Loodusõpetuse eksami vastused (0)

Vastused:
1.Saadi kokkuleppe teel,aluseks võeti veerand meridiaan mille pandi nimi 1m.
2.pikkus- üks meeter (1m), mass- üks kilogramm (1kg), aeg üks sekund (1s)
3. 1)põhiühikutest suuremad ja väiksemad ühikud saadakse selle ühiku korrutamisel või jagamisel kümmnega, sajaga, tuhandega jnt.
2)Kordsete ühikute moodustamisel kasutatakse kindla tähendusega eesliiteid.
3)Põhiühikutest moodustatakse uusi ühikuid korrutamis või jagamistehte abil.Selliseid ühikuid nimetatakse tuletatud ühikuteks.
4.Mõõtmistulemuste vahemikku, milles tõeline väärtus asub, nimetatakse mõõtemääramatuseks
5.Hodomeeter on mõõdetaval pinnal lveerev ratas.Mõõdetakse tee pikkust.
6.Kraadiglaas.Näitab inimese keha temperatuuri.
7.Pindala ühik tuletatakse m2 pikkus korrutada iseendaga.
8.Põhiühik on 1m2 ja S
9.Otse mõõtmine on mõõteühikuga võrdlemine aga kaudsel mõõtmisel arvutatakse suurust teistet mõõdetud suuruste kaudu.
10.Ruumala abil väljendatakse ruumi suurust, mille keha enda alla võtab.
11.ruumala põhiühik 1m3 tähis V
12.Füüsikalise suuruse tunnused:
1)iseloomustab teatud omaduste arvutuliselt .
2)on mõõdetav või kaudset
3)omab mõõtühikut.
13.Massi abil väljendatakse raskust.
14.Kaalumine põhineb massil.
15.g-suhkur, kg-inimese kehakaal , t-auto
16.Nt:auto kaal on 1.5 tonni.
17.Mitu erinevat ainet on koos.
18.p=m/v
19.jah
21. aatom -aine kõige väiksem osake. Mis koosneb aatomist, elektron k.
molekul -on aatomitest aine osake.
aine osake -aine kõige väiksem osake.
22.H, O, C, N
23.CO2, H2O. 1, 2
24. lihtaine koosneb ühest teatud ainest nt suhkur, vesi
25. Liitaine koosneb 2 või enamast ainest näiteks suhkruvesi jnt.
26.Naatriumi (Na) aatom: prootonite arv:11; elekronide a.-11 ;e.kihtide ar.-3. Igal kihil+11)2)8)1)
Iooni mudel(na+): p-11: e-10; el.kihte-2. Na+:+11)2)8)
27.CL (kloor) aatom:p.ar.tuumas-17;el. koguarv -17;el.arv:3;el lpaiknemine kiht.- +17)2)8)7)
CL- ( ioon ):pr.-17:e-18;el kiht.-3.el paikneminekiht.- +17)2)8)7)
28.tahke,vedel, gaas .
29.Tahke olek, vedel olek, gaasiline olek.
Tahkel on kindel kuju, osakesed ei saa liikuda , tugev side, paiknevad üksteise kõrval, ruumala.
Vedelal olekus ei ole kindlat kuju, keskmine side, saavad liikud,keskmine side on nõrgem, ruumala.
Gaasil ei ole kindlat kuju, ei ole kindlat ruumala, liiguvad määramata suunas, puudub side.
30.1)Näiteks õues sooja ilmaga sulab jää.Aine üleminek tahkelt vedelasse.
2)Aine muutub veelast tahkeks nt külmkapis sügavkülmas vesi jäätub.
3)Aine üleminek vedelast gaasilisse nt:Soojaga aurab järve pealt vett.
4)Aine üleminek gaasilisest vedelaks nt: saunas leili visates.
31.NT:kui mehed tõmbavad midagi.Väljub jõud –mõõtühik 1N.
Et mehanism saaks teha tööd vajab ta energiat-mõõtühik 1J.
32.Siis kui hapniku on piisvalt.
33.Siis kui hapniku pole piisavalt.Vingu gaas on inimestele ohtlik.
34.
35.Sest aine soojenemiseks kulub energia kuna aineosaksesed vajavad seda liikumiseks.Vabaneb kuna energiat ei ole enam vaja.Kiirus väheneb.
36.See võib tappa *Mitte läheneda maha langenud liinile. *Mitte süüdata lõket elektri liini läheduses.
*Mitte minna ujuma kui elektri traat on kukkuud nt mõnda järve .
37.Energia on füüsikaline suurus, näitab suurimat tööd, mida keha saab teha.
38.a)et kega saaks tööd teha nt:Inimene saaks joosta , lennuk lennata .
39.a)on kineetiline energia ehk liikumise energia.b)on potensiaalne energia e.keha asendist sõltuv energia.
40.Energiae on omadus muunuda ühest liigist teise.
41.Soojusülekanne on soojuse kandumine ühelt kehalt teisele.NT:kui teine keha teise keha vastu teist keha läheb saab teine energiat.1J;1N
42.Siis kui kehade jahtumine ja soojenemine on tasakaalus.
43.vask ja puit on head, klaas ja plastik on halvad soojusjuhid.
44.Soojusülekande liik, kus soojus kandub edasi koos liikuva ainega.
45.Neelduvad tumedad kehad, kiirgavad heledad kehad.
46. Maapind saab energiat päikeset ja maa sisemusest.
47.Päike saav kiirgamiseks vajaliku energia aatomituumade ühinemisest.
48.Maa kiirgab soojus kiirgust.
49.Maa soojenemisest ja jahtumisest.
50.Tumedad kehad, nad soojenevad kiiremini ja on soojemad.
51.aine osaku muutumisega kaasneb aine energia neeldumine või vabanemine .
52.Mõned ained lähevad tahkest gaasiliseks, teatud ained võivad muutuda gaasilisest tahkesse.
53. Sulamine on muutumine aine muutumine vedelaks aineks. Tahkumine on vedela aine muutumine tahkeks.
54.Aine sulamiseks kulub energiat ja sama palju annab aine tahkumisel.
55. Sulava või tahkuva aine temperatuuri nimetatakse sulamis temperatuuriks.
56.nt:soolaveel on vaja tahkumiseks -18C aga tavalisel veel -1C.
57. Sublimeerumine -tahke aine muutumine gaasiliseks.
Härmatumine- aine üleminek gaasilisest tahkesse.
58.vesi keeb temperatuuril 100C
59.aurustamine-tegevus kui aine muutus gaasilisest vedelaks.
Velldumine- gaasilise aine muutub vedelaks (ka konsenseerub)
Kristalliseerumine - vedela aine muutumine tahkeks.
UDU!! :D -piiskade kontetseerunud vesi õhus.
60.Maa vahevöös, kõrges temperatuuris kus need lõpuks tahkuvad.