganemisest. Mandrijäätekkelised pinnavormid on veel: oosid ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist. Sandur on pealt lauge liiva- ja kruusakuhjatis, liustiku servamoodustis. Sandur on enamasti lai ja kergelt lame. Söll on katlakujuline suletud lohk maapinnas. Mõhn on liustikujõesetetest koosnev positiivne pinnavorm.

Ülesanded töölehelt!
RANNIK – randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd .
RANNANÕLV – randla veealune osa.
RANNAVALL – tormi(de) poolt mererannale heidetud klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne pinnavorm.
MAASÄÄR – ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm.
MANDRILIUSTIK – ulatuslik ja paks liustik , mis tekib polaaraladel ja paikneb mere tasemel.
MÄGILIUSTIK – liustik, mis asub mäestikes ja liigub piki orge raskusjõu mõjul kõrgemalt madalamale.
ŠELF – mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud.
FIRN E SÕMERLUMI - omadustelt lume ja jää vahepealne materjal, mis esineb peamiselt liustike ülaosas .

BIOSFÄÄR

Millest koosneb muld ?
Muld koosneb õhust 25%, veest 25%, orgaanilisest( huumus , varis) osast 5% ja mineraalsest( kivid , kruus, liiv savi) osast 45%.

Mis tegurid soodustavad füüsikalist murenemist? Millises kliimas on see eriti intensiivne?
Füüsikalist murenemine ehk rabenemine on kivimite ja nende koostemineraalide mehaaniline peenenemine ilma, et keemiline koostis muutuks. Seda mõjutab: temperatuuri kõikumine, vesi, tuul ja jää. See on eriti intensiivne tudraalades, kus on suured temperatuurikõikumised aasta jooksul.

Mis tegurid soodustavad keemilist murenemist? Millises kliimas on see eriti intensiivne?
Keemiline murenemine ehk porsumine on muutused, mille käigus muutub mineraalide ja kivimite keemiline koostis. Sisuliselt on tegu tavaliste keemiliste reaktsioonidega – nt oksüdeerumine , hüdrolüüs, vees lahustumine jne. Murendmaterjali edasisel peenendumisel tekib mullal vee kinnipidamise võime. See on eeldus elusorganismide arengule mullas. Palavas niiskes kliimas.

Selgita, kuidas mõjutavad mulla kujunemist:

Kliima – sõltub murenemise kiirus ja kas see on füüsikaline või keemiline, määrab sademete hulga ja niiskuse, temeratuuri ja aurumise.

Lähtekivim – sõötub mullamineraalne koostis, happesus/ aluselisus , vee läbilaskvus, sügavus, värvus, struktuur.

Reljeef – mõjutab mullaosakeste ümberpaiknemist ning mulla vee- ja soojusrežiimi. Kalle, põhjavee tase( veesisaldus ).

Aeg – määrab mulla vanuse.

Organismid – taimkatte tüüp,loomad, mikroorganismide mõju huumuse tekkele.

Inimtegevus – tallamine, kaevandamine, ülekasutamine, asfalteerimine.

Mis on ja kuidas tekib huumus?
Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud tavaliselt pruuni või musta värvusega amorfne aine. Huumus muudab mulla viljakaks. Huumus on tekkinud pika aja jooksul mullas elavate bakterite ja seente kaasabil organismide jäänuste kõdunemisel. Huumus on seega tekkinud orgaanilistest ainetest nii lagunemise kui sünteesiprotsesside tagajärjel.

Mullaprofiil – teada erinevaid mullahorisonte ja nende järjestust.
MAAPIND
Kõduhorisont (O)
Huumushorisont(A)
Sisseuhtehorisont(B)
Lähtekivim(C)
Aluskivim (R)

KAMARDUMINE – mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumusehorisont.

LEOSTUMINE – vees lahustuvate soolade, eeskätt karbonaatide, väljauhtumine mullast.

LEETUMINE – mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks orgaanilise aine lagunemisel tekkivate ainete mõjul.

TURVASTUMINE – lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerikkas keskkonnas.

GLEISTUMINE – pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille tulemusel rauaühendid orgaanilise aine mikroobse oksüdeerumise käigus redutseeruvad.

SOOLDUMINE – mullas toimuv protsess, mis esineb palava ja kuiva kliimaga aladel. Et aurumine on nendes piirkondades intensiivne ja mulla läbiuhtumine toimub väga harva või ei toimu üldse, sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid.

FERRALISATSIOON – mulla rikastumine rauaoksiididega.

Kirjelda kliimat, sademete-aurumise vahekorda, mullaprotsesse ja elustikku järgmistes bioomides e loodusvööndites:

BIOOM- makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires.

ÖKOSÜSTEEM – isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga.

AINERINGE – ökosüsteemis (ja biosfääris ) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi.

SISSEUHTEHORISONT – mullahorisont , kuhu kogunevad vees lahustunud ained.

VÄLJAUHTEHORISONT - mullaprofiili ülaosas eristuv mullahorisont.

MUSTMULD - rohtlatele iseloomulikud huumuserikkad mustjapruunid mullad.
16

.DOCX Laadi alla originaalfail 18 lk · .docx · 100 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

100 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

bleibur Õppematerjali autor

Kordamisküsimused vastustega geograafia "Maa kui süsteem" teema kohta. Alateemad: Maa teke ja areng, litosfäär, atmosfäär, hüdrosfäär, biosfäär. Lisaks mõisted, võrdlustabelid.

Sarnased õppematerjalid

docx

GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED

Laialehelised igihaljad metsad e. Kõvalehelised igihaljad metsad (vahemereline põõsastik) f. Rohtla (preeria, stepp, pusta) g. Leht- ja segamets h. Okasmets (taiga) i. Tundra j. Külmakõrb Töölehelt! Mõisted: bioom, ökosüsteem, aineringe, leetumine, sisse- ja väljauhtehorisont, gleistunud muld, leetmuld, mustmuld, ferraliitmuld, muldade kamardumine. Bioom-ulatuslikul territooriumil levinud elustiku suurjaotis ehk makroökösüsteem Ökosüsteem-isereguleeruv funktsionaalne süsteem, mis koosneb elusorganismidest ja eluta keskkonnast, nendevahelistest suhetest ning siduvast energiavoost ja aineringest Aineringe-ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi Leetumine- Protsess, mille käigus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul

Geograafia

docx

Maasfäärid ja energia

b. Coriolisi jõud, mis on maakera pöörlemisel tekkinud inertsjõud c. hõõrdejõud, mis mõjutab tuule kiirust kuni 1km kõrguses õhukihis 12. Iseloomusta Maakera üldist õhuringlust (koos skeemiga) Tööleht ATMOSFÄÄR 13. Miks kujuneb ekvaatorilähedastel aladel püsiv madalrõhuala? Sest ekvaatorilähedased alad saavad palju päikest. 14. Mis on mussoonid? Selgita kõrg- ja madalrõhkkondade teket suvel ja talvel Indias. Mussoonid on õhuvoolude süsteem, kus tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Suvel puhub tuul ookeanilt mandrile, tuues kaasa niiskuse ja saju - suvemussoon. Mandril on madalrõhkkond ja ookeanis kõrgrõhkkond Talvel puhub tuul vastupidi, tuues põuaperioodi - talvemussoon. Mandril kõrkrk ja ookeanis madalrk. 15. Mis õhumassid kujundavad Eesti ilmastikku? Arktiline õhk - tuleb Eestisse kõige sagedamini talvel, toob kaasa jaheda ja selge ilma

Geograafia

docx

ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11.klass

Moodustub okeaaniline maakoor, kui magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst ülesse ja tardub. Tasapisi kerkib veealusete vulkaaniliste mäeahelike vöönd- okeaaniline rift. Veest välja ulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar. Toimub ka mandrilisel Aafrika laamal. Magma voolud tõusevad ülesse, endised platvormid vajuvad pangaliselt astangutena ja kerkivad ülangutena, tekivad riftiorud ja pangasmäestikud-kujuneb mandriline riftide süsteem ja esineb vulkaane. Ida- Aafrika suurte järvede lahknemine ja Punasest merest saab kunagi uus ookean. OKEAANILISE JA MANDRILISELAAMA PÕRKUMINE- raske okeaaniline laama sukeldub kergema mandrilise laama alla (Nazca ja Lõuna-Ameerika). Tekivad süvikud ja mandri serva kurdmäestik-Andid, purskavad vulkaanid ja esineb maavärinaid. KAHE MANDRILISE LAAMA PÕRKUMINE- nagu Euraasia ja India on tekkinud ka Himaalaja. Nooremad kurdmäestike teke (Kaukasus ja Alpid)

Geograafia

doc

geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks

Ühe laama serv sukeldub vahevöösse Sukeldumisjoont jäävad tähistama süvikud Vulkaanide ja vulkaaniliste saarte teke (nt Mariaani saarestik Vaikses ookeanis, Väikesed Antillid Atlandi ookeanis) 4. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning liigitamist kuju (kiht- ja kilpvulkaan) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid); Vulkaan koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoore lõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: ·Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) ·Mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) kuuma täpi kohal

Geograafia

doc

ÜLDMAATEADUS 11.KL.

mõõdistamise käigus ja hoitakse kohateabesüsteemides, nii et samadest andmetest saab koostada iga kord just sellise kaardi nagu vaja. Kaugseire tulemuste kasutamine näiteks ilma ennustamisel. Digitaalsed ilmakaardid. Navigatsioonisüsteemid, mis võimaldavad korraldada lennukite ja laevade, kuid lähitulevikus ka üha rohkem autode liikumist. Linnaplaneerimine linn on keerukas ja küllaltki kiiresti muutuv süsteem, kus paljud tegevused peavad olema ruumis kooskõlastatud. Erinevate alamsüsteemide (veevärk, kanalisatsioon, elektri- ja sidekaablid jmt) kohainfo linnakaardil. Loodusvarade kasutamine ja kaitse on üks esimesi ja praeguseks kõige laialdasem kohateabesüsteemide rakendamise valdkond, kus tuleb arvesse võtta mitmekesiseid ökoloogilisi seoseid. Millistel järgmistest juhtudest on tegemist geoinfosüsteemidega? A

Geograafia

pdf

Maa, kui süsteem

Maa, kui süsteem - Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum - Süsteemi ehitus koosneb elementidest - Süsteemid võivad olla: 1. Suletud 2. Avatud → energia- ja ainevahetus 3. Pigem suletud → MAA 4. Staatilised - ei muutu ajas 5. Dünaamilised Maa: 1. Avatud (energeetiliselt) 2. Pigem suletud (aine kosmosest) 3. Dünaamilised Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärideks, suuremad sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Redosfäär 5. Biosfäär Maa energiasüsteem Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks ehk endogeenseteks ja välimisteks ehk eksogeenseteks, need sõltuvad sellest, kus pärinevad protsessid 1. Endogeensed (lähtuvad maa sisesoojusest), nt: - Laamade liikumine - Mäestike teke - Vulkaanid - Kivimite moondumine 2. Eksogeensed (lähtuvad pä

Loodus

doc

Üldgeograafia 10.kl

ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke

Geograafia

doc

MAATEADUS

või mõne teise merega Ääremeri on ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega või muuga mis on ühenduses mandriga Saartevaheline meri on maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osaga Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava e self. Selfimere sügavus ei ületa reeglina 300m. Sellisteks on Läänemeri, Põhjameri ja Pärsia Laht 16. Maailmamere hoovuste süsteem Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest,soolsuse-, ja temperatuurierinevustest. Tuul suudab vett mõjutada vaid kuni 100m sügavuseni Maa pöörlemine ja sellest tulenev Coriolise efekt on põhjuseks hoovuste kõrvalekaldel n.o otsesuunast põhja poolkeral paremal, lõunas vasakule. Hoovuste suunda mõjutavad rannaroone kuju ja põhja reljeef.

Geograafia

Rohkem sarnaseid