Roostevaba terase keevitus referaat (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Masinaehitus - Keevitustehnoloogia praktikum

5 VÄGA HEA

REFERAAT
ROOSTEVABA TERASE KEEVITAMINE
Õppeaines:Keevitamine
Mehaanikateaduskond
Õpperühm:
Üliõpilane:
Kontrollis:
Tallinn 2013

Sisukord

1.Sisukord 1
2.Sissejuhatus 3
3.Kasutusalad 4
4.Koostis 5
5.Keevitustraadid ja keevituselektroodid 7
6.Kaitsegaasid ja kaaretüübid 8
7.Keevituse liigid 9
8.Kasutatud allikad 10

Sissejuhatus

Õige terasetüübi valimisega on enamus keskkondades võimalik korrosiooni täielikult vältida. Roostevaba terase erilised omadused on tingitud kroomist, mida peab teras sisaldama vähemalt 12% kogumassist. See võimaldab terase pinnale moodustada inimsilmale nähtamatu kroomoksiidi kihi, mis kaitseb korrosiooni eest. Ühe oksiidikihi hävinedes moodustub tänu õhus sisalduvale hapnikule otsekohe uus kaitsekiht. Lisaks kroomile saab korrosioonitõket täiustada selliste metallide abil, nagu nikkel ja molübdeen. Üldiselt võib öelda, et roostevaba terase vastupanuvõime korrosioonile paraneb reeglina legeerivate elementide sisalduse suurenemisega.

Kasutusalad

Kõige levinum roostevaba teras sisaldab 18% kroomi ja 9% niklit (selle teraseliigi tavaliseks tähistuseks on tüüp 304), jääk aga koosneb peamiselt terasest . Sellist tüüpi teras suudab vastu panna korrosioonile õhus ja mageda vee keskkonnas, st. kõige tavalisemates olukordades. Selle terasetüübiga puutume me igapäevases elus pidevalt kokku, kuna sellest on valmistatud paljud terariistad, noad , potid ja pannid , kraanikausid, nõudepesumasinad, pesumasinad jne. Peamised põhjused miks sellistel puhkudel roostevaba terast kasutatakse, on materjali atraktiivsus, vastupidavus ja lihtne puhastatavus.
Domineerivaks roostevaba terase kasutusalaks on töötlev tööstus, kus suure legeerivate elementide sisaldusega terast kasutatakse sisseseadete jaoks, mis toimivad erinevates korrosiooniohtlikes keskkondades, näiteks keemia ja kütusekeemiatööstuses, tselluloosi- ja paberitööstuses ja toiduainetööstuses. Teised spetsiaalse koostisega roostevaba terase sordid on tuntud oma suure vastupidavuse poolest , mistõttu need on sobivad ehituse ja transpordi sektoris.
On ka roostevaba terase sorte , mis suudavad taluda kõrget temperatuuri ja kuumi gaase, mis tekivad metallurgiatööstuse sulatusahjudes. Roostevaba teras on tunduvalt kallim kui tavaline lisanditeta teras, ometi on tihti ökonoomsem kasutada roostevaba terast, kuna sellisel juhul puudub vajadus metalli pinna katmise ning pideva hoolduse järele. Mõningad tüüpilised kasutusalad, kus roostevaba terase omadused tulevad eriti hästi esile, on näiteks nafta platvormid, rootsi kiirrong ja keemia tankerid.

Koostis

Roostevabad terased sisaldavad legeerelementidena vähemalt 12% kroomi,niklit,molübdeeni,lämmastikku,titaani. Kroom oksüdeerub terase pinnal moodustdes seal oskiidikelme ja kaitseb nii pinnakihti korrosiooni edenemise eest. Laialdlaselt kasutatakse austeniitset terast margiga AlS1 304 või 1.4301, mis sisaldab 18% kroomi 9% niklit ja loetakse 18-8 kroom-nikkel tüüpi teraste esindajateks. Terase korrosioonikindlus paraneb legeerimisel molübdeeniga. Enam levinud terase mark on AlS1 316 või 1.4436, mis sisaldab 17 % kroomi, 11% niklit ja 2,7% molübdeeni ning on tuntud ka happekindla terasena.
Austeniitsed terased leiavad kasutamist soojusvahetite, mahutite, tourstike, energeetika - ja külmatehnika seadmetes . Vähem kasutatakse ferriitseid (11-18%Cr), martensiitseid (12-17% Cr) roostevabu teraseid. Kasvab järk järgult austeniit-ferriitstruktuuriga teraste kasutamine. Austeniitsete roostevabade teraste omadused ja keevitamine erinevad madalsüsinikteraste omast järgmiste punktide poolest:

Madalam sulamistemperatuur mistõttu on vajalik väiksem keevituskaare võimsus.
Soojusjuhtivus on madalam (kuni 3 korda), mille tulemusel suureneb läbikeevitus ja termomõjutsooni temperatuur on kõrgem. On vaja piirata keevitusenergiat ja keevitusvoolu.
Joonpaisumistegur on suurem. Kaasnevad suuremad keevitusdeformatsioonid, mille vähendamiseks tuleb detailid kinnitada tihedamalt traagelõmblustega vahekaugusega 30-120 mm. Samuti on õhupilu detailide vahel suurem. Detailid tuleb kinnitada jäigalt rakistesse ja kasutada keevitamist lõikudena.
Elektritakistus on kõrgem, mistõttu voolukontakti kauguse suurenemine mõjutab märgatavalt keevitusvoolu.
Elektroodi koostise ebaõigel valikul võivad kitsaste ja sujuvate õmbluste keskel tekkida „ kuumpraod “,mis on tingitud austeniitse struktuurikujunemisest keevisõmbluses.
Paksu plaadi keevitamisel piiratakse keevituse soojussisestust vahemikku 1,0-1,5 kJ/mm. Selleks keevitatakse sirged läbimid ilma püstolit võngutamata.
Torude keevitamisel tuleb kaitsta sisepinda oksüdeerimise eest juuregaasi juhtimisega toru sisse.
Keevisõmblus ja kõrvalala puhastatakse hoolikalt pritsmetest, oksiidikelme eemaldatakse prits -,haaveltöötlusega või roostevabast traadist harjadega. Oksiidikelme võidakse eemaldada ka söövitamisega. Pärast mehaanilist puhastamist töödeldakse pind happe lahusega või pastaga ehk passiveeritakse.

Keevitustraadid ja keevituselektroodid

Roostevabad terased jagunevad legeerimise järgi kolme rühma: roostevabad CrNi-terased ehk 18/8 terased, happekindlad CrNiMo terased, milles 2-3% molübdeeni, kõrghappekindlad terased sisaldusega üle 3% molübdeeni.
Roostevabade teraste keevitatavus on eriti hea. Käsikaarkeevitus on mitmekülgne meetod mis sobib erinevatele keevituskohtadele ja –tingimustele ja millega saadakse samuti kõrge keevisõmbluste kvaliteet. Käsikaarkeevitusel on veel lisaks valida suure arvu erinevate elektrooditüüpide vahel. Näiteks happekindlate teraste keevitamiseks on 6 erinevat elektroodiklassi:
Üldotstarbeine eletrood OK 63.30
Kõigis asendites kasutatav elektrood OK 63.20
Torukeevituselektrood OK 63.10
Ülevalt-alla püstkeevituselektrood OK 63.34
Allaasendi keevitus OK 63.40
Kõrgtootlik elektrood OK 63.41
Keevitades sarnaste omadustega metalle valitakse lisametall mille koostis on lähedane põhimaterjalile. Erinevate põhimaterjalide keevitamisel lähtutakse lisametalli valikul mehaanilistest omadustest, kokkusobivusest ja vabast lõhenemisest.
Keevitustraatide keemilised koostised valitakse põhimaterjali lähedastena. Iseärasuseks on kõrgem ränisisaldus (Si 0,8-1,0%), mis parandab kaare stabiilsust, keevismetalli voolavust ja märgamisvõimet, vähendab pritsmeid . Terase AlS1 304 keevitamisel kasutatakse EN 12072 järgi keevitustraati G 199L ja terase AlS1 316 keevitamisel G 1912 3L traate .

Kaitsegaasid ja kaaretüübid

6.1 Kaitsegaasid

Austeniitsete teraste keevitamiseks kasutatakse sgugaasi 98% Ar+ CO2, mis kuulub kaitsegaasi m12 rühma ja tuntakse kaubamärgi AGA MIX 2 all. Parimad keevitustulemused saadakse heeliumi lisamisel, kasutades segugaase Mison 2 He (Ar+30% He+2% CO2+0,33% NO). Väikese koguse oksüdeeriva komponendi (CO2,O2) lisamine argoonile muudab keevituskaare stabiilsemaks ja võimaldab elektroodimetalli peentilksiiret.

6.2 Kaaretüübid

Roostevaba teraste keevitamisel kasutatakse lühikaart või pihustuskaart.
Lühikaar esineb järgmiste traadi läbimõõtudel ja keevitus parameetritel :
d=0,8mm; l=50-120A; U=18-21V
d=1,0mm; l=80-125A; U=18-21V
d=1,2mm; l=130-160A; U=18-21V
Pihustuskaar esineb järmistel traadi läbimõõtudel ja keevitusparameetritel:
d=0,8mm; l=150-180A; U=24-26V
d=1,0mm; l=170-200A; U=25-27V
d=1,2mm; l=190-270A; U=26-28-21V
Impulssvooluga saab keevitada õhukest plekki ja teha õmblusi ruumiasendites, kusjuures pooride tõenäosus ja keevitusaerosoolide eraldumine on väiksem kui alalisvooluga keevitades. Impulssvoolu parameetrite määramine on keevitajale raske ülesanne. Kasutades sünergilist impulssvoolu allikat, valib masin ise mälust sobivad keevitusparameetrid , kui on sisestatud materjali paksus. Traadi etteandekiiruse suurendamisega on võimalik muuta keevituskaare pikkust. Roostevaba terast keevitatakse kas lühikaarega või pihustuskaarega. Kaitsegaasi puhul on lühikaarega keevitades kulu 10-15l/min, pihustuskaarega on soovitatav kasutada kas vedavat tehnikat või püstoli asendit.

Keevituse liigid

Roostevaba teraseid on võimalik keevitada väga erinevate meetoditega nagu teisi metallegi. Põhilised meetodid selleks on:
SMAW - Shielded Metal Arc Welding or Stick
Elektrilist kaart hoitakse kaetud metallelektroodi ja töödetaili vahel. Sellal kui sulametalli tilgad liiguvad elektroodilt piki kaart sulametalli lompi, kaitsevad neid atmosfääri eestelektroodi katte lagunemisel tekkivad gaasid. Vedelšlakk hulbib sulametalli lombi pinnale, ning kaitseb kõvastumise ajal sulametalli atmosfääri eest. Pärast iga keevisliite lisamist tuleb šlakk eemaldada.
• GTAW - Gas Tungsten Arc Welding-Tig Welding
TIG (Tungsten'i inertne gaas ) keevitus või gaasikaitsega Volframelektrood kaarkeevitus (GTAW) on protsess, kus kasutatakse mittesulavat, volfram -elektroodi. Elektroodi, kaart ja sulakeevituslompi kaitseb atmosfääri eest inertne gaasikaitse. Kui täitemetall on vajalik, lisatakse see sulalombi esiküljele.
• FCAW - Flux Cored Arc Welding-Mig Welding
Räbuga kaarkeevitus (FCAW) sarnaneb töö ja varustuse poolest väga MIG/MAG keevitusele. Ent kasutatav elektrood ei ole mitte õõnsusetu, vaid koosneb metallkestast, mis ümbritseb räbu. Alguses on elektrood lame metallriba, mis kõigepealt U-kujuliseks vormitakse. U'le lisatakse räbu ja legeeritavad materjalid, mis seejärel suletakse stantsimisrullide seeriaga torru.

GMAW - Gas Metal Arc Welding-Mig Welding

MIG (metalli suhtes inertne gaas) või MAG (metalli suhtes aktiivne gaas) keevitust kutsutakse ka gaasikaitsega metall kaarkeevituseks (GMAW); kaart hoitakse pideva traatelektroodi ja töödetaili vahel. Kaare ja keevitusula kaitseb kas inertse või aktiivse gaasi vool. Protsess sobib enamusele materjalidest ja paljudel metallidel on täitetraadid olemas.

Kasutatud allikad

1. www. esab .ee
2. http://www.mig-welding.co.uk/stainless.ht m
3. http://www.euro-inox.org/pdf/map/BrochureWeldability_EN.pdf
4. http://www.brazing.com/techguide/procedures/stainless.asp
5. A. Laansoo -„Keevitamine“ lk 58-59
6. http://www.amarimetals.ee/roostevaba.html

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 65 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

65 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

velx Õppematerjali autor

Referaat, sisukord, kasutataud allikad, roostevaba teras, keevitus liigid, gaasid.

Referaat roostevaba teras keevitamine

Kasutatud allikad

https://www.euro-inox.org/pdf/map/BrochureWeldability_EN.pdf

Sarnased õppematerjalid

rtf

Üldiselt keevitamisest

tekkimist, nt. oksiidikelme või ebapiisava keevitusenergia tõttu, siis konstruktsioon kaotab töövõime. 2. Ülekuumutusala (1100...1450 ºC) - kus kuumutamisel tekib jämedateraline austeniit. Löögisitkuse ja plastsuse vähenemise määr sõltub tera suurusest ja ala laiusest (kuni 1...3 mm). Loetakse kõige kriitilisemaks alaks keevisliites. 3. Normaliseerimisala - laius 1,2...4 mm. Kuumutamisel tekib peeneteraline austeniit. Sõltuvalt terase margist, ala temperatuurist ja kuumutusajast võib tekkida põhimetallist suurema tugevusega ala. 4. Osalise normaliseerimise e. rekristalliseerumise ala. 5. Rekristalliseerumisala (450...750 ºC) 6. Sinihapruse ala (200...400 ºC) - on omandanud oma nime sinise värvuse järgi, kus struktuur ei erine oluliselt põhimetallist ja läheb sujuvalt üle põhimetalliks Metallide keevitatavus

Keevitus

pdf

MIG,MAG keevitus

keevitustraati (joonisel näitamata). Keevitusvooluna kasutatakse vastupolaarset (DC+) alalisvoolu, kus elektrood ühendatakse vooluallika +klemmiga. Keevitusvool antakse energiakadude vähenda- miseks keevitustraadile keevituspüstolisse kinnitatud voolukontakti abil vahetult enne keevituskaart. Keevituskaare piirkonda kaitstakse sinna juhitava kaitsegaasi joaga. MIG/MAG-keevitust loetakse poolautomaatseks, kuna elektroodi etteandmine on mehhaniseeritud, keevitusliikumine e keevitus püstoli liikumine piki õmblust toimub keevitaja käe abil. Keevitustraat Kanal Voolukontakt Elektrikaar Gaas + Põhimetall Joonis 1.1. MIG/MAG-keevituse põhimõtte skeem.

Keevitus

pdf

Keevitus

üheaegselt mõlema mooduse abil. Protsess: konkreetne keevitusviis. Eristatakse kasutatavate energia liikide (kaarlahendus, gaasleek, kontaktkuumutus, plasma, survejõud jm) järgi. Keevitusprotsessi liigitatakse ka keevismetalli kasutamise viisi järgi: ISO 4063; EN 24063, kus on 63 protsessi koos tunnusnumbritega. Keevitusmeetodid: liigituse aluseks on tehnoloogilised tunnused. Keevitamine jaotatakse: 1)Sulakeevitus: gaaskeevitus; kaarkeevitus (elektrood keevitus, räbustis kaarkeevitus); kaitsegaasis kaarkeevitus (MAG, MIG, TIG, plasma keevitus); elektronkeevitus; laserkeevitus; termiitkeevitus. 2) Survekeevitus: kontaktkeevitus (punkt-, joon-, reljeef-, põkk-, sulapõkk-keevitus); külmsurvekeevitus; hõõrdkeevitus; sepakeevitus; plahvatuskeevitus; ultrakeevitus; difusioonkeevitus; induktsioonkeevitus; vastakkaarkeevitus. Keevitustehnoloogia käsitleb keevitusprotsessi, kui toodete valmistamist detailidest ja pooltoodetest.

Keevitamine

odt

Uus TIG keevitus.

.............................................................................18 Defektide tekkimine keevitusaparaadist.....................................................................................24 Kasutatud materjal......................................................................................................................29 Sissejuhatus TIG keevitusega saab keevitada ka segamaterjale, nende hulgas malmi ja kasutatakse seda viisi torustike keevitamiseks. Põhiliselt TIG keevitus kuulub roostevabade ja happelise koostisega terasest torude keevitamiseks. TIG keevitusega on võimalik keevitada alates 0,1 mm alates ülespoole. Põhiline materjali paksus keevitamisel on 0,5...6 mm. Keevitada saab kõigis ruumilistes asendites. 2 TIG keevitus sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas. TIG KEEVITUSAPARAADI EHITUS. 1. Seina kontakt. 2. Keevitusseade. 3

Keevitamine

doc

Keevitamine

vertikaal- ja laeõmbluste keevitamiseks. Keevitamiseks kasutatakse päri- või vastupolaarset alalisvoolu. Kasutatakse torujuhtmete keevitamisel, kõrge hind 3)Rutiilkattega elektroodid on väga kergesti süüdatavad ja annavad püsiva kaarleegi. Pritsmeid tekib vähe. Ei nõua eriti puhtust. Päri- või vastupolaarne alalisvool aga ka vahelduvvool. Remonditöödel enim kasutatavad elektroodid 4)Aluselise kattega elektroode kasutatakse peamiselt legeeritud terase keevitamiseks. Keevitatakse hästi lühikese keevituskaarega(pool kuni terve elektroodivarda läbimõõdust). Keevitatavad detailid peavad olema korralikult puhastatud. Keevitamiseks kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu. Elektroode tuleb hoida kuivas(kuivatuskapp, -pinal) 100- 300kraadi juures. 5)Segakatted. Elektroodidel kasutatakse ka erinevaid segakatteid. Selle eesmärgiks on erinevate katete heade omaduste ühendamine ja erinevate puuduste vältimine.

Auto õpetus

doc

Keevitustehnoloogiad ja -seadmed

Seepärast ei saa legeerida keevituse käigus Ti, Zn ja Alga. Kõige lihtsam on keevismetalli legeerida Cu ja Niga elektroodikatte kaudu. Hea löögisitkuse ja peeneteralise struktuuri saamiseks legeeritakse keevismetalli Ni, Ti, Nb(niobium)ga. Tera kasvu takistavad N, Cr, Mo, Ni. Kroom: süsiniktevaestes terastes kuni 0,3%, konstruktsiooniterastes 0,7...3,5%, kroomterastes 12...18% , kroomnikkelterastes 9...35%. keevitamisel moodustuv kroomkarbiid vähendab terase korrosioonikindlust ja suurendab keevitatavust halvendavate rasksulavate oksiidide teket. Nikkel: süsinikuvaestes terastes 0,2...0,3%, konstruktsiooniterastes 1...5%, legeerterastes 18...35%. Mõnes sulamis on niklit kuni 85%. Nikkel suurendab terase plastsust ja tugevust ning annab peeneteralise struktuuri, halvendamata keevitatavust. Molübdeen: terastes 0,15...0,8%. Mo suurendab teraste vastupidavust löökkoormustele ja kõrgele temperatuurile ning annab peeneteralise struktuuri

Metallide lõiketöötlustehnoloogia

doc

Keevitamine

...............................................3 2.1 Kaarkeevituse seadmed...................................................................................................................6 3. Kaitsevahendid......................................................................................................................................6 4. Keevituselektroodid.............................................................................................................................. 8 5. Terase keevitamine..............................................................................................................................11 5.1 Legeerelemendid ja lisandid keevitatavas terases.........................................................................11 5.2 Kroom ja selle mõjud keevitatavas metallis..................................................................................11 5.3 Nikkel ja selle mõjud keevitatavas metallis...........................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

doc

Keevitus

TALLINNA POLÜTEHNIKUM Päevane osakond ES.-------.------- ------------ EA-06 Keevitus Referaat Õppeaine - Õpetja: ------------------------ Koostja: -------------------- Tallinn 2009 Keevitus Keevituse ajalugu 1880-ndatel tegeleti keevitamisega vaid sepakojas. Sellest alates hakkas moodsa keevituse kiiret arengut mõjutama industrialiseerimine ja maailmasõjad. Peamised keevitusmeetodid: kontaktkeevitus, gaaskeevitus ja kaarkeevitus,

Elektriaparaadid

Rohkem sarnaseid