Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Keemia eksami spikker (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
1) Keemia põhimõisteid ja seadusi.
1.1 Massi jäävuse seadus – suletud süst.mass ei sõltu toimuv.-st protsessidest selles süst.s. Keem. reaks .i võrrandi kirj .l avaldub seadus selles, et reak.i võrrandi mõlemal poolel peab aatomite sümbolite arv . 2H2+O2=2H2O Lähteaine masside summa on võrdne lõppsaaduste masside summaga. (A.larosier 1774)
1.2 Energia jäävuse seaduse järgi en. ei teki ega kao. Kui süst. on suletud siis – en. hulk konst . En. on seot massiga, järgmise võrrandi järgi, kus
ΔE – energiamuut; Δm- massimuut ΔC – valguse kiirus vaakumis (3*108m/s)
ΔE=Δm*C2 (C=3*108m/s). Kui võrreldes lugejaga on väga suur siis massimuut reak.s on väga väike.
1.3. Koostise püsivuse seadus – igal Keem.l ühendil on kindel koostis, mis ei sõltu tema saamisviisist. (J. Proust 1799) N. vett
  • 2H2+O2=2H2O
  • 2H2+O2=2H2O+O2
  • loodusliku vee puhastamisel
    See seadus kehtib aurude ja vedelike puhul. Sellised ained, mille puhul koostise püsivuse seadus kehtib on daltoniidid. Tahkete ainete puhul võib esineda kõrvale kalduvusi koostise püsivuse seadusest. See on tingitud kristallvõre defektidest, mille tõttu ühendite valemites võib esineda mitte täisarvulisi indekseid. N: FeO ühe O kohta on 0,9 Fe (Bertalliidid)
    1. 4 Kordsete suhete seadus – kui 2 elem -i mood-vad teinet-ga mitu ühendit, siis ühe elem-i kindlale massile vast-d kahe elem-i massid, suhtuv ükst-e nagu lihtsad täisarvud. N: N2O, NO, N2O3 – vastavad ühele N-le O-u aatomi massid,suht nagu arvud 1:2:3:4:5.
    1.5 Ekvivalentide seadus – ained reag-d teineteisega alati ekviv-tes hulkades ,mis on võrdel-d nende ainete ekviv.t massiga.
    1.6. Ruumalaliste suhete seadus – kehtib kulgevate keemiliste reaktsioonide puhul. 2H2+O2=2H2O (veeaur)
    mahuühikud 2 1 2 suhe 2 : 1 : 2
    1. 7. Avogadro seadus – kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisal-d samal rõhul ja temp-l võrdse arvu moke. Gaasiliste mokd koosn avogadro seaduse kohaselt kahest atmst. N: Cl2;O2;H2 jne. Ühe mooli gaasilise aine ruumala norm. tingimusel on 22,4 dm3.

    Põhimõisted

    Aatom – elemendi väiksem osake, millel säilivad elemendi oma-dused ja millisena element esineb liht- või liitainete molekulis.
    Lihtaine – koosn. Ühe & sama elem.i aatomitest. N: Fe,O2,H2jne.
    Liitaine – koosn. erin-te elementide aatomitest N: H2O, HCl jne.
    Molekul – lihta. või ühendi väiksem osake, mis eksist. iseseisvalt, säil.des selle aine keem.d om.d. Ühe ja sama elem-i atm-d võivad moodustada mitmeid lihtaineid. N: C võib esineda mitmes kristallvormis ( grafiit , teemant, garbüüt). See on allotroopia .
    Aatomite mõõtmed ja mass on v väikesed. N: H>1,674*10-26kg.
    Süsinikuühik – see on ühik mis on 1/12 12/6 C aatomi massist ja tema väärtust on 1,6*10-27kg.
    Aatommass – on suhtarv, mis näitab mitu korda on elemendi aatommass suurem 1/12 12/6C aatommassist, kuna ta on suhtarv ilma ühikuta suurus. N: Ar(O)=16
    Molekulmass – on arv, mis näitab mitu korda on aine molekulmass suurem 1/12 12/6C aatommassist ja on võrdne teda moodustavate elementide aatommasside summaga. N: Mr(H2SO4)=2*1+32+4*16=98.
    Mool on ainehulk , mis sisaldab niisama palju osakesi ( aatomid , molekulid, ioonid , elektroonid=, kui on aatomeid 12gr 12C.
    Avogadro arv (Na) – osakeste arv 1 mol kohta, mis on 6,02*1023. Mol on laiendusühik ja mistähes aine 1 mol on 6,02*1023 osakest.
    Molaarmass (M) – aine 1 mol mass grammides (ühikuks on g/mol). N: H2O 18 g/mol.
    Ekvivalentmass (EM) – aine mass, mis keemilises reaktsioonis vastab 1,008-le massiühikule või 8-le massiühikule hapnikule.
    Moolidearv – aine mass g-des jag-d aine molaarmassidga. n=m/M
    Ekvivalentide arv – aine mass g.des jagatud aine ekvivalendiga.
    Keemilise ühendi lühim väljendusviis on keemiline valem, mis väljendab ühendi kvalitatiivset ja kvantitatiivset suhet.
    Aatomite arvu vahekorda väljendatakse täisarvudega, kusjuures aatomite arvu tähistab alumine indeks.
    Reaktsiooni võrrand on keemilistes reaktsioonides toimunud muu-tuse lühike väljend, kus lähteained ja saadused ant. valemitena. Reaktsiooni võrrandite põhjal saab teha mitmesuguseid arvutusi, millest olulisem on lähteainete või saaduste koguste arvutamine ainete koguste põhjal. N: Ca(OH)2 + 2HCl = CaCl2 + 2H2O.

    2) Aatomi ehitus ja selle seos perioodilisus süsteemiga.


    Klassikalist aatomi mudelit täiendas N. Bohr (1895-1962), näidates, et elektron võib liikuda ümber tuuma statsionaarsetel ringorbiitidel, mis on määratud peakvant arvuga (n) – omab ainult täisarvulisi väärtusi. Peakvantarv (n) n=1 puhul liigub elektron esimesel e.põhiorbiidil.
    Stats -tel orbiitidel liik-s ekt en-t ei kiirga, kuid kiirgab või neelab en-t kvantidena üleminekul ühelt orbiidilt teisele. Üleminekul I-lt orbiidilt II-le, ekt neelab en. kvandi, vastupid. juhul kiirgab. Ümbr.st keskkonnast en. neeldumisel läheb aatom põhiseisundist kõrgema energiaga nn. Energastatud olekusse.
    Tuumalaengu ja massiarvu väärtused märgit. Keem-te sümbolite ette (23/11 Na). Siin näeme, et Na tuumalaengus on 11 prootonit-elektroni ja neutronite arv on massiarv -tuumalaeng = 12.
    Elemendi põhiisel-ks on Z, mis määr. elem-i om-d. Kui ühe ja sama prt-te arvu juures on tuumas erinev arv ntrne on elem-l mitu massiarvu. Elem-i eri massiarvuga atm-id nim isotoopideks. (1/1 H, 2/1 H – deuteerium , 3/1 H – triitium. Looduses on teada üle 300 isotoobi , millest u 250 on stab. ja üle 50-ne ebastab. e. Radio -akt. Aatomi tuumadel on kindel sisestrukt, mis mõj. tuuma stab-st. Aatomi tuuma kehalise ehituse kohaselt, vaadel-kse tuuma kerana, milles prt-d ja neutronid paikn-d sfääridena. Tuuma püsivus sõlt. prt-te ja ntr-te vahekorrast. Kui prt-te ja ntr-te kihid tuumas on täid-d, on tegem. eriti stabiilsete tuumadega (N: 4/2 He; 16/8 O).
    Aatomi elektronide struktuur ja kvantarvud .
    Kaasaegse aatomi ehituse teooria seisukohast on elektroni täpse liik.tee määr. võimatu. Saab vaid väita, et teat . elektron asub antud ajamomendil ühes või teises ruumiosas, kus elektronide leitumise tõenäosust nim elektronpilve tiheduseks. Elektronpilve all mõist. elektronide negat. laengu jaotustiheduse ruumilist kuju aatomis ja seda nimetakse orbitaaliks. Et elektron liigub ruumis, määravad tema ruumilise kuju elektron kattes kvantarvud: peakvantarv (n), orbitaalkvantarv (l), magnetkvantarv (ml), spinnkvantarv (ms). Peakvantarv – määrab elektronide orbitaali en. ja isel-b tema tõenäosemat kaugust tuumast. Tema väärtused aatomi normaalses olekus on täisarvulised (1-7) vastavalt perioodi numbrile. Kuid en.tasemeid tähist. tähtedega (K, L, M, N, O, P, Q kiht). Orbitaali kuju määravad peakvantarv (n) ja orbitaalkvantarv (l). Orbitaalkvantarv – isel-b samal kihil olevate ekt-de en erinevust st.elektronpilve kuju. Magnetkvantarv – määr. orbit -de suuna ja tema väärtused on (-1 kuni +1). Aatomis ei saa olla kahte täpselt ühesug-s en-olekus asuvat st.ühesug-te kvantarvudega ekt-i. Ühele ja samale orb-le mahub 2 vastupid. suunaga – spinniga ekt-i, mis mood. elektonpaari. Spinnkvantarv – isel-b ekt-e pöörl-st ümber oma telje ja vastavalt pöörl-suunale. 2 arv-st väärtust –1/2; +1/2. Aatomite eletronkihtidemahutavust isel-b:
    1) W.Paul (1925) printsiip – aatomis ei saa olla kahte täpselt ühesuguses energiaolekus st.ühesuguste kvantarvuga elektroni.
    2) En miinimum – peab ekt-de aatomis olema minim-ne poten -ne en. Mida kaugemal ekt on tuumast, seda nõrg on ta tuumaga seot.
    3) F. Mundi reegel – ühesug. tüüpi orbitaalid täit-d esmalt ühesug. spintkvantarvuga ekt-dena st.ekt-d asuvad antud alatasemel aga igaüks eraldi orbitaalidele, paaristumata elektronidena. Aatomite elektronkatete ehituse sümboolseks tähist kasut (2.5) Elektronvalemeid, kus elektronide asetust tasemetele ja alatasemetele välj-kse peakvantarvude ja alatasemete sümbolite abil. Alataseme sümboli kohal paremal olev arv näitab elektronide arvu sellel alatasemel. En-tasemed ja alatasemed täit-d järjestuses 1s2 – 2s2 –2p6 – 3s2 –3p6 – 4s2 – 3d10 – 4p6 – 5s2 –4d10 jne.
    3) Keemiline side ja molekuli ehitus.
    Keem reaks-s on lähteainete mok-des sidemete katk. ja saaduste mok-s uute sidemete tekk. Keem-s reak-s ei muutu aatomite arv ja liik, kuid muut-d aatomite vahel-d keem-d sidemed, samas eral-b või neeldub en-t. Erist-se mitmesug-d sideme tüüpe: kovalentne , iooniline, metalliline, koordinatiivne , vesinikside.
    Pauli printsiip lubab orbitaali täita kahe vastasmärgilise spinniga (ms= -1/2; +1/2), ekt-ga. Kui kumbki atm ann sidemesse ühe oma paar-ta ekt-i, tek (3.2) Kovalentne side. Selline side on kõige üldisem keem sideme liik, mille olemus seisn ühe või mitme ekti üheaegses toimes
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Keemia eksami spikker #1 Keemia eksami spikker #2 Keemia eksami spikker #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 80 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor triini14 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Keemia põhimõisted, seadused, aatomi ehitus ja selle seos perioodilisussüsteemiga,Keemiline side ja molekuli ehitus, aine agregaatolekud, keemiliste rekaktsioonide seaduspärasused, lahused, redoktsreaktsioonid jne...
    Keemia , perioodilisussüsteem , redoktsreaktsioonid , aatomi ehitus

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (1)

     profiilipilt
    :
    21:32 24-04-2016


    Sarnased materjalid

    3
    doc
    Keemia eksami spikker
    14
    doc
    KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED
    26
    odt
    Keemia kordamine
    54
    docx
    Keemia aluste eksam I semester
    38
    docx
    Üldkeemia eksami konspekt
    40
    docx
    Keemia eksami vastused
    15
    doc
    Keemia eksami kordamisküsimused
    5
    rtf
    Keemia eksamiks mõisted





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun