Termodünaamika kokkuvõte (0)

Termodünaamika kirjeldab ainete omadusi ilma aine siseehitusse tungimata, kasutades makroparameetreid (ainehulk) on termodünaamika aluseks printsiibid, I printsiip – süsteemile juurde antev soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu ( paisumine ), II printsiip – suletud süsteemi soojusliku protsessi tulemusena entriipia kasvab, temp väheneb ( soojus ülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale), siseenergia – moodustub molekulide kineetilisest ja potensiaalsest energiast (olek, temp), soojusülekanne – siseenergia levimine ühelt kehalt teisele, liigid: soojusjuhtivus – soojusülekanne, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele molekulivaheliste põrgete tõttu, ilma, et aine ümber paikneks, soojuskiirgus – soojuskiirgus, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu, toimub ka vaakumis , kuna ainet pole vaja, konvektsioon – soojusülekanne, kus energia levib gaasi- või vedeliku liikumise tõttu, ei toimu tahkises, kuna osakesed ei liigu. Soojusmasin – seade, mis muudab siseenergia mehaaniliseks energiaks, kasutades gaasi paisumise tööd, põhiosad: soojendi (süsteemile siseenergiat andev keha, põlev küttesegu), töötav keha ( gaas ), jahuti (süsteemilt siseenergiat saav keha, väliskeskkond), soojusmasinates muundatakse soojust tööks tsüklilises protsessis, töö keha sooritab ringprotsessi, kogu soojust ei saa kunagi tööks muundada, ideaalne soojusmasin – seade, mis töötab ideaalse soojusmasina tsüklil, kasutegur – näitab kui suure osa soojusest soojusmasin mehaaniliseks tööks muundab. Termodünaamika protsessid: pööratavad, mittepööratavad ( reaalsed , kuna toimub soojusülekanne), soojusülekanne toimub kõrgema temp kehalt madalama temp kehale. Entroopia – makroskoopiline suurus, mida kasutatakse termotermodünaamikas teise printsiibi kvantitatiivsel esitamisel, kus suletud süsteemis entroopia kasvab, kvaliteet – kütus on seda kvaliteetsem, mida kõrgem on reservuaari temp, mida kõrgem on töötava keha temp, seda kergem on selle keha siseenergiat muuta tööks, mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia. Q = ΔU + A, Q = soojushulk 1J (positiivne siis temp tõuseb), ΔU = siseenergia muut 1J, A = töö 1J (positiivne siis paisub ja süsteem teeb tööd välisjõudude vastu, negatiivne siis tõmbub kokku ja välisjõud teeb süsteemi vastu tööd).
Q = ΔU + A, A = pΔV, η = Akas / Q1 * 100%, Akas = Q1 – Q2, η = T1 – T2 / T1 * 100% (T1 – T2 = ηT1, T2 = T1 - ηT1), η = Q1 – Q2 / Q1 * 100% (Q2 = Q1 – ηQ1 / 100%), Q = km, Q = cmΔT.
Q = soojushulk 1J, ΔU = siseenergia muut 1J, A = töö 1J, p = rõhk 1Pa, ΔV ruumala muut 1m3, η = kasutegur 1%, Q1 = juurdeantev soojushulk 1J, Q2 = ära antev soojushulk 1J, T1 = soojendi temp 1K, T2 = jahuti temp 1K, k = kütteväärtus 1J/kg, m = mass 1kg, c = erisoojus .