Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Soojustehnika eksamiküsimused (vastused) (5)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida käsitleb soojustehnika ja termodünaamika ?
  • Mida kujutab sellel diagrammil joone alune pindala ?
 
Säutsu twitteris
Soojustehnika eksamiküsimused.
Aroni nägemus soojuse eksamist, ei vastuta õigsuse eest ja osad joonised ja asjad puudu ka.
1. Mida käsitleb soojustehnika ja termodünaamika ?
Soojusthenika – teadusharu , mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi, kusjuures on rakendusteadus . Alused rajanevad termodünaamikal ja soojuslevil. ST tegeleb soojuse tootmise ja transportimisprotsessidega, samuti jahutusprotsessidega – külmutustehnika.
Termodünaamika – Teadus mis tegeleb erinevate energialiikide vastastikuste muundumistega
(hõlmab keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi, sooojuslike ning elektromagneetilisi nähtusi)
2. Energia mõiste ja mõõtühikud?
Energia – objekti töövõime, töövaru, s.t. kehade võime panna tööle teisi kehi.
Ühikud: Peamine: J(dzaul), J=N*m=kg*m²/s², (kJ, MJ, GJ) , veel: Wh(3600J), cal(4,19J)
3. Primaarenergia ja sekundaarenergia. Energia liigid. Taastuvad ja mittetaastuvad energiavarud .
Primaarenergia – kõik kütused sisaldavad varjatud kujul keemilist energiat see ongi primaarenergia,mis vabaneb põletamisel kateldes soojuse kujul
Sekundaarenergia - see milleks primaarenergia muudetakse( soojus , elektrienergia jne)
Energia liigid: 1) Mehaaniline energia (pot. Energia, kin. Energia, helienergia)
2) Soojusenergia
3) Keemiline energia
4) Elektromagneetiline energia (magnetvälja, kiirguse ja elektrivälja energia)
5) Tuumaenergia
6) Gravitatsioonienergia
Taastuvad energiavarud: päikese, puit, hüdro, tõusude mõõnade, biomassi
Taastumatud energiavarud: fossiilsed kütused
5. Põhimõisted termodünaamikas
Termodünaamilise süsteemi all mõistetakse kehade kogu, mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga energeetilises vastumõjus.
Väliskeskkonnaks nimetatakse termodünaamilist süsteemi ümbritsevat suure mahutavusega keskkonda, mille olekuparameetrid (N: temperatuur, rõhk jne.) ei muutu, kui süsteem mõjutab seda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul viisil.
Homogeense süsteem: süsteemi kõikides punktides ja osades on aine füüsikalised ja keemilised omadused samasugused.
Heterogeene süsteem: võib esineda eralduspindu ja erinevates osades on aine füüsikalised ja keemilised omadused erinevad.
Süsteemide liigitus:
1)Isoleeritud süsteem – ei toimu TD keha ja väliskeskkonna vahel ei soojuslikku ega mehaanilist vastastikmõju
2) Soojuslikult isoleeritud(adiabaatiline süsteem) – puudub soojuslik vastumõju TD ja KK vahel
3)Suletud süsteemi - puhul puudub aine ja massi vahetus.
4)Avatud süsteem – perioodiline aine ja massi vahetus TD süsteemi ja keskkonna vahel.
Termodünaamiline keha: keha mille abil või vahendamisel toimub soojuse muundamine mehaaniliseks tööks.( gaas / aurud ).
Termodünaamilised olekuparameetrid: termodünaamilist keha iseloomustavad suurused, mis määravad ära keha olekud igal ajahetkel.
Termodünaamiline tasakaaluolek: olek, mis ajas ei muutu. Mehaaniline tasakaal-rõhkude võrdsus. Termiline tasakaal- temperatuuride võrdsus ja püsivus. Kui mõlemad on tasakaalus-täielik tasakaal.
Tasakaalseks termodünaamiliseks protsessiks : protsess, mis kulgeb nii aeglaselt,et igal ajahetkel taastub termodünaamiline tasaakaaluolek. (p-v diagramm). Termodünaamiiseks protsessiks nimetatkse protsessi mille jooksul keha olekuparameetrid muutuvad- jaguneb: tagastatavad protsessid: protsess mis kulgeb läbi ühtede ja samade tasakaalsete olekute nii ühes kui ka teises suunas. Kõik reaalsed protsessid on suuremal või vähemal määral tagastamatud protsessid, kuna nad pole tasakaalus.
Ringprotsess : protsess mille kulgemise käigus termodünaamiline keha läbib igat vahepealset olekut ja tuleb tagasi algolekusse.
6. Termodünaamilised kehad ja nende termilised ja energeetilised olekuparameetrid ja mõõtühikud.
Termodünaamilised kehad – gaasid ja aurud(veeaur) sest nad muudavad oma mahtu väga suurtes piirides nende soojuslikul ja mehaanilisel mõjutamisel.
Termilised olekuparameetrid: erimaht , absoluutne rõhk ja abs. Temperatuur.
1) Erimaht – aine massiühiku maht (v) [ m³/kg]
2) Rõhk – Pinnaühiku normaali suunasmõjuv jõud (p) [Pa, N/m², mmHg, atm, bar, psi]
3) Temperatuur – Absoluutne temperatuur (T) [K]
Energeetilised olekuparameetrid: Siseenergia , entalpia , entroopia
  • Siseenergia (U) [J]
  • Entalpia (H) [J]
  • Entroopia (S) [J/K]
    7. Absoluutse rõhu , ülerõhu ja alarõhu mõiste.
    Absoluutne rõhk – gaasi tegelik rõhk ja saadakse siis kui rõhu mõõtmisel võtta 0-nivooks absoluutne vaakum .
    Ülerõhk – rõhk mis on kõrgem atmosfääri rõhust. Nim. ka manomeetriline rõhk
    Alarõhk – rõhk mis on madalam atmosfääri rõhust. Nim. ka vaakummeetriline rõhk.

    8. Temperatuuri skaalad .
    Fahrenheit kasutusel ameerikas, Celsisus (t=C) kasutatakse rahvusvaheliselt 0 on vee sulamistemperatuur ja 100 vee keemistemperatuur . Kelvini skaala, samm on sama mis Celsiuse skaala puhul aga 0ks loetakse absoluutset nulli.
    9. Ideaalgaasi mõiste. Ideaalgaaside olekuvõrrandi kolm erikuju. Ära märkida suurused, mis figureerivad nendes võrrandites ja millised on nende mõõtühikud.
    Ideaalgaas – nimetatakse gaasi mille molekulide vahel puuduvad vastatikused jõud ja molekulide maht loetakse tühiselt väikeseks.
    pv = RT – Clapeyroni võrrand
    pV= MRT
    pVμ = 8314T
    p – rõhk [Pa, N/m², mmHg, atm, bar, psi]
    v - Erimaht [ m³/kg]
    R – suhteline gaasikonstant [J/kg*K]
    T – absoluutne temperatuur [K]
    V – ruumala [m³]
    M – gaasi mass [kg]
    μ – moolmass [kg/kmol]
    10. Ideaalgaaside põhiseadused
    1) Boyle – Mariotte’ seadus: Kui gaasi oleku muuts tõimub konstantsel temperatuuril siis erimahud suhtuvad pöördvõrdeliselt rõhku: T= const (isotermiline)
    2) Gay – Lussaci seadus: Kui gaasi olekumuutus toimub konstantsel rõhul siis erimahud suhtuvad võrdeliselt absoluutsete temperatuuridega: p=const(isobaariline)
    3) Charles’ seadus: Kui gaasi olekumuutus toimub konstantsel erimahul siis rõhud suhtuvad võrdeliselt absoluutsete temperatuuridega: v=const( isohoorne )
    11. Ideaalgaaside segud. Partsiaalrõhu mõiste. Daltoni seadus. Gaasikomponendi suhteline osamass ja suhteline osamaht.
    *Ideaalgaaside segu on ideaalsete gaaside mehaaniline segu, mille puhul kehtivad samuti idealgaaside olekuvõrrandid. Iga gaas segus võtab enda alla kogu segu mahu ja omandab segu temperatuuri.
    *Partsiaalrõhk – kui iga üksikgaas avaldab anuma seintele kindlat rõhku ja üksikuid gaase millest segu koosneb nim. gaasi komponentideks siis üksiku komponendi rõhku nim. partsiaalrõhuks.
    * Daltoni seadus – gaasi segu rõhk võrdub komponentide partsiaalrõhkude summaga
    [Pa]
    Suhteline osamass:
    Suhteline osamaht : ;
    M on segu kogumass, V on segu koguruumala, Mi on komponendi mass, Vi on komponendi ruumala.
    12. Soojusmahtuvuse ja erisoojuse mõiste. Nende matemaatilised avaldised ja mõõtühikud.
    Soojusmahtuvus – nim. soojushulka, mis on vaja juurde juhtida kehale, et tõsta tema temperatuuri 1 kraadi võrra.(oleneb aine massist, mida suurem seda rohkem soojust vaja)
    ; [J/K] diferentsiaalkuju : C=dQ/dt
    Erisoojus – nim. soojushulka mis on vaja juurde juhtida ühele hulgaühikule, et tõsta temp. 1 kraadi võrra.
    ; [J/kg*K] diferentsiaalkujul: c=dq/dt
    13. Erisoojuste liigitus. Erinevate erisoojuste liikide täpne definitsioon ja mõõtühik. Mayeri võrrand.
    1) Masserisoojus – Erisoojus 1 kg aine kohta. (c) [J/kg*K]
    2) Mahterisoojus – Erisoojus 1 m³ gaasi kohta normaaltingimustel (c’) [J/m³*K]
    3) Moolerisoojus – Erisoojus 1 mooli gaasi kohta (cμ) [J/kmol*K]
    Termodünaamikas kasutatakse kas isobaarset (cp, cp’, cμp) või isohoorset(cv, cv’, cμv) erisoojust.
    Mayeri võrrand: cp – cv = R [J/kg*K]
    14. Reaalgaaside mõiste. Reaalgaasi pv diagramm koos seletusega. Reaalgaaside põhiomadus.
    Reaalgaasid – Looduses esinevad gaasid, mille omadused erinevad ideaalgaaside
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Soojustehnika eksamiküsimused-vastused #1 Soojustehnika eksamiküsimused-vastused #2 Soojustehnika eksamiküsimused-vastused #3 Soojustehnika eksamiküsimused-vastused #4 Soojustehnika eksamiküsimused-vastused #5 Soojustehnika eksamiküsimused-vastused #6 Soojustehnika eksamiküsimused-vastused #7 Soojustehnika eksamiküsimused-vastused #8 Soojustehnika eksamiküsimused-vastused #9 Soojustehnika eksamiküsimused-vastused #10 Soojustehnika eksamiküsimused-vastused #11 Soojustehnika eksamiküsimused-vastused #12 Soojustehnika eksamiküsimused-vastused #13 Soojustehnika eksamiküsimused-vastused #14 Soojustehnika eksamiküsimused-vastused #15 Soojustehnika eksamiküsimused-vastused #16 Soojustehnika eksamiküsimused-vastused #17 Soojustehnika eksamiküsimused-vastused #18 Soojustehnika eksamiküsimused-vastused #19
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 661 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor YBD Õppematerjali autor

    Lisainfo

    1. Mida käsitleb soojustehnika ja termodünaamika ?
    2. Energia mõiste ja mõõtühikud?
    3. Primaarenergia ja sekundaarenergia. Energia liigid.

    soojustehnika , termodünaamika , newton , soojus , primaarenergia , ringprotsess , ideaalgaas , erisoojus , entroopia , entalpia , reaalgaas , carnot , isobaarne , isohoorne , rankine , drosseldamine

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (5)

    ogalik112 profiilipilt
    ogalik112: Tõesti väga väga hea materjal!
    00:07 04-01-2013
    Kristofer profiilipilt
    Kristofer: Väga põhjalik materjal
    10:37 09-11-2011
    zenja2006 profiilipilt
    zenja2006: valmistumiseks on hea
    17:56 03-01-2012


    Sarnased materjalid

    19
    doc
    Soojustehnika eksami küsimuste vastused
    12
    doc
    Soojustehnika - küsimused vastustused
    21
    doc
    Soojustehnika küsimuste vastused
    2
    doc
    Soojustehnika teooria eksamiks
    24
    doc
    Soojustehnika eksamiküsimuste vastused
    52
    doc
    Katlatehnika eksami vastused
    90
    pdf
    Soojustehnika eksami küsimused
    75
    doc
    Soojusautomaatika eksami vastused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun