Termodünaamika spikker. (0)

Termodünaamika – soojusnähtuste ajalooline ja väga oluline makrokäsitlus. Soojusmasin – masin, mis muundab soojust (ja ka keha siseenergiat) tööks. I printsiip – energia jäävuse seadus. II printsiip – protsesside iseeneslikul kulgemisel looduses on kindel suund. Siseenergia – keha molekulide kineetilise ja potensiaalse eneria summa. Siseeneriat saab muuta 1)talle soojushulka andes ( kuumutamine ) 2)mehaanilist tööd tehes(hõõrdumine). Q (juurde antav soojushulk ) = delta U (siseeneria muut) + A (välisjõudude vastu tehtud töö). Soojusmasinates kasutatakse gaase sest 1) paisuvad paremini 2) tahke ja vedela aine suur rõhk paisumisel võib masinat kahjustada 3)gaasil on soojushulga üleandmine kergem. Soojusmasina kasuteguriks nim suhet, mis näitab kui palju juurdeantavast soojushulgast on suudetud tsüklis muuta kasulikuks tööks.(Akas/Q1) Entroopia – suurus energia kvaliteedi hindamiseks. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia.
Termodünaamika – soojusnähtuste ajalooline ja väga oluline makrokäsitlus. Soojusmasin – masin, mis muundab soojust (ja ka keha siseenergiat) tööks. I printsiip – energia jäävuse seadus. II printsiip – protsesside iseeneslikul kulgemisel looduses on kindel suund. Siseenergia – keha molekulide kineetilise ja potensiaalse eneria summa. Siseeneriat saab muuta 1)talle soojushulka andes(kuumutamine) 2)mehaanilist tööd tehes(hõõrdumine). Q (juurde antav soojushulk) = delta U (siseeneria muut) + A (välisjõudude vastu tehtud töö). Soojusmasinates kasutatakse gaase sest 1) paisuvad paremini 2) tahke ja vedela aine suur rõhk paisumisel võib masinat kahjustada 3)gaasil on soojushulga üleandmine kergem. Soojusmasina kasuteguriks nim suhet, mis näitab kui palju juurdeantavast soojushulgast on suudetud tsüklis muuta kasulikuks tööks.(Akas/Q1) Entroopia – suurus energia kvaliteedi hindamiseks. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia.
Termodünaamika – soojusnähtuste ajalooline ja väga oluline makrokäsitlus. Soojusmasin – masin, mis muundab soojust (ja ka keha siseenergiat) tööks. I printsiip – energia jäävuse seadus. II printsiip – protsesside iseeneslikul kulgemisel looduses on kindel suund. Siseenergia – keha molekulide kineetilise ja potensiaalse eneria summa. Siseeneriat saab muuta 1)talle soojushulka andes(kuumutamine) 2)mehaanilist tööd tehes(hõõrdumine). Q (juurde antav soojushulk) = delta U (siseeneria muut) + A (välisjõudude vastu tehtud töö). Soojusmasinates kasutatakse gaase sest 1) paisuvad paremini 2) tahke ja vedela aine suur rõhk paisumisel võib masinat kahjustada 3)gaasil on soojushulga üleandmine kergem. Soojusmasina kasuteguriks nim suhet, mis näitab kui palju juurdeantavast soojushulgast on suudetud tsüklis muuta kasulikuks tööks.(Akas/Q1) Entroopia – suurus energia kvaliteedi hindamiseks. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia.
Termodünaamika – soojusnähtuste ajalooline ja väga oluline makrokäsitlus. Soojusmasin – masin, mis muundab soojust (ja ka keha siseenergiat) tööks. I printsiip – energia jäävuse seadus. II printsiip – protsesside iseeneslikul kulgemisel looduses on kindel suund. Siseenergia – keha molekulide kineetilise ja potensiaalse eneria summa. Siseeneriat saab muuta 1)talle soojushulka andes(kuumutamine) 2)mehaanilist tööd tehes(hõõrdumine). Q (juurde antav soojushulk) = delta U (siseeneria muut) + A (välisjõudude vastu tehtud töö). Soojusmasinates kasutatakse gaase sest 1) paisuvad paremini 2) tahke ja vedela aine suur rõhk paisumisel võib masinat kahjustada 3)gaasil on soojushulga üleandmine kergem. Soojusmasina kasuteguriks nim suhet, mis näitab kui palju juurdeantavast soojushulgast on suudetud tsüklis muuta kasulikuks tööks.(Akas/Q1) Entroopia – suurus energia kvaliteedi hindamiseks. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia.
Termodünaamika – soojusnähtuste ajalooline ja väga oluline makrokäsitlus. Soojusmasin – masin, mis muundab soojust (ja ka keha siseenergiat) tööks. I printsiip – energia jäävuse seadus. II printsiip – protsesside iseeneslikul kulgemisel looduses on kindel suund. Siseenergia – keha molekulide kineetilise ja potensiaalse eneria summa. Siseeneriat saab muuta 1)talle soojushulka andes(kuumutamine) 2)mehaanilist tööd tehes(hõõrdumine). Q (juurde antav soojushulk) = delta U (siseeneria muut) + A (välisjõudude vastu tehtud töö). Soojusmasinates kasutatakse gaase sest 1) paisuvad paremini 2) tahke ja vedela aine suur rõhk paisumisel võib masinat kahjustada 3)gaasil on soojushulga üleandmine kergem. Soojusmasina kasuteguriks nim suhet, mis näitab kui palju juurdeantavast soojushulgast on suudetud tsüklis muuta kasulikuks tööks.(Akas/Q1) Entroopia – suurus energia kvaliteedi hindamiseks. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia.
Termodünaamika – soojusnähtuste ajalooline ja väga oluline makrokäsitlus. Soojusmasin – masin, mis muundab soojust (ja ka keha siseenergiat) tööks. I printsiip – energia jäävuse seadus. II printsiip – protsesside iseeneslikul kulgemisel looduses on kindel suund. Siseenergia – keha molekulide kineetilise ja potensiaalse eneria summa. Siseeneriat saab muuta 1)talle soojushulka andes(kuumutamine) 2)mehaanilist tööd tehes(hõõrdumine). Q (juurde antav soojushulk) = delta U (siseeneria muut) + A (välisjõudude vastu tehtud töö). Soojusmasinates kasutatakse gaase sest 1) paisuvad paremini 2) tahke ja vedela aine suur rõhk paisumisel võib masinat kahjustada 3)gaasil on soojushulga üleandmine kergem. Soojusmasina kasuteguriks nim suhet, mis näitab kui palju juurdeantavast soojushulgast on suudetud tsüklis muuta kasulikuks tööks.(Akas/Q1) Entroopia – suurus energia kvaliteedi hindamiseks. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia.
Termodünaamika – soojusnähtuste ajalooline ja väga oluline makrokäsitlus. Soojusmasin – masin, mis muundab soojust (ja ka keha siseenergiat) tööks. I printsiip – energia jäävuse seadus. II printsiip – protsesside iseeneslikul kulgemisel looduses on kindel suund. Siseenergia – keha molekulide kineetilise ja potensiaalse eneria summa. Siseeneriat saab muuta 1)talle soojushulka andes(kuumutamine) 2)mehaanilist tööd tehes(hõõrdumine). Q (juurde antav soojushulk) = delta U (siseeneria muut) + A (välisjõudude vastu tehtud töö). Soojusmasinates kasutatakse gaase sest 1) paisuvad paremini 2) tahke ja vedela aine suur rõhk paisumisel võib masinat kahjustada 3)gaasil on soojushulga üleandmine kergem. Soojusmasina kasuteguriks nim suhet, mis näitab kui palju juurdeantavast soojushulgast on suudetud tsüklis muuta kasulikuks tööks.(Akas/Q1) Entroopia – suurus energia kvaliteedi hindamiseks. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia.
Termodünaamika – soojusnähtuste ajalooline ja väga oluline makrokäsitlus. Soojusmasin – masin, mis muundab soojust (ja ka keha siseenergiat) tööks. I printsiip – energia jäävuse seadus. II printsiip – protsesside iseeneslikul kulgemisel looduses on kindel suund. Siseenergia – keha molekulide kineetilise ja potensiaalse eneria summa. Siseeneriat saab muuta 1)talle soojushulka andes(kuumutamine) 2)mehaanilist tööd tehes(hõõrdumine). Q (juurde antav soojushulk) = delta U (siseeneria muut) + A (välisjõudude vastu tehtud töö). Soojusmasinates kasutatakse gaase sest 1) paisuvad paremini 2) tahke ja vedela aine suur rõhk paisumisel võib masinat kahjustada 3)gaasil on soojushulga üleandmine kergem. Soojusmasina kasuteguriks nim suhet, mis näitab kui palju juurdeantavast soojushulgast on suudetud tsüklis muuta kasulikuks tööks.(Akas/Q1) Entroopia – suurus energia kvaliteedi hindamiseks. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia.
Termodünaamika – soojusnähtuste ajalooline ja väga oluline makrokäsitlus. Soojusmasin – masin, mis muundab soojust (ja ka keha siseenergiat) tööks. I printsiip – energia jäävuse seadus. II printsiip – protsesside iseeneslikul kulgemisel looduses on kindel suund. Siseenergia – keha molekulide kineetilise ja potensiaalse eneria summa. Siseeneriat saab muuta 1)talle soojushulka andes(kuumutamine) 2)mehaanilist tööd tehes(hõõrdumine). Q (juurde antav soojushulk) = delta U (siseeneria muut) + A (välisjõudude vastu tehtud töö). Soojusmasinates kasutatakse gaase sest 1) paisuvad paremini 2) tahke ja vedela aine suur rõhk paisumisel võib masinat kahjustada 3)gaasil on soojushulga üleandmine kergem. Soojusmasina kasuteguriks nim suhet, mis näitab kui palju juurdeantavast soojushulgast on suudetud tsüklis muuta kasulikuks tööks.(Akas/Q1) Entroopia – suurus energia kvaliteedi hindamiseks. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia.
Termodünaamika – soojusnähtuste ajalooline ja väga oluline makrokäsitlus. Soojusmasin – masin, mis muundab soojust (ja ka keha siseenergiat) tööks. I printsiip – energia jäävuse seadus. II printsiip – protsesside iseeneslikul kulgemisel looduses on kindel suund. Siseenergia – keha molekulide kineetilise ja potensiaalse eneria summa. Siseeneriat saab muuta 1)talle soojushulka andes(kuumutamine) 2)mehaanilist tööd tehes(hõõrdumine). Q (juurde antav soojushulk) = delta U (siseeneria muut) + A (välisjõudude vastu tehtud töö). Soojusmasinates kasutatakse gaase sest 1) paisuvad paremini 2) tahke ja vedela aine suur rõhk paisumisel võib masinat kahjustada 3)gaasil on soojushulga üleandmine kergem. Soojusmasina kasuteguriks nim suhet, mis näitab kui palju juurdeantavast soojushulgast on suudetud tsüklis muuta kasulikuks tööks.(Akas/Q1) Entroopia – suurus energia kvaliteedi hindamiseks. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia.
Termodünaamika – soojusnähtuste ajalooline ja väga oluline makrokäsitlus. Soojusmasin – masin, mis muundab soojust (ja ka keha siseenergiat) tööks. I printsiip – energia jäävuse seadus. II printsiip – protsesside iseeneslikul kulgemisel looduses on kindel suund. Siseenergia – keha molekulide kineetilise ja potensiaalse eneria summa. Siseeneriat saab muuta 1)talle soojushulka andes(kuumutamine) 2)mehaanilist tööd tehes(hõõrdumine). Q (juurde antav soojushulk) = delta U (siseeneria muut) + A (välisjõudude vastu tehtud töö). Soojusmasinates kasutatakse gaase sest 1) paisuvad paremini 2) tahke ja vedela aine suur rõhk paisumisel võib masinat kahjustada 3)gaasil on soojushulga üleandmine kergem. Soojusmasina kasuteguriks nim suhet, mis näitab kui palju juurdeantavast soojushulgast on suudetud tsüklis muuta kasulikuks tööks.(Akas/Q1) Entroopia – suurus energia kvaliteedi hindamiseks. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia.
Termodünaamika – soojusnähtuste ajalooline ja väga oluline makrokäsitlus. Soojusmasin – masin, mis muundab soojust (ja ka keha siseenergiat) tööks. I printsiip – energia jäävuse seadus. II printsiip – protsesside iseeneslikul kulgemisel looduses on kindel suund. Siseenergia – keha molekulide kineetilise ja potensiaalse eneria summa. Siseeneriat saab muuta 1)talle soojushulka andes(kuumutamine) 2)mehaanilist tööd tehes(hõõrdumine). Q (juurde antav soojushulk) = delta U (siseeneria muut) + A (välisjõudude vastu tehtud töö). Soojusmasinates kasutatakse gaase sest 1) paisuvad paremini 2) tahke ja vedela aine suur rõhk paisumisel võib masinat kahjustada 3)gaasil on soojushulga üleandmine kergem. Soojusmasina kasuteguriks nim suhet, mis näitab kui palju juurdeantavast soojushulgast on suudetud tsüklis muuta kasulikuks tööks.(Akas/Q1) Entroopia – suurus energia kvaliteedi hindamiseks. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia.
Termodünaamika – soojusnähtuste ajalooline ja väga oluline makrokäsitlus. Soojusmasin – masin, mis muundab soojust (ja ka keha siseenergiat) tööks. I printsiip – energia jäävuse seadus. II printsiip – protsesside iseeneslikul kulgemisel looduses on kindel suund. Siseenergia – keha molekulide kineetilise ja potensiaalse eneria summa. Siseeneriat saab muuta 1)talle soojushulka andes(kuumutamine) 2)mehaanilist tööd tehes(hõõrdumine). Q (juurde antav soojushulk) = delta U (siseeneria muut) + A (välisjõudude vastu tehtud töö). Soojusmasinates kasutatakse gaase sest 1) paisuvad paremini 2) tahke ja vedela aine suur rõhk paisumisel võib masinat kahjustada 3)gaasil on soojushulga üleandmine kergem. Soojusmasina kasuteguriks nim suhet, mis näitab kui palju juurdeantavast soojushulgast on suudetud tsüklis muuta kasulikuks tööks.(Akas/Q1) Entroopia – suurus energia kvaliteedi hindamiseks. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia.
Termodünaamika – soojusnähtuste ajalooline ja väga oluline makrokäsitlus. Soojusmasin – masin, mis muundab soojust (ja ka keha siseenergiat) tööks. I printsiip – energia jäävuse seadus. II printsiip – protsesside iseeneslikul kulgemisel looduses on kindel suund. Siseenergia – keha molekulide kineetilise ja potensiaalse eneria summa. Siseeneriat saab muuta 1)talle soojushulka andes(kuumutamine) 2)mehaanilist tööd tehes(hõõrdumine). Q (juurde antav soojushulk) = delta U (siseeneria muut) + A (välisjõudude vastu tehtud töö). Soojusmasinates kasutatakse gaase sest 1) paisuvad paremini 2) tahke ja vedela aine suur rõhk paisumisel võib masinat kahjustada 3)gaasil on soojushulga üleandmine kergem. Soojusmasina kasuteguriks nim suhet, mis näitab kui palju juurdeantavast soojushulgast on suudetud tsüklis muuta kasulikuks tööks.(Akas/Q1) Entroopia – suurus energia kvaliteedi hindamiseks. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia.
Termodünaamika – soojusnähtuste ajalooline ja väga oluline makrokäsitlus. Soojusmasin – masin, mis muundab soojust (ja ka keha siseenergiat) tööks. I printsiip – energia jäävuse seadus. II printsiip – protsesside iseeneslikul kulgemisel looduses on kindel suund. Siseenergia – keha molekulide kineetilise ja potensiaalse eneria summa. Siseeneriat saab muuta 1)talle soojushulka andes(kuumutamine) 2)mehaanilist tööd tehes(hõõrdumine). Q (juurde antav soojushulk) = delta U (siseeneria muut) + A (välisjõudude vastu tehtud töö). Soojusmasinates kasutatakse gaase sest 1) paisuvad paremini 2) tahke ja vedela aine suur rõhk paisumisel võib masinat kahjustada 3)gaasil on soojushulga üleandmine kergem. Soojusmasina kasuteguriks nim suhet, mis näitab kui palju juurdeantavast soojushulgast on suudetud tsüklis muuta kasulikuks tööks.(Akas/Q1) Entroopia – suurus energia kvaliteedi hindamiseks. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia.