Valguse ja vee hulga mõju murulaugu kasvule (0)

32. Keskkool
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Valguse ja vee hulga mõju murulaugu kasvule
 
Uurimistöö
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Autor:             Britmarii Kroon XI C
Juhendaja:        Krista Kiisler
 
 
 
 
 
 
 
Tallinn 2010
ANNOTATSIOON
Tallinna 32. Keskkool
Töö pealkiri:
Valguse ja vee hulga mõju murulaugu kasvule
Kuu ja aasta
Oktoober, 2010
Lehekülgede arv 10
Töö autor :Britmarii Kroon
Juhendaja:Krista Kiisler
-2-
SISUKORD
SISSEJUHATUS
........................................................................................................................ 4
1. MURULAUK ............................................................................................................................ 5
1.1 Päritolu ........................................................................................................................ 5
1.2 Kasutamine .................................................................................................................. 5
1.3 Välimus ....................................................................................................................... 5
1.4 Maitse .......................................................................................................................... 6
1.5 Levik ........................................................................................................................... 6
2. KATSE .................................................................................................................................... 7
2.1 Mõjutavad tegurid ..................................................................................................... 7
KOKKUVÕTE ........................................................................................................................... 9
KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................... 10
-3-
SISSEJUHATUS
Päikesevalgus on alustala, tänu millele eksisteerib elu Maal meile harjumuspärasel kujul. Valgus on oluline kasvutegur ka taimedele. Antud uurmustöö eesmärgiks ongi välja selgitada valguse tähtsus taimede arengus. Töö esimeses osas on juttu üldisemalt murulaugust endast. Teoreetiline materjal on koostatud paljudelt internetilehekülgedelt kogutud materjalide põhjal. Töö teises osas on valguse ja teiste keskkonnategurite mõju taimekasvule uuritud katseliselt.
-4-
1. MURULAUK
Mis on murulauk?
Murulauk (ladina k:Allium schoenoprasum) on sibultaim, mida kasutatakse toidu maitsetamiseks ja kaunistamiseks .
1.1 PÄRITOLU
Murulauk pärineb lauguliste perekonnast, Aasiast ja Euroopast
Murulauk on laia tsirkumpolaarse levikuga taim. Põhja ja Lääne-Eesti loopealseil ja kuivades kadastikes kasvab madalakasvuline murulaugu teisend , mida toidutaimena tavaliselt ei kasvatata, kuid mõned teised murulaugu sordid on leherohkemad ning suuremakasvulisemad. Murulauk sai populaarseks alles keskajal, mil teda hakati ka aedades toidutaimena kasvatama. Päikesele avatud huumusrikka substraadiga peenral edeneb ta ideaalselt. Kauneid roosasid õisikuid külastavad meelsasti mesilased. Otstarbekas on paljundada murulauku kevadel jagamise teel.
1.2 KASUTAMINE
Murulauku hakati laiemalt toiduks tarvitama alles keskajal. Siis algas ka selle taime teadlik kasvatamine aedades, enne lepiti loodusest korjatud andidega. Välimuselt meenutab murulauk tihedat puhmast, mida juunis-juulis ilmestavad roosad või lillad õied. Tegemist on püsikuga, mis võib samal kasvukohal aastaid kasvada. Enamjaolt kasutatakse seda salatites ja kastmetes.
1.3 VÄLIMUS
Välimuselt meenutab murulauk tihedat kitsaste lehtedega puhmast. Taime välimust peegeldab osaliselt ka murulaugu teaduslik ladinakeelne nimetus, mis tuleneb kreekakeelsetest sõnadest schoinos – kõrkjas ja prason – lauk . Igaüks, kes on kohtunud nii murulaugu kui ka kõrkjaga, teab, et kaudne sarnasus saab olla vaid välimuses, aga mitte suuruses. Bioloogiliselt
olemuselt on murulauk sibultaimeline püsik, kes võib samal kasvukohal aastaid kasvada. Tõsi, aias
-5-
soovitatakse tihedaid murulaugu puhmaid iga nelja-viie aasta tagant jagada ja uutesse kohtadesse ümber istutada . Loo nimitegelase sibulad on tillukesed, kõigest 3–9 mm läbimõõdus. Väiksus
korvatakse sellega, et sageli on mitu sibulat omavahel seotud. Pinnavärvuselt on sibulad punakaspruunid või violetsed. Sibulast areneb lühike vars , millest omakorda lähtuvad paar pikka, kitsast ja seest õõnsat lehte. Viimaseid tuntaksegi rahvapärases kõnepruugis murulaugu pealsetena. Et puhma moodustab palju sibulaid , siis eemalt vaadates meenutab murulauk suisa väikest mätast. Juunis-juulis pakub see tagasihoidlik lauk ka silmailu. Nimelt kujunevad sellel ajal taimel tihedad kerakujulised õisikud, mille värvus varieerub roosast violetseni. Murulaugu viljaks on kupar , seemned on suhteliselt väiksed, piklikud ja selgelt eristuvate kantidega. Kuid murulauku ei hinnata mitte sibulate, õiteilu ega seemnete pärast, vaid maapealsete osade maitseomaduste ja vitamiinirikkuse tõttu. Heade kasvutingimuste korral sirguvad pikad, kitsad ja seest õõnsad lehed kuni 30 cm pikkusteks . Muide, murulaugu sordid erinevadki üksteisest peamiselt lehtede pikkuselt ja jämeduselt.
1.4 MAITSE
Murulauku ei hinnata mitte ilu ega sibulate, vaid pealsete maitseomaduste pärast. Võrreldes teise varakevadise maitserohelise talisibulaga, on murulaugul üks oluline eelis, ja see on tema mahe maitse. Ehkki kõikidel laukudel on glükosiidide rohkusest tulenev kibe maitse, väljendub see murulaugul suhteliselt nõrgalt. Ka lõhn on murulaugul tunduvalt vähem vängem võrreldes teiste tuntud laukudega. Murulaugus on vähesel hulgal väävlit sisaldavaid lenduvaid eeterlikke õlisid, mis annavad sellele maitsetaimele ikkagi selgelt iseloomuliku lõhnavarjundi. Mikroobivastaselt toimelt jääb murulauk sibulale ja küüslaugule paraku alla. Suurtes kogustes on murulauku rahvameditsiinis kasutatud nii seedeprotsesside soodustajana kui ka liigkõrge vererõhu alandajana. Et murulaugu lehtedes leidub mitmeid ekstraktiivaineid, mis soodustavad seedenõrede eritumist, siis on sellel taimel ka mõningane isutõstev toime.

1.5 LEVIK

Murulauk kasvab looduslikult kogu Euroopas, Väike-Aasias, Kaukaasias, Kesk-Aasias, Lääne- ja Ida- Siberis , Kaug-Idas, Kamtšatkal, Indias ja Põhja-Ameerikas. Levinud on murulaugu kasvatamine köögiviljana. Oma levila põhjaosas on murulauk ainus maitseroheline.
Eestis kasvab murulauk looduslikult kohati Lääne- ja Põhja-Eestis loopealsetel, kadastikes ja rannaniitudel. Ta eelistab lubjarikast pinnas
-6-
2. KATSE
Katse aeg: 13.09.10-10.10.10
Probleem: Kas murulauk kasvab piisavalt valgustatud ja kastetud tingimustes paremini?
Hüpotees: Jah. Valges ja piisavalt kastetav murulauk kasvab paremini kui pimedas ja kastmata taim.
Katsevahendid: muld , 2 potti, 1 pakk murulaugu seemneid
Nagu jooniselt on näha, siis aknalaua peal, kus murulauk sai ohtralt päikest ja vett hakkas taim suhteliselt kiiresti kasvama ja kasvab veel siiamaani olles praegu ~18cm kõrge, keldris kus on aga pime ja kus taime ei kastetud, ei kasvanud millimeetritki.
2.1 MÕJUTAVAD TEGURID
Valgus - Taime idanemisel on valgusel suhteliselt väike roll, kuna seemned on mulla all ja valgus nendeni ei jõua. Vaatamata sellele eelistavad 70% kõikidest taimeliikidest idaneda valguse käes, 25% pimedas ja 5% kasvavad võrdselt sõltumata valgusest. Valguse käes eelistavad enamasti
-7-
idaneda väikesemõõdulised seemned, mis peavad olema mulla pinna läheduses. Osad liigid vajavad idanemiseks täielikku pimedust , mis saavutatakse piisava sügavusega mullas. Mida lähemal on seeme mulla pinnale, seda suuremaks muutub valguse osakaal.
Vesi- on taime elu ja kasvukeskkonna tingimusi kujundava faktorina suur tähtsus. Kõik taime kasvu ja arengut mõjutavad biokeemilised protsessid saavad toimuda ainult juhul, kui taimes on vajalik veesisaldus . Vesi on vajalik taime toitainete vastuvõtuks, nende kudedesse toimetamiseks ja ta täidab ka tänu oma suurele soojusmahutavusele temperatuuristabilisaatori ülesannet, ühtlustades nii mulla kui taime soojuskõikumist. Päeval võtab vesi vastu päikeseenergiat ja soojeneb ning öösiti vabastab seda soojust.
Soojus - Taimede kasvuks ja arenguks on vaja piisavalt soojust, liiga madal temperatuur võib avalduda taimede kehvas kasvus . Idanemiseks vajatav soojus sõltub taime liigist – madalamaid temperatuure armastavad liigid idanevad hästi 13-18°C juures, samas soojalembesed taimed idanevad paremini, kui temperatuur jääb vahemikku 18-24°C. Kuigi taimed suudavad lühiajaliselt taluda kuni -10°C külma, võivad esimesed kahjustused tekkida juba temperatuurilangusel alla 0°C. Kõrgete temperatuuride kahjustused algavad 45°C-st ja ilmnevad paljude tegurite koosmõjul. Kuumuse tagajärjel võib tsütoplasma ehk raku kogu elussisu, välja arvatud rakutuum, hävida.
Õhk - Taimedele niisama vajalik kui vesi ja mineraaltoitained. Ilma õhuta on võimatu hingamine, kõrgemate taimede kasv ja samuti ka mullas olevate kasulike mikroorganismide elutegevus. Taimekasvatuses on kõige vajalikumad CO2, O2 ja N, millest kaht esimest kasutavad taimed otseselt, viimast aga kaudselt . Taimel hingavad nii maapealsed kui maa-alused organid. Suurim hapnikutarve on idanemisperioodil – hapniku puudusel seemned ei idane ja võivad rikneda. Juured tarbivad kõige rohkem hapniku taime õitsemisperioodil, mil mulla O2 sisaldus ei tohi langeda alla 9 – 12%. Hapnikutarve suureneb ka hingamise intensiivistumisel.
-8-
KOKKUVÕTE
Valgus võib taime idanemist kiirendada, aga ka pärssida. Osad seemned ei suuda valguse puudumisel idanedagi. Valguse mõjul omandavad taimed peale idanemist rohelise värvuse – algab fotosüntees, mis toimub rohelise pigmendiga klorofülli molekulides.
Vajatav valgustatuse hulk päevas on taimeliikidel erinev, aga normaalseks arenguks vajavad nad kõik pimedat ning seega ei tohiks ööpäevane valgustatuse kestvus olla pikem kui 16 tundi. Liigiti on taimede soojusvajadus erinev, aga üldiselt jääb idanemiseks vajalik temperatuur vahemikku 13-24°C.
Katset oli väga põnev ise jälgida ja andmeid kirja panna, et võrrelda siis taime kasvu.
-9-
KASUTATUD KIRJANDUS
http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel1046_1031.html
http://nammy.pbworks.com/Murulauk
http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht
-10-