Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Referaat Aiatöömasinad (1)

4 HEA
Punktid
Väiketraktor RAPTOR 40 DT, lisaseadmed , pargihooldusmasin
Referaat aines Aiatöömasinad
Räpina Aianduskool
Tea Heinaste
raserfsaerfaesfes- 1 - 1 2011 - 1 - - 1 -- 1 Sisukord
1. RAPTOR 40 DT tutvustus .................................................................................................. 3 2. Struktuursed omadused ....................................................................................................... 3 3. Tehnilised näitajad .............................................................................................................. 4 4. Lisatarvikud ........................................................................................................................ 5 4.1 Pinnasefrees FL 1400 .................................................................................................. 5 5. Pargihooldusmasin - Ketassaag - Husqvarna 357XP.......................................................... 6 5.1 Üldine iseloomustus .................................................................................................... 6 5.2 Tehnilised näitajad ....................................................................................................... 6 5.3 Hooldusnõuded ............................................................................................................ 6 5.3.1 Kütusesegu valmistamine ........................................................................................ 6 5.3.2 Likemehhanismide määrimine ............................................................................... 7 5.3.3 Karburaatori reguleerimine ...................................................................................... 7 5.3.4 Keti teritamine Ja likesügavuse kontroll ................................................................ 8 5.3.5 Igapäevane hooldus .................................................................................................. 8 5.4 Ohutusnõuded .............................................................................................................. 9 6. Kasutatud kirjandus .......................................................................................................... 12
raserfsaerfaesfes- 2 - 2 2011 - 2 - - 2 -- 2 1. RAPTOR 40 DT tutvustus Raptor 40 DT on tootja Ferrari inseneride kujundatud väiketraktor. Eestis müüb antud tooteid Cedo Kaubandus OÜ. Kuna nimetatud toodete kohta on informatsiooni suhteliselt vähe, samas on kasutajate foorumites antud Ferrari väiketraktoritele kõrge hinnang, valiti tutvustatavaks väiketraktoriks Raptor 40 DT.
Ferrari Raptor täidab kaasaegsele väiketraktorile esitatavad põhilisi nõudeid: piisavalt võimas, kuid kompaktne ja kiire, vastupidav ja mugav, tootlik ja usaldusväärne, ratsionaalne ja kaasaegseid töömeetodeid arvestav . Ta on mitmekülgne, kompaktne ja vastupidav, moodne disain ja lai valik. Täiustatud kujundus on praktiline ja ratsionaalne. Paindlikud ja võimsad "ökoloogilised" mootorid , usaldusväärne transmisioon ja tõhus hüdraulika tagavad silmapaistva tööde kvaliteedi.
Ferrari insenerid, kes kujundasid RAPTOR'i on esikohale seadnud ohutuse ja keskkonnast hoolimise. Traktorisse on lisatud erinevaid ohutusfunktsioone, millede eesmärk ei ole pelgalt tagada ohutus traktori operaatorile, vaid ka neile kes tegutsevad traktori töö piirkonnas. Ferrari traktorid on mõeldud keskonnasõbralikele klientidele, nad on ehitatud suures osas taaskasutatatavatest materjalidest , sest eesmärk on toodete minimaalne mõju keskkonnale. Heitgaaside kogus ja müratase vastavad täielikult kehtivatele standarditele.
2. Struktuursed omadused Raptor on klassikaline tavapäraste omadustega väiketraktor. Lühike teljevahe ja roolivõimendi annavad suurepärase manööverdusvõime, mis võimaldab pöörderaadiust vaid 2,70 m, see on oluline, kui ruum on piiratud. Tagumise diferentsiaali lukustamine suurendab traktori läbivust. Käsitsi reguleeritav teljevahe, planetaarne käigukast, poolteljed ratastel annavad edasi maksimaalse pöördemomendi. Tagumine jõuvõtuvõll annab 540 pööret minutis .
raserfsaerfaesfes- 3 - 3 2011 - 3 - - 3 -- 3 3. Tehnilised näitajad max väändemoment 82,5 Nm / 2200 pöördel käigukast 24 käiku: 12 FWD + 12 REV reversiga max kiirus 28,77 km/h edasi- ja 31,45 km/h tagasikäiguga kuiv kahekettaga sidur tagasilla mehaaniline diferentsiaallukustus jõuväljavõte taga - aeglustiga 540 pööret tagumine tõsteseade - 3 punktiga raam tõsteseadme tõstevõime 700 kg ketaspidurid + käsipidur roolisüsteem - hüdraulika elektrisüsteem - 12 V 45 AH kaitseraud + rullumisvastane kaitseraam standardrehvid - eesmised 6.5/80-12 / tagumised Täisraamil 250/80-18 Nelivedu, lülitusega esisillale tühimass 890 kg otse sissepritsega nelja silindriga pöörderaadius 2,70 m vesijahutusega Lombardini diiselmootor mõõdud 2276 x 1103 x 1035 -1384( sõltub LDW 1404 FOCS 1372 cc / 25,5 kW e. rehvidest) 35 hj / 3400 pööret Sõidutuled + suunatuled
raserfsaerfaesfes- 4 - 4 2011 - 4 - - 4 -- 4 4. Lisatarvikud 4.1 Pinnasefrees FL 1400 FL seeria mullafreesid on mõeldud väikese ja keskmise suurusega traktoritele, võimsusklassis 15-40Hj, kasutamiseks. Peamiselt kasutatakse selle seeria freese viljapuuaedades ja väiksematel istutusaladel.Traktori külge ühendatakse seade kolmepunktikinnitusega. Freesi on võimalik lisakinnitusaasade abil traktori tsentrist 16 cm paremale nihutada. Reduktorist lähtuvalt kantakse jõuvõtuvõllilt liikumine edasi freesile kettülekande abil, mis paikneb freesi küljel. Keti pingutusseade on manuaalselt võtmega reguleeritav. Freesi külgseintele on kinnitatud reguleerjalad e. suusad mille abil saab freesi töösügavust piirata. Tavavarustusena on freesiga kaasas kas siis siduriga või turvapoldiga varustatud kardaan . Spetsifikatsioon:
Freesi töölaius 1400 mm Võlli töölaius 36 freesitera töösügavus 180mm kaal 197kg jõuvõtuvõlli optimaalne pöörete arv 540p/min, kinnitus ­ kat.1
raserfsaerfaesfes- 5 - 5 2011 - 5 - - 5 -- 5 5. Pargihooldusmasin - Ketassaag - Husqvarna 357XP 5.1 Üldine iseloomustus Sae suur võimsus, väike kaal, sale korpus ja kõrgel asetsev raskuskese teevad toote samaaegselt nii võimsaks kui kergesti kasutatavaks. Smart Start on sae kergeks käivitamiskes.
5.2 Tehnilised näitajad Õlipaagi maht 0.38l Õlipumba tüüp reguleeritav vool Lõikevarustus Keti samm .325 / 3/8 tolli Soovituslik juhtplaadi pikkus 33-60 cm / 13-24 tolli Ergonoomika Silindri töömaht 56.5 cm³ Müratase 101 db Võimsus 3.2 kW / 4.4 hj Müra emissioon, LWA 114 dB Maksimaalsed lubatud mootoripöörded 14 000 Vibratsioon esi/tagakäepidemes 3.9 m/s² pööret minutis Üldmõõdud Kütusepaagi maht 0.68l Kaal ilma juhtplaadi ja ketita 5.5 kg
5.3 Hooldusnõuded
5.3.1 Kütusesegu valmistamine Saag on varustatud 2-taktilise mootoriga ja seepärast tohib tema jaoks kasutada ainult ainult pliivabast bensiinist (minimaalse oktaanarvuga 90) ja sünteetilisest mootorilist koosnevat segu 2-taktilistele mootoritele vahekordades. Ärge mingil juhul kasutage 4-taktilistele mootoritele meldud li. Et oleks tagatud segu ige protsentuaalne koostis mtke hoolikalt ära bensiinile juurdesegatava li kogus. Väikeste koguste kütuse kasutamisel vib juba väike eksimus li koguses phjustada segu protsentuaalses koostises märkimisväärse vea. Kontrollige hoolega müügilolevate lide näitajaid, lid mille omadused ei vasta käesolevas juhendis toodutele, vivad phjustada mootorile tsiseid kahjustusi. Valmistage segu puhtasse, bensiini jaoks meldud kanistrisse. Jälgige et segu valmistamise paigas poleks soojus - vi sädemeallikaid ja et koht oleks hea ventillatsiooniga. Parima segu saamiseks valage nusse sisse enne li ja seejärel bensiin . Vältige bensiini ülekallamist. Loksutage kanistrit tugevasti (tehke seda iga kord, kui kanistrist segu vtate). Segu näitajad on mjustatud ajafaktorist ja pikaajalisel seismisel need muutuvad, seepärast on soovitav valmistada korraga vaid vajaminev kogus segu. Mitu nädalat tagasi valmistatud segu kasutamine vib phjustada mootorikahjustusi.
raserfsaerfaesfes- 6 - 6 2011 - 6 - - 6 -- 6 5.3.2 Likemehhanismide määrimine Likemehhanismide puudulik määrimine kutsub esile keti purunemise, mis vib phjustada töötajale tsiseid ja isegi eluohtlikke vigastusi. Keti määrimine toimub automaatpumba abil. lipump on reguleeritav ja see toimub kruvi keeramisel kruvikeeraja vi kombivtme abil. On soovitav kasutada värsket (spetsiaalset tüüpi) hea viskoossusega li. Ketilil peab olema keti suhtes hea nakkuvus ja head voolavusomadused nii suvel kui talvel. Kui pole saadaval spetsiaalset ketili, kasutage transformaatorili EP 90. Ärge kunagi kasutage äratöötanud lisid. Taolised lid on kahjulikud nii teile endale, mootorsaele kui ka keskkonnale.Oluline on kasutada li, mis sobib hutemperatuuriga (parandatud viskoossus). Temperatuuril alla 0 C muutuvad mned lid paksuks, koormavad pumba üle ja kahjustavad seda. li valimisel pöörduge teeninduskeskuse poole. Ketili tankimiseks keerake ketili paagil kork pealt ära. Täitke paak liga, hoidudes seejuures li ülekallamast; kui see siiski juhtub, puhastage saag hoolikalt list. Keerake lipaagi kork jälle tugevasti peale ja kontrollige, et li pole üle voolanud. Tehke li järeltäitmist iga kord, kui tangite kütust. Kui saega pikka aega ei töötata, tühjendage ja puhastage nii kütuse- kui ka lipaagid.
5.3.3 Karburaatori reguleerimine Karburaatori reguleerimist on soovitav teha selleks volitatud hoolduskeskuses.Karburaatori reguleerimine on ülimalt oluline ja kui seda tehakse valesti, vib see phjustada seadmele tsiseid kahjustusi. Karburaatori reguleerimise ajal olge ülimalt tähelepanelikud, kuna kett vib liikumisel tekitada tsiseid vigastusi. Karburaatori reguleerimine tähendab mootori sobitamist kohalike kliimaoludega, saadaoleva bensiiniga ja kahetaktilises mootoris kasutatava litüübiga. Karburaator on seadistatud vabriku katsetuste käigus. Normaalselt puudub vajadus täiendavaks reguleerimiseks. Kui tingimused, mis mjutavad karburaatori töötamist peaksid nudma uut reguleerimist, siis tuleb seejuures piinlikult täpselt järgida juhiseid. Enne mistahes reguleerimist kontrollige et hufilter oleks puhas ja silindrikaas omal kohal. Reguleerimine miinimumreziimi tehakse kruvi T abil. Vajadusel keerake töötava mootoriga kruvi T kellaosuti liikumissuunas kuni kett hakkab liikuma. Seejärel keerake kellaosuti vastassuunas , kuni kett jääb seisma. Tühikäigureziim on igesti välja reguleeritud kui mootor pöörleb ühtlaselt igas positsioonis ja paraja ajavahega keti pöörlema hakkamiseni. Kahtluste vi ebakindluse korral pöörduge volitatud hoolduskeskusesse.
raserfsaerfaesfes- 7 - 7 2011 - 7 - - 7 -- 7 5.3.4 Keti teritamine ja likesügavuse kontroll Kett peab olema alati korralikult teritatud. Kui kett ei lika ilma seda puu vastu surumata ja tekkiv saepuru on väga peenike , siis on see märk sellest, et kett pole korralikult peal. Kui likamisel ei teki saepuru, on kett täiesti nüri ja likamise asemel see pulbristab puud. Kui kett on korralikult teritatud, siis liigub saag puus iseenesest ja tekkivad laastud on jämedad ja pikad. Keti likav osa koosneb likesilmusest, millel on likehammas ja sügavuspiiraja. Viimaste krgustasandite erinevus määrab like sügavuse (sae likavuse). Hea teritamise jaoks on vajalikud viili krgusepiiraja ja ümarviil. Viili läbimt peab olema 3/16" /4,8mm. Panna kett juhtplaadile ja kontrollida ketipingutaja abil, et kett oleks korralikult pingul ja ohutuspiduriga blokeeritud. See väldib keti nihkumist külgsuunas, mis muudab teritamise raskemaks. Viilige likehammast alati seestpoolt väljaspoole, avaldades viilile survet selle tagasiliikumisel. Operatsioon on lihtsam viili krgusepiiraja kasutamisel.Viilimisel peab viili asend olema selline, et oleks vimalik saada kolm teritusnurka: "A" ülemine teritusnurk 30° - 35°, "B" välimise külje teritusnuk 85° - 90°, "C" sisemise külje teritusnurk 60°. Viili asend peab olema selline, et viilimine toimuks risti juhtplaadiga. Täpsemate külgnurkade saamiseks on soovitav hoida viili asendis, mis on vertikaalselt 0,5 mm krgemal ülemisest likeservast. Viilige esmalt ühe külje likehambad, seejärel keerake saag ringi ja korrake operatsiooni. Ühtlase likejälje saamiseks puu pinnal peavad kik likehambad olema viilitud ühepikkuseks. Hammaste viilimine vähendab likesügavust. Peale mitmekordset keti viilimist kontrollige sügavuspiirajate krgust. Täpne krgus peab olema 0,025"/0,65 mm allpool ülemist likeserva. Kontrollige krgust kaliibri abil ja viilige üleulatuv osa maha. Viilige sügavuspiiraja eesmine osa ümaraks
5.3.5 Igapäevane hooldus Puhastage õhufiltrit vähemalt üks kord päevas ja tööd raskendavate keskkonnatingimuste korral ka sagedamini. Eemaldage filter ning puhastage, kasutades selleks survepuhurit, aga mitte väga tugeva survega . Phjalikumaks puhastamiseks vib filtrit ka seebiveega pesta. Tagasipanekul jälgida, et filter läheks korralikult oma pessa tagasi. Filtrit pole kunagi vimalik täiesti puhtaks saada. Seepärast tuleb see perioodiliselt uuega asendada . Vigastatud filter tuleb otsekohe asendada. Juhtplaadil puhastage regulaarselt likäigu kri ja avasid. Keerake juhtplaati perioodiliselt ümber, et kulumine toimuks ühtlaselt. Kui juhtsoon on kulunud vi on näha ülearuseid süvendeid, asendage juhtplaat uuega. Puhastage keti juhtsoont. Määrige ketiratast kuullaagri määrdega. Ketili pumba hoolduseks kontrollige et
raserfsaerfaesfes- 8 - 8 2011 - 8 - - 8 -- 8 juhtplaadi ja ketimäärimise automaatpump töötab häireteta. Suunake juhtplaat umbes paarikümne sentimeetri kauguselt heleda pinna poole. Umbes ühe minuti pärast gaasi korral peaksid pinnale ilmuma nähtavad lijäljed. Kui pump ei tööta, pöörduge volitatu hoolduskeskusesse. Kütusefilti asendamiseks vtke ära kütusepaagi kork ja vtke filter paagist välja, kasutades selleks metallkonksu. Asendage filter uuega soovitavalt vähemalt kord aastas. Teritage ketti ja kontrollige selle pingutust. Kui kett vajab asendamist, laske seda teha volitatud hoolduskeskuses. Kui likehamba pikkus on ainult 4 mm, siis on kett kulunud ja läheb vanarauaks.Kontrollige et veotähik poleks liialt kulunud. Kui on vajalik selle asendamine, pöörduda volitatud hoolduskeskusesse. Kontrollida käivitusseadet, käivitusnööri ja puhastada seda väljastpoolt hust külgehakanud mustusest. Veenduda et käivitusnöör läheb automaatselt tagasi algasendisse
5.4 Ohutusnõuded · Ärge töötage mootorsaega, kui olete väsinud, ravimite, droogide, alkoholi mju all vi mistahes erandlikus psüühilis-füüsilises seisundis, mis vib phjustada nägemisteravuse vähenemist, piiratud liikuvust, potentsiaalselt ohtliku töörista halvemat käsitsemisvimet jne.
· Kasutage alati selleks ettenähtud tööriietust ja kaitsevahendeid: · saekaitsega liibuvat riietust ; · terasest säärekaitsega, mittelibiseva tallaga saapaid; · saekaitsega töökindaid; · kaitseprille vi näokaitset; · krvaklappe kuulmise kaitseks; · spetsiaalset kaitsekiivrit kaitseks langevate puutükkide ja muude esemete vastu. · Ärge kandke rippuvate otstega salli, käevru ega muid esemeid, mis vivad takerduda masinasse vi haakuda keti külge. · Mootorsaagi on lubatud käsitseda ainult täiskasvanuil, kes on selleks vastavalt instrueeritud. · Saagi tohib välja laenata ainult asjatundlikele isikutele, kes oskavad seda igesti käsitseda. · Sae ja selle tarvikute pikaaegsel kasutamisel mjub operaatorile vibratsioon, mis vib esile kutsuda "valgete srmede nähtuse" (Raynaudi fenomeen ). See vib phjustada
raserfsaerfaesfes- 9 - 9 2011 - 9 - - 9 -- 9 käte tundlikkuse vähenemist temperatuuride eristamisel ja phjustada organismi üldist loidust. Operaatoril tuleb seepärast sae pideval vi regulaarsel kasutamisel jälgida hoolega käte ja srmede seisundit . Kui ilmnevad ülalkirjeldatud sümptoomid, tuleb otsekohe konsulteerida arstiga. · Et oleks garanteeritud sae maksimaalne ohutus ja vimalikult pikk eluiga, kasutage ainult originaalseid tarvikuid ja varuosi. Saagi on soovitav lasta perioodiliselt kontrollida ja vajadusel ka parandada ja selleks tuleb alati pöörduda volitatud hoolduskeskusesse. · Hoidke inimesi ja loomi tööpaigast eemal vähemalt 10 meetri vi kahekordse tüvepikkuse jagu. Vajadusel kasutage krvaliste isikute ohutus kauguses hoidmiseks hoiatussilte. Kontrollige, et tööpiirkond oleks puhas ja vaba igasugustest takistustest. Kontrollige et tööpiirkonnas ei esineks vimalikke ohtusid nagu: teid, jalgradu, elektrikaableid, ohtlikus asendis puid jms. · Pöörake alati tähelepanu ümbrusele ja olge tähelepanelikud ohtude suhtes, mis vivad olla raskesti märgatavad sae poolt tekitatava müra tttu. · Ärge kunagi kasutage saagi saagimiseks lajoonest krgemal. · Töötamisel hoidke saagi mlema käega tugevasti kinni. Parema käega hoidke kinni tagumisest käepidemest ja vasaku käega esimesest käepidemest. Töötamisel jälgige alati, et mlemal jalal oleks kindel toetuspind. · Veenduge, et oskate vajadusel mootori kohe seisata. · Ärge töötage puu otsas, kui te pole selleks spetsiaalselt instrueeritud ega oma selleks tööks ettenähtud varustust (ohutusvöö, ohutusköied, ohutuskonksud jms.). · Ärge kunagi kasutage rikkis, vigastatud vi valesti monteeritud saagi. · Ärge kunagi kasutage saagi, mida on ümber ehitatud ega vasta enam esialgsetele tehnilistele näitajatele. · Mootori heitgaasid on mürgised. Kasutage mootorsaagi seepärast ainult hästi ventileeritavates kohtades. Ärge kasutage mootorsaagi kinnistes ruumides, plahvatusohtlikus vi plevas keskkonnas. · Ärge transportige saagi ühest kohast teise töötava mootoriga. Ka lühikese maa taha transportimisel katke kett selleks ettenähtud kaitsevutlariga (juhtplaadi kate) ja hoidke juhtplaati suunaga tahapoole. Sidukiga transportimisel pange saag stabiilsesse asendisse, et vältida selle ümberminekut ja kütuse väljvoolamist paagist.
raserfsaerfaesfes- 10 - 10 2011 - 10 - - 10 -- · Ärge kunagi puudutage ketti kui mootor töötab ja olge selles suhtes tähelepanelikud ka siis, kui mootor on seisatud, sest mootorsae hambad vivad tekitada likehaavu. · Hoidke sae käepidemed puhtad ja kuivad. · Ärge kunagi kasutage saagi, mille ketiseiskamise mehhanism (ketipidur) on rikkis. Ärge puudutage ketti, ka siis mitte kui see ei liigu, aga mootor töötab. Veenduge, et nnetuse korral olete kuuldekauguses. Üksildases paigas töötamisel peab käepärast olema esmaabi kastike ja keegi peab teadma teie asukohta. · Töötamisel hoidke käepärast tulekustutit, juhuks kui peaks puhkema tulekahju. · Ärge töötage ebasoodsates ilmastikutingimustes ( vihm ,tuul, udu jne.). Halva ilmaga töötamine on sageli väsitav ja kätkeb riskiohtu, nagu näiteks libe maapind . Tugevad tuuled vivad muuta puu langemissuunda ja tekitada kahjustusi inimestele vi muudele objektidele. · Ärge kunagi jätke töötava mootoriga saagi järelevalveta. · Summuti püsib väga kuumana ka peale mootori seiskamist, ärge puudutage summutit kui see on veel tuline. · Hoidke hoolikalt alljärgnevat tööjuhendit ja lugege seda igakord enne sae kasutamist.
raserfsaerfaesfes- 11 - 11 2011 - 11 - - 11 -- 6. Kasutatud kirjandus 1. http://www.ferrariagri.it/index.php?id=324&L=1&C =
2. http://www.cedo.ee/index.php?page=231
3. http://www.partner.biz/ee/support/owners-manuals/?query=4200&types=O
raserfsaerfaesfes- 12 - 12 2011 - 12 - - 12 --
Vasakule Paremale
Referaat Aiatöömasinad #1 Referaat Aiatöömasinad #2 Referaat Aiatöömasinad #3 Referaat Aiatöömasinad #4 Referaat Aiatöömasinad #5 Referaat Aiatöömasinad #6 Referaat Aiatöömasinad #7 Referaat Aiatöömasinad #8 Referaat Aiatöömasinad #9 Referaat Aiatöömasinad #10 Referaat Aiatöömasinad #11 Referaat Aiatöömasinad #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 138 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kress Õppematerjali autor
Väiketraktor RAPTOR 40 DT, lisaseadmed, pargihooldusmasin - tehniline info ja hooldusnõuded

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Mootorsaed - referaat
17
doc

Mootorsaed - referaat

Järvamaa Kutsehariduskeskus Mootorsaed Referaat Koostas: Juhendaja: 2011 Mootorsaagide hooldamine ja korrashoid Filtri kontroll Tuleb aegajalt filtrit kontrollida. Korras filter on valget värvi, kui filter on muutunud kollaseks siis peaksime muretsema endale tagavara filtri. Pruunikaks muutunud filter tuleb välja vahetada. Viltfiltreid saab puhastada ainult suruõhuga, kapronfiltreid

Mootorsaed
Töökojaplaan
19
docx

Töökojaplaan

KAHE POSTIGA AUTOTÕSTUK Kasutusjuhend Enne seadme kasutamist lugege tähelepanelikult läbi kasutusjuhend ja järgige kõiki juhiseid. Hoidke juhend hilisemaks vajaduseks alles. NOS0012 TÄHTIS LUGEGE JUHISED TÄHELEPANELIKULT LÄBI NING PANGE TÄHELE OHUTUSNÕUDEID JA HOIATUSI. KASUTAGE SEADET ÕIGESTI JA HOOLIKALT SELLE ETTENÄHTUD OTSTARBEKS. JUHISTE EIRAMINE VÕIB PÕHJUSTADA RASKEID KEHAVIGASTUSI JA/VÕI AINELIST KAHJU. HOIDKE JUHISED HILISEMAKS VAJADUSEKS ALLES. 1. OHUTUSNÕUDED JA HOIATUSED 1.1 Seadme tohib paigaldada ainult väljaõppinud asjatundja. 1.2 Seadet ei tohi kunagi paigutada plahvatusohtlike ega kergsüttivate vedelikke lähedusse, välitingimustesse ega niiskesse kohta (nt autopesula). 1.3 Seadme heas töökorras pidamiseks laske seda hooldada volitatud hooldustehnikul. Kasutage ainult seadme tootja valmistatud originaalosi. Turvalisuse ja maksimaalse töövõime tagamiseks hoidke seade puhas. 1.4 Ärge lubage seadet kasutada alaealistel ega volitamata isikutel. 1.

Autode hooldus
Teedemasinate juhtimine ja hooldus
62
odt

Teedemasinate juhtimine ja hooldus

Teedemasinate juhtimine ja hooldus Teedeehituse masinate liigitus • Teedehituse ettevalmistustööde masinad • Tsüklilise tööga pinnasekaevetehnika • Pinnaste tihendusmasinad • Autoteede katendi ehitustehnika • Teede hooldustehnika • Transpordivahendid ja eritehnika • 1.5 Bituumen-sideainete jaoturid • 1.5.1 – gudranaatorid: • a) liikuvuselt: • iseliikuvad ja auto- • poolhaagis • rippseadmena • käsi • b) tööpõhimõttelt: • - mehaanilised • - pneumaatilised Pinnaste stabiliseerimise masinad Pinnase freesid: • pinnase kobestamiseks ja peenestamiseks Pinnae frees-segurid: pinnase kobestamine, peenestamine ja segamine sideainega • pinnasefreeside ja frees-segurite tööorganid • jäigad freesid • elastsed frees-kobestid • 2 võlliga segistid • laotus-silumisseadmed Teedeehitusmasiante arengusuunad Peamised arengu tende

Teedeehitus
Saeõpetus
70
pdf

Saeõpetus

Saeõpetus 1. Bensiinimootorsae ehitus 1.1. Mootori ehitus 1.2. Mootori tööpõhimõte 1.3. Gaasijaotusmehhanism 2. Mootorsaagide toitesüsteem 2.1. Küttesegu koostis 2.2. Küttesegu valmistamine karburaatoris 2.3. Tühikäiguseadised ja käivitusseadised karburaatoris 2.4. Karburaatorite reguleerimine 2.5. Kasutatavad bensiinid ja õlid 3. Mootorsaagide süütesüsteem 3.1. Magneetosüüde 3.1. Elektronsüüde 4. Mootorsaagide jahutus- ja õlitussüsteem 4.1. Jahutussüsteem ja selle hooldamine 4.2. Õlitussüsteem ja selle hooldamine 5. Saeaparaat ja selle hooldamine 5.1. Jõuülekanne ja sidurid 5.2. Saeketid ja nende teritamine 5.3. Saeplaadid ja nende hooldamine 5.4. Vedavad tähtrattad 6. Saagide rikked, nende põhjused ja juhised remondiks 6.1. Mootorsaagide hooldus 7. Mootorsaagidega puude langetamine, laasimine ja järkamine 7.1. Langetamine 7.1. Laasimine 7.2. Järkamine 8. Langetamisel k

Seadmete õpetus
Ohutusjuhend masinate kasutuseks
10
pdf

Ohutusjuhend masinate kasutuseks

Umax Production OÜ ohutusjuhend Kinnitatud 19.0.2019 OHUTUSJUHEND TÖÖVAHENDITE KASUTAMISEKS SISUSKORD 1. TEHASES ESINEVAD OHUD .................................................................................................. 2 1.1. Töötamisel valitsevad ohud, õnnetusjuhtumid ja traumad:.............................. 2 1.2. Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: ...................................................... 2 2. ÜLDNÕUDED ........................................................................................................................... 2 3. ENNE TÖÖD.............................................................................................................................. 3 5. PÄRAST TÖÖD......................................................................................................................... 3 6. KETASSAE, LINTSAE, FORMAATSAE JA SEIMERI KASUTAMIN

Puidutöö
A Palu mootorratta raamat
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

Füüsika
Meresõiduohutus ja laeva juhtimine
103
doc

Meresõiduohutus ja laeva juhtimine

Eksamiküsimused Meresõiduohutus ja laeva juhtimine Semester 4.3 2008. a. Esimesed küsimused 1. Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes. Enne sadamast merele väljumist: teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontrollitakse pilsside ja nende kuiven

Ohutus ja ohuteave
Masina osadest ja kontroll
200
doc

Masina osadest ja kontroll

Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor ­ survesüüde Ottomootor ­ sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:

Masinamehaanika




Meedia

Kommentaarid (1)

Mannu27 profiilipilt
Mannu27: Oli väga heaks abiks
14:26 10-04-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun