Masinaelemendid (0)

Masin on mehaanilist liikumist rakendav seade, mis muundab energiat, tööobjekte või informatsiooni, et inimese kehalist või vaimset tööd asendada või kergendada
Masinate liigitus:
1)Energiamasin
2) Jõumasin (tuulemootor)
3)Masingeneraator (elektrigener)
4)Tõste ja transportmasinad
5) tehnoloogilised (põllutöömasinad, metallipingid)
6)Kontrollerid ja juhtmasinad ( andurid , ajamid )
7)Infot töötlevad (arvuti)
MASINAELEMENDID = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid
Tehniline süsteem - komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat , seade)
Masinaelemendid võivad tööpõhimõttelt olla:
1. Mehaanilised ( poldid , mutrid , võllid, laagrid , hammasrattad , rihmarattad, korpused , sidurid , pidurid, vedrud , jne.)
2. Mitte-mehaanilised ( elektrilised , optilised, elektroonilised, jne.)
3. Lõimitud, s.t. tööpõhimõttega osi (andurid, muundurid, ajamid)
Masinaelement võib olla:
1. Detail, s.t. osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta (polt, mutter , võll, hammasratas , rihmaratas, vedru, jne.)
2. Koost või grupp, s.t. kindlat funktsiooni täitev detailide ühendus ( pidur , sidur, mootor, laager, reduktor , ülekanne, jne.)
3. Sõlm, s.t. detailide liide (keermesliide, neetliide , liistliide, jne.)
Masinateelementide liigid:
1)Üldmasinaelemendid, mida samadel eesmärkidel kasutatakse erinevate otstarvetega masinates ( Liited , ajamite komponendid)
2)Erimasinaelemendid, mida kasutatakse vaid teatud spetsiifilistes masinates konstruktsioonide ja erinevate otstarvetega masinates • Sisepõlemismootorite ja kompressorite kolvid, kepsud , klapid, väntvõllid, nukkvõllid jne.; • Turbiinide ja ventilaatorite labad ;
Detailide liigid
1)Standarddetail –
1. Vastab mõõtmetelt ja omadustelt üldtunnustatud
2. Kasutatakse paljudes erinevat tüüpi lahendustes
3. Hangitakse valmiskujul
4. Valitakse tootekataloogide ja käsiraamatute tabelitest
5. Tööjoonist ei tehta )kruvid, poldid)
2)Tüüpdetailid:
1. Vastab kujult mõnele standarditele
2. Mõõtmed kohandatakse antud lahenduse jaoks lähtuvalt materjalist ja koormustest
3. Konstrueeritakse käsiraamatute järgi
4. Tihti saab hankida toorikuna
5. Koostatakse tööjoonis (hammasrattad, vedrud)
3)Orginiaaldetail –
1. Antud lahenduse jaoks Spetsiaalselt konstrueeritud detail
2. Koostatakse tööjoonis
Standard – tehniline seadus
Alamkoost – komponentide
kogum, mis on omavahel ühendatud liidete abil ja mida koostu kokkupanemisel käsitletakse ühe komponendina
Elementide nõuded:
1.funktsionaalsus
2. Tugevus ja jäikus
3. Kulumiskindlus
4. Korrosioonikindlus
5. Ohutus
6. Töökindlus ja hooldatavus
7. Tehnoloogilisus
8. Hind ja turustatavus
9. Mass, maht, kuju, mõõtmed
10. Müratase
11.Välimus
12. Juhtimispõhimõtted
13. Temp
14.Utiliseeritus
Töökindluse üldised mõjurid
1.Füüsikalised allikad
1. Materjalide väsimus 44%
2. Korrosioon 18%
3. Ülekoormus 15%
4.Korrosiooniväsimus 13%
5. Kulumine 10%
Inimlikud allikad:
1.Hooldusvead 34%
2. Konstruktioonivead 33%
3. Vale kasutamine 12%
4. Valmistamise vead 10%
5. Paigaldamise vead 7%
6. Hooletus ja lohakus 4%
Juhtimuslikud allikad: Juhtimissüsteemi ja meetodite puudused, mis võimaldavad inimlike vigade kordumist ja nende avastamata jäämist
Konstruktioonimaterjalide liigid :
1.Metallid ja nende sulamid
2. Plastikud
3.komposiitmaterjal
4. elastomeerid
5. Puidud
6. kermised ja Klaasid
Materjali omadused
1.tugevuspiirid
2.voolepiirid
3.väsimuspiirid
4. elastsusmoodul ja nihkemoodul
5. Katkevenivus
6. kõvadus
7. Tihedus
8.töötemp
Teras Fe+C 2,14%
Malm Fe+C kuni5%
Pronks Cu+Sn
Messing Cu+Zn
Duralumiinium Cu+Mg+pronks
Kulumiskindlus – on detailide omadus säilida tööaja kestel töökõlblikena. Seda aitab suurendada kõvaduse ja pinnasileduse tõstmine, mustuse vältimine , õlitamine.
Soojuskindlus – detailide omadus säilitada tugevus töötamisel kõrgetel tempidel.
Materjali valik sõltub masina otstarbest, detaili ülesandest, selle valmistamise viisist. Valik peab olema õige sest sellest oleneb detaili ja üldiselt masina kvaliteet
Mustad metallid jagunevad malmideks ja terasteks.
Teras jaguneb süsinik teras ja legeeritud teras, konstruktsiooni teras, tööriista teras, spets . Füs. Omadustega teras
Malmid jagunevad tempermalm (suur löögitugevus ), valgemalm(suure kõvadusega, habras , halvasti lõiketöödeldav), põhiline hallmalm . Malmist tehakse detaile valamise teel.
Värvilised metallid – vasesulamid ja kergsulamid. Pronks (Cu+Sn), Messing Cu+Zn, Babiit Cu+Sn+Pb+Sb, fosforpronks Cu+Sn+P, Ränipronks Cu+Si, Silumiin Al+Si
Liikuvad liited – vajadus tingitud kinemaatika nõuetest, tagavad ühendatud detailide omavahelise liikumise
Liikumatud liited – vajadus tingitud praktilisest tarvidusest süsteeme koostada ning komponentideks lahti võtta (valmistamisel, transpordil, remondil jne), tagavad ühendatud komponentide liikumatu ühenduse)
KINNISliide = Liikumatu liide, mida ei ole võimalik detaili(de) materjali purustamata lahti võtta nt jootliide, liimliide, keevisliide
LAHTIVÕETAV liide = Liide, mida saab
detaili(de) materjali purustamata lahti võtta, nt poltliide, liistliide
KEEVISLIIDE = kinnisliide, kus kaks või enam detaili on püsivalt ühendatud nende servade KOKKUSULATAMISE teel
Keevitada saab METALLE ja TERMOPLASTE
Keevisliite saamine: 1. Täitematerjali lisamine – liidetavate detailide ja täitematerjal moodustavad sulanud metalli kogumi, mis jahtudes muundub detailide liiteks; 2. Mehaanilise surve avaldamine detailidele – nn. sepakeevitus on vanim keevituse liik, kus hõõguvate detailide liide saadi sepistamise teel.
Keevitustemperatuuri allikad:
1. Gaasileek – kasutatakse atsetüleeni (või mõne muu gaasi) ja hapniku segu;
2. Elektrikaar – on enamlevinud metallide keevitamisel;
3. Laser – saavutatakse kitsas ja sügav keevisõmblus ; Kaarkeevitus
4. Elektronkiir – kasutatakse eriti paksude detailide (kuni 15 cm) keevitamisel;
5. Hõõrdumine – keevitatavate detailide kontaktis tekitatakse koormuse all suhteline liikumine, mille hõõrdumisel eraldunud soojus sulatab materjalid;
6. Ultraheli – keevitatavate detailide kokkusurutud kontakti rakendatakse ultrahelivõnkumised (15 kHz ... 70 khz), mille toimel materjal kontaktis sulab, kasutatakse plastide keevitamisel.
Keevisliidete eelised: 1.Tarindi väike mass 2. Liite saamise kiirus 3. Kohandatavus 4. Liite saab teja liidetavate detailidega võrdtugeva 5. Hermeetiline 6. Jäik 7. Liite konstruktsiooni saab vajaudsel muuta 8.Keevitamisega ei kaasne märkmisväärset müra 9.Liite saab teha esteetilise välimusega
Keevisliidete puudused – 1. Liite detailidel on oht keevitamisel deformeeruda 2. Keevisliidetel esineb hapra purunemise oht 3. Väsimuspurunemise oht 4. Keevisõmbluse kvaliteedikontroll on tülikas ja kallis 5. Keevitajate ja õmbluste kontrolli ja klassifikatsioon peab olema kõrge
Kirjelda gaasikeevitust. Energiaallikana kasutatakse hapniku ja põlevgaasi segu põlemissoojust Gaaskeevitamisel juhitakse hapnik ja põlevgaas balloonidest läbi gaasireduktorite ja keevitusvoolikute põletisse, kus nad segunevad ja tekitavad gaasileegi.
MMA keevitus ehk elektroodkeevitus . Kaarkeevitusel kasutatakse energiaallikana elektrikaare e. kaarleegi poolt eralduvat soojusenergiat. Keevituskaare abil sulatatakse liidetavate detailide servad . Enamasti kasutatakse lisametalli sulava elektroodi näol.
MIG Keevitus - Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas
MAG keevitus - Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas
TIG keevitus - Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas
Gaasikeevituse gaasid ja nende otstarve. Põlevgaasiks võib olla atsetüleen, propaan või butaan . Kõige laialdasemalt kasutatakse hapniku (O2) ja atsetüleeni ( C2H2 ) segu, mis annab sulatustemperatuuriks kuni 3200°C. Hapnik on temperatuuri reguleermiseks.
Varraselektrood - Keevituskaare, mille temperatuur on 5000…6000 °C, toimel elektroodivarras ja selle kate ning põhimetall sulavad. Tekib keevisvann, kuhu siirduvad elektroodimetalli tilgad ja katte sulamisel tekkinud räbu tilgad, mis moodustavad keevisvanni pinnal sularäbu kihi. Elektroodivarda ots sulab kattest kiiremini, tekitades süvendi, mis suunab sulametalli tilgad ja katte lagunemisel tekkiva gaaside joa keevisvanni. Kattest
eralduvad gaasilised ained tekitavad kaarevahemikus keevisvanni kohale gaasikaitse ümbritseva keskkonna (õhu) hapniku ja lämmastiku mõju vastu. Keevisvanni jahtumisel moodustub keevisõmblus ning selle pinnale tardunud räbukoorik.
Päripolaarne keevitus - Keevitusvoolu polaarsus , kus elektrood on ühendatud vooluallika negatiivse ja toode positiivse poolusega DCEN, DCSP
Vastupolaarne keevitus - Keevitamine alalisvooluga, kus elektrood on ühendatud vooluallika positiivse ja toode negatiivse poolusega DCEP, DCRP
Aktiivkaitsegaas – CO2 Inertgaas – Argoon
Alumiiniumi TIG – keevitus - TIG keevitusprotsessi kasutatakse enamjaolt roostevaba terase ja alumiiniumi keevitamisel. Kuna nende materjalide soojuspaisumistegurid on suuremad kui näiteks tavaterastel, siis tuleb need keevisliited kavandada selliselt, et soojuspaisumine ei rikuks keevitatava sõlme või detaili üldkuju ja mõõtmeid.
Keevisliited vastastikuse asendi järgi:
1.põkkliide liidetavad detailid paiknevad ühes ja samas tasapinnas
2.katteliide üksliidetav katab mingis ulatuses teist
3. Vastakliide ühe detaili serv on liidetud teise detaili küljega
4. Nurkliide ühe detaili serv on liidetud teise detaili servaga
Detailide servade ettevalmistamine keevitamiseks . Keevitatavate servade ettevalmistamisel võtke arvesse nende paksust, ühenduse tüüpi ja keevisõmbluse asukohta ning objekti nõudeid.