Facebook Like

Maa kui süsteem (Geograafia 2. kursus) (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas erinevad Eesti ja Skandinaavia kivimikihid ?
  • Mis on laamad ja miks nad liiguvad ?
  • Kust ta peagi uuesti välja surutakse. 11. Kuidas ennustatakse vulkaanipurskeid ?
  • Miks tekivad maavärinad ?
  • Millised lained jõuavad esimesena seismogrammini ?
  • Miks just need? P-lained, sest nende levimiskiirus maakoores on kiireim. 15. Millistes piirkondades esineb tugevaid maavärinaid ?
  • Kuidas tekivad tsunamid ?
  • Mis gaasidest koosneb atmosfäär ?
  • Kust need gaasid tulevad ?
  • Kuidas sõltub õhus oleva veeauru hulk temperatuurist ?
  • Mida kõrgem on temperatuur seda rohkem vett aurub aluspinnalt. 3. Kuidas muutub temperatuur atmosfääris kõrguse kasvades ?
  • Mis neelab UV-kiirgust, stratopaus maapinnast, helkivad ööpilved, mesopaus suur energia, virmalised ja kosmoselaevad 5. Mis on osooniaugud ?
  • Kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika , Euroopa ning Põhja - Ameerika kohal. 6. Mis ühendid lagundavad osooni ?
  • Mis on albeedo? Nimeta väikese ja suure albeedoga aluspindasid. Millised aluspinnad soojenevad kiiremini ?
  • Millised jõud ja kuidas mõjutavad õhumasside liikumist Maal ?
  • Miks kujuneb ekvaatorilähedastel aladel püsiv madalrõhuala ?
  • Mis on mussoonid ?
  • Mis õhumassid kujundavad Eesti ilmastikku ?
  • Mille poolest erinevad troopilised tsüklonid parasvöötme tsüklonitest ?
  • Mis on kasvuhooneefekt ?
  • Kuidas on inimene seda mõjutanud ?
  • Mis tegurid ja kuidas mõjutavad aurumist ?
  • Mis tegurid ja kuidas mõjutavad infiltratsiooni ?
  • Millest sõltub jõgede äravool ?
  • Mis tegurid mõjutavad rannikul toimuvaid protsesse ?
  • Kuidas tekivad maasääred ?
  • Miks on liustikud meile tähtsad ?
  • Millistes tingimustes tekivad liustikud ?
  • Kuidas erineb mägiliustiku ja mandriliustiku liikumine - mõlemad liiguvad, aga mis tegurite mõjul ?
  • Kuidas tekivad ookeanis triivivad jäämäed ?
  • Kuidas on mandrijää kujundanud Eesti pinnamoodi ?
  • Millest koosneb muld ?
  • Mis tegurid soodustavad füüsikalist murenemist ?
  • Millises kliimas on see eriti intensiivne ?
  • Mis tegurid soodustavad keemilist murenemist ?
  • Millises kliimas on see eriti intensiivne ?
  • Mis on ja kuidas tekib huumus ?
 
Säutsu twitteris
GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED

MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG


  • Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil.
  • Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses
    Mehaaniline energia- gravitatsioonijõud, vee liikumine maal. Maa pöörlemisel tekkiv Corolisi jõud, mõjutab õhu liikumist atmosfääris ja hoovustega seotud vee liikumist ookeanides ja meredes.
    Potensiaalne energia- maapinna kerkimine mandrijää sulamise tõttu.
    Kineetiline energia- voolav vesi, veerev kivirahn, randa tormav murdlaine .
    Soojusenergia - päikese kiirgus, veekogude vertikaalne tsirkulatsioon , õhumasside liikumine, tsüklonid.
    Laineenergia - tsunamid ehk hiidlained.
    Keemiline energia- põlemine , orgaanilise aine ülekanne toiduahelas .
  • Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani.
    MAA TEKE
    Eelkambrium
    Kambrium
    Ordoviitsium
    Silur
    Devon
    Karbon
    Perm
    Triias
    Juura
    Kriit
    Paleogeen
    Neogeen
    Kvarternaar
    TÄNAPÄEV
    4. Tunne etteantud sündmustest ära igale ajastule iseloomulikud sündmused.
    Maa tekkimine EELKAMBRIUM
    Esimesed üherakulised organismid EELKAMBRIUM
    Esimesed mitmerakulised organismid EELKAMBRIUM
    Skeletiga organismid KAMBRIUM
    Esimesed kalad KAMBRIUM
    Trilobiidid ORDOVIITSIUM
    Esimesed maismaataimed ORDOVIITSIUM
    Kalade domineerimine SILUR
    Esimesed maismaaloomad SILUR
    Esimesed putukad DEVON
    Esimesed metsad DEVON
    Kahepaiksed DEVON
    Suured „Söemetsad“(Hiiglaslikud metsad , mille üleujutatud aladel surnud puidust kujunesid kivisöelademed) KARBON
    Esimesed roomajad KARBON
    Trilobiitide väljasuremine PERM
    Pangaea tekkimine PERM
    Dinosauruste domineerimine TRIIAS
    Esimesed imetajad TRIIAS
    Esimesed linnud JUURA
    Esimesed õistaimed KRIIT
    Dinosauruste väljasuremine KRIIT
    Imetajate domineerimine PALEOGEEN
    Esimesed primaadid ehk esikloomalised PALEOGEEN
    Tänapäeva imetajate ja lindude väljakujunemine NEOGEEN
    Poolustel kujunes jääkate NEOGEEN
    Inimese areng, ilmusid inimese vahetud eellased KVARTERNAAR
    Mammutite väljasuremine KVARTERNAAR

    LITOSFÄÄR


  • Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort.
    OOKEANILINE MAAKOOR
    MANDRILINE MAAKOOR
    • 3-15 km paksune
    • Moodustab maailmamere põhja
    • Noor, enamasti alla 200mln aasta vanune
    • Koosneb tard - ja settekivimitest
    • Saab sukelduda vahevöösse
    • Väga tihe
    • 20-80 km paksune
    • Vana, enamasti üle 1,5mld aasta vanune
    • Koosneb tard-, moonde- ja settekivimitest
    • Hõredam tihedus
    • Ei saa sukelduda vahevöösse
    • Tekib juurde sukeldus ehk subduktsioonivööndites

  • Iseloomusta teket ja too näiteid:
  • Tardkivimid - magma jahtumisel, kristalliseerumisel tekkinud kivimid. Maapinnale jõudnud magma tardumisel tekivad purskekivimid , maakoores tardunud magmast tekkinud kivimeid nimetatakse sünakivimiteks. Nt. Basalt(peeneteraline purskekivim, tüüpiline ookeanipõhjas,musta värvi); Graniit (jämekristalne süvakivim mandritel, koosneb punaka kaaliumpäevakivi, valkja naatrium- ja kaltsiumpäevakivi, halli kvartsi ning vähestest musta vilgu ehk biotiidi kristallidest).
  • Moondekivimidsette-, tard- kui ka moondekivimite mineraalide ümberkristalliseerumisel ehk moondumiusel tekkinud uued kivimid. Eristatakse kolme moondetüüpi: regionaalmoone(litosfäärilaamade kokkupõrkepiirkondades), kontaktmoone(maakoores tardunud magmamasside ümbruses kuumenenud kivimid), purustusmoone(murranguvööndites kivimite rebestumisel kõrge rõhu toimel). Nt. Gneiss (regionaalmoondel tekkinud, vöödiline); Marmor (tekib karbonaatkivimite moondel, värvus varieerub valgest mustani, ilus voolujooneline tekstuur ).
  • Settekivimidtekkinud kuhjunud murenemis -keemilise settimise või organismide elutegevuse saadustest ehk setetest . Enamasti kihilised , neis leidub loomade ja taimede fossiile ehk kivistisi . Nt. Kivisüsi (tekkinud maismaal taimse materjali mattumisel, mittetäielikul lagunemisel ja kivistumisel, musta värvi); Põlevkivi (pruun kivim kus torkavad silma valged lubiskeletid); Liivakivi (Eestis leiduvad liivakivid on pudedad, puhtast kvartsist koosnev liivakivi on tavaliselt valge)
  • Kirjelda kivimiringet
    Liikumapanev jõud on laamtetoonika.
  • Eesti geoloogiline ehitus joonise põhjal – mis kivimikihid, mis ajastul tekkinud
    Aluskord : Kristallilised kivimid (graniit, gneiss jt), kujunes Proterosoikumis
    Pealiskord: Settekivimid (lubjakivid, liivakivid jt). kujunes Paleosoikumis
    Pinnakate: Peamiselt kobedad kõvastumata setted (kruusad, liivad, savid )
    kujunes Kainosoikumis Kvaternaari ajastul
  • Kuidas erinevad Eesti ja Skandinaavia kivimikihid?
    Eestis ei paljandu aluskorra kivimid kusagil, küll aga Soomes. Eesti geoloogiline ehitus hõlmab mitmeid erinevatel ajastutel tekkinud kivimikihte, Skandinaavias pole neid nii palju.
  • Tunda Eestile tüüpilisi kivimeid (neid, mida tunnis vaatasime, esitlus Teras)
    Tardkivimid: Graniit, gabro ehk must graniit
    Moondekivimid: gneiss, amfiboliit
    Settekivimid: kukersiit , fosforiit , graptoliitargilliit , sinisavi, liivakivi, lubjakivi , purdlubjakivi , karplubjakivi, dolokivi
  • Mis on laamad ja miks nad liiguvad?
    Laamad on litosfääri jaotavad mitmesuguse suurusega plaadid , mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Laamad liiguvad, sest nende suurus, tihedus ja raskus on erinev, seega Maa gravitatsiooni jõul liiguvad suurema tihedusega ainemassid planeedi sisemuse poole. Samuti põhjustavad liikumist konvektsioonivoolud ehk kivimite pidev ringlus (sulamine, jahtumine ).
  • Laamade kokkupuute võimalused, nende liikumissuunad, kaasnevad nähtused ja näited.
    • Ookeanilaamade lahknemine ehk spreeding . Kahe ookeanilaama vahel on tõusvad magmavoolud, mis tekitavad mäeaheliku. Pidevalt jahtuv ja seejärel tardunud magma kasvatab ahelikku, samal ajal triivivad ookeanilaamad teineteisest eemale, mille tulemusel maakoor rebeneb . Kaasnevad nähtused on veealused mäeahelikud , maavärinad . Nt. Keskahelik Atlandi ookeanis.
    • Laamade sukeldumine ehk subduktsioon. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel sukeldub raskem ja tihedam (ookeani) laam vahevöösse ja tekitab seetõttu süviku. Süviku mandripoolsele servale tekib saarkaar ehk vulkaaniliste saarte rida. Nii tekivad ja ääremered. Mida raskem ja tihedam on laam seda sügavamale ta tungib seega seda väiksemad on kerkivad mäed. Kui laam sukeldub sügavale tekib saarkaar, kui sukeldub vastu mandri serva tekib vulkaaniline kurdmäestik . Nt. Jaapani saared, Kuriili saared.
    • Mandriliste laamade põrkumine. Üksteise poole liikuvad mandrilised laamad ei sukeldu, vaid maakoor kahekordistub ning tekivad suured mäestikud , mis pidevalt kasvavad. Nendes mägedes on ka palju vulkaanilist tegevust ja esineb maavärinaid. Nt. Himaalaja kurdmäestik.
    • Mandriliste laamade lahknemine. Tõusvad magmavoolud sulatavad maakoort ning tekitavad venituspingeid, mille tulemusel tekib kolmeharuline rebend ehk kontinentaalne rift . Piki murranguid tõuseb kuuma täpi allikast pärit magma, mis voolab edasi maapinnale. Esinevad magmavoolud ja maavärinad. Nt. Yellowstone rahvuspark USAs

  • Kirjelda vulkaanide eri tüüpe ja too näiteid:
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Maa kui süsteem-Geograafia 2-kursus #1 Maa kui süsteem-Geograafia 2-kursus #2 Maa kui süsteem-Geograafia 2-kursus #3 Maa kui süsteem-Geograafia 2-kursus #4 Maa kui süsteem-Geograafia 2-kursus #5 Maa kui süsteem-Geograafia 2-kursus #6 Maa kui süsteem-Geograafia 2-kursus #7 Maa kui süsteem-Geograafia 2-kursus #8 Maa kui süsteem-Geograafia 2-kursus #9 Maa kui süsteem-Geograafia 2-kursus #10 Maa kui süsteem-Geograafia 2-kursus #11 Maa kui süsteem-Geograafia 2-kursus #12 Maa kui süsteem-Geograafia 2-kursus #13 Maa kui süsteem-Geograafia 2-kursus #14 Maa kui süsteem-Geograafia 2-kursus #15 Maa kui süsteem-Geograafia 2-kursus #16 Maa kui süsteem-Geograafia 2-kursus #17 Maa kui süsteem-Geograafia 2-kursus #18
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor bleibur Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Kordamisküsimused vastustega geograafia "Maa kui süsteem" teema kohta. Alateemad: Maa teke ja areng, litosfäär, atmosfäär, hüdrosfäär, biosfäär. Lisaks mõisted, võrdlustabelid.
    Maa kui süsteem , Maateke ja areng , litosfäär , atmosfäär , hüdrosfäär , biosfäär , kivimiringe , laamtetoonika , vulkaanid , maavärinad , osoon , albeedo , õhuringlus , ilm , veeringe , rannik , hoovused , tsüklonid , lained , liustikud , muld , huumus , mullaprofiil , bioomid.

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    41
    docx
    Maa kui süsteem
    28
    docx
    GEOGRAAFIA II KURSUS-MAA KUI SÜSTEEM-KORDAMISKÜSIMUSED
    10
    docx
    Maasfäärid ja energia
    30
    doc
    Üldgeograafia 10 kl
    42
    docx
    Maa kui süsteem
    35
    doc
    Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte
    61
    doc
    Geograafia eksam
    30
    doc
    ÜLDMAATEADUS 11 KL



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun