Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Keevitus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida nimetatakse keevitamiseks ?
  • Milliseid keevitusviise teate ?
  • Milles seisneb sula- ja survekeevituse olemus ?
  • Mida nimetatakse keevisliiteks ning milliseid keevisliidete liike teate ?
  • Mida nimetatakse keevisõmbluseks ?
  • Kuidas liigitatakse keevisõmblusi väliskuju järgi ?
  • Milline elektrivoolu toime on kõige tähtsam käsikaarkeevitusel ?
  • Milline vool ja pinge on kasutusel meie majapidamises ?
  • Millised üldised nõuded esitatakse toiteseadmetele ?
  • Milline järgnevaist detailidest kuulub alaldile ?
  • Milline keevitusvoolu seade omab kõige suuremat kasutegurit ?
  • Milliste keevitusaparaatidega saab keevitada aluselise kattega elektroodidega ?
  • Milliseid põlevgaase kasutatakse atsetüleeni asendavate gaasidena ?
  • Milliseid keevitusleegi liike kasutatakse metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel ?
  • Missugune on normaalse, oksüdeeriva ja taandava leegi koostis ?
  • Milliste tunnuste järgi määratakse keevitusleegi liiki ?
  • Kuidas liigitatakse keevituspõleteid ?
  • Kuidas on ehitatud ning töötavad keevituspõletid ?
  • Kuidas saab kontrollida injektorpõleti tööd ?
  • Mis võib põhjustada hapniku- ja atsetüleeniballoonide plahvatamist ?
  • Mis otstarve on reduktoritel ja kuidas neid liigitatakse ?
  • Kuidas on ehitatud ning töötavad reduktorid ?
  • Mille poolest erinevad parem- ja vasaksuunaline keevitamine teineteisest ning millal neid kasutatakse ?
  • Milline osa TIG aparaadist võimaldab süüdata kaart ilma kontaktita ?
  • Millisest voolutugevusest alates kasutatakse veega jahutatavat põletit ?
  • Mida tähendavad numbrid 2,4 volframelektroodi tähistuses ?
  • Millist ülesannet täidab kaitsegaas TIG keevitusprotsessis ?
  • Millist metalli keevitatakse vahelduvvooluga ?
 
Säutsu twitteris
7 DW MDQD. DUDJDQRYD
KEEVITUS Lisaõppematerjal venekeelsele kutsekoolile Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti "Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muu- keelsetes kutsekoolides" raames (2005-2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule " Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee.
Materjali soovitab Riiklik õppekavarühma nõukogu
Autor: Tatjana Karaganova Sisunõustamine: Toomas Pihl Terminitoimetamine: Andres Laansoo Keeletoimetamine: Katre Kutti Retsensent : Rein Pikner Küljendamine ja kujundamine: Aivar Täpsi Teostaja : OÜ Miksike © Integratsiooni Sihtasutus 2008
Tasuta jaotatav tiraaz SISSEJUHATUS
Eesti tööstuses mängivad tähtsat rolli masinaehitusettevõtted, laevaehitus ja metallkonstruktsioonide toot - mine. Viimase viie aasta jooksul on selle haru ettevõtted saavutanud suure majanduskasvu. Peamine prob - leem selle tööstusharu juures on kvalifitseeritud, vajalike teadmistega ja eesti keele oskusega tööjõu (keevita- jate) puudus. Kõik see tingis vajaduse uue õppematerjali loomise järele. Antud õppevahendis on peatükkide kaupa välja toodud keevitusega seotud terminoloogia: käsikaarkeevitus, gaaskeevitus , keevitamine sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas, volframelektroodiga keevitamine argoonis. Eestikeelne õppematerjal KEEVITUSERILA EESTI KEEL aitab noortel töölistel sulanduda eestikeel- sesse töökeskkonda ning aru saada tehnilistest eestikeelsetest dokumentidest. Õppematerjal on mõeldud vastaval erialal kasutatavate terminite omandamiseks, tootmisprotsessi ülesannetest ja eesmärkidest arusaa- miseks ning eestikeelses töökeskkonnas hakkamasaamiseks. Käesoleva õppematerjali näitlikkus ja lihtsus aitavad minimaalse töö ja ajakuluga täiendada oma eesti keele sõnavara ja rakendada saadud teadmisi praktilises töös. Õppevahendis on materjal teemade kaupa liigendatud. Iga teema juurde on lisatud selgitava tekstiga illustratsioonid . Lisaks tekstile on iga teema juurde lisatud sõnad ja väljendid, mida ei saa illustreerida , ent mis on vajalikud teema täielikuks omandamiseks. Õppevahendi väljatöötamisel on kasutatud kaasaegseid mõisteid. Õppevahendi mugavaks kasutamiseks on materjali lõppu lisatud eesti-vene terminisõnastik. See õppematerjal aitab autori meelest igas vanuses keevituse-erialal töötavatel inimestel kiiremini integ- reeruda eestikeelsesse töökeskkonda. Kokkuvõttes peaks kiirem integratsioon parandama töö efektiivsust , lisama enesekindlust ja töörõõmu, ilma milleta ei ole võimalik edu saavutada.
3
, - . 5 . -, , - . , : , , . KEEVITUSERILA EESTI KEEL , , . ­ , - , , c . , - - . . - . - , , . , . - . , , , . , , .
« , .» / /
4 SISUKORD
1. Üldteadmised keevitamisest ....................................................................................................................... 6 1.1. Keevitamise olemus, üldmõisted............................................................................................................. 6 1.2. Metallide keevitamise põhiviisid ............................................................................................................ 6 1.2.1. Sulakeevitus .................................................................................................................................... 6 1.2.2. Survekeevitus .................................................................................................................................. 9 1.3. Keevisliidete liigid ................................................................................................................................ 10 1.4. Keevisõmbluste liigid............................................................................................................................ 12
2. Kattega elektroodiga käsikaarkeevitus (MMA) e. elektroodkeevitus .................................................. 14 2.1. Käsikaarkeevituse skeem sulava elektroodiga ...................................................................................... 14 2.2. Keevitusseadmed................................................................................................................................... 15 2.2.1. Keevitustransformaator ................................................................................................................ 16 2.2.2. Keevitusalaldi............................................................................................................................... 17 2.2.3. Keevitusmuundur ......................................................................................................................... 18 2.3. Käsikaarkeevituse sulav elektrood ........................................................................................................ 19 2.4. Elektroodi katte paksuse mõju keevisõmbluse kvaliteedile.................................................................. 21 2.5. Defektid käsikaarkeevitamisel .............................................................................................................. 22
3. Gaaskeevitus ............................................................................................................................................. 25 3.1. Gaaskeevituse üldine skeem (G) ........................................................................................................... 25 3.2. Atsetüleen ja teised põlevgaasid ........................................................................................................... 25 3.3. Keevitusleek .......................................................................................................................................... 26 3.3.1. Keevitusleegi liigid ...................................................................................................................... 27 3.4. Injektorpõleti ......................................................................................................................................... 29 3.4.1. Juhised keevituspõletite käsitsemiseks......................................................................................... 30 3.5. Surugaasireduktorid .............................................................................................................................. 31 3.6. Vasaksuunaline ja paremsuunaline keevitamine................................................................................... 33
4. Keevitamine sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas (TIG-keevitus) ..................................... 36 4.1. TIG-keevituse üldine skeem.................................................................................................................. 36 4.2. Terase keevitamine TIG keevitusaparaadiga ........................................................................................ 37 4.3. Alumiiniumi ja tema sulamite keevitamine TIG keevitusaparaadiga ................................................... 38 4.4. Vesijahutusega TIG keevituspõleti ....................................................................................................... 39 4.5. Keevituskaare süütamine TIG keevitamisel.......................................................................................... 40 4.6. Volframelektrood. Volframelektroodi otsa töötlus ............................................................................... 41 4.7. Volframelektroodiga keevitamisel tekkivad defektid ........................................................................... 42 4.7.1. Volframi lisandite moodustumise põhjused................................................................................ 42 4.7.2. Pooride tekkimise põhjused ........................................................................................................ 43
Kasutatud kirjandus......................................................................................................................................... 47 Illustratsioonid................................................................................................................................................. 47 Eesti-vene sõnastik.......................................................................................................................................... 48
5 1. Üldteadmised keevitamisest
1.1. Keevitamise olemus, üldmõisted Keevitamiseks nimetatakse tehnoloogilist protsessi, mis seisneb tervikliite saamises ühendatavate detailide vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise, plastse deformeerimise või üheaegselt mõlema mooduse abil. Kõik olemasolevad keevitusprotsessid võib jaotada kahte põhirühma ­ survekeevitus ja sulakeevitus.
1.2. Metallide keevitamise põhiviisid
1.2.1. Sulakeevitus Sulavelelektroodiga käsikaarkeevitus (MMA ) e. elektroodkeevitus
Sulavelelektroodiga käsikaarkeevitus on enamlevinud keevitusviis. Seda kasutatakse legeeritud ja süsinikteraste, malmi ning värviliste metallide keevitamiseks ja pealesulatamiseks. Sulavelelektroodiga keevitamisel annab põhimetalli ja elektroodi sulamiseks tarviliku soojuse nende vahel põlev elektrikaar . Kaare temperatuur on väga kõrge ­ 4000...6000ºC. Sulas olekus põhi- ja elektroodi- metall segunevad keevitusvannis ja tardudes moodustavad keevisõmbluse.
1. Elektrood - 2. Põhimetall ­
Sele 1.1. Sulavelelektroodiga käsikaarkeevitus
Terminid elektrikaar ­ keevisõmblus ­ keevitamine ­ legeeritud terased ­ malm ­ sulakeevitus ­ survekeevitus ­ sulavelelektroodiga käsikaarkeevitus ­ süsinikterased ­ värvilised metallid ­
6 Pea meeles
Soojusallikaks on elektrikaar.
Kaitsegaasis keevitamine sulava elektroodiga ( MIG/MAG )
Sulava elektroodiga keevitamisel antakse gaas kaare tsooni samuti nagu mittesulava elektroodiga keevita- misel. Kaar põleb elektrooditraadi ja keevitatava detaili vahel. Kaitsegaasina kasutatakse inert -( heelium ja argoon ) ja aktiivgaase (süsihappegaas) või segugaase (Ar + CO2). Inertgaasid on kasutusel värviliste metal - lide keevitamisel, süsihappegaas ­ legeer -, kõrglegeer- ja süsinikteraste keevitamisel. Keevitatakse poolautomaatselt või automaatselt.
1. Keevituspõleti ­ 2. Põhimetall ­ 3. Elektrooditraat ­
Sele 1. 2. Kaitsegaasis keevitamine sulava elektroodiga
Terminid argoon ­ heelium ­ kaitsegaasis keevitamine sulava elektroodiga ­ süsihappegaas ­
Pea meeles
Soojusallikaks on elektrikaar.
Sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas keevitamine (TIG -keevitus)
Mittesulava elektroodiga keevitamisel juhitakse kaitsegaas (argoon või heelium) keevitustsooni läbi gaasidüüsi, kaar põleb volframelektroodi ja keevitatava metalli vahel. Kaar süüdatakse kaarevahemiku lühiaegse lühistamisega või spetsiaalse süüteseadme abil. Liitekoha täitmiseks antakse keevitustsooni lisametalli ­ keevitustraati.
7 Õhukesi detaile (ääristatud servadega ) keevitatakse ilma keevitustraadita. Keevitada võib nii alalis - kui ka vahelduvvooluga. Keevitusvool , keevitustraadi läbimõõt ja keevituskiirus valitakse olenevalt keevitatava detaili materjalist ja paksusest. Seda keevitusviisi kasutatakse kõrglegeeritud terastest ja värvilistest metallidest (Al,Mg,Cu,Ni jt) ning nende sulamitest konstruktsioonide keevitamisel.
Terminid alalisvool ­ kaarvahemik ­ keevituskiirus ­ keevitusvool ­ lisametall ­ läbimõõt ­ vahelduvvool ­ üleskeeratud servadega ­
1. Keevituspõleti ­ 2. Põhimetall ­ 3. Volframelektrood ­ 4. Lisametall ­
Sele 1.3. Keevitamine sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas
Pea meeles
Soojusallikaks on elektrikaar.
Gaaskeevitus (G)
Gaaskeevituse puhul on soojusallikaks keevituspõleti leek , mis tekib põlevgaasi ning tehniliselt puhta hapniku segu põlemisel. Tavaliselt kasutatakse lisametallina keevitustraati, kuid on võimalik keevitada ka ilma selleta. Selliselt on võimalik keevitada peaaegu kõiki tehnikas kasutatavaid metalle . Mõned metallid (plii, vask, messing ja malm) keevituvad gaaskeevituse
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Keevitus #1 Keevitus #2 Keevitus #3 Keevitus #4 Keevitus #5 Keevitus #6 Keevitus #7 Keevitus #8 Keevitus #9 Keevitus #10 Keevitus #11 Keevitus #12 Keevitus #13 Keevitus #14 Keevitus #15 Keevitus #16 Keevitus #17 Keevitus #18 Keevitus #19 Keevitus #20 Keevitus #21 Keevitus #22 Keevitus #23 Keevitus #24 Keevitus #25 Keevitus #26 Keevitus #27 Keevitus #28 Keevitus #29 Keevitus #30 Keevitus #31 Keevitus #32 Keevitus #33 Keevitus #34 Keevitus #35 Keevitus #36 Keevitus #37 Keevitus #38 Keevitus #39 Keevitus #40 Keevitus #41 Keevitus #42 Keevitus #43 Keevitus #44 Keevitus #45 Keevitus #46 Keevitus #47 Keevitus #48 Keevitus #49 Keevitus #50 Keevitus #51 Keevitus #52
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 52 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 103 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor martinmartiini Õppematerjali autor

Lisainfo

Keevitus
Tatjana Karaganova

Märksõnad

Mõisted

peamine prob, antud õppevahendis, õppevahendis, õppevahendi väljatöötamisel, tig, elektrood, elektrikaar, keevisõmblus, keevitamine, sulakeevitus, survekeevitus, süsinikterased, keevituspõleti, heelium, süsihappegaas, alalisvool, kaarvahemik, keevituskiirus, keevitusvool, lisametall, vahelduvvool, keevituspõleti, gaaskeevituse puhul, selliselt, keevituspõleti, soojusallikaks, metall, vaskelektrood, keevisliiteks, nurkliiteks, katteliide, jäikusribi, kalduservamata, keevisliide, nurkliide, otsliide, pilu, põkkliide, keevisõmbluseks, nurkõmblus, nõrkõmblus, põkkõmblus, ristlõige, kaare temperatuur, metallelektrood, alalisvool, vahelduvvool, keevitusmuundur, keevitusalaldi, keevitustransformaator, vooluvõrku lülitamine, keevitusvoolu reguleerimine, ventilaator, alaldi, lülitus vooluvõrku, generaatori ajam, keevitusvoolu reguleerimine, elektroodihoidikuga, seadme valmistamine, elektroodi varras, tsellulooskattes, happeline kate, tsellulooskate, rutiilkate, pole tähist, voolavuspiir, tõmbetugevus, pihustusülekanne, läbikeevitamatus, jootmine, sulamistemperatuur, õgvendamine, hapnikurõhu suurenda, põlevsegu, lämmastik, suudmikukanal, väljavoolukiirus, malm, leegil, normaalne leek, ristlõikepindala, missugused omadused, keevituspõletiks nime, suud, töörõhk, keevitusvoolik, reduktoriks, gaasileke, külmumine, lekkekoht, rike, süttimine, keevituspõleti, leek, õmbluse kvaliteet, tig, põhiliselt keevita, alaldi, ventilaator, juhtpult, filter, juhtpult, keevituspõletisse, elektrikaare süütamisel, elektrood, gaasidüüs, keevituspõleti, dvs

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

6
pdf
Keevitus
23
doc
Gaasikeevitus
20
docx
Gaaskeevitus
9
rtf
Keevitustööd
23
odt
Uus TIG keevitus
8
odt
Gaaskeevitus
3
doc
KEEVITUSTÖÖD
82
doc
Gaaskeevitus





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun