Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014/2015 õppeaastal (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on kriitiline temperatuur ?
  • Mis on kriitiline rõhk ?
  • Mis on kastepunktid (seletus) ?
  • Mitu % tuhka ja väävlit on kuivas kütuses ?
  • Milline on kaltsiumoksiidi % sisaldus lubjas ?
 
Säutsu twitteris
Keemia ja materjaliõpetus
Kordamisküsimused 2014/2015 õppeaastal
1. Mateeria ja aine mõisted.
Mateeria – kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga.
Aine – mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (kuld, hapnik). Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel.
2. Keemilise elemendi mõiste.
Keemiline element – Ühesuguse aatominumbriga aatomite kogum, kuulub kas liht- või liitainete koostisse. Perioodilisussüsteemis on 118 elementi.
3. Keemiline ühend.
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast  keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Keemilist ühendit iseloomustab alljärgnev:
  • homogeenne
  • molekulis olevate koostiselementide suhteline sisaldus on muutumatu
  • molekulis on  aatomid  seotud kindlas järjestuses ja kindlate keemiliste sidemete kaudu, aatomite ruumiline asetus ja molekuli struktuur on üheselt määratletud; omane keemiline valem
  • koostises olevaid elemente saab lahutada vaid keemiliste reaktsioonide käigus; lagunevad kuumutamisel
  • keemilise ühendi keemilised ja füüsikalised omadused erinevad tema koostises olevate elementide omadustest
  • valdav enamik keemilisi ühendeid võib esineda tahkes, vedelas või gaasifaasis
  • keemilisi ühendeid jagatakse kaheks: anorgaanilised ja orgaanilised
Keemilisteks ühenditeks ei loeta lihtaineid (nt O2, S8), ainete segusid (nt õhk, bensiin),  sulameid  (nt pronks) ja muutuva koostisega materjale.
4. Ainete klassifikatsioon , liht ja liitained .
Lihtaine – moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest (hapnik, raud, elavhõbe, väävel )
Liitaine – koosneb erinevatest keemilistest elementidest. (vesi, lubi , CO2)
5. Aine olekud (tahke, vedel, gaas )
Tahke – molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik
Vedel – molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda
Gaas – Molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda . Molekulide vahelised jõud on väiksed.
6. Aine omadused (füüsikalised, keemilised)
Füüsikalised – omadusi saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata (värvus, sulamis ja keemistemperatuur , tihedus). Ei ole seotud aine osalusega keemilises reaktsioonis.
Keemilised – seotud aine koostise muutumisega, keemiliste reaktsioonidega (Vesiniku põlemine hapnikus)
7. Materjalid - definitsioon.
Mitme aine kogum, mida ei saa kergesti lahutada üksikuteks koostisosadeks (puit, metallisulamid, klaas, plastid ). Kasutamisel ei toimu keemilisi muutusi.
8. Segud , nende klassifikatsioon.
Segu – ainete segamisel tekkiv ainete kogum; saab suht kergesti lahutada üksikuteks koostisaineteks (õhk, väävli ja raua segu, toiduained, ravimid ). Koosneb kahest või enamast lihtainest või keemilistest ühenditest , mis pole omavahel seotud. Puudub kindel keemiline koostis.
Homogeenne – segu, mille koostis on igas ruumipunktis identne – gaasiline, vedel või tahke lahus (õhk)
Heterogeenne – segu, mille koostis igas ruumipunktis pole ühesugune; koosneb mitmest eristatavast faasist
9. Materjalide struktuur ( mikro -, makro).
Puhaste ainete materjalide omadused sõltuvad elementide koostisest ja mikro-makro struktuurist.
Mikrostruktuur – aatomite tasand
Makrostruktuurmismoodi on seotud suuremad osakesed. Makrostruktuur kihiline - halb omadus, sest materjal võib hakata lagunema ja korrodeeruma kihtide vahel.
(Kasevineer niiskes ruumis – kihid tulevad lahti)( Alumiinium ja merevesi kokku ei sobi)
10. Materjalide omadused (6 kategooriat).
  • Mehaanilinedeformatsioon koormuste mõjul – jäikus , tugevus jm
  • Elektriline – elekrtijuhtivus, elektrivälja mõju
  • Termilinesoojusmahtuvus ja –juhtivus
  • Magnetiline – magnetvälja mõju
  • Optiline – elektromagnetväljakiirguse või valguse mõju, murdumisnäitaja , peegeldusvõime
  • Keemiline – keemiline aktiivsus
    11. Tahkete materjalide klassifikatsioon keemilise koostise järgi.
  • Metallid
  • Keraamika
  • Polümeerid
  • Komposiidid – 2 või enamat materjali koos
  • Kõrgtehnoloogilised materjalid – pooljuhid , biomaterjalid, targad, nanotehnoloogilised materjalid
    12. Metalsete materjalide üldiseloomustus.
    * koosnevad 1 või mitmest metallist (Fe, Al, Cu) ja ka mittemetallist (C, N, O)
    * aatomite korrapärane paigutus
    * tihedad , tugevad, jäigad, purunemiskindlad
    * head elekri- ja soojusjuhid;
    * valgusele läbipaistmatud;
    * poleeritud pind on läikiv ;
    * magnetilised omadused (Fe, Ni)
    13. Keraamiliste materjalide üldiseloomustus.
    Ühendid metalliliste ja mittemetalliliste elementide vahel, tavaliselt oksiidid (Al2O3, SiO2), nitriidid (SiN) ja karbiidid (SiC). Tradistiooniline keraamika koosneb savimineraalidest: portselan , tsement , klaas
    ÜLDISELOOMUSTUS:
    • Jäigad ja tugevad
    • Kõvad
    • Purunevad kergesti
    • Madal elektri- ja soojusjuhtivus
    • Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele
    • Võivad olla läbipaistvad
    • Fe3O4 – magnetilised omadused

    14. Polümeersete materjalide üldiseloomustus.
    • Platsid ja kummid
    • Orgaanilised ühendid, koosnevad C, H, mittemetallid (O,N, Si)
    • Suur molekulaarstruktuur
    • Madal tihedus
    • Mitte nii tugevad ja jäigad kui metallid ja keraamika
    • Plastilised, kergesti valatavad ja vormitavad
    • Keemiliselt inertsed, keskkonnamõjudele vastupidavad
    • Lagunevad ja pehmenevad kõrgematel temperatuuridel
    • Madal elektrijuhtivus
    • Mittemagnetilised

    15. Nõuded karastusjookide taara materjalidele.
  • Peab hoidma CO2, mis on rõhu all
  • Olema mitte- toksiline ja mitte reageerima joogiga, soovitatavalt taaskasutatav
  • Suhteliselt tugev
  • Odav
  • Optiliselt läbipaistev
  • Toodetav erinevates värvitoonides
    Metall (Al), keraamika (klaas), polümeer ( polüester )
    16. Komposiitide mõiste, näited.
    Koonsevad kahest või enamast materjalist (metall, keraamika, polümeerid)
    Eesmärk omaduste kombineerimine, et saada parim.
    Looduslikud – puit, luud
    Sünteetilised – fiiberklaas ( klaaskiud on ümbritsetud polümeerse materjaliga )
    17. Kõrgtehnoloogilised materjalid.
    Elektroonika seadmed , arvutid, fiiberoptilised süsteemid, raketid , lennukid jne
    • Pooljuhid – elektrilised omadused vahepealsed eletrijuhtide (metallid ja – sulamid ) ja isolaatoritega (keraamika ja polümeerid); elektroonika- ja arvutitööstus
    • Biomaterjalid – kasutatakse implataatidena inimkehas, mittetoksilised, ei tekita reatsioone
    • Targad materjalid - suutelised tundma ära keskkonnamuutsi ja nendele reageerima ette teadaoleval viisil. Koosnevad sensorist ja reageerijast, mis muudab kas kuju, asendit, sagedust vm. Sõltuvalt temperatuuri, elektrivälja- või magnetvälja tugevuse muutusest. Reageerijana kasutatakse kuju mäletavaid sulameid, piesoelektrilist keraamikat, elektroreoloogilisi vedelikke jm.
    • Nanomaterjalid

    18. Nanomaterjalid.
    Võivad olla metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid.
    Nanomaterjalid on keemilised ained või materjalid, mida toodetakse ja kasutatakse väga väikeste osakestena , mille läbimõõt vähemalt ühes suunas on 1–100 nm. Ei eristata keemilise koostise, vaid suuruse järgi.
    Nanomaterjalidel on samade, kuid muu osakesesuurusega materjalidega võrreldes ainulaadsed ja tugevamini väljendunud iseloomulikud omadused. Nanomaterjalide füüsikalis-keemilised omadused võivad seega erineda massiivse või suuremate osakestena esineva materjali omadustest. Kõrge keemiline reatsioonivõime.
    (süsinikunanotorud, nanokomposiidid tennisepallides)
    19. Kemikaal -definitsioon.
    Kemikaal - kindla puhtusastmega keemiatoode, mida kasutatakse laboratoorsel või tööstuslikul otstarbel. Kemikaal võib olla nii liht-, liitaine kui ka ainete segu.
    Päritolu: looduslik või toodetud.
    Aine mida valmistatakse ja kasutatakse keemilistes protsessides.
    20. Mineraal ja kivim- definitsioonid .
    Mineraal – looduslik anorgaaniline aine
    Kivim – looduslike mineraalide kogum (agregaadid või aglomeraadid) Graniit : kvarts , päevakivi, vilgukivi
    21. Ainete ja materjalide tähistamine.
    NIMI: a) Nimi ei anna infot aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, malm , lubi vesi);
    b) Nimes sisaldub mingi info ( sooraud , seebikivi, lubjakivi );
    c) Kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõli, kiudained, nailon );
    VALEM: a) Empiiriline – näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet, erandjuhul näitab valem aine molekulaarkoostist (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahkised , nt N2 ja CH4) Tahkete ioonvõrega ainetel molekule ei ole;
    b) Molekulvalem /Struktuuri valem – näitab lisaks elementide ja elemendi gruppide suhtele, kuidas need on omavahel seotud;
    TÄHTEDE JA NUMBRITE KOMBINATSIOON – idetifitseerida käsiraamatutest (El00-E199 toiduvärvid )
    NOMENKLATUURSED NIMETUSED on standardiseeritud puhastele ainetele IUPAC poolt H2SO4.
    Lisaks keemilisele tähestikule kasutatakse mitmeid numbrilisi koode, milledest tähtsamad on CAS ja EINEKS registrite numbrid .
    CAS – kemikaali reg nr andmebaasis , EINEKS – on kemikaali reg. nr Euroopa kaubanduslike ainete loetelus. CAS reg nr omistatakse ainele kui see lisatakse andmebaasi, igale CAS nr vastab üks ja ainult üks aine. CAS nr järgi saab Interneti kaudu kätte ka selle kemikaali ohutuskaardi.
    22. Ainete ohutuskaart .
    Ohutuskaart on igal ainel antud aine iseloomustamiseks.
    1) nimi, sünonüümid, valmistaja nimi;
    2) koostis – keemiline, CAS, EINECS ;
    3) ohtlikkus – omaduste kirjeldus jm vajalik;
    4) esmaabi kemikaali sissehingamisel, allaneelamisel ja sattumisel nahale;
    5) tegutsemine tulekahju korral
    6) õnnetuste vältimise abinõud (kaitsevahendid, seadmed);
    7) käitlemine ja hoiustamine
    8) mõju inimesele ja isikukaitsevahendid
    9) füüs ja keemil omad
    10) püsivus (stabiilsus) ja reaktsioonivõime
    11) terviserisk
    12) keskkonnarisk
    13) jäätmekäitluse viis
    14) veonõuded
    15) reguleerivad õiguaktid
    16) muu teave.
    23. Mis on REACH ?
    Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus,mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet. Vastu võetud kaitsmaks inimeste tervist ja keskkonda võimalike kemikaalidega seotud riskide eest ja samal ajal suurendada kemikaalitööstuse konkurentsivõimet. Samuti edendab see ainete ohtlikkuse hindamise alternatiivseid meetodeid , et vähendada loomkatsete arvu.
    24. Gaas ja aur-definitsioonid.
    Gaas – aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. Täidab ruumi ühtlaselt, molekulid pidevas korrapäratus soojusliikumises, molekulidevahelised jõud on väiksed.
    Aur – selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur (veeaur) CO2 balloon – balloonis vedel, välja tuleb aur, kolvis gaasina
    25. Gaaside omadused.
    • Kokkusurutavus ja paisuvus
    • Puudub kindel kuju, võtavad anuma kuju.
    • Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust

    26. Gaaside olekuparameetrid.
    • Rõhk P
    • Temperatuur T
    • Moolide arv n
    • Ruumala V

    27. Gaaside põhiseadused : Boyle- Mariotte , Gay-Lussaci, Charlesi, Daltoni .
    • Boyle-Mariotte: Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi ruumala pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga. PV= const

    • Gay-Lussaci: Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi ruumala võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. V/T=const

    • Charlesi: Jääval ruumalal on antud gaasi rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga P/T=const. Kui gaasi ruumala jääb samaks siis gaasi temperatuuri suurendamine kaks korda suurendab gaasi rõhku kaks korda.

    • Daltoni: Gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga . P1+P2+P3=P

    28. Clapeyroni- Mendelejevi võrrand ideaalgaasi kohta.
    PV=nRT
    29. Gaaside suhteline ja absoluutne tihedus ( praktikumi CO2 töö näitel).
    Suhteline tihedus väljendatakse tavaliselt õhu suhtes.
    D=m1/m2
    m1 on CO2 mass
    m2 on õhu tihedus
    Absoluutne tihedus – gaasi molaarmass 44g/mol jagatuna 22,4-ga.
    NÄIDE: 1. leian kesmise massi kolvil.
    2. arvutan gaasi mahu kolvis normaaltingimustel
    3. leian õhu absoluutse tiheduse kaudu õhu massi, teades et õhu absoluuttihedus on 1,29 ja korrutan selle kolvi ruumalaga
    4. arvutan CO2 massi.
    5. Leian CO2 suhtelise tiheduse D = CO2 mass : õhu tihedusega=0,54/0,377=1,43
    6. Leian absoluutse tiheduse 44g/mol : 22,4 g/mol jagan gaasi molaarmassi 22,4-ga
    30. Metaani aururõhu sõltuvus temperatuurist (joonistada graafik ja seletada selle alusel kriitilise temperatuuri ja -rõhu mõisteid).
    PEAME OSKAMA JOONISTADA KÕVERAID JA MÄÄRATA KRIITILIST RÕHKU JA TEMPERATUURI.
    Mis on kriitiline temperatuur? Mis on kriitiline rõhk?
    X teljel temperatuur, algab 70 K kandis ja lõpeb 192 K, Y teljel aururõhk Mpa-des algab 0,005 ja lõpeb kriitilise punktiga 50 MPa kandis
    Kriitiline temperatuur - temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega.
    Kriitiline rõhk- rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus st. et vedela ja
    gaasilise oleku vahel on tasakaal.
    31. Süsinikdioksiidi aururõhu sõltuvus temperatuurist (joonistada graafik ja seletada selle
    alusel kriitilise temperatuuri ja-rõhu mõisteid)
    Algab 140 kelvinist (140-273 saame kraadid). Lõpeb kriitilise punktiga 305K. Temperatuur x teljel ja rõhk Y teljel MPa-des, algab nullis lõpeb 70 kandis.
    32. Reaalgaasi definitsioon.
    Reaalgaas - molekulidel on omaruumala ; molekulide vahel on vastasmõjud. Gaas erineb ideaalsest seda enam, mida madalam on temperatuur ja mida kõrgem on rõhk.
    33. Atmosfääri koostis.
    0-10 km – troposfäär –
    10-40 km – stratosfäär -
    40-80 km- mesosfäär –78% N2, 21% O2, 1%Ar
    80-250 km – termosfäär – peamiselt N2
    250-1000 km - peamiselt O
    1000-2500 km – peamiselt He
    2500 + - peamiselt H
    34. Plahvatavad gaaside segud (milliseid teate, näited -vähemalt 5 erinevat).
    Plahvatuse tingivad konsentratsiooni väiksus ning suur ülemise ja alumise sisalduse % vahe.
    Õhk + NH3, propaan , metaan, atsetoon , bensiin, etanool , tärpentiin, dietüüleeter
    35. Metaani iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport).
    • värvitu gaas.
    • Keemilised omadused- vähemürgine, kerge narkootiline toime, osaleb atmosfääris keemilistes reatsioonides, kasvuhoonegaas. Kõrvaldab reaktsioon OG radikaaliga (tegib CO2 ja vesi)
      Saadakse NaOH +CH3COONa -> CH4 +Na2CO3
    Kergesti süttiv, koos õhuga plahvatusohtlik segu. Lämmastav gaas – lämbumine
    • Kasutamine: kütusena, vesiniku tootmine
    • Transport - torujuhtmetes, vedelgaasi tankerites, veoautodega.

    36. Freoonide iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport, ohtlikkus).
    Omadused: inertsed, kergesti veeldatavad, tuleohutud ja suhteliselt suurt aururõhku omavad, lõhnata,
    Kasutamine: külmutussüsteemid
    Ohtlikus : suur lekkevõime, lagundavad osoonikihti
    Transport: EI tohi müüa, toota, eksportida, importida
    37. Väävelvesiniku iseloomustus (keemilised omadused, ohtlikkus)
    Tekib looduses ja väävlit sisaldavatsest aatomitest. Võib tekkida mineraalvee allikate juures sulfaatioonidest, kanalisatsioonidest, kaevudest, naftasaaduste mahutitest, heitvete mahutitest.
    Omadused: Värvuseta ja mürgine gaas. Mädamuna lõhn.
    Ohtlikkus: Üle 1000ppm seiskub hingamine. 800pm 50% surm. Gaasiandurid tuvastavad juba kui kons >15ppm.
    38. Süsinikdioksiidi iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport, ohtlikkus).
    Omadused: lahustub vees, leidub õhus, kasvuhoonegaas
    Ohtlikkus: Suures konsentratsioonis mürgine (üle 1%), 8% narkootiline toime, silmanägemine, kuulmine halvenevad
    Kasutamine: gaseeritud joogid
    Transport:
    39. Gaasiballoonide transpordi reeglid.
    - kasutatavad sõidukid peaksid olema lahtised . Kui see pole võimalik, peavad sõidukid olema hea õhutusega.
    - Mürgiseid gaase ei tohi transportida suletud sõidukis, va juhul, kui tegemist on erisõidukiga.
    - Transportimise ajal peavad balloonide ventiilid olema suletud ja kõik seadmed eemaldatud.
    - Balloonid tuleb korralikult kinnitada ning need ei tohi ulatuda üle sõiduki külgede või tagaosa .
    - Lekkimise ohu korral tuleb sõiduk parkida ohutusse kohta ning lekke tuvastamise korral
    helistada hädaabinumbril.
    40. Gaasiballoonide käsitlemise ja ladustamise nõuded.
    MITTE KUNAGI EI TOHI
    - Täielikult avada atsetüleeniballooni ventiili . Poolest pöördest piisab.
    - Balloone mistahes viisil rikkuda. Kui on kahtlus , et balloon on rikutud, tuleb võtta ühendust tarnijaga.
    - Üritada ballooni parandada.
    - Peita ballooni kahjustusi.
    - Balloonis gaase segada.
    - Gaasi ühest balloonist teise juhtida.
    - Kõrvaldada ballooni, mis ei ole teie oma.
    - Kasutada regulaatorite või voolikute ühendamisel adaptereid, mis ei ole vastava gaasi jaoks heaks kiidetud .
    Ladustamise nõuded:
    - Hästi õhutatud kohas ja katuse all, soovitavalt õues, tasasel ja hea äravooluga pinnal ning varjus;
    - Püstises asendis, vältida ümberkukkumist;
    - Tühjad ja täis balloonid tuleb ladustada eraldi.
    - Balloonid tuleks sorteerida vastavalt gaasi omadustele ( põlev , inertne, oksüdeeriv jne).
    - Keelatud on ladustada põlevgaase koos teiste gaasidega.
    - Ladustamiskoht tuleb märgistada nõuetele vastavate ohumärgistega.
    41. Faasidiagrammid ( selgitus , joonis- vee oleku diagrammi näitel).
    Seovad kõikide faaside (tahke, vedel, gaas) püsivuspiirid. Võimaldavad määrata aine agregaatolekut einevatel temperatuuridel ja rõhkudel, samuti keemis ja sulamistemperatuuri erinevatel rõhkudel.
    Olekudiagrammid on kolmemõõtmelised teljestikus P-V-T, sagedamini P-T diagramm.
    Pinnad diagrammil kujutavad ühe faasi eksisteerimistingimusi (rõhk ja temperatuur). Kõverad kujutavad neid T ja P tingimusi, mille juures kaks erinevat faasi on omavahel tasakaalus.
    42. Superkriitiline olek, superkriitilises olekus süsinikdioksiidi omadused ja kasutamine.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal #1 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal #2 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal #3 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal #4 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal #5 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal #6 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal #7 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal #8 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal #9 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal #10 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal #11 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal #12 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal #13 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal #14 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal #15 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal #16 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal #17 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal #18 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal #19 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal #20 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal #21 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal #22 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal #23 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal #24 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal #25 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal #26 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal #27 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal #28 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal #29 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal #30 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal #31 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal #32 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal #33 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal #34
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 117 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Marite89 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Vastused 2014/2015 keemia ja materjaliõpetuse eksami kordamisküsimustele. Küsimusi kokku 149 mõned ülesanded

    1. Mateeria ja aine mõisted.
    Mateeria – kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga.
    Aine – mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (kuld, hapnik). Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel.

    2. Keemilise elemendi mõiste.
    Keemiline element – Ühesuguse aatominumbriga aatomite kogum, kuulub kas liht- või liitainete koostisse. Perioodilisussüsteemis on 118 elementi.

    3. Keemiline ühend.

    keemia , materjaliõpetus , eksam , kordamisküsimused , ülesanded , gaas , sulam , tera , süsinik , lahustunud aine , balloon , mustus , tsement , polümeer

    Mõisted

    keemiline element, keemiline ühend, gaas, homogeenne, heterogeenne, makrostruktuur kihiline, termiline, pooljuhid, nanomaterjalid, nanomaterjalidel, nanomaterjalide füüsikalis, kemikaal, kivim, nomenklatuursed nimetused, cas, aur, clapeyroni, absoluutne tihedus, 250, keemilised omadused, lämmastav gaas, olekudiagrammid, superkriitiline olek, kastepunkt, mõjuvad jõud, mõjuvad jõud, pindaktiivsed ained, eemaldavad mustust, karbonaatne karedus, tahke faas, biokütused, üleküllastunud, molaarsus, molaalsus, normaalsus, aine aururõhk, tasakaalu korral, tugevateks elektrolüütideks, indikaatorpaber, kristalsed ühendid, aatomvõre, molekulvõre, ioonvõre, anisotroopsed omadused, c60, süsiniknanotoru, röntgenstruktuuranalüüs, pulbrid, pulbritel, linaseemned, puistematerjalid, pulbrilistele kehadele, eripind, molübdeen, mustad metallid, valgemalm, hallmalm, martäänteras, süsinikteras, duralumiinium, suur elektri, ühine kõigile, dispergeeritud süsteem, koagulatsioon, koagulatsiooni põhjustavad, pindaktiivne osake, portland tsement, betoon, agregaadid, vähe vett, õlivärvid, lakkvärvid, kasutatakse õlilakk, värvitu lakk, lakid, kuivab 1, polüuretaanlakid, galvaanielement, galvaanielemendis, keskkonna ph, eespool, patarei, aku, anoodiks tsinkpurk, pliakumulaator, järjestikku, 2cl, 2cl, katoodsed katted, kuumpihustus, difusioonimeetod, fassaadi katmiseks, betoon, i tüüpi, iv tüüp, pinnakatted, töötlemisfaasis, plastid, vananemise põhjuseks, tihedus 1210, soojuskindlus

    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    80
    docx
    Keemia ja materjaliõpetus
    11
    pdf
    Keemia ja materjaliõpetus-eksami kordamisküsimused vastustega
    19
    docx
    Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte
    72
    pdf
    Keemia ja materjaliõpetus-YKI3030-eksami kordamisküsimused ja vastused 2016 2017
    62
    doc
    YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus
    27
    doc
    Keemia kordamisküsimused
    15
    doc
    Keemia ja materjaliõpetuse Eksami kordamisküsimuste vastused
    33
    doc
    Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun