Keemia põhimõisted (11)

Keskkool - Keemia - Keemia

4 HEA

KEEMIA PÕHIMÕISTED.

Aatom – üliväike aineoskane, koosneb tuumast ja elektronidest.

Keemiline element – kindla aatominr-ga aatomite liik.

prooton – positiivse laenguga tuumaoskake.

neutron – negatiivse laenguga tuumaoskake.

elektron – üliväike neg. laenguga osake, mis moodustab aatomis tuuma ümbritseva elektronkatte .

tuumalaeng – aatomi tuuma pos.laeng; prootonite arv tuumas.

massiarv – tuumaosakest arv aatomituumas ; tähis A

istroopid – keemilise elemendi teisendid , millel on ühesugune prootonite arv(tuumalaeng), kuid erisugune neutronite arv (ja massiarv).

elektronkate – aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest.

allkiht –

elektronkatte väliskiht ( e.aatomi väliskiht) – elektronkatte osa, koosneb tuumast teatud kaugusel tiirlevatest elektronidest.

aatomi raadius –

aatomorbitaal – aatomi osa,milles elektroni leidumise tõenäosus on väga suur

vakantne orbitaal –

elektronpilv –

Molekul – aine väikseim osake, koosneb omavahel kovalentse sidemega aeotud aatomitest.

lihtaine – aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest.

liitaine – keemiline ühend; aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest.

allotroopia – keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena(allotroobina), nt. Grafiit ja teemant .

Aatommass – aatomi mass aatommassiühikutes.

molekulmass – molekuli mass aatommassiühikustes; tähis Mr

mool – aine hulga ühik(Avogrado arv aineosakesi)

molaarmass – ühe mooli aineoskakeste mass grammides , tähis - M

gaasiliste ainete molaarruumala – ühe mooli aine ruumala; V . Gaasidel normaaltingimustel V = 22,4 dm/mol.

avogadro arv – loendusühikule mool vastav oskakesr arv, N = 6,02 * 10

keemiline side – aatmite- või ioonidevaheline vastasmõju, mis seon nad molekuliks või kristalliks.

mittepolaarne keemiline side –

polaarne kovalentne keemiline side –

iooniline side – ERINIMELISTE laengutega ioonide vaheline keemiline side.

metalliline side – keemiline side metallides; tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihielektronide abil.

vesinikside – täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F,O,N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga(võib tekkida ka suurte molekulide erinevate osade vahel)

kristall – korrapärase ehitusega tahke aine( tahkis ), koosneb suurest hulgast keemilise sidemega seotud aatmomitest, ioonidest või molekulidest.

ruumivõre –

mittemetall – lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused

metall – lihtaine, milles on metallidele iseloomulikud omadused (hea elektrijuht ja soojusjuht; iseloomulik läige jm)

elektonegatiivsus – suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustumisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari.

keemiline reaktsioon – ainete muundumine teisteks aineteks

lagunemisreaktsioon – reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks.

ühinemisreaktsioon – reaktsioon, milles ained ühinevad omavahel, moodustades uue aine.

asendusreaktsioon – reaktsioon, milles üks keemiline element asendab ühenids teise keemilise elemendi.

vahetusreaktsioon –

oksüdeerumine – elektonide loovutamine reaktsioonides, sellele vastab elemendi o.a SUURENEMINE

oksüdeerja – aine, mille osakesed liidavad elektrone(ise redutseerudes).

oksüdeerimine –

redutseerumine – elektronide liitmine redoksreakts;sellele vastab elemendi o.a VÄHENEMINE

redutseerija – aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes)

redutseerumine –

o. a – näitab elementide oksüdeerumise astet ühendis

redoksreaktsioon – keemiline reakts, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniaste muutus.

põlemine – suure hulga soojus - ja valgusenergia eraldumisega kulgev kiire oksüdatsioonireaktsioon.

kõdunemine – peamiselt mikroorganismide toimel kulgev organismide lagunemine pärast elutegevuse lakkamist.

käärimine – lihtsate ühendite(etanooli, CO2, äädikhappe) tekkimine sahhariididest jt ühenditest mikroorganismide toimel.

lahus – ühtlane segu, koosben lahustist ja lahustnud ainetest.

lahusti – aine, mille lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud.

lahustunud aine – aien,mis on ühtlaselst jaotunud teises aines.

hüdratsioon – e.hüdraatumine-aineosakeste(ioonide v mol) seostumine vee molekulidega.

hüdraatimine – VESINIKUGA LIITUMINE

solvatatsioon – lahustunud aine osakeste seostumine lahustiga(solvendiga); vee korral nimetatakse seda hüdratsiooniks.

solvaat –

solvent –

lahustuvus – suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahustis (v lahuses) koguses kindlal temperatuuril.

hästi-,raske-ja paktiliselt lahustumatud ained –

küllastunud lahus – lahus, milles on lahustunud aine sisaldus (antud tingimustel) on MAKSIMAALNE

küllastumata lahus – lahus, milles antud tingimustel SAAB VEEL ainet lahustada.

soojusefekt lahustumisel –

tõeline lahus – lahus, milles lahustunud aone on ühtlaselt jaotunud ioonide, molekulide või aatomitena.

kolloidlahus – pihussüsteem , milels pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10 astmes -7 – 10 astmes -5 81-100 nm)

suspensioon – pihussüsteem , milles tahke aine on pihustunud vedelikus.

emulsioon – pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises.

vaht – pihussüsteem , milles gaas on pihustunud vedelikus või tahkes aines.

aerosool – pihussüsteem , milles pihustuskeskkonnaks on õhk (nt.suits, udu jm)

märgumine – vedeliku laialivalgumine tahke kehapinnal, mis on tingitud vedeliku molekulide tugevast vastastiktoimest tahke keha pinnaga.

hüdrofiilsus – veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega

hüdrofoobsus – veetõrjuv, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega

elektrolüütiline dissotsiatsioon – ainete jagunemine ioonideks lahustumisel polaarses lahustis.

elektrolüüt – aine, mis lahustumisel v sulamisel jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks ja juhib elektrit.

dissotsiatsioon –

dissotsiatsioonimäär –

tugev elektrolüüt – elektrolüüt, mis vesilahuses jaguneb täielikut ioonideks; tugevad elektrolüüdid on soolad , tugevad happsed ja alused( leelised )

nõrk elektrolüüt – polaarne aine, mis vesilahuses osaliselt jaguneb ioonideks(esineb lahuses nii molekulide kui ka ioonidena);nõrgad elektrolüüdid on eelkõige nõrgad happed ja nõrgad alused.

ioon – aatom või aatomite rühmitus, millelon pos. v neg. laeng.

katioon – pos. laenguga ioon

anioon – neg. laenguga ioon

elektrolüüs – elektrivoolu läbijuhtimisel kulgev redoksprotsess

vee kadedus – kaltsiumi- ning magneesiumiioonide sisaldus vees

oksiid – hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend

happeline oksiid – hapnikhappele vastav oksiid

aluseline oksiid – alusele(hüdroksiidile) vastav oksiid

hape – aine, mis annab lahusesse vesinikioone

alus – aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone

leelis – vees lahuvtuv tugev alus(hüdroksiid)

sool – kirstalne aine, mis koosneb (aluse)katioonidest ja (happe)anioonidest

vesiniksool –

hüdroksiidsool –

neutralisatsioonireaktsioon – aluse ja happe vaheline reaktsioon, milles tekivad sool ja vesi.

lahuse ph skaala – lahuse happelisuse(aluselisuse)skaala. Neutraalse lahuse pH=7, happelise lahus pH7.

amfoteersus – aine võime reageerida nii hapete kui ka alustega

indikaator – aine, mis muudab värvust lahusele happe v aluse lisamisel(värvus sõltub lahuse pH väärtusest)

aktiivne ja väheaktiivne metall –

siirdemetall – perioodilisustabelis B-rühmade elemendid.

sulam – mitme metalli(v metalli ja mittemetalli) kokkusulatamisel saadud materjal

korrosioon – metallide hävimine keskkonna toimel

reaktsiooni kiirus – lähtainete reageerimise kiirus keemilises reaktsioonis,mida iseloomustatakse reakstioonist osavõtvate ainete konsentratsiooni muutusega ajaühikus.

katalüüs – reaktsiooni kiiruse muutmine( suurendamine ) katalüsaatori abil

katalüsaator – aine,mis suurendab reaktsiooni kiirust; reakstiooni lõpus vabaneb esialgses koostises ja koguses.

inhibiitor – aine, mis vähendab reaktsiooni kiirust.

ensüümid – valgulised katalüsaatorid, mis reguleerivad reaktsioonide kulgemist elusorganismides.

reaktsiooni kiirendavad tegurid -

pöörduva reakstiooni tasakaal –

sigma -side – ühekornde kovalentne side

pii-side – sigam sidemele lisanduv suhtelislet nõrgem side kaksik-või kolmiksideme korral

kaksikside – side, mis koosneb kahest samale poole suunatud üksiksidemest.

kolmikside – side, mis koosneb kolmest samale poole suunatud üksiksidemest.

aromaatne side –

aromaatne tsükkel – orgaaniliste ühendite struktuurielement, mille tunnuseks on tasandilistest aatomitest koosnev tsükkel ning ühistunud pii-elektronpiv.

aromaatne ühend – orgaaniline ühend, mille molekulis sisaldub aromaatne tsükkel.

radikaal – osake, millal on paardumata elektron

funktsionaalne rühm – heteroaatomeid (ka c,N,O või hal) sisaldav rühm, mis on seotud tüviühendi ahelaga.

elekrofiil – ühend, v osake, millal on elektrofiilne tsenter

elektrofiilne tsenter – aatom, millelon tühi v osaliselt täitmata orbitaal ning pos laeng või osalaeng

nukelofiil – ühend v osake, millel on nukleofiilne tsenter

nukleofiilne tsenter – aatom,millel on vaba v osaliselt vaba elektronpaar ning negatiivne laeng v osalaeng. Nukelofiilseks tsentris võib olla ka laenguta aatomite rühm (nt.kaksikside v aromaatne ring)

polümerisatsioon –

polükondensatsioon – kõrgmolekulaarse ühendi moodustumine, mis kulgeb mitmefunktsionaalsete ühendite omavahelisel reageerimisel vee eraldumisega

monomeer – madalmolekulaarne ühend, mis võib osaleda polümerisatsiooniprotsessis

polümeer – Polümeerid on keemilised ühendid, mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest (elementaarlülidest).

polümerisastiooniaste – arv, mis näitab elementaarlülide arvu polümeeri molekulis

elementaarlüli – kovalentsete sidemetega seotud korduv struktuuriühik polümeeri molekulis

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 495 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-09-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

495 laadimist Kokku alla laetud

11 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

pisimammu Õppematerjali autor

põhimõisted õppeaines keemia

keemia põhimõisted reaalaine aatom keemiline element prooton neutron elektron tuumalaeng massiarv istroopid elektronkate allkiht aatomorbitaal molekul lihtaine liitaine allotroopia aatommass molekulmass mool molaarmass avogadro arv keemiline side iooniline side vesinikside kristall mittemetall metall elektonegatiivsus keemiline reaktsioon lagunemisreaktsioon ühinemisreaktsioon asendusreaktsioon oksüdeerumine redutseerumine oksüdeerja redutseerija redoksreaktsioon põlemine kõdunemine käärimine lahus lahusti lahustunud aine hüdraatimine solvatatsioon lahustuvus küllastumata lahus emulsioon vaht aerosool märgumine hüdrofiilsus hüdrofoobsus elektrolüüt tugev elektrolüüt nõrk elektrolüüt katioon anioon elektrolüüs vee kadedus oksiid happeline oksiid aluseline-oksiid leelis alus sool neutralisatsioonireaktsioon indikaator amfoteersus siirdemetall korrosioon sulam katalüüs katalüsaator inhibiitor ensüümid kaksikside kolmikside aromaatne tsükkel radikaal elekrofiil elektrofiilne tsenter nukelofiil nukleofiilne tsenter polükondensatsioon monomeer polümeer polümerisastiooniaste elementaarlüli

Sarnased õppematerjalid

odt

Keemia mõisted

Keemia mõisted Aatom aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. Tuumalaeng Elektronkate aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv. See jaguneb elektronkihtideks ja need omakorda alamelektronkihtideks ja orbitaalideks. Elektronide väliskiht ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon laenguga aatom või aatomite rühmitus. Molekul molekulaarse aine väikseim osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus. Aatommass aatomi mass, mis on väljendatud aatommassiühikutes; tähis Ar. Mool ainehulga ühik, mis sisaldab Avogadro arvu aineosakesi; tähis n, ühik mol. Molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides; arvuliselt võrdne molekulmassiga; tähis M; ühik g/mol. Ainehulk aine kogus moolides; tähis n. Avogadro arv aineosakeste arv 1-moolises ainehulgas; tähis NA. Molaarruumala ?

Keemia

docx

Keemia põhimõisted

Keemia põhimõisted (loetelu) 1) Aatom - väiksem osake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. 2) Tuumalaeng - võrdub prootonite laengute summaga, s.t prootonite arvuga. 3) Elektronkate - koosneb elektronkihtidest, mis omakorda koosnevad elektronidest. 4) Elektronide väliskiht - elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. 5) Keemiline element - kindla tuumalaenguga aatomite liik.(aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng) 6) Ioon - on laenguga aatom või aatomirühm.( on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu valentselektroni, mis annab talle positiivse või negatiivse elektrilaengu) 7) Molekul - aine osake, mis koosneb aatomitest. 8) Aatommass - on ühe aatomi mass aatommassiühikutes. 9) Molekulmass - on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui a

Keemia

doc

Keemia riigieksamiks kordavad mõisted

KEEMIA EKSAMIKS MõISTED: 1) Aatom üliväike aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronkattest 2) Tuumalaeng aatomi tuuma positiivne laeng, mis on määratud prootonite arvuga tuumas. Võrdub järjekorra numbriga. 3) Elektronkate aatomituuma ümber tiirlevate elektronite kogum, koosneb elektronkihtidest. 4) elektronide väliskiht 5) keemiline element aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. 6) isotoop keemilise elemendi kindla neutronite arvuga esinemisvorm...(?) 7) allotroop üks mitmest võimalikust lihtainest, mida mingi keemiline element moodustab. 8) ioon laenguga aatom või aatomite rühm 9) molekul molekulaarse aine väikseim osake, mis koosneb kovalentsete sidemetega seotud aatomitest 10) aatommass aatomi mass massiühikutes 11) mool ainehulk. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste arvu järgi. 12) molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides 13) Avogadro arv ühes moolis aines sisa

Keemia

odt

Mõisted

Aatom - Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Keemiline element - Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. . Prooton - Prooton on elementaarosake, mis koosneb kvarkidest. Seega ei ole prooton mitte fundamentaalosake, vaid liitosake. Prooton on positiivse elektrilaenguga Neutron - Neutron on elementaarosake, mis koosneb kvarkidest. Seega ei ole neutron fundamentaalosake vaid ta on liitosake. Ei oma laengut. Elektron - Elektron on fundamentaalne elementaarosake (tähis e-).Negatiivse elektrilaenguga. Massiarv - Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas. Isotoop - Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aatomite tüübid, mis erinevad massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) langeb neil kokku. Elektronkate - Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv. Elektronkat

Keemia

pdf

Keemia mõisteid gümnaasiumis

1. Aatom - väikseim aineosake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi omadused. Koosneb: elektronkattest ja tuumast 2. tuumalaeng - suurus, milles väljendatakse prootonite arvu 3. elektronkate - aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum 4. elektronide väliskiht - aatomituumast kõige kaugemal olev elektronkiht, milles võib paikneda kuni 8 elektroni 5. keemiline element - aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (sama aatomnumbriga) aatomite klass 6. isotoop - mingi elemendi teisend, neutronite arv tuumas erineb prootonite arvust 7. allotroop - lihtaine 8. ioon - aatomi või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng 9. molekul - (molekulaarse) aine väikseim osake, millel on ainele iseloomulik koostis, koosneb aatomitest. 10.aatommass - aatomi massi aatommassiühikutes, tähis A 11.mool - aine hulga ühik (mol) 12.molaarmass - ühe mooli aineosakeste mass grammides (arvuliselt võrdne molekulmassiga) tähis M 13.Avogadro arv - loend

Keemia

doc

Keemia põhimõisted

KEEMIA PÕHIMÕISTED AATOM- üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest. AATOMI MASS- aatomi mass massiühikutes (grammides). AATOMMASS- ehk suhteline aatommass; aatomi mass aatommassiühikutes, tähis Ar . AATOMMASSIÜHIK(amü)- suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt. aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatomi massist, 1 amü = 1,66054 10 -27 kg. AATOMNUMBER- prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z. AATOMI ELEKTRONKATE- aatomituuma übritsev elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest ja määrab aatomi mõõtmed. AATOMITUUM- aatomi keskmes olev osake, millesse on koondunud põhiosa aatomi massist. Koosneb prootonitest ja neutronitest. AATOMORBITAAL- aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. ADSORBENT- tahke keha, mille pinnale kogunevad gaasi või lahuses oleva aine osakesed. AGREGAATOLEK- aine füüsikaline olekuvorm (tahke, vedel, gaasiline). AINEHULK

Keemia

doc

Keemia riigieksami põhimõisted

PÕHIMÕISTED AATOM - aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. TUUMALAENG võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON positiivse laenguga ioon. ANIOON negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA kõikide gaaside ühe

Keemia

doc

Keemia mõistete seletused

1. Aatom - üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektrodidest 2. Aatomituum aatomi keskel olev osake, millesse on koondunud suurem osa aatomimassist (neutronid ja prootonid) 3. Aerosool pihussüsteem, milles pihustuskeskonnaks on õhk ( suits, udu ) 4. Allotropia keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena 5. Alus - aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone 6. Anioon negatiivse laenguga ioon 7. Eksotermiline reaktsioon energia eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon 8. Elektrolüüt aine, mis lahuses on täielikult või osaliselt jagunenud ioonideks ning juhib elektrit 9. Emulusioon pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises 10. Endotermiline reaktsioon energia neeldumisega kulgev reaktsioon 11. Ensüümid valgulised katalüsaatorid, mis reguleerivad reaktsioonide kulgemist elusorganimides 12. Fotosüntees roheliste taimedes päikeseenedria toimel kulgev õhu või s?

Keemia

Rohkem sarnaseid