Eesti põllumajandus (1)

Eesti põllumajandus.
Põllumajandusega tegelemise võimalikkuse määravad looduslikud tegurid. Paremad eeldused põllumajanduse jaoks Eestis on tasase või lainja pinnamoega, soodsa veerežiimi ja piisavalt viljakate muldadega piirkondades: Pandivere ja Sakala kõrgustikul, Vooremaal, Harju, Viru ja Kagu-Eesti lavamaal ning Kesk-Eesti tasandikul.
Põllumajanduse arengut mõjutavad LOODUSLIKUD tegurid on...
...kliima
Eesti kliima on põllumajanduse arendamiseks küllalt soodne.
Õhutemperatuur määrab taimekasvuperioodi e. vegetatsiooniperioodi, mis on 170 - 180 päeva. Soojushulk e. aktiivsete temperatuuride summa on Eestis keskmiselt 1600 kuni 1900 kraadi. Sellised tingimused võimaldavad kasvatada mitmeid olulisi põllukultuure, kuid nende valik on võrdlemisi piiratud.
- kartulit ,
- rukist,
- kaera,
- otra,
- lina
- mitmesuguseid köögi- ja puuvilju .
Nisu ja suhkrupeedi kasvatamiseks jääb Eestis sooja väheseks, meil küpsevad vaid nende kultuuride varased , vähemtootlikud sordid . Mais Eestis ei küpse.
Sademete hulk on taimekasvuks harilikult piisav. Eestis ületab sademete hulk (550-750 mm) aurumise ligi pooleteisekordselt. Sageli esineb liiga vihmaseid suvesid, mil paljud madalamad maad kannatavad liigniiskuse all ning saagikus väheneb. Sademeterikas hilissuvi takistab saagi koristamist, mõnel aastal osa saaki isegi hävib. Seega sõltub saagikus olulisel määral ilmastikuoludest.
Agrokliima erinevused Eesti eri piirkondade vahel on võrdlemisi väikesed. Põud on ohtlikum saartel, kus sademeid on üldse vähem ja ka mullad on õhukesed ja põuakartlikud. Soojahulk on suurim Lõuna-Pärnumaal ja Kagu-Eestis, väiksem aga Pandiveres, Alutagusel, Viru lavamaal.
...mullad
Mulla viljakus sõltub selle huumuse ja saviosakeste sisaldusest, huumushorisondi tüsedusest ning veerežiimist. Viljakad mullad on huumusrikkad, keskmiselt savikad, tüseda huumushorisondi ja parasniiske veerežiimiga.
Põllukultuuride kasvatamiseks on Eestis kõige viljakamateks muldadeks leostunud ja leetjad mullad, mis levivad Järva-, Viru-, Viljandi-, Jõgeva- ja Tartumaal. Need ongi Eesti vanimad põllumajanduspiirkonnad, kus kohati on põldu haritud kuni 2000 aastat.
...reljeef
Põllumajanduse joaks on parimate eeldustega lainjad tasandikud. Künklikel aladel on mullad erosiooni tõttu väheviljakad, väga tasastel ja madalatel aladel aga liigniisked. Künkliku reljeefi tõttu on Kagu-Eestis ( Haanja , Otepää ja Karula kõrgustikul) põlluharimine raskendatud.