Tuumaenergeetika uurimistöö (2)
Esitatud küsimused
- Mis on tuumaenergia?
- Kuidas tuumaenergia tekib?
- Milleks Eestile tuumaelekter?
- Mis on Eesti Energia motiivid investeerimaks tuumaenergeetikasse?
- Miler Islandi avarii httpwwwtuumaenergiaeeindexphp?
JÕGEVA
ÜHISGÜMNAASIUM
11.A
klass
Siim
Kaaver
Tuumaenergeetika Uurimustöö
Juhendaja :
õp. Heli Toit
Jõgeva
2010
SISUKOR
Sissejuhatus 3
1. Mis
on
tuumaenergia ? 4
2. Kuidas
tuumaenergia tekib? 5
3. Tuumaenergia
kasulikkus 6
4. Tuumkütus 7
5.
Tuumareaktor 8
6. Levinuimad
reaktoritüübid 9
7. Reaktorite
põlvkonnad 12
7.1 Esimene
põlvkond 12
7.2 Teine
põlvkond 13
7.3 Kolmas
põlvkond 14
7.4 Neljas
põlvkond 15
8.
Tuumaelektrijaamad maailmas 16
9. Tuumaenergia
ohud 18
10. Tuumajäätmed 19
11.
Tuumajaamade avariid 21
12. Milleks
Eestile tuumaelekter? 22
Kokkuvõte 24
Kasutatud
materjalid 25
Lisad 27
Lisa
1 27
Lisa
2 28
Lisa
3 29
SISSEJUHATUS
Tuumaenergiat
on kasutatud elektri tootmisel juba 50 aastat. Selle aja jooksul on
tuumaenergeetika läbinud pika arengutee . Praeguseks on ehitatud ligi
pooltuhat erineva konstruktsiooniga tuumajaama. [1]
Elektrienergiat
vajatakse üha enam. Tuumaenergia on üks suuremaid elektrienergia allikaid , 443 tuumajaamas üle maailma toodetakse 17% kogu
elektrienergiast ja seda kasutab umbes miljard inimest. [2]
Tuumaenergia kasutamine on elektri tootmiseks paratamatu mitmel
põhjusel. Esiteks, ei saa lõputult jätkuda seni domineerinud
fossiilsete kütuste põletamine nende ammendumise tõttu. Samuti
kaasneb sellega lubamatult suurte nn kasvuhoonegaaside koguste
paiskumine atmosfääri, mis põhjustab kliima soojenemist. Teiseks,
alternatiivsed ehk nn taastuvad energialiigid hüdro-, tuule-,
biokütuse- ja päikeseenergia on küll väärtuslikud abimehed
energeetikas, kuid nad ei suuda tõusta kõrgemale kõrvalosatäitja
rollist.
Põlevkivist saadakse umbes 90%
elektrienergiast. Eestis kasvab elektrienergia tarbimine 2% - 3%
aastas. Kui põlevkivi tootmine peaks lõppema, siis ei ole
võimalikult palju elektrienergiat, et tarbijaid rahuldada. Seega
püstitatakse tööhüpotees, et tuumaelektrijaama rajamine Eestisse
oleks üks kõige reaalsemaid alternatiive põlevkivienergeetikale.
Uurimustöö eesmärgiks on teada saada, kas
tänapäevased tuumaelektrijaamad on ohutud ja keskkonnasõbralikud
ning kas tuumajaamade tegevus on turvaline. Püütakse välja
selgitada, kas Eestisse rajatav tuumaelektrijaam on ohutu ning kas
Suur-Pakri või Tallinn oleks tuumajaama rajamiseks sobiv asukoht.
Tuuma- energeetika teema huvitab mind sellepärast, et on kasulik olla
teadlik tuumaelektrijaamade ohtlikkusest ja ohutusest. Tuumaenergeetika on üks probleeme tekitav teema, mille üle
arutleda.
Mis
on tuumaenergia?
Tuumaenergia
ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma
moodustavate elementaarosakeste
süsteemi seoseenergia,
mis võib tuumareaktsioonides vabaneda . Energeetika
seisukohast on see elektrienergia,
mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades.
[3]
Tuumaenergia
rakendusi on ära kasutatud sõjatööstuses, samas teisalt on
praktiliselt võimatu kujutada tänapäevast elu ette ilma selle
rakendusteta meditsiinis või energiatootmises.
Tuumaenergeetika
erineb oluliselt teistest energia saamise viisidest . Tuumaenergiat
loetakse säästvaks, sest energia tootmise protsessis ei eraldu CO2.
Kuidas
tuumaenergia tekib?
Tuumaelektrijaamades
kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon , kus energia vabaneb soojusena s t, et neutronid neelduvad kütusevarrastes, aeglustis ja reaktori muudes osades, andes neile ära oma energia, mis muundub soojuseks. Eralduvat
soojust rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks. Auru
abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad
turbogeneraatorid. [4]
Kontrollitud
ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi
aeglustatud neutronitega, protsessi tulemusel liitub neutron tuumaga
põhjustades viimase ergastatud oleku. Tuumajõudude tõttu lõhustub
ergastunud tuum kaheks erineva massiga osaks (kildtuumaks),
põhjustades nii kahe uue isotoobi tekke. Lisaks isotoopide tekkele
eraldub lõhustumisel alati ka neutroneid ning gamma -kiirgust.
Analoogiliselt lõhustub näiteks reaktorites kütusena kasutatav
U-235 kaheks väiksema massiarvuga isotoobiks ning sellise protsessi
käigus vabaneb suur kogus energiat gammakiirgusena. [4]
Ahelreaktsioonile annab ülevaate joonis 1.
Joonis 1. Tuumade lõhustamine
Tuumaenergia
kasulikkus
Tuumaelektrienergia
on paremaid elektriallikaid, mida kasutavad energiamahukad
tööstusharud ning mida kasutatakse heitkoguste CO2
piiramise
siseriiklike nõuete täitmise eesmärgil. Fossiilkütuseid põletades
oleks peamise kasvuhoonegaasi CO2
heitkogused olnud suuremad. Ühe miljoni kilovati elektri tootmine
söest eraldab atmosfääri 230 tonni süsinikku, samast kogusest
naftast eraldub 190 tonni ning gaasist 150 tonni süsinikku.
Normaalsetes tingimustes töötav tuumaelektrijaam toodab samade kilovattide juures peaaegu süsinikuvabalt. Tuumaenergia on üheks
kättesaadavaks võimaluseks, mis ei saasta õhku väävli,
lämmastikoksiidide ja kasvuhoonegaasidega nagu süsinikdioksiid.
Tuumkütus
Kuna
looduses leiduv uraan sisaldab peamiselt isotoopi U-238 ja väga
vähesel määral reaktorites kasutatavat lõhustuvat U-235, siis
tuleb kaevandatud uraani rikastada vastavaks reaktori nõuetele.
U-235 on parem tuumkütus, sest kui vabanev neutron tabab U 235
tuuma, lõhustub ka see tuum ( haarab neutroni ja liidab selle enda
koosseisu, mille tõttu muutub ebastabiilseks ja laguneb peaaegu kohe
) ja kiirgab välja 2-3 neutronit, mis omakorda tabavad järgmisi
tuumi ja nii tekib ahelreaktsioon. Rikastamine on teiste sõnadega
uraani isotoobi U-235 protsendi tõstmine kütuses. Reaktori tööks
piisav rikastusprotsent jääb tavaliselt alla 10% , pigem 5%
lähedale; näiteks relvatööstuses kasutamiseks on uraani vajalik
rikastusprotsent oluliselt kõrgem, ulatudes 90%-ni. Uraanist
tekkinud ainete hulgas on nii inimestele kui ka loomadele eriti
ohtlikud plutoonium, mille kõik ühendid on mürgised, tseesium
Cs-137, strontsium Sr-90 ja jood I-131, mis põhjustab vähki. [5]
Tuumareaktor
Tuumareaktorid põhinevad uraani U-235 lõhestumuse ahelreaktsiooni tulemusel
tekkival soojusel. [7]
Tuumareaktor
sisaldab lisaks tuumkütusele ka neutroneid aeglustavat ainet,
juhtvardaid ning betoonist varjet. [7]
Lisaks suurele energiakogusele vabanevad uraanist suure kiirusega neutronid.
Need neutronid aeglustuvad veidi neutroneid aeglustavas aines ning
põrkuvad vastu järgmisi uraaniaatomeid. Käivitub
ahelreaktsioon. Juhtvardad on vajalikud selleks, et seda
ahelreaktsiooni kontrollida. Kui tuumaelektrijaama on tarvis peatada,
lükatakse juhtvardad tuumareaktorisse ning uraanist eraldunud
neutronid neelduvad juhtvarrastes. Nii on võimalik ahelreaktsioon
peatada. Kui juhtvardad on aga tuumareaktorist väljas, siis neeldub
neis vähem neutroneid ning algab ahelreaktsioon.
Tuumareaktsioonil
vabanenud energia soojendab vee veeauruks. Veeaur liigutab suurt
auruturbiini ning turbiini mehhaaniline energia muundatakse
generaatoris elektrienergiaks.
Betoonist
varje takistab tuumareaktsiooni käigus tekkinud radioaktiivsete
ainete ja kiirguse välja levimist . Tuumaelektrijaama radioaktiivsed
jäägid viiakse enamasti maa- või veealustasse hoidlatesse.
Ehitusest annab ülevaate joonis 2. [7]
Joonis
2. Lihtsustatud tuumareaktori ehitus.
Levinuimad
reaktoritüübid
Survevesireaktor on levinuim tuumareaktori liik. Survevesireaktorites koosnevad
kütusevardakimbud maatriksitaoliselt paigutatud 14*14 kuni17*17
kütusevardast. Suurtes reaktorites soojusliku väljundvõimsusega
4...6 GW on selliseid kimpusid tavaliselt 150 kuni 250 ja need
sisaldavad kokku 80...100 t uraani. Juhtvarraste jaoks, mis viiakse
reaktorisse läbi reaktori kaane , on iga kimbu keskel vastav kanal .
Reaktori võimsust saab reguleerida ka boorhappe lisamisega veele ning selle kontsentratsiooni muutmisega, kusjuures vee vooluhulk on
tuumaelektrijaamade reaktorites enamasti konstantne . Vee rõhk
reaktoris võib olla kuni 16 MPa ja reaktorist väljuva vee
temperatuur ligikaudu 315 kraadi. Nende eeliseks on stabiilse
talitluse lihtne tagamine ja reaktori jahutusvesi, mis on nõrgalt
radioaktiivne, ringleb suletud kontuuris ja aurugeneraatorist väljuv
aur on radioaktiivsusevaba. [8]
Keevvesireaktorite
kütusevardakimbud koosnevad 74...100 kütusevardast. Võimsates
reaktorites on neid kimpusid kuni 800 ja need sisaldavad kokku kuni
140 t uraani. Soojuskandjaks on puhas vesi, mis reaktoris aurustub ja
juhitakse pärast ülekuumendamist auruturbiini. Seega jääb ära
survevesireaktorite korral kasutatav aurugeneraator, mis lihtsustab
energiaploki ehitust ja tõhustab tuumaenergia muundamist soojuseks.
Ühtlasi on aga turbiini minev aur mingil määral radioaktiivne, mis
nõuab turbiini ümbritsemist kiirguskaitsevarjega. Kuna radioaktiivsuse isotoobi poolestusaeg on väga väike (7s), on turbiin praktiliselt kohe pärast väljalülitamist
radioaktiivsusvaba. Keevvesireaktori eeliseks on parem
reguleeritavus. Puudusteks on reaktori väiksem võimsustihedus ja
suuremad mõõtmed kui sama võimsusega survevesireaktoril. [8]
Raskevesiaeglustiga
ja –soojuskandjaga survevesireaktori iga kütusevardakimp
läbimõõduga 10 cm sisaldab, olenevalt reaktori tüübist, 28...43
varrast, on pikisuunas jaotatud 12 lõiguks pikkusega 0,5 m ja
paikneb omaette tsirkooniumsulamist torus, mida läbib soojuskandja rõhu all 7,5...10 MPa. Torud paiknevad rõhtsalt ühises paagis, mis
on täidetud madalrõhulise aeglustiga. Soojuskandja väljub
reaktorist temperatuuriga 280...290 kraadi ja suunatakse, nagu
teistegi survevesireaktorite puhul, aurugeneraatorisse.
Raskevesiaeglustiga ja - soojuskandjaga survevesi-reaktori eelis on
kõrge töökindlus, odavam tuumkütus, kütusevardakimpude lihtsa
vahetamise võimalus reaktorit peatamata ja loodusliku uraani mitu
korda parem ärakasutamine.
Grafiitaeglustiga
kanaltüüpi keevvesireaktor RDMK-1000 kujutab endast
silindrikujulist teraskestaga ümbritsetud grafiitplokkide kogumit
kõrgusega 7 m ja läbimõõduga 11,8 m; grafiidi üldmass on 1850 t.
Läbi grafiidi kulgeb 1693 kütusekanalit, milles igaühes paikneb
järjestikku kaks 18-vardalist kütusevardakimpu pikkusega 3,5 m;
kokku on reaktoris 192 t uraani, mille rikastusaste on 2%. Iga
kanalit saab eraldi avada ja kütusevardakimpusid seega reaktorit
peatamata vahetada, Kanalit läbib soojuskandja (vesi) rõhu all 6,5
Mpa, mis reaktoris aurustub; väljuva auru temperatuur on 280 kraadi.
Reaktori soojusvahetussüsteem sarnaneb trummel- aurukatla omaga –
selles on 4 aurutrumlit ja 8 ringluspumpa; vastavalt sellele on
kanalid jaotatud rühmadesse ja alarühmadesse. Reaktori võimsust
saab reguleerida 211 juhtvardaga. Grafiitaeglustiga kanaltüüpi
keevvesireaktori eelisteks on uraani U-238 intensiivsem muundamine
plutooniumiks, soojuskandja toimimine liigsete neutronite neelajana,
kaitsesüsteemide sätete tahtliku muutumise ja isegi selle tahtliku
väljalülitamise võimalus reaktori talituse ajal. [8] Puuduseks on
vesireaktorite korral kasutatava tugeva kaitseümbrise puudumine. [8]
Grafiitaeglustiga,
kuid süsinikdioksiidsoojuskandjaga reaktorid töötati välja
tuumaenergeetika arengu algaastail Suurbritannias ja on seal praegugi
kasutusel. Kütusevardatorud on nendes reaktorites magneesiumi
sulamist, mistõttu neid nimetatakse magnox -reaktoriteks. Ka nendes
reaktorites saab tõhusalt toota plutooniumi. Kuna radioaktiivse
kiirituse risk on nende käigus osutunud liiga suureks, on nende
talitlus kavas lõpetada hiljemalt aastal 2010. Grafiitaeglustiga,
kuid süsinikdioksiidsoojuskandjaga reaktori eeliseks on plutooniumi
tootmine. Veaks on radioaktiivse kiirituse suur risk. [8]
Paljundusreaktorid
ehk briiderid erinevad kõigist eelkäsitletuist selle poolest, et
nad põhinevad kiiretel neutronitel ja neis tekib plutooniumi näol
uut tuumkütust enam kui seda reaktoris kulutatakse. Tekkivast
tuumkütusest ja reaktoris kasutatud tuumkütusest saadava energia
suhet nimetatakse paljundusteguriks, mille väärtus on enamasti
piirides 1,2...1,4. Paljundusteguri ülempiiriks peetakse
teadaolevate reaktoriliikide korral 1,8. Paljundusreaktori ehk
briideri eeliseks on see, et ta põhineb kiiretel neutronitel ja et
tas tekib plutooniumi näol uut tuumkütust enam kui seda reaktoris
kulutatakse. [8] Tema puuduseks on see, et on raske kõrge
töökindluse saavutamine. [8]
Reaktorite
põlvkonnad
Esimene põlvkond
Siia
klassi kuuluvad esimesed tuumareaktorid, milleks olid Shippingport, Dresden -1, Magnox.
- Algselt sõjalaevastiku lennukikandjate jõumasinaks väljatöötatud reaktor Shippingport sai eeskujuks tänasele kõige arvukamale ja ohutumaks peetavale II ja III põlvkonna energiareaktori tüübile – surveveereaktorile PWR.
- Magnox-i peeti ohutuks omal ajal tänu tema lihtsale konstruktsioonile, madala võimsuse tihedusele ning jahutusvedelikule. Aga tema väljalülitamisel jääb fassaadi suur hulk radioaktiivset ainet, mis on ohtlik. Magnoxi ehitusest annab ülevaate joonis 3.
Joonis 3. Magnoxi tuumareaktori ehitus.
Teine põlvkond
II
põlvkonna reaktorid kasutavad tuumkütusena peamiselt looduslikku
või 235U
suhtes väherikastatud uraani ja osaliselt reaktori töötamisel 238U
neutron-kiiritamisel tekkivat plutooniumi. [9] On kasutusel ühekordne
tuumkütuse tsükkel ja kasutatud kütus läheb kohe ladustamisele.
PWR reaktor on väga stabiilne tänu oma kalduvusele toota vähem
energiat kui temperatuur tõuseb, tänu sellele on ta stabiilsuse
seisukohalt kergemini reguleeritav. CANDU reaktorid on väljatöötatud
nii, et kütuse elemente saab vahetada reaktorit seiskamata. [9]
Kütuselemendina kasutatakse looduslikku uraani. Kuna reaktori
reaktiivsuse reguleerimiseks ei kasutata boori, säilivad reaktori
ehituses kasutatavad süsinikterased paremini. Ühe kanali purunemine
ei mõjuta reaktori tööd – kanali saab sulgeda ja reaktor saab
edasi töötada kuni hoolduseni. Candu puhul on turbiini minev
küllastunud aur kuivem , mis vähendab turbiinis erosiooni ohtu.
Selles reaktoris ei ole võimalik toota tuumapommi tegemiseks
sobilikku plutooniumit.
- surveveereaktor PWR ja WWER
- keevveereaktor BWR
- surveraskeveereaktor PHWR või CANDU
- täiustatud gaasjahutusega reaktor AGR
- kergevee grafiitaeglustiga reaktor RBMK
Kolmas põlvkond
ABWR,
System 80+, AP600, EPR
EPR
- AREVA poolt pakutav EPR on kaitstud väliselt maavärina, sõjaväe
reaktiivlennuki kokkupõrke ja plahvatuse impulsslaine eest. [10]
Sisemiste õnnetuste analüüsimisel on arvesse võetud torustiku
lekkimist, reaktori kaitsekesta purunemist, mahutite purunemist, pumpade ja ventiilide purunemist, uputust, omatarbe kadumist,
plahvatusi, tulekahju ja ka kiiresti lendavaid esemeid, mis võivad
tuleneda mõne kiiresti pöörleva seadme purunemisest. Tuumareaktori ehitusest annab ülevaate joonis 5.
Ohutuse tagamisel on arvesse võetud ka eriti rasked õnnetused, milleks on
reaktori tuuma sulamine . EPR-i ohutusstrateegia järgi proovitakse
ära hoida selliseid raskeid õnnetusi, milleks on:
- reaktori tuuma sulamine;
- auruplahvatus – minimiseeritakse vee kogus sulatuuma laiali laotamise alas ;
- sulatuuma ja betooni vahelised reaktsioonid.
Joonis 5. EPR tuumareaktori ehitus.
Neljas põlvkond
Enamik
reaktoritest töötab suletud kütusetsüklis, mis saadakse, kui
kasutatud tuumkütus töödeldakse ümber uueks kütuseks, see
suunatakse uuesti tuumareaktorisse ja ainult väike kogus jäätmeid
läheb lõppladustamisele, kindlustades sellega tuumkütuse parema
ärakasutamise ja geoloogilisse lõpphoidlasse paigutamist vajavate
pikaealiste kõrgaktiivsete jäätmete koguse olulise vähenemise.
Neli tehnoloogiat töötab kiiretel neutronitel ja kaks on aeglaste
neutronite reaktorid. Kaks reaktoritüüpi on heeliumjahutusega, üks
vesijahutusega ja ülejäänud pliivismutisulam-, naatrium- ja
fluoriidsooljahutusega.
Arendatavad
reaktoritüübid on:
- Gaasjahutusega kiire reaktor GFR
- Pliijahutusega kiire reaktor LFR
- Sulasoolareaktor MSR
- Naatriumjahutusega kiire reaktor SFR
- Ülekriitilise veega jahutatud reaktor SCWR
- Ülikõrgtemperatuurne reaktor VHTR
Joonis 6. VHTR reaktori ehitus.
Tuumaelektrijaamad maailmas
Praeguse
seisuga on kogu maailmas 443 kaubanduslikku tuumareaktorit, mis
töötavad 31 riigis ning mille kogu tootmisvõimsus on üle 368 GWe.
Kokku tarnivad nad 15% maailma elektrist. Lisaks töötab 56 riigis
kokku 284 teaduslikel eesmärkidel teadusuuringuteks kasutatavat
reaktorit. [11] Lisaks toodavad 220 tuumareaktorit energiat
tuumaallveelaevadele ja muudele mereväelaevadele. Kogu maailmas on
praegu ehitamisel 28 tuumareaktorit ning 35 ehitamine on juba
kindlalt kavandatud, mis moodustab vastavalt 6% ja 10% olemasolevast
tootmisvõimsusest. Tuumaelektrijaamade keskmine vanus läheneb 25
aastale. [11]
Tabel
1. Toodetav
tuumaenergia protsent kogu toodetavast elektrist
Riik
Toodetav tuumaenergia protsent kogu toodetavast elektrist
Prantsusmaa
78%
Leedu
69%
Slovakkia
57%
Belgia
33%
Bulgaaria
33%
Ungari
33%
Lõuna-Korea
33%
Rootsi
33%
Šveitsi
33%
Sloveenia
33%
Ukraina
33%
Jaapan
25%
Saksamaa
25%
Soome
25%
USA
20%
Tabel
2. Suurima reaktorite arvuga riigid.
Riik
Reaktoreid
Ameerika
104
Prantsusmaa
59
Jaapan
55
Tuumaenergia
ohud
- Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed ning kõigile elusorganismidele väga ohtlikud. Nende lagunemiseks kulub sadu tuhandeid aastaid, seetõttu tuleb kütusejääkide ladustamisel arvestada nende ohutu hoidmiskohaga erakordselt pikaks ajaks. [12]
- Tuumaelektrijaamad on ohtlikud riigikaitseliselt, kuivõrd on potentsiaalseks märklauaks riigi vastu suunatud rünnakute korral. See on tinginud väga kallite turvarajatiste ehitamise tuumajaamade kaitseks.
- Õnnetuste puhul tuumaelektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad, nagu näiteks juhtus Tšernobõli tuumaelektrijaamas toimunud õnnetuse tagajärjel.
- Traditsiooniliselt on tuumaelektrijaamade kasutamise kaasproduktina saadud materjali tuumarelvade valmistamiseks.
- Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu. [12]
Tuumajäätmed
Radioaktiivsete
jäätmete käitlemisel kasutatakse tavajäätmete käitlemise
praktikast tuntud (kaks esimest) kui ka neile ainuomaseid
protseduure: [5]
- kontsentreerimine ja isoleerimine
- ahjendamine ja hajutamine
- viivitamine ja radioaktiivne lagunemine.
Madalaktiivsed
jäätmed LLW, mis moodustavad 90% radioaktiivsete jäätmete
ruumalast, need on õrnalt saastunud tööriided, kindad ,
puhastusvahendid, tööriistad jm. Pärast toksiliste komponentide
eraldamist vähendatakse nende jäätmete mahtu kokkupressimise,
tuhastamise vm meetodil ning siis ladustatakse nad erihoidlasse. [6]
Keskaktiivsed
jäätmed ILW (i.k. Intermediate -Level Waste ) moodustavad mahult
umbes 7% ja nende aktiivsus 4% kõikidest radioaktiivsetest
jäätmetest. Peamiselt kuuluvad sellesse gruppi mitmesugused vaigud ,
keemilised setted , reaktori vahetatavad komponendid ja materjalid,
mille käitlemine nõuab mingisuguse kiirguskaitse kasutamist nende
suurema radioaktiivsuse tõttu. Enamik selle kategooria jäätmetest
sorteeritakse radioisotoopide poolestusaja järgi ja jäätmed
ladustatakse paigutatuna betooni. Lühiealised ILW-jäätmepakendid
ladustatakse maapinna-lähedasse hoidlasse, pikaealised –
analoogiliselt kõrgaktiivsete jäätmetega sügavale maa alla
ehitatud lõppladustuspaika. [6]
Kõrgaktiivsed
jäätmed HLW (i.k. High-Level Waste), milleks on avatud
kütusetsüklis kogu kasutatud tuumkütus või suletud tsüklis selle
peamised ümbertöötlemisjäätmed, sisaldavad 95% kõikide jäätmete
radioaktiivsusest, seejuures moodustab nende ruumala ainult 3%. See
jäätmeliik nõuab tugeva ioniseeriva kiirguse ja soojuse tekitajana
erikäitlemist ja erivahendeid. Paljudes maades töödeldakse
kasutatud kütus ümber uueks tuumkütuseks. Kõrgaktiivsed
radioaktiivsed jäätmed moodustavad sellisel juhul ainult 3,5% kogu
kasutatud tuumkütuse massist: tuumalõhestusproduktid ja pika
poolestusajaga väikeaktiniidid. Need materjalid, millele tulevikus
mingit kasutusvõimalust ei suudeta hetkel ette näha, kuivatatakse,
klaasistatakse boorsilikaatklaasis ja paigutatakse konteineritesse. [6]
Tuumajaamade
avariid
1970
-1990 toimusid suurimad vähestest tuumaenergeetikaga seotud
avariidest:
Nullilähedase
keskkonnamõju, kuid suure majanduskahjuga avarii
Three Mile Islandi tuumajaamas USA-s 1979. aastal. Avarii tekitas
sündmuste ahel, mis algas aparatuuritõrkega jaama mitte-tuuma osas,
ja võimendus ehituslike probleemide, aga peaasjalikult töötajate vigade tõttu. [13] Tulemuseks oli reaktori südamiku sulamine ja
kindla kaitsekesta olemasolu tõttu ainult vähese gaasilise radioaktiivse aine pääs väliskeskkonda.
RBMK-reaktori
avarii
Tšernobõli tuumajaamas Ukrainas 1986.a., kus majanduskahju
saatis keskkonna ulatuslik radioaktiivne saastumine. Avarii põhjuseks
oli reaktori konstruktsioonivead, operaatorite puudulik väljaõpe ja
juhtimisvead, võimendatuna RBMK-reaktoritele omaste iseärasustega
väikestel võimsustel, viisid reaktorisüdamiku kontrolli alt välja
ning võimsus kasvas sajakordseni inimvõimsusest. [14] Tulemuseks
oli nn kriitilisusavarii südamiku osalise sulamise ning
auru-plahvatustega, mis paiskasid minema massiivse reaktorikatte,
avasid reaktorisüdamiku ja purustasid kütuseelemendid. Kuuma
reaktori sisemusse tunginud õhus süttis aeglustigrafiit. Tulemuseks
oli kõigi radioaktiivsete väärisgaaside, poole ioodi ja tseesiumi ning umbes 5 % muu väga radioaktiivse töötanud tuumkütuse
vallandumine õhku ja nende kauglevi. [14]
Milleks
Eestile tuumaelekter?
Kodumaiste
taastuvate energiaallikate suurem kasutamine on arvatavasti üheks
võimaluskeks, kuid Eesti taastuvenergeetika potentsiaal ei võimalda
lähikümnenditel katta üle 20 protsendi meie elektrinõudlusest.
Kõige ideaalsem lahendus oleks Eestile erinevate võimaluste
kombinastioon.
Eestis
kasvab elektrienergia tarbimine kekskmiselt 2-3 protsenti aastas.
Sellise elektritarbimise kasvu juures vajaks Eesti aastaks 2016
lisaks ca
3,5
TWh elektrit. Kui eeldada, et Eesti elektrienergia tarbimine
praeguses mahus kaetakse renoveeritud põlevkivielektrijaamade,
taastuvenergeetika ja uute gaasielektrijaamade baasil, siis kasvava
tarbimise katmiseks on meil vaja veel lisaks umbes 600 MW
tootmisvõimsusi.
Mis
on Eesti Energia motiivid investeerimaks tuumaenergeetikasse?
Eelkõige hajuta-da elektrienergia tootmisega seotud riske. Praegu
toodetakse Eestis üle 90 protsendi elektrienergiast põlevkivist. Et
tulevikus on enim energeetika mõjutavaks faktoriks keskkonnanõuete
karmistumine ja maksude suurenemine, tuleb paratamatult otsida
võimalusi vähem saastavate tehnoloogiate hulgas. Eesti elektritarbijate huvides on elektribilansi mitmekesistamine, mis
hajutaks elektrienergia tootmisega seotud riske.
Majanduslik otstarbekus . Tuumajaamade ehitamine on küll paeaegu kolm korda
kallim (1900 eurot/kW ) kui põlevkivil töötavate elektrijaamade
renoveerimine (650 eurot/kW ), kuid samas on kütusekulud rohkem kui
kolm korda madalamad. Hinnanguliselt on uutes tuumaelektrijaamades ja
põlevkivijaamades toodetud elektrienergia omahinnad võrreldavad,
kuid keskkonnamaksudest tulenev määramatus võib muuta tuumaelektri
konkurentsivõimelisemaks.
Tuumajaama
ehitamiseks peab tuumajaam paiknema tektooniliselt ohutus piirkonnas
ja suurtarbijatele võimalikult lähedal, vajalik on jahutusvee
olemasolu ja soodsad ehitusgeoloogilised tingimused nagu
teedeühenduse ja kõrgepingeliinide olemasolu. Tuumajaamale on pakutud mitmeid asukohti: Paldiski, Suur-Pakri, Ida-Virumaa, Kunda ja
Keibu lahe äärne vana karjääriala.
Tuumaenergeetika
mõju keskkonnale hinnatakse üheks väiksemaiks võrreldes kõigi
teiste energiatootmise viisidega. Tuumaenergeetika ainsateks
keskkonda kahjustava-teks heitmeteks on väike kogus radioaktiivseid
jäätmeid, mida on võimalik ohutult ladustada. Kasvuhoonegaase
tuumajaam ei tooda.
Eesti
jaoks on kaugemas tulevikus tuumaelekter üks kõige reaalsemaid
alternatiive põlevkivienergeetikale.
Eesti
võiks saada tuumkütust välisriigi käest, kelle tuumajaama me
kasutame. Radioaktiivsed jäätmed ladustatakse ka välisriigis,
kelle tuumkütust me kasutame. Osades reaktorites tekkivad tuumajäätmed sisaldavad plutooniumi, mida kasutatakse tuumarelvades.
Kokkuvõte
Enamik
praegustest töötavatest tuumareaktoritest on ohutuse suurendamiseks ja käidu ehk elektripaigaldise
igapäevase käigus hoidmisega seotud tegevuse, nagu kasutamise,
kontrollimise ja hooldamise
lihtsustamiseks, täiustatud. Kaasaegsed arendused reaktoriehituses
koos praeguste ohutusstandardite, käidupraktika, tugeva järelevalve-
ja inspektsiooni -süsteemiga on võimelised tagama tuumaenergia
ohutuse.
Tuumajaamad on keskkonnasõbralikud, sest nad
ei saasta õhku väävli, lämmastik-oksiidide ja kasvuhoonegaasidega
nagu süsinikdioksiid, mida põlevkivi põletamisel eraldub.
Tuumajäätmed, millele tulevikus mingit kasutusvõimalust ei suudeta
hetkel ette näha, kuivatatakse, klaasistatakse boorsilikaatklaasis
ja paigutatakse konteineritesse. Seega oleks tuumaenergia üks kõige
reaalsemaid alternatiive põlev-kivienergeetikale.
Suur-Pakri
oleks tuumajaamale sobiv asukoht. Kuid Suur-Pakri asub
maastikukaitse-alal ja NATURA – alal. Aga ka Soomes rajatud
tuumajaam asub maastikukaitsealal, seega võiks olla üheks
võimalikuks asukohaks Suur-Pakri saar.
Arvatakse,
et tuumajaam peab olema võimalikult kaugel inimasustusest. Teatud
ettevaatusabinõud kehtivad, kuid Saksmaal RWE-le kuuluv tuumajaam
Biblis asub 2 km kaugusel 10 000 elanikuga Biblise linnast ja 10
km kaugusel 82 000 elanikuga Wormsi linnast. Soome Loviisa TEJ asub 5
km kaugusel Loviisa linnast. Belgia nelja reaktoriga tuumajaam Doel
asub 7 km kaugusel miljonilinnast Antwerpenist. Tuumajaam ei pea
asuma inimasustuseta piirkonnas, seega sobiks rajada tuumajaam ka
Tallinna, kus on piisavalt infrastruktuuri.
KASUTATUD
MATERJALID
[1] Tuumaenergia. Tuuma energia kasutamine maailmas. http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=60 (13.02.2010)
[2] Tuumaenergia. Tuuma energia kasutamine maailmas. http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=60 (13.02.2010)
Vikipeedia. Tuumaenergia. http://et.wikipedia.org/wiki/Tuumaenergia (13.02.2010)
Tuumaenergia. Kuidas tuumaenergia tekib? http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=60 (13.02.2010)
[5] Tuumaenergia. Tuumkütus. http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=99 (18.02.2010)
[6] Tuumaenergia. Jäätmed. http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=99 (18.02.2010)
[7] Vikipeedia. Tuumareaktor. http://et.wikipedia.org/wiki/Tuumareaktor (24.02.2010)
[8] Risthein, Endel 2007. Sissejuhatus energiatehnikasse. Tallinn:Tallinna Tehnikaülikooli ja elektriajamite ja jõuelektroonika instituut
[9] Tuumaenergia. II põlvkonna reaktorid. http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=77 (12.03.2010)
[10] Tuumaenergia. III põlvkonna reaktorid. http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=109 (12.03.2010)
[11] Vikipeedia. Tuumajaamade loend . http://et.wikipedia.org/wiki/Tuumaelektrijaamade loend (22.03.2010)
[12] Tuumaenergia. Tuumaenergia ohud. http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=107 (22.03.2010)
[13] Tuumaenergia. Three Miler Islandi avarii. http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=89 (04.04.2010)
[14] Tuumaenergia. Tšernobõli avarii, 1986. http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=90 (04.04.2010)
[15] Tuumajaam. Asukoht. http://www.tuumajaam.ee/index.php?id=10611 (10.04.2010)
LISAD
Lisa 1
Joonis
1. Tuumkütuse tsükkel
Joonis
2. Kasutatud
tuumkütuse komplekt paigutatakse lõppladustamiseks teras- ja
vaskkonteinerisse.
Lisa
2
Maailma elektritootmine 2004
Tabel
1. Maailma elektritootmine.
Süsi, nafta , gaas
10934
Hüdroenergia
2759
Tuumaenergia
2615
Geotermaalne, tuul, päike, puit, jäätmed
341
Kokku
16650 miljardit kWh
Joonis
3. Maailma elektritootmine.
Lisa
3
Joonis
4. Tuumareaktorite põlvkonnad
Mis on tuumaenergia?, Kuidas tuumaenergia tekib?, Tuumaenergia kasulikkus, Tuumkütus, Tuumareaktor, Levinuimad reaktoritüübid, Reaktorite põlvkonnad ,Esimene põlvkond, Teine põlvkond, Kolmas põlvkond,Neljas põlvkond ,Tuumaelektrijaamad maailmas, Tuumaenergia ohud, Tuumajäätmed, Tuumajaamade avariid, Milleks Eestile tuumaelekter?
Kasutatud allikad
Sarnased õppematerjalid
20
pdf
Tuumaenergia
kasvuks prognoositakse 1,6%.
Seda kõike silmaspidades, suureneb järjest vajadus leida alternatiive fossiilkütustel töötavatele
elektrijaamadele. Üheks populaarsemaks alternatiiviks on viimaste aastatega tõusnud tuumaenergia
tootmine ja kasutamine.
Ka Eestis on energeetikaprobleemid tõusnud lähiaastatega üha aktuaalseimaks. Keskkonnasõbraliku
elektritootmise organiseerimine vajab otsustavat lahendust lähiaastail, ning on vajalik vastu võtta
konkreetne otsus võimaliku tuumaenergeetika rakendamise kohta Eesti Vabariigis. Euroopa Liidu
üha karmistuva kliima- ja energiapoliitika tingimustes tuleb Eestil tõsiselt mõelda selle üle, mille
arvel katame oma elektrivajadusi tulevikus.
Eestis toodetakse praegu üle 90% elektrienergiast põlevkivist ning ka kõige nüüdisaegsemate
tehnoloogiate kasutamisel eraldub põlevkivist elektrit tootes suures koguses CO2 ehk
kasvuhoonegaasi. Oma energiatootmise keskkonnasõbralikumaks muutmiseks tuleb Eesti Energial
Ökoloogia ja keskkonnakaitse
38
docx
Tuumaenergiauus (1)
kasvuks prognoositakse 1,6%.
Seda kõike silmaspidades, suureneb järjest vajadus leida alternatiive fossiilkütustel töötavatele
elektrijaamadele. Üheks populaarsemaks alternatiiviks on viimaste aastatega tõusnud tuumaenergia
tootmine ja kasutamine.
Ka Eestis on energeetikaprobleemid tõusnud lähiaastatega üha aktuaalseimaks. Keskkonnasõbraliku
elektritootmise organiseerimine vajab otsustavat lahendust lähiaastail, ning on vajalik vastu võtta
konkreetne otsus võimaliku tuumaenergeetika rakendamise kohta Eesti Vabariigis. Euroopa Liidu
3
üha karmistuva kliima- ja energiapoliitika tingimustes tuleb Eestil tõsiselt mõelda selle üle, mille
arvel katame oma elektrivajadusi tulevikus.
Eestis toodetakse praegu üle 90% elektrienergiast põlevkivist ning ka kõige nüüdisaegsemate
tehnoloogiate kasutamisel eraldub põlevkivist elektrit tootes suures koguses CO2 ehk
kasvuhoonegaasi
30
doc
Tuumareaktorid - kordamisküsimused
1. Tuumaenergeetika osa elektroenergeetikas. Tuumaenergeetika areng.
Tuumareaktorite liigitus.
Tänapäeval on 30 riigis elektritootmisel käigus 443 tuumareaktorit koguvõimsusega
372 GWe. Tuumalõhustumise energia abil toodetakse 16 % kogu maailma elektrist (~7%
moodustab maailmas tarbitavast energiast).
Tänu ioniseeriva kiirguse ja 1930-ndate aastate lõpul tuumamuundumiste, tuumalõhestumiste
uurimisele arenes välja tuumaenergeetika. Teadaolevalt käivitati 1940-ndate alguses esimene
tuumareaktor.
Lisaks soodustas mingil määral tuumarelvastuse ja sõjalaevade tuumajõuseadmete
väljatöötamine energiatootmiseks sobivate tuumareaktorite ja tuumkütusetsükli arengut. USA
ja NL lõid tööstuskompleksid suurte 235U koguste rikastamiseks ja plutooniumi 239Pu
tootmiseks, aga seega ka eeldused reaktorikütuste valmistamiseks. Katsetati erinevaid
11
doc
Tuumaenergia kasutamine
VI Tuumariigid
VII Varitsev oht lk 6
VIII Tuumaenergia kasutamine Eesti
lähisriikides lk 7
IX Korduma kippuvad küsimused lk 8
X Kokkuvõte lk 10
Kasutatud materjalid lk 11
2
I. Tutvustuseks
Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma
moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib
tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia,
mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades.
Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses,
ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud
elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad
tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui
hüdroelektrijaamad.
Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse
3
docx
Tuumaenergia referaat
neutronkiiritamisel tekkivat plutooniumi. Sellega kasutatakse kogu uraanis
sisalduvast lõhustumisenergiast ära ainult 1-2 %. Tuumaenergeetikas on tänapäeval
kasutusel nn ühekordne (once-through) tuumkütuse tsükkel ja kasutatud kütus läheb
kohe (lõpp)ladustamisele. Uraani madal hind ei soodusta kasutatud tuumkütuse
ümbertöötamist ja nii töödeldakse taaskasutamiseks ainult mõni protsent. Kuna aga
lõppladustamist ei praktiseerita, siis saab edasises tuumaenergeetika arengus ka
senist kasutatud kütust kiiretes reakrorites veel ära kasutada. Paljud riigid loevadki
kasutatud tuumkütust õigustatult oluliseks energiaressursiks. Majanduslikud
põhjused on limiteerivad ka kiirete reaktorite vähesel levikul. Ehkki samast
uraanikogusest saaks viimastes kätte 50-60 korda rohkem energiat palju väiksema
jäätmekogusega, pole praegu soodne umbes kaks korda kallimaid kiireid reaktoreid
ehitada
9
doc
Tuumajaamad
SISUKORD
SISUKORD............................................................................................... 2
TUUMAREAKTOR.................................................................................3
AATOMIELEKTRIJAAMAD................................................................6
TUUMAJÄÄTMED................................................................................. 8
KOKKUVÕTE......................................................................................... 9
KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................10
TUUMAREAKTOR
Tuumareaktorid on seadmed, milles toimuva uraani- või plutooniumituumade juhitava
lõhustumis-ahelreaktsiooni käigus vabaneb tohutu hulk soojusenergiat (miljoneid kordi
rohkem kui sama koguse parima kütuse põletamiseks).
Esmakordselt pani uraanituumade lõhustumise ahelreaktsiooni käima Enrico Fermi juhtimisel
töötav teadlaste kollektiiv USA-s 1942.a. detsembris. Nõukogude Liidus lasi silm
9
docx
Tuumaelektrijaam
komplekteerida kõrgradioaktiivsete jäätmete ladustamise rajatisi. Taolised sügavad
maaalused rajatised on kõrgeima keskkonna, geoloogilise ja inimturvalisuse
standardiga. Ollakse teadlikud vastutusest, kollektiivselt investeeritakse
turvalisusesse rohkem kui mõnes teises võrreldavas ettevõttes. Tuumajäätmete
ohutukstegemise probleem on vastavate eriteadlaste huvitsentrumis. Vene teadlane
Viktor Arhipov väidab, et tuleviku tuumaenergeetika süsteemides on võimalik
elektritootmise käigus samas põletada kõrgradioaktiivseid jäätmeid.
Edukalt arenevas rahvusvahelises koostöös on väljatöötamisel moodsad lähituleviku
tuumareaktorid, millest tähtsamaiks võib pidada tuumalõhustusreaktorite IV
põlvkonna ja termotuumasünteesi reaktori prototüübi projekte.
Esimene teeb võimalikuks praegusega võrreldes 5060 korda suurema energia
saamise samast uraanikogusest üliohututes standardkonstruktsiooniga säästlikes
14
doc
Tuumaenergia tulevik
Kogu tuumaelektrijaamast saadav
kiirgus sõltub jaama tüübist, erinevate eeskirjade täitmisest ja jaama kasutusest.
Täpseid eritatava kiirguse doose mõõdetakse tuumajaamade ümbruses pidevalt. Samuti
teostatakse pidevat kiirgusseiret tuumajaama sees. Seega võib üsna kindlalt öelda, et
liigse radioaktiivse kiirguse vabastamine ei ole probleem, mis võiks takistada
tuumaelektrijaamade levikut.
4
Tuumaenergia tulevik
Juba praegu toimub tuumaenergeetika taassünd. Energiavajadus aina suureneb ning
seetöttu fossiilkütuste varus kahanevad kiiresti. Globaalne soojenemine on saanud
tähtsaks teemaks teaduses ning üleüldiselt. Aina mõeldakse alternatiive ning ühe
rohkem ollakse kindel, et kõige ohutum on tuumaenergia.
Hethel on 2020-ks aastaks plaanis ehitada 160 tuumareaktorit ning nendele on pakutud
juba 320 plaani. Hiina ja Venemaa plaanivad ehitada kuus jaama vee peale, millest
esimene valmib aastal 2018.
Kommentaarid (2)
Kõik kommentaarid