Ehitusmaterjalid 2011 referaat (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Ehitus - Ehitusmaterjalid

5 VÄGA HEA

xxx
REFERAAT
Variant 4
Matrikli nr.x
Õppeaines: EHITUSMATERJALID
Ehitusteaduskond
Õpperühm: KEI12
Juhendaja : Sirle Künnapas
Tallinn 2011
Sisukord

Sissejuhatus 3

Käsitletavad teemad 3
1. Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest. 3
2. Mineraalvillad - toorained , tootmine, omadused, kasutamine. 6
3. Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS). 9
4. Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele. 13

Kokkuvõte 15

Kasutatud materjal 16
A. Sissejuhatus.
Käesolev referaat käsitleb õppeaines „Ehitusmaterjalid“ etteantud teemasid . Kokku on 4 teemat.
Referaadi koostamisel kasutatud nii interneti vahendusel kättesaadav materjal kui ka trükkisõna. Teemad on järgmised:
1. Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest.
2. Mineraalvillad- toorained, tootmine, omadused, kasutamine.
3. Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS).
4. Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele.
B. 1. Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest.
Metallmaterjale kasutatakse ehituses eelkõige nende tugevuse, elastsuse, keevitatavuse pärast.
Metallide puuduseks on nende korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu. Peale
selle omavad metallid kõrgetel temperatuuridel suuri plastseid deformatsioone. Samas on metallid aga head sooja- ja elektrijuhid.
Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (näiteks teras ja vask). Tegelikult võiks jaotada ka
rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks.
Korrosiooniks nimetatakse materjali soodumust hävida materjalis toimuvate ebasobivatest
keskkonnatingimustest tingitud reaktsioonide tõttu. Reaktsioon võib olla keemiline või elektrokeemiline. Tavaliselt on keskkonna niiskus ja hapniku juuresolek need põhjused, miks
algab korrosiooniprotsess . Keskkonna suhteline niiskus, mille juures algab metalli korrosioon, on 65-75%. Reaktsiooni intensiivsus suureneb õhus leiduvate oksiidide (õhu saaste), näiteks väävlioksiidide, toimel. Kiirendatud korrosiooni põhjustab ka kloriidide esinemine lahuses (tänavate soolamine jää eemaldamiseks talvel, merevesi jne).
Korrosiooniprotsessid võivad toimuda metalli pinnal, punktkorrosioonina või ka erinevate
metallide piirpinnad. Korrosiooni saab vältida:
• kattes terase pinna kattekihiga ( tsink , nikkel , tina, kroom, alumiinium , plastid) või
värviga;
• moodustades pinnale tiheda, läbimatu oksiidikihi .
Korrosiooniprotsess võib intensiivistuda või kulgeda selektiivselt juhul, kui meil on tegemist
erinevate metallide ühendustega. Näiteks, kui kasutada koos kuumtsingitud terast ja tavalist
terast, võib tekkida tsingis korrosiooniprotsess.
Roostevabad terased (stainless steel ) moodustavad rauasulamite selle hulga, mis sisaldavad
vähemalt 12-25 % kroomi (Cr). Kroom moodustab püsiva oksiidikihi ja sellega muudab
sulami püsivaks väliskeskkonna mõjutustele. Teised sulami elemendid nagu nikkel (Ni) ja
molübdeen (Mo) võivad selles sisalduda või mitte. Roostevabasid teraseid liigitatakse sulami
koostise järgi:
• Martensiitseteks – need on roostevabad terased, mis sisaldavad vähe süsinikku ja
13% Cr . Nende sulamid on kõvad, võimaldavad moodustada teravat serva,
kasutatakse lõikamiseks.
• Ferriitsed – veel madalam süsinikusisaldus aga sisaldavad samuti 13% Cr
• Austeniitsed – sisaldavad ≥ 18% Cr ja 8% Ni, võimalikud ka teised elemendid.
Klooriidsetes lahustes on kõige korrosioonikindlam austeniitne sulam . Välisoludes
kasutamiseks sobivaimaks peetakse austeniitset sulamit, milles on 18% Cr, 8%Ni ja 3%
Mo. Ferriitsete sulamite korrosioonikindlus on madalaim, mis tähendab, et ferriitsete
roostevabade teraste kasutusala on piiratud /1/.
Värvilised ja kerged metallid
Alumiinium, magneesium , titaan ja nende sulamid on tuntud kergete metallidena. Kõige enam
on levinud alumiinium.
Ehituses kasutatakse värvilisi metalle märksa vähem kui musti metalle (katte-, viimistlus-, ka
konstruktsioonmaterjalid ).
Värviliste metallide hulka kuuluvad ka nende sulamid.
Alumiinium ja alumiiniumsulamid
Alumiinium on plastne , kerge, kergestitöödeldav ja ei korrodeeru. Puuduseks on väike tugevus.
Tugevusomadusi saab parandada sulamites. Tuntud alumiiniumisulam on duralumiinium : vaske
2,2...5,8%, magneesiumi 0,2...2,7% ja mangaani 0,2...1%. Alumiiniumi sulamid on erinevad
(olenevalt tema edasisest töötlemisest toodeteks ). Parimad tugevusomadused saavutatakse Cu ja
Zn sulamites – need on ka kasutusel ehitusmaterjalide valmistamisel. Kerge, tugev, püsiv ja
dekoratiivne .
Alumiinium ja alumiiniumsulamite korrosioon:
Et alumiiniumi pinnale tekib õhu käes kergesti Al2O3 kiht, mis on küllalt tihe ja takistab seega
edasist korrosiooni, on alumiinium küllalt püsiv. Kui aga keskkonnas on aineid, mis takistavad
oksiidikihi teket, korrodeerub alumiinium kergesti. Alumiiniumi korrosioon võib toimuda
söövitava korrosioonina või ka oksiidikihi või mustusekihi all peidetud korrosioonina, kus
pidevalt niiskes keskkonnas (näiteks märja soojaisolatsioonmaterjaliga kokkupuutumisel) tekib
kihi all korrodeeriv keskkond. Galvaaniline korrosioon (paar Cu-Al) võib tekkida tööstuslike
heitgaaside aga ka niiske mereõhu keskkonnas, mis sisaldavad mitmesuguseid korrodeerivaid
ühendeid. Maa sees ei ole alumiinium püsiv.
Alumiinium on püsiv
• kui keskkonna pH= 4,5-8,5, lahus ei sisalda raskemetalle ja alumiiniumi pind on puhas.
• kui alumiiniumi pinna katmisel teiste metallidega välditakse galvaaniliste paaride teket.
Alumiiniumi korrosiooni saab takistada:
• pindade viimistlemisega
• mehaaniliselt (hõõrumine, lihvimine, harjamine)
• keemiliselt (puhastatakse mustusest pannes happelisse või aluselisse lahusesse, seejärel
kroomiühendeid sisaldavasse lahusesse )
• elektrokeemiliselt (anodeerimine, läigitamine elektriliselt).
Anodeerimine on pinnale 5-25μm paksuse oksiidikihi kasvatamine . Elektroläigitamine on
lihtsam – annab läikiva pinna.
• pinna katmine ( katted on orgaanilised või ka anorgaanilised).
Anorgaanilised katted on emailid ja ka metalliseerimisel saadud metallkatted. Orgaanilised on
kiled ja värvkatted. Kaetakse puhastatud alumiiniumipindasid. Kasutatakse epoksü-,
polüetüleen-, polüamiid- ja polüvinüülkilesid.
Kiletamise eeliseks on võimalus toodete vormimiseks ka pärast tema katmist. Emailitud ja
värvitud pindadega materjalist toodete vormimine pole võimalik.
Alumiiniumi sulamitest on tuntud sulamid, mis sisaldavad vaske, mangaani, räni või
magneesiumi. Klassikaline alumiiniumisulam duralumiinium (dural) loodi aastal 1906 ja on
sellest ajast olnud kasutusel lennukitööstuses (Al koos 4%vasega). Tänapäeval kasutatakse
täiustatud sulameid , mille koostisesse kuuluvad ka teised elemendid. Vase ja alumiiniumisulami
puhul on tähtsad ka tahke sulami moodustumise tingimused.
Alumiiniumtooted on laialdaselt kasutusel nende kerguse, hea vormitavuse, suure
korrosioonikindluse, hea soojajuhtivuse ja mitmekesise välisilme tõttu. Valmistatakse leht- ja
profiiltooteid. Kasutatakse torude , traadi, lattide, isolatsiooni- ja tihendavate materjalidena. On
kasutusel profileeritud ja siledate lehtedena. Kasutatakse kergete, mittekandvate konstruktsioonide
püstitamiseks.
Alumiiniumdetailide kinnitamisel kasutatakse neetimist, poltidega kinnitamist. Keevitamine võib
olla problemaatiline arvestades alumiiniumisulamite tundlikkust temperatuuri suhtes. Terasest
kinnitusvahendid peavad olema tsingitud.
Vask
Vaske on kasutatud ehitusmaterjalina tuhandeid aastaid. Vase kasutamist on soodustanud
tema korrosioonikindlus, välimus ja hea hooldatavus.
Vasesulamiteks nimetatakse neid sulameid, mis sisaldavad üle 50% vaske.
Sulamitest tuleks nimetada pronkse ( bronze ) ja messingeid ( brass ). Pronks on vase ja mõne teise
metalli sulam. Teiseks metalliks võib olla alumiinium, seatina , tina, mangaan . Pronkse
nimetatakse selle metalli järgi, mida peale vase on temas kõige enam. Messing ehk valgevask on
vase ja 2600 kg/m3;
Betooni struktuur.
Betooni struktuur on heterogeenne. See moodustub tsementkivist koosnevast ruumilisest karkassist, mille vahelist ruumi täidavad erineva suuruse ja kujuga täitematerjali (liiv, killustik ,
kruus) osad. Tsementkivis paikneb hulgaliselt kaootiliselt orienteeritud mikropoore ja kapillaare,
mis sisaldavad vaba vett, veeauru ja õhku. Tsementkivi ise on samuti ebaühtlase struktuuriga,
koosnedes elastsest kristallvõrest ja seda täitvast viskoossest geelist. Tsementkivis toimuvad pikaajalised protsessid, mille lõplik kustumine võib nõuda aastaid. Väheneb vaba vee hulk, geel tiheneb ja väheneb oma mahult, kristallvõre kasvab ja tugevneb. Need struktuurimuutused põhjustavad betooni mahu muutumist (mahukahanemist) ja tugevuse kasvu.
Raskebetooni survetugevus > C50/60.
Õhusisaldus vastavalt EN 12350-7.
Täitematerjali terasuuruse suurim nimimõõde standardi EN 933-1 kohaselt.
Raskebetoonide kasutusvaldkonnad: vastukaalu- ballast- plokkide valmistamine, radioaktiiv-kiirguse tõkestatavates konstruktsioonides(haiglad, tuumajõujaamad), merekaide ning paiste ehitamisel.
Sideainena kasutatakse portlaldtsemendi, putsolaan portlaldtsemendi, räbu portlaldtsemendi, alumiiniumoksiid tsemendi.
Täitematerjalideks kasutatakse rasked – hematite(Fe2O3), Ilmenite(FeO TiO2 ), Magnetite ( Fe3O4 ), barit (BaSO4) (barit sulfaati -erimass -6,55 g/см3) , metallijäätmed.
Kristalisatsiooni vesi, mis leidub limoniidis, on kindel vesinikku tekitamise keskkond. Betooni kiirgust tõkestav toime on seda parem, mida raskem ta on ja mida rohkem ta sisaldab vesinikku. Betooni valmistamisel temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 200° С.
Kasutatakse ka kunstlikud rasked materjalid: peamiselt malmi, vahest plii. Malmi haavli kasutamisega saavutakse betooni kaal kuni 5500 kg/m3. Metalli haavel peab olema eelnevalt õlist(määrdeainetest) puhastatud.
Pildid on näidatud lõige raskebetooni osast, kus Hematite kasutamisega saadud betooni mahukaaluks ~3480kg/m3
Raskebetooni valamisel kasutatakse meetod kus jämeteraline täiteaine(65-70% kogu mahust) laotakse vormi, seejärel peeneteraline liiva-tsemendi-vee segu pihustakse jämeterade vahele.
Raskebetooni täitdematerjalidele esitatakse järgmised erinõuded:

malmi haavli minimaalne survetugevus - 200МPа, magnetiit - 200МPа, limoniit või gematiit - 35МPа, bariit- 40МPа(silindri kujulised katsekehad läbimõõduga 50mm, kõrgus -50mm),
1,5 oksiidide sisaldus bariitis ei tohi olla > 1% täitdematerjalide mahust,
veeimavus (% massi suhtes) magnetiitil ja bariitil 1-2, limoniitil ja gematiitil 9-10 .

C. Kokkuvõte
Käesoleva töö eesmärgiks oli anda kirjanduse ja muude infoallikate alusel ülevaade etteantud teemadel.
Peatükis „Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest” antakse korrosiooni definitsioon, ning käsitletakse erinevate metalli liikide ning nende sulamite korrosiooni protsessid, samuti ka kaitsmine korrosiooni eest.
Peatükis „Mineraalvillad- toorained, tootmine, omadused, kasutamine” peamiselt käsitletakse selliseid ehitusisolatsiooni materjale nagu: kiviviil ja klaasvill . Klaasvilla koostisest, omadustest nind tootmisest räägitakse ISOVER ´i näitel. Siin osas on kirjeldatud mineraalvillade peamised omadused ning kasutusvaldkond .
Peatükis „Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS)” käsitletatud bituumen rullmaterjalid ja PVC katusekatted tootja Protan näitel. Bituumen rullmaterjalide kohta kirjutatud lühidalt selle materjali tootmise ajaloost ja materjali põhikomponentidest. Protan PVC kate kohta üksikasjalikult ja detailsemalt käsitletatud materjali omadused ja koostisosad.
Peatükis „Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele” antakse ülevaade raskebetooni koostimaterjalidest ning nõuetest nendele.
D. Kasutatud materjal:
EHITUSMATERJALID Loengukonspekt 2006. Prof .Lraado
http://www.galv-est.ee/index.php?p=4&l=1 03.12.2011
http://www.okk.ee/klaasvill-2/ 03.12.2011
http://www.know-house.ru/avtor/infotek_insulation.html 03.12.2011
http://www.paroc.ee/channels/ee/building+insulation/products/default.asp 03.12.2011
http://www.isover.ee/ee/Toote/?intProductID=21781 03.12.2011
http://juht.rockwoolestonia.com/tooted/ehitusisolatsioon/multirock-35.aspx 03.12.2011
http://www.know-house.ru/info_new.php?r=concrete2&uid=33 03.12.2011
http://bibliotekar.ru/beton-5/167.ht m 03.12.2011
http://www.maleko.ee/index.php/256/ 27.11.2011
http://www.katuseportaal.ee/lame.ht m 27.11.2011
http://www.katuseabc.ee/est/sbsrull 27.11.2011
http://www.pittslittle.com/high_density_concrete.html 06.12.2011
http://www.know-house.ru/info_new.php?r=concrete2&uid=34 06.12.2011
http://books.google.ee/books?id=Z4djCUeqHaUC&pg=PA366&lpg=PA366&dq=high+density+concrete+aggregate&source=bl&ots=rz6BrjwGXO&sig=qNm1kYLpPgrAipgD4s-Nt_qlqNU&hl=ru&sa=X&ei=hYn9TpPQCO6P4gTuxsCNCA&ved=0CFgQ6AEwBg#v=onepage&q=high%20density%20concrete%20aggregate&f=false 06.12.2011
http://www.minelco.com/en/Products-applications/Applications/Heavy-concrete/ 06.12.2011
16

.DOC Laadi alla originaalfail 16 lk · .doc · 113 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

113 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

alex_20011 Õppematerjali autor

- Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest.- Mineraalvillad- toorained, tootmine, omadused, kasutamine.- Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS).- Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele.

EHITUSMATERJALID katusekattematerjalid Raskebetoon PVC SBS RÄBUVILL KIVIVILL bituumen

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile.

Sinu Nimi EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: Sinu rühm Juhendaja: Lektor õppejõu nimi Kuressaare 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest....................................................................3 Mineraalvillad toorained, tootmine, omadused ja kasutamine.................................................8 Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS)...................................................................

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalide referaat

Selliste betoonide survetugevus võib ületada 100N/mm². Polümeerbetoon on vedela vaigu ja mineraalse täiteaine tahkestunud segu. Vaigu tahkestumine saadakse betooni termilise töötlemisega 120...160ºC juures. Need betoonid on suure keemilise püsivusega ja kasutatakse neid keemiliselt agressiivses keskkonnas. Polümeerbetoonide survetugevus on 50...100N/mm². KASUTATUD KIRJANDUS Ellen talimets ,, Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje ,, Helmut Pärnamägi ,, Ehitusmaterjalid ,, Ehitusmaterjalide käsiraamat 2005 http://www.okk.ee/index.php?item=2 http://www.maleko.ee/index.php/256/ http://www.katuseportaal.ee/lame.htm http://www.maleko.ee/index.php/275/ http://www.heidelbergcement.com/ee/et/hcbetoon/betoon/Betooni+survetugevus- +ja+konsistentsiklassid.htm

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalid

Sisukord 1. Sissejuhatus Mistahes ehitis, ehitislik konstruktsioon või selle element valmistatakse ehitusmaterjalist. Ehitusmaterjalid on baasiks, millel tugineb ehitustööstus. Meie ümber on palju erinevatest metallidest valmistatud esemeid. Osa neist püsib samasugustena aastasadu, kuid teised tuhmuvad, muudavad oma värvust või lagunevad sootuks. Kõik see sõltub kasutatud metalli reaktsioonivõimest, aga ka ümbritsevas keskkonnas sisalduvatest ainetest. Metallide hävimist keskkonnategurite toimel nimetatakse korrosiooniks. Metalli hävimise all mõistetakse selle reageerimist ümbritsevas keskkonnas esinevate ainetega, mille tulemusena eseme omadused muutuvad. Kõige tuntum korrosiooninähtus on raua roostetamine. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mõni firma nimetab oma toodangut villaks, mõni vatiks. Mineraalvill ei põle, ei kõdune ja on suure soojapidavusega. Kat

Ehitusmaterjalid

odt

Bituumen materjalide olemus ja liigutus, kasutamine ehituses

Võrumaa Kutsehariduskeskus Bituumen materjalide olemus ja liigutus, kasutamine ehituses Õpilane: Reio Saarniit Juhendaja: Andres kapp Väimela 2013 Sisukord: Sissejuhatus.........................................................................................3 Mis on bituumen?................................................................................4 Bituumen materjalid jagunevad..........................................................5 Bituumenrullmaterjalid.......................................................................6 Bituumenmaterjalide kasutamine ehituses..........................................7 Kokkuvõte...........................................................................................8 Kasutatud materjal...............................................................................9 Sissejuhatus

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

odt

Bituumen materjalide olemus ja liigitus, kasutamine ehituses.

Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat Bituumen materjalide olemus ja liigutus, kasutamine ehituses Autor: Margus Sööt Juhendaja: Andres kapp Võru 2013 Mis on Bituumen? Bituumen laineplaat Onduline katuseplaat on elastne, see ei pragune, ei kaota värvi, ei vaja erilist hooldust, on tervisele ohutu. Kõige selle tagab koostis ja valmistamistehnoloogia

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

docx

Ehitusmaterjalid KT 2

1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb hea mü?

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalid eksamivastused 2015

1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused -Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades).Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. -Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). - Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu -Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, s

Ehitusmaterjalid

docx

Referaat: "Katuse katmine bituumenrullmaterjaliga"

Referaat Katuse katmine bituumenrullmaterjaliga 1. ÜLDINE INFO BITUUMENRULLMATERJALIDEST Modifitseeritud bituumenist rullmaterjalid on enimkasutatavad lamekatuste katusekatted nii Eestis kui ka mujal maailmas. Bituumenist rullmaterjalid moodustavad umbes 70% kogu Euroopa lamekatuste turust. Bituumenist katusekatted sisaldavad elastomeerseid vi plastomeerseid modifikaatoreid, on elastsed ning UV-kiirguse ja väiksemate vigastuste kaitseks kaetud kiltkivipuistega. Materjalid on armeeritud polüester- vi klaaskiudkangaga ning neid on vimalik paigaldada vastavalt katusekaldele ühe-, kahe- vi kolmekihiliselt. 1.1. KÄSITLUS- JA KASUTUSALA Bituumenrullmaterjalid on mõeldud lamedate ja väikese kaldega katuste katmiseks. Võimalik on paigaldus ka viilkatustele (vt. RT 85-10459-et, Pehmed bituumenkatted järskudel katustel). Bituumenrullmaterjalide kasutamisel lähtutakse Eestis kehtivatest ning aktsepteeritud ehitusnormidest (EPN ....., RIL 107-2000, RT-juhendid). Materj

Tehnoseadmed

Rohkem sarnaseid