Soojusmasinad (3)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

docx

Soojusmasinad

Kehra Gümnaasium Soojusmasinad Referaat Koostas: Anni Karu Juhendas: August Kalamees Sisukord Sissejuhatus............................................................................................3 Aurumasin.............................................................................................4

Füüsika

17

doc

Igiliikur

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Soojusmasin. Igiliikur Koostaja: Tiina Ree Juhendaja: Kai Rohtla Tallinn 2009 Sisukord 1. Soojusmasinad ja nende kasutamine................................................................3 1.1. Soojusmasinad...............................................................................................3 1.2. Aurumasin.......................................................................................................3 1.3. Sisepõlemismootor.........................................................................................5 1.4. Gaasiturbiin....................................................................................................7 1.5. Soojusmasina kasutegur.........................

Füüsika

11

doc

Aurumasin

Nutikamad hakkasid mõtlema selle üle, kuidas seda ära kasutada.18. saj. lõpus, kui arenev tööstus hakkas nõudma suurel hulgal mehaanilist energiat, leiutati paljudes vee- ja tuuleenergiat mitte omavates kohtades auru jõul töötavaid seadmeid. Need niinimetatud atmosfäärimasinad koosnesid tavaliselt silindrist, milles keeva vee aur tõstis üles raske kolvi. Kolvi jõudmisel silindri külgseinas oleva avani väljus aur atmosfääri ning kolb langes alla. Sellised masinad tulid edukalt toime vee pumpamise või raskuste tõstmisega, kuid ei suutnud anda tööstusmasinatele vajalikku stabiilse kiirusega pöörlemist.1698 aastal konstrueeris Suurbritannias T. Savery kaevanduste tarbeks aurukäitusega, imeva, kolvita veepumba, nn. kaevuri sõbra.1705 ehitas T. Newcomen veepumba käitamiseks ühepoolselt töötava kolviga atmosfääri aurumasina, mida kasutati laiemalt ka kaevandustes.1765 ehitas I. Polzunov metallisulatusahju, lõõtsa

Ajalugu

5

doc

Soojusmasinad

Referaat SOOJUSMASINAD Sissejuhatus Soojusmasinad on seadmed, mis opereerivad soojusega kahe või enama reservuaari vahel, selleks, et teha mehhaanilist tööd. Soojusmasinad töötavad tsüklitena, mille lõppedes on soojusmasin esialgses olekus, et alustada uut tsüklit. Soojusmasinad teevad inimeste eest ära palju tööd ja nad hoiavad kokku meie aega. Samuti teevad soojusmasinad ära palju rohkem tööd kui ükski inimene seda suudaks. Energiat saadakse põhiliselt kivisöe, nafta ja gaasi põletamisel. Umbes 90% maailma energiatoodangust saadakse sellel teel. Kütuse siseenergia muutmine mehaaniliseks energiaks on tänapäeval üks masinate põhilisi ülesandeid. Kuidas soojusmasin töötab: Soojusmasinas olev aine (vesi, õhk jne) saab soojust kõrgema temperatuuriga reservuaarist, teeb kasulikku tööd ning annab tagasi algolekusse minnes soojust välja

Füüsika

8

docx

WATTI AURUMASIN

............................................................................................ 8 Sissejuhatus Venemaa taigast Jenissei kubermangust leiti käesoleval aastal unustusse langenud vana aurumasin. Ka kohalikud elanikud olid selle asukoha unustanud. Tegu on Inglismaal valmistatud seadega, mida kasutati 19. sajandi keskel Jenissei kubermangus lõkkele löönud kullapalaviku päevil. Käesoleva masina ajaloost kõneleb ka käesolev kirjatükk. Aurumasin Aurumasin on soojusmasin, mis muundab auru soojusenergia mehaaniliseks tööks, laiemalt võttes aurujõuseade. Aurujõuseadmetes kasutatakse töökeha või soojakandjana veeauru. Auru toodetakse aurukateldes, kus vesi kuumutatakse keemistemperatuurini, aurustatakse ja antakse aurule vajalikud parameetrid (rõhk ja temperatuur). Aurumasina ajalugu Teadaolev aurujõuseadme esimene skeem pärineb esimeset sajandist. Seadme nimi oli

Mikrokontrollerid ja robootika

34

docx

SOOJUSJÕUSEADMED

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Soojustehnika instituut SOOJUSJÕUSEADMED Referaat Juhendaja: .......................... Koostas: ............. (Rühm) Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1.AJALUGU...............................................................................................................................3 2.SISEPÕLEMISMOOTORITE TÜÜBID JA KLASSIFIKATSIOON.....................................4 3.OTTO RINGPROTSESS.........................................................................................................6 4.DIESELI RINGPROTSESS............

Soojusjõuseadmed

30

doc

Sissejuhatus autotehnikule

Sissejuhatuseks Soojusmasinad on masinad, mille ülesandeks on muuta soojusenergia mehaaniliseks tööks. Tänapäeval võib neid kohata kõikjal meie ümber ning igas eluvaldkonnas: tööstuses, põllumajanduses ja transpordis. Nad teevad inimeste eest ära palju tööd ja nad hoiavad kokku meie aega. Samuti teevad soojusmasinad ära palju rohkem tööd kui ükski inimene seda suudaks. Energiat saadakse põhiliselt kivisöe, nafta ja gaasi põletamisel. Umbes 90% maailma energiatoodangust saadakse sellel teel. Kütuse siseenergia muutmine mehaaniliseks energiaks on tänapäeval üks masinate põhilisi ülesandeid. Mehaanilist energiat võib aga kasutada mitmetel teistel eesmärkidel, näiteks muudetakse seda elektrienergiaks elektrijaamades, kus kasutatakse kütust näiteks turbiinide ringiajamiseks.

Auto õpetus

3

doc

Aurumasin

tarvis transpordivahendeid. 1825. aastal valmistati esimene aurumasin-rong. Jõgedele ilmusid aurulaevad ja 1830. aastatel sai tänu auruveduri konstrueerimisele alguse raudtee võidukäik. Põllumajanduses võeti kasutusele traktorid ja kombainid. Majandusliku arenguga kaasnes kiire linnastumine. Linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks. 19. sajandil, kui võeti kasutusele vedelad kütused nafta ja bensiin, võeti auru abil töötavate masinate asemel kasutusele masinad, milles oli võimalik põletada vedelaid kütuseid. Selliseid mootoreid nimetatakse sisepõlemismootoriteks. Need on mootorid, mis on kõikidel kaasaegsetel autodel, mootorratastel, traktoritel. Kui iidsel aurumasinal olid küttekolle ning sellega ühendatud veeanum väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab palju vähem ruumi. Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (3)