..Kui veres glükoosisisaldus liiga väike, sünteesib kõhunääre glükagooni, mis mõjutab glükogeeni lagundamist glükoosiks, mis läheb verre. 4. Maksa funktsioonid: Vere glükoosi-, aminohapete-, rasvade sisalduse kontroll. Kahjulike ainete, vanade punaliblede lagundamine. Sapi tootmine. Kolesterooli, plasmavalkude süntees. Vitamiinidevaru säilitamine. Punaliblede süntees lootel 5. Eritamine ja veebilanss Osmoregulatsioon- neerud eritavad ainevahetuse jääkaineid uriiniga ja reguleerivad vee ja veeslahustunud ainete sisaldust. Ultrafiltratsioon: *Primaarne e. esmasuriin tekib, kui verest filtreeruvad ained nefronitesse *Lõplik uriin tekib pärast vajalike ainete reabsorbtsioonil *Vee allikad: Toit ja jook -2100 cm³ (ööpäevas); Metaboolne vesi (lagnemisreaktsioonid rakkudes) -200 cm³ *Veekadu: Naha kaudu 350 cm³; Higistamise 100 cm³; Hingamisel 350 cm³; Uriiniga 1400 cm³;
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v
läheb verre. 5. Maksa funktsioonid · Vere glükoosi-, aminohapete-, rasvade sisalduse kontroll · Kahjulike ainete, vanade punaliblede lagundamine · Sapi tootmine · Kolesterooli, plasmavalkude süntees · Vitamiinidevaru säilitamine · Punaliblede süntees lootel 6. Eritamine ja veebilanss Neerud eritavad ainevahetuse jääkaineid uriiniga ja reguleerivad vee ja veeslahustunud ainete sisaldust osmoregulatsioon. Ultrafiltratsioon: · Primaarne e. esmasuriin tekib, kui verest filtreeruvad ained nefronitesse · Lõplik uriin tekib pärast vajalike ainete reabsorbt- sioonil Vee allikad: · Toit ja jook 2100 cm³ (ööpäevas) · Metaboolne vesi (lagnemisreaktsioonid rakkudes) 200 cm³ Veekadu:
Bioloogia Page 143 Bioloogia Page 144 Bioloogia Page 145 Bioloogia Page 146 Bioloogia Page 147 Bioloogia Page 148 Bioloogia Page 149 Bioloogia Page 150 Bioloogia Page 151 Bioloogia Page 152 Bioloogia Page 153 Bioloogia Page 154 Bioloogia Page 155 Bioloogia Page 156 Bioloogia Page 157 Bioloogia Page 158 Bioloogia Page 159 Bioloogia Page 160 Bioloogia Page 161 Bioloogia Page 162 Eritamine ja veebilanss 4. oktoober 2010. a. 13:46 Eritamine ja veebilanss Eritamisega tegelevad neerud, kops (veeaur ja CO2), nahk (vesi ja soolad) Eritamine ainevahetuse jääkide eraldumine kehast nerude (kops,nahk) kaudu Defekatsioon seedimata toidujäänuste eemaldamine Inimkehas on palju vett. 65 kg kaaluval inimesel on 40 l vett, sellest: - 28 l rakkudes - 9-10 l koemahla rakkude vahel - 2-3 l vereplasmat Koevedelike reguleerimisel on suur osa neerudel. Neerud: - hoiavad, et jääkproduktid (vesi, uurea, kaaliumioonid) ei koguneks organismi
Ülevaade inimorganismi ehitusest. *Rakk-kude-organd-elund-elundkond-organism. *Epiteel-,lihas-,närvi- ja sidekude. Epiteelkude ehk kattekude: *Katab väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu. *Piiritleb organeid *Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest, väliskeskkonna kahjulike mõjude eest *Epiteelkoe kaudu toimub ka ainevahetus *Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt teineteise kõrval *Epiteelkoe all asub kollageenikiht, mis seob epiteelkoe sidekoega. *Ripsepiteeli esineb hingamisteedes, kus ta kõrvaldab sissehingatavast osast tolmuosakesi. Sidekude: *kohev sidekude, rasvkude, fibrillaarne sidekude, kõhrkude(kõrvalest), luu, veri *Rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet. *Kollageen moodustab sidekoe põhimassi *Sidekude ühendab teisi kudesid omavahel. Lihaskude: *talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. *Lihasrakkudes paiknevad müofirillid. *Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese kehamassist 40-50% *Silelihaskude ja vöötlihaskude,
Maksa siseneva vere hulk varieerub sõltuvalt söömisest möödunud ajast ja söödud toidu iseloomust. Maksast väljuva vere hulk on pidevalt stabiilne. Maksa rakud on eriti tundlikud insuliini suhtes ja seal on palju glükoosi ainevahetusega seotud ensüüme. Maksa ülesanded: - vere glükoosisisalduse kontroll - aminohapete sisalduse kontroll o keha ei suuda hoida valkude varu. Tavaliselt saame toiduga rahkem valke kui organism vajab ja maks lagundab need aminohapped, mis üle jäävad - plasmavalkude süntees (näiteks verevalke albumiini ja fibrinigeeni, mis on olulised vere hüübimise puhul) - punaste vereliblede süntees lootel (hiljem sünteesib punaseid vereliblesid luuüdi) - vere punaliblede lagundamine - kahjulike ainete lagundamine o osad kahjulikud ained toodab organism ise (vesinikperoksiid), osad satuvad organismi väliskeskkonnast (alkohol, keemilised
Inimese keha koosneb põhiliselt veest(28l rakkudes,9l koemahlas,3l vereplasmas) Neerud reguleerivad kehavedelike kogust ja koostist. (Nad kas eritavad või hoiavad vett ja soolasid kokku, nii et kehavedelike koostis ja kogus püsiks stabiilne.) ja ainevahetuse jääkproduktide eritamist. Neerud filtreerivad pidevalt verd, Jääkproduktid kogunevad uriini ja eemaldatakse kehast. Reabsorbeeritakse tagasi glükoos. Eritamine tähendab ainevahetuse jääkide eemaldamist kehast. Neerus toimuvate protsesside lõppprodukt on uriin. Jääkproduktid eemaldatakse kehast: uriini kaudu, higistades, väljahingatava õhuga. (higi:vett,soolasid õhk:süsihappegaasi, veeauru) Uurea-lämmastikuainevahetuse jääkprodukt. See sünteesitakse maksas, siis kui organismis on liiga palju aminohappeid
vererõhk algusosas 30mmHg, lõpuosas 10 mmHg, voolukiirus 0,3-0,7 mm/s. Veenid: õhukeseseinalised, suure venitavusega sooned, klapid, vererõhk veenulites 10 mmHg, veenides 4- 7mmHg, õõnesveenis 0- -5 mm Hg. Voolukiirus õõnesveenis 9 cm/s, sisemine diameeter veenulites 0,02 mm, veenides 5mm, õõnesveenis 30 mm. Seina paksus 0,002 0,5 ja 1,5 mm. Arteriovenoossed anastomoosid. Otseühendus arterite ja veenide vahel. Verevarustuse regulatsioon, termoregulatsioon. Nahk jäsemed, kõrvalest, maks, kopsud, seedetrakt. 34) Arteriaalne vererõhk (süstoolne ja diastoolne), vererõhu muutumine soonestiku alaosades. Vererõhu autoregulatsioon. Organismi vererõhk põhineb vere liikumisel arterites. Vererõhk sõltub nii südame pumbatud vere hulgast (minutimahaust) ja ka sellest, kui kiiresti veri pääseb arteritest kapillaaridesse. Seda reguleerib vereringe perifeerne takistus. Vereringet mõjutab asjaolu, et vedelikud püüavad alati raskusjõu mõjul allapoole voolata. Vereringe
Kõik kommentaarid