100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-02-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kehv1
Õppematerjali autor
B’=A/(P/2), kus P on köetavate ruumide välisseinte perimeeter ning A on köetavate ruumide välisseinte vahelina pindala. Põranda ekvivalentne paksus dt – põrandaga võrdse soojustakistusega pinnasekihi paksus. dt = w +λ·(RSi+Rf+RSe), m w – vundamendi välisseina paksus, m; λ – pinnase soojuserijuhtivus, W/(mK); Rf – põranda soojustakistus, (m2K)/W. Põranda ääreala mõju – ääreala soojustuse mõju arvestatakse külmasilla joonsoojus- läbivusega. Vertikaalne soojustus: Horisontaalne soojustus: Rn - täiendav soojustakistus ääreala soojustusest; dn – ääreala soojustuse paksus. Külmakerked – külmudes vee maht suureneb, mille tagajärjel pinnas kerkib. Külmakerked sõltuvad: pinnase liigist, terastikulisest koostisest; pinnasevee tasemest; kapillaartõusu kõrgusest; pinnase omdustest; väliskliimast; hoone omadustest. Pinnase külmakerke isolatsioon – Isolatsiooni kalle 1/20...1/10 hoonest eemale. Isolatsiooni
kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. Eskiis: arhitektuurne ja krundi planeeringu idee, hoone ligikaudne suurus, põhimõtteline ruumijaotus, arenguperspektiivid. Eelprojekt koostatakse ehitusloa taotlemiseke menetlemiseks ja ehitusloa väljaandmiseks. Põhiprojekt määrab tehnilised lahendused ehituspakkumiste korraldamiseks vajaliku detailsusega. Tööprojekt ehitusprojekti staadium, mis sisaldab ehitustööde tegemiseks vajalikke jooniseid. Tööprojektis detailiseeritakse põhiprojekti lahendusi arvestades valitud töötehnoloogiat ja konkreetsete firmade materjalide ning toodete kasutamist. Nõuded ehitusloa taotlemisel esitavatele ehitusprojektile MKM määrus 27. dets 2002 nr 70. Lisaks veel vabatahtlikud/soovitusliku EVS standardid. 5 Loeng 3
valgustuselt, saasteained ja niiskus inimese tegevusest ning esemetest/materjalidest ruumis. Süsteemist väljub soojus läbi hoone välistarindi, saasteained ja niiskus koos läbi välistarindi lekkiva õhuga, ventilatsiooniga jne. Nähtav on aineid ja energiaid vahetav süsteem koos seda ümbritseva keskkonnaga. 31 ENERGIATÕHUSUS Ehitusseadusest (paragrahv 3 lg 7): Ehitise soojustus ning kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid peavad tagama ehitises tarbitava energiahulga vastavuse ehitise asukoha klimaatilistele tingimustele ning ehitise kasutamise otstarbele. Sisekliima tagamisega hoone konstruktsioonid ja tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud ja ehitatud hoonete energiakasutuse tõhustamise miinimumnõuete (edaspidi energiatõhususe miinimumnõuded) kohaselt. 32
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Taladele toetatakse vahelae kandekonstruktsioonide elemendid vahelaepaneelid. Vastavalt kandekonstruktsioonide iseloomule ja paiknemisele liigitatakse hooned järgmiselt. · Kandvate pikiseintega hooned. Selle lahendusega ehitatakse peamiselt suurplokk- ja tellis- hooneid. Ruumide planeerimine on selle skeemi puhul võrdlemisi vaba, kuid avade suurus on piiratud, eriti kõrgemate hoonete puhul. Vahelaepaneelid asetatakse siin põiki hoonet, mille tõttu nende pikkus on suur. Pikemad paneelid nõuavad valmistamisel suhteliselt rohkem terast. Välisseinte ülesandeks on soojapidamine ja katuse ning vahelagede koormuse vastuvõtmine. · Kandvate põikseintega hooned. Selle skeemi järgi ehitatakse paneel-, plokk- ja tellishooneid. Ruumide laius on seotud põikseinte asukohaga. Paneelid asetatakse siin piki hoonet, mille tõttu nad on lühemad ja terase kulu on suhteliselt väiksem. Kasutatakse ka toasuurusi paneele
taldmiku ja keldriseina vahele. Keldri soe ja kuiv välissein eeldab täisväärtuslikku hüdroisolatsiooni, mis hõlmab drenaaži (maapinnas oleva liigvee eemale juhtimiseks), niiskustõket (vältida ümbritsevas maapinnas oleva niiskuse kapillaarset imendumist seintesse) ja välissoojustust (keldri välisseina soojana hoidmiseks). Soe sein tagab selles sisalduva võimali ku niiskuse tõhusa kuivamise. Samuti loob soojustus head eeldused seina pidevaks kuivamiseks, kui seina tungib ka edaspidi niiskust. Lihtsamalt: Keldriseina hüdroisolatsiooniks on mõistlik kasutada võõphüdroisolatsiooni ning nurgad teha topeltkihiga. Ühe kihi paksus vähemalt 1.5mm. ● Klient soovib taotleda ehitusluba. Millist ehitusprojekti staadiumit te talle soovitate? EELPROJEKT, Selle staadiumi põhjal annavad haldusorganid välja ehitusloa. ● Klient soovib teha ehituse eelarvet
Kivihoonetesse puitvahelae ehitamisel peavad laetalade otsad, mis toetuvad kiviseintele, olema anti-septitud ja paigaldamise käigus tuleb nad mähkida 29 isolatsioonimaterjali, et puittarind ei puutuks kokku kivitarindiga. Pärast talade kohale paigaldamist ja isoleerimist tuleb nad ankurdada kandeseinte või -tala-de külge. Tala otsa ja väliseina vahele tuleb panna soojustus vältimaks külmasilda (joonis 5.9). Joonis 5.9. Puittala toetamine ja ankurdamine kiviseinale 22. Keramsiitbetoonist väikeplokkidest seinte ehitus, esitatavad nõuded. Keramsiitbetoonist väikeplokkidest (kergplokkidest) seina struktuur on poorne, mille tõttu see isoleerib hästi soojust (betooniga võrreldes 5kordselt). Need on vastupidavad külmale, neisse imendub vähe vett ja need kuivavad kiiresti. Müüritis on tulekindel
Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Kivikonstruktsioonid Loengukonspekt V. Voltri I osa Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 1 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Sisukord Kivikonstruktsioonid .................................................................................................................. 3 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3 1.1 Üldiselt ............................................................................................................................. 3 1.2 Terminid ja tähised ........................................................................................................... 3 2 E
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid