Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemia alused konspekt (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui oluline on vesiniksideme tugevus?

Lõik failist

Põhimõisted


Mateeria
on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm,
millel on väga erinev koostis ja struktuur.
Keemia
on
teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja
muudatustele kaasnevaid nähtusi.
Aatom
koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne.
Keemiline
element

on aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng (111 elementi, 83
looduses).
Molekul
koosneb mitmest ühe või mitme elemendi aatomitest (samasugustest
või erinevatest). Molekul on lihtvõi liitaine väikseim osake,
millel on sellele ainele iseloomulikud keemilised omadused.
Ioon
on aatom või omavahel seotud aatomite grupp, mis on kas andnud ära
või liitnud ühe või enam elektroni, omades seetõttu kas
positiivse (katioon) või negatiivse laengu ( anioon ).
Aatom,
molekul


Aatom
koosneb aatomituumast ja elektronidest.
Aatomituum
koosneb prootonitest ja neutronitest .
Prootonid ja neutronid ei ole jagamatud, vaid koosnevad kvarkidest. Prootoni
laeng on positiivne, neutron on elektriliselt neutraalne, elektroni
laeng negatiivne.
Absoluutväärtuselt
on prootoni ja elektroni laengud võrdsed. Prootoni mass on umbes
Vasakule Paremale
Keemia alused konspekt #1 Keemia alused konspekt #2 Keemia alused konspekt #3 Keemia alused konspekt #4 Keemia alused konspekt #5 Keemia alused konspekt #6 Keemia alused konspekt #7 Keemia alused konspekt #8 Keemia alused konspekt #9 Keemia alused konspekt #10 Keemia alused konspekt #11 Keemia alused konspekt #12 Keemia alused konspekt #13 Keemia alused konspekt #14 Keemia alused konspekt #15 Keemia alused konspekt #16 Keemia alused konspekt #17 Keemia alused konspekt #18 Keemia alused konspekt #19 Keemia alused konspekt #20 Keemia alused konspekt #21 Keemia alused konspekt #22 Keemia alused konspekt #23 Keemia alused konspekt #24 Keemia alused konspekt #25 Keemia alused konspekt #26 Keemia alused konspekt #27 Keemia alused konspekt #28 Keemia alused konspekt #29 Keemia alused konspekt #30 Keemia alused konspekt #31 Keemia alused konspekt #32 Keemia alused konspekt #33 Keemia alused konspekt #34 Keemia alused konspekt #35 Keemia alused konspekt #36 Keemia alused konspekt #37 Keemia alused konspekt #38 Keemia alused konspekt #39 Keemia alused konspekt #40 Keemia alused konspekt #41 Keemia alused konspekt #42 Keemia alused konspekt #43 Keemia alused konspekt #44 Keemia alused konspekt #45 Keemia alused konspekt #46 Keemia alused konspekt #47 Keemia alused konspekt #48 Keemia alused konspekt #49 Keemia alused konspekt #50 Keemia alused konspekt #51 Keemia alused konspekt #52 Keemia alused konspekt #53 Keemia alused konspekt #54 Keemia alused konspekt #55 Keemia alused konspekt #56 Keemia alused konspekt #57 Keemia alused konspekt #58 Keemia alused konspekt #59 Keemia alused konspekt #60 Keemia alused konspekt #61 Keemia alused konspekt #62 Keemia alused konspekt #63 Keemia alused konspekt #64 Keemia alused konspekt #65 Keemia alused konspekt #66 Keemia alused konspekt #67 Keemia alused konspekt #68 Keemia alused konspekt #69 Keemia alused konspekt #70 Keemia alused konspekt #71 Keemia alused konspekt #72 Keemia alused konspekt #73 Keemia alused konspekt #74 Keemia alused konspekt #75 Keemia alused konspekt #76 Keemia alused konspekt #77 Keemia alused konspekt #78 Keemia alused konspekt #79 Keemia alused konspekt #80 Keemia alused konspekt #81 Keemia alused konspekt #82 Keemia alused konspekt #83 Keemia alused konspekt #84 Keemia alused konspekt #85 Keemia alused konspekt #86 Keemia alused konspekt #87 Keemia alused konspekt #88 Keemia alused konspekt #89 Keemia alused konspekt #90
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 90 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 182 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karioravaid Õppematerjali autor
Kõikide loengute materjal. Aitab eksamiks valmistumisel. Sisaldab mõisteid, valemeid, selgitusi ja illustreerivaid pilte.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
22
doc

Keemia alused Eksami kordamisküsimuste vastused

Tugevad elektrolüüdid – hästi dissotsieeruvad ühendid (α ≈ 1), dissotsiatsiooni tasakaal on tugevalt nihutatud paremale, lahuses on ainult ioonid. Dissotsiatsiooni tasakaalu nihutamine – dissotsiatsioonimäär oleneb temp, aine iseloomust ja kontsentratsioonist. Mida väiksem on Kc (Kc << 1), seda nõrgema elektrolüüdiga on tegemist. Aga mida suurem on pK, seda nõrgem elektrolüüt pK = - log (Kc). Tugevad happed ja alused: HCl, HBr, HI, HNO3, H2SO4, HClO4, NaOH, KOH, LiOH, Ba(OH)2 32. Vee dissotsiatsioon – vee molekulid on dissotsieerunud ioonideks. 2H2O ↔ H3O+ + OH- Vee ioonkorrutis (Kw) – konstant, mis kehtib kõigis vesilahustes (ja näitab, et vee molekulide kontsentratsioon on peaaegu võrdne vee üldkontsentratsiooniga). Kc · [H2O] = Kc · CH2O = [H+] · [OH-] = const = Kw Vee ioonkorrutise väärtus 22 oC juures: ρ = 0,9978 g/cm3, CH20 = 55,4 mol/l,

Keemia
thumbnail
11
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

dissotsiatsioon pole täielik ( < 1). Tugevad elektrolüüdid ­ hästi dissotsieeruvad ühendid ( 1), dissotsiatsiooni tasakaal on tugevalt nihutatud paremale, lahuses on ainult ioonid. Dissotsiatsiooni tasakaalu nihutamine ­ dissotsiatsioonimäär oleneb temp, aine iseloomust ja kontsentratsioonist. Mida väiksem on Kc (Kc << 1), seda nõrgema elektrolüüdiga on tegemist. Aga mida suurem on pK, seda nõrgem elektrolüüt pK = - log (Kc). Tugevad happed ja alused: HCl, HBr, HI, HNO3, H2SO4, HClO4, NaOH, KOH, LiOH, Ba(OH)2 32. Vee dissotsiatsioon ­ vee molekulid on dissotsieerunud ioonideks. 2H2O H3O+ + OH- Vee ioonkorrutis (Kw) ­ konstant, mis kehtib kõigis vesilahustes (ja näitab, et vee molekulide kontsentratsioon on peaaegu võrdne vee üldkontsentratsiooniga). Kc · [H2O] = Kc · CH2O = [H+] · [OH-] = const = Kw Vee ioonkorrutise väärtus 22 oC juures: = 0,9978 g/cm3, CH20 = 55,4 mol/l,

Keemia alused ii
thumbnail
3
doc

Keemia eksami spikker

1) Keemia põhimõisteid ja seadusi. vastavalt pöörlemissuunale. Kaks arvulist väärtust ­1/2; +1/2. kirjutamisel nurk sulgudesse. Kui sisesfäär annab positiivset 1.1 Massi jäävuse seadus ­ suletud süsteemi mass ei sõltu Aatomite eletronkihtidemahutavust iseloomustab: laengut on ta kompleks katioon, negatiivse laenguga, kompleks toimuvatest protsessidest selles süsteemis. Keemilise reaktsiooni 1) W.Paul (1925) printsiip ­ aatomis ei saa olla kahte täpselt anioon ja võib olla ka neutraalne. Kompleks ioonide laengu võrrandi kirjutamisel avaldub seadus selles, et reaktsiooni ühesuguses energiaolekus st.ühesuguste kvantarvuga elektroni. neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid, mis moodustavad võrrandi mõlemal poolel peab aatomite sümbolite arv olema 2) Energia miinimum ­ peab elektronide aatomis olema

Keemia
thumbnail
14
doc

KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED

1. Keemia põhimõisteid ja põhiseadusi Keemia uurimisobjektiks on ained ja nende muundumised. Keemia on teadus ainete koostisest, ehitusest, omadustest, muundumisest ja sellega kaasnevatest nähtustest. Keemia põhiseaduste avastamiseni jõuti 18. saj lõpul, 19. saj alguses. 1.1 Massi jäävuse seadus Suletud süsteemi mass ei sõltu selles süsteemis toimuvatest protsessidest. Lähteainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. (Laroiser, 1774a.) Keemilise reaktsiooni võrrandi kujutamisel avaldub seadus selles, et reaktsioonivõrrandi mõlemal poolel peab elementide aatomite arv olema võrdne.

Keemia
thumbnail
16
doc

Keemia alused

Aatommass (Ar ) näitab elemendi aatomi massi aatommassiühikutes, s.t mitu korda on antud elemendi aatom raskem 1/12 süsiniku aatomist. Aatommass on dimensioonita suurus, elementide aatommassid on perioodilisussüsteemi tabelis. Tabelis toodud aatommassid pole täisarvulised seetõttu, et seal on arvesse võetud erinevate massiarvudega isotoobid nende leidumise järgi looduses ning arvutatud isotoopide keskmine aatommass. Paljudel juhtudel ühinevad keemiliste elementide aatomid molekulideks. Näiteks esineb vesinik (H) põhiliselt kaheaatomilise molekulina (H2), samuti hapnik (O2) ja lämmastik (N2). Indeks kaks näitab, mitu elemendi aatomit on molekulis. Seega tähistab keemiline valem H2SO4 väävelhappe molekuli, mis koosneb kahest vesiniku-, ühest väävli-ja neljast hapnikuaatomist. Mool (n, mol) on aine hulk, mis sisaldab 6,02 .*1023 ühe ja sama aine ühesugust osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni vm). Seega saab moolides väljendada kõike, mida saab loendada ja

Keemia alused
thumbnail
54
docx

Keemia aluste eksam I semester

Nõrk hape pole lahuses täielikult deprotoneerunud (CH3COOH). Tugev alus on lahuses täielikult protoneerunud (OH-, NaOH). Nõrk alus pole lahuses täielikult protoneerunud (NH3). Arrheniuse definitsioon (1884) – hape sisaldab vesinikku ja annab reaktsioonil veega vesinikiooni. Alus annab veega reageerides hüdroksiidiooni. Puudus: töötab ainult vesilahuses. Bronsted-Lowry definitsioon (1923) – hape on prootoni (vesinikiooni) doonor. Alus on prootoni aktseptor Stöhhiomeetria – keemia kvantitatiivne aspekt – kui palju ainet kulub või moodustub Teoreetiline saagis – maksimaalne hulk saadust, mis on lähteaines võimalik saada. Arvutatakse reaktsioonivõrrandi põhjal. Saagis (tegelik saagis) – see osa teoreetilisest saagisest, mis tegelikult saadakse. Väljendadakse sageli protsentides. Protsendiline saagis = tegelik saagis/teoreetiline saagis * 100%. Kaod on see osa teoreetilisest saagisest, mis tegelikult saamata jääb: saagis+kaod=teoreetiline saagis (100%) 1

Keemia
thumbnail
26
odt

Keemia kordamine

Keemia kordamine 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga Mateeria peamised avaldumisvormid: aine (mateeria eksisteerimise vorm) ja kiirgus Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained Keemia- teadus ainete muundumistest ning nendega kaasnevatest nähtustest. 1. Aine massi jäävuse seadus 1748 (Lomonossov) Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. 2. Energia jäävuse seadus (1760)

Keemia
thumbnail
5
doc

Keemia alused KT1

1. Nimetage tähtsamad kontsentratsiooni väljendusviisid, neile vastavad kontsentratsiooni ühikud ja selgitage nende arvutamist. ­ P(massiprotsent) =m(aine)/m(lahus)*100% iseloomustab lahustunud aine hulka lahuse või lahusti kindlas ruumalas või massis. Molaarsus(c;mol/dm3,M) ­ nt lahustunud aine moolide arvu 1 dm3 lahuses. c=n(l aine)/V(lahus dm3). Molaalsus(cm;mol/kg,m) ­ nt lahutunud aine moolide arvu 1kg lahuti kohta. C m=n(l aine)/m(lahusti kg). Moolimurd(X) ­ lahuse 1 komponendi moolide arvu suhe lahuse kkogu moolide arvust. X1=n1/n1+n2. 2. Milliste omaduste poolest erineb kvantosake klassikalise mehaanika osakesest? ­ Klassikalise mehaanika raames määravad osakese oleku üheselt tema asukoht ja kiirus. Seetõttu ei ole klassikalises mehaanikas vajadust vaadelda olekuid ja mõõtmistulemusi lahus, sest olek määrab mõõtmistulemused ja ümberpööratult. Kvantmehaanikas aga ei ole üldjuhul üheselt ennustatav, millised tulemused täpselt annab osakese asuk

Keemia alused




Kommentaarid (1)

SkuLL profiilipilt
SkuLL: väga kasulik
15:30 22-11-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun