Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kursuseprojekt - ERAMU (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Xxxx Yyyyy
ERAMU KURSUSEPROJEKT Õppeaines: HOONED
Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja : Mirjam Taremäe
Tallinn 200x.a. TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Ehitusteaduskond
KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE
Aines ,,Hooned" Õpperühm Kursuseprojekti teema: Eramu Lähteandmed: hoone eskiislahendus, eh. geoloogiline alus.
Projekti koosseis:
1. Seletuskiri Sissejuhatus. Arhitektuur ­ehituslik osa. Hoone üldiseloomustus. Mahulis­plaaniline lahendus ja tehnilis­majanduslikud näitajad. Piirdekonstruktsioonide soojatehnilised arvutused. Konstruktiivne osa. Vundamendid ja vundeerimistingimused. Seinad, karkassielemendid, vaheseinad . Vahelaed , laed , trepid, põrandad. Katus. Aknad, uksed ja väravad. Viimistlus koos sise­ ja välisviimistluse tabelitega. Ülevaade sanitaar­ ja insenertehnilistest saedmetest. Asendiplaani skeem.
2. Graafiline osa Graafiline osa esitada kahel A1 lehel või samas mahus lehtedel A2; A3. Asendiplaani skeem (1:400). Korruste plaanid (1:100; 1:50). Vaated (1:100). Hoone lõige (1:50). Katuse plaan (1:200). Vahelagede plaanid, katuslae plaan, sarikate plaan, karkassiskeemid (1:100). Vundamentide plaan (1:100). Vundamentide lõiked (sh. välistrepid) (1:50). Arhitektuursed ja konstruktiivsed sõlmed, kohtlõiked (1:10; 1:20; 1:50). Silluste komplekteerimine (tabeli kujul). Põrandate plaanid (1:400; 1:200). Põrandakonstruktsioonide tabel. Raudbetoontoodete (puitelementide) spetsifikatsioonid.
Ülesanne antud 24. oktoober 2004.a. Projekt esitada september 2005.a.
Juhendab Mirjam Taremäe
2 Sisukord: 1. Seletuskiri. ................................................................................................. 4 1.1. Sissejuhatus................................................................................................ 4 1.2. Arhitektuur-ehituslik osa. .......................................................................... 5 1.2.1. Hoone üldiseloomustus.............................................................................. 5 1.2.2. Mahulis-plaaniline lahendus ja tehnilis-majanduslikud näitajad. ............. 5 1.2.3. Piirdekonstruktsioonide soojatehnilised arvutused. .................................. 6 1.3. Konstruktiivne osa. .................................................................................... 6 1.3.1. Vundamendid ja vundeerimistingimused. ................................................. 7 1.3.2. Seinad, karkassielemendid, vaheseinad..................................................... 7 1.3.3. Vahelaed, laed, trepid ja põrandad. ........................................................... 8 1.3.4. Katus. ......................................................................................................... 8 1.3.5. Aknad, uksed ja väravad. ........................................................................... 9 1.3.6. Viimistlus koos sise- ja välisviimistluse tabelitega. ................................ 10 1.3.7. Ülevaade sanitaar- ja insenertehnilistest seadmetest. .............................. 11 1.3.8. Asendiplaani skeem. ................................................................................ 12 2. Graafiline osa. .......................................................................................... 13
3 1. Seletuskiri.
1.1. Sissejuhatus.
Kursuseprojekti ülesandeks oli projekteerida kahe korruseline viilkatusega väikeelamu. Hoone krunt paikneb Harjumaal , Rae vallas, 500 m Kurna külast edelas. Krunt asub eramute ühistus mistõttu kolmest küljest piiravad krunti naaberkrundid, kuhu on juba majad peale ehitatud, juurdesõidutee asub krundist idas. Kõrghaljastust krundil pole.
Krundile on tehtud geoloogilised uuringud. Mullakiht puudub. Vundament rajatakse saviliivmoreen ja keskliiv pinnasele , mis on vundamendi rajamiseks sobiv. Mõõtmistel vett puuraukudesse ei ilmunud. Kõrgvee perioodil süvendi seismisel kogunes sinna vesi.
Vundamendikaeviku sügavus on 1,4 m.
4 1.2. Arhitektuur-ehituslik osa.
1.2.1. Hoone üldiseloomustus.
Hoone on projekteeritud pikikandeseintega katusekorrusega ühe korruseline kergplokkidest väikeelamu. Katuse kalle on 45°. Keldrit hoonel ei ole. Vundamenditaldmik ja vundament on valmistatud vundamendiplokkidest. Välisseinad ja siseseinad on Fibo plokkidest ning fassaad on krohvitud . Vahelae kandekonstruktsioonid on õõnespaneelidest ja katusekandekonstruktsioonid on puidust. Katusekatteks on Rannila PP-45A profiilplekk. Hoone tulepüsivusklass on TP-3
1.2.2. Mahulis-plaaniline lahendus ja tehnilis-majanduslikud näitajad.
Hoone on eluhoone. Esimesel korrusel asuvad kabinet, magamistuba , köök, WC, vannituba , sahver ja hall, millest saab keerdtrepi kaudu teisele korrusele. Teisel korrusel asuvad kaks tuba ja panipaik , kuhu saab koridori kaudu.
- Hoone parameetrid : Pikkus: 12,58 m Laius: 9,58 m Korruse kõrgus: 2,83 m Hoone üldkõrgus: 8,2 m Sokli kõrgus: 51 cm
- Tehnilis-majanduslikud näitajad: Tubade arv: 5 Hoone korruselisus: 2 Brutopind: 165,3 m2 Netopind: 158,1 m2 Kasulik pind: 146,1 m2 Hoone ruumala: 593 m3 Sh. Hoone maaalune kubatuur 0 m3 Sh. Hoone maapealne kubatuur 593 m3 Hoone alune pind: 120,5 m2 Krundi pind: 1810 m2 Täisehituse protsent: 6,66 %
5 1.2.3. Piirdekonstruktsioonide soojatehnilised arvutused.
R = d/ R = Rse + R1 + R2 + R3 + ... + Rsi U = 1/R Lubatud soojajuhtivus U 0,22 W/m² ºC
Välisseinad: - Krohvikiht 5 mm, = 0,21 W/m² ºC - Vahtpolüstürool 150 mm, = 0,041 W/m² ºC - Fibo-plokk 200 mm, = 0,24 W/m² ºC - Krohvikiht 5mm, = 0,21 W/m² ºC
R = 0,04 + 0,005/0,21 + 0,15/0,041 + 0,2/0,24 + 0,005/0,21 + 0,13 = 4,71 U = 1/4,71 = 0,21 W/m² ºC
Välisseina soojajuhtivus vastab lubatud soojajuhtivusele.
Katuslagi: - Tuuletõke Isover RKL 50 mm, = 0,036 W/m2 ºC - Soojustus Isover KL 200 mm, = 0,036 W/m² ºC - Õõnespaneel 220 mm, = 1,8 W/m² ºC
R = 0,04 + 0,05/0,036 + 0,2/0,036 + 0,22/1,8 + 0,13 = 7,24 U = 1/7,24 = 0,14 W/m² ºC
Katuslae soojajuhtivus vastab lubatud soojajuhtivusele.
Põrand: - Soojustus Polüstüreen 150 mm, = 0,036 W/m² ºC - Õõnespaneel 220 mm, = 1,8 W/m² ºC - Tasandusvalu 55 mm, = 1,8 W/m² ºC - Laudparkett 23 mm, = 0,3 W/m² ºC
R = 0,04 + 0,15/0,036 + 0,22/1,8 + 0,055/1,8 + 0,023/0,3 + 0,13 = 4,57 U = 1/4,57 = 0,22 W/m² ºC
Põranda soojajuhtivus vastab lubatud soojajuhtivusele.
6 1.3. Konstruktiivne osa.
1.3.1. Vundamendid ja vundeerimistingimused.
Elamu krundil mullakiht puudub, pinnaseks on saviliivmoreen ja keskliiv. Vundament tuleb rajada tihendatud killustiku alusele. Vundamenditaldmik ja vundament on projekteeritud vundamendiplokkidest lintvundamendina. Vundamendid soojustatakse väljast 100 mm polüstüreen plaadiga ja kaetakse hüdroisolatsioonvõõbaga.
1.3.2. Seinad, karkassielemendid, vaheseinad.
Kandvad välisseinad laotakse 200 mm fibo kergplokkidest. Soojustuseks on 150 mm vahtpolüstüroolplaat, mis on kaetud mineraalkrohviga raabitsvõrgul. Esimese korruse vaheseinad laotakse 100 mm fibo kergplokkidest. Kõik fibo kergplokkidest seinad armeerida fibo bi-armatuuriga, siseseinad siduda välisseintega müüriseotise ja armeerimise teel.
Kandvates seintes kasutada E-Betoonelemendi kandvaid silluseid, sillustele valada otste alla betoonpadjad. Mittekandvates seintes võib kasutada fibo silluseid, jälgides täpselt tootja paigaldusjuhiseid.
Teise korruse vaheseinad on 42 mm metallkarkass-seinad kivi- või klaasvill heliisolatsiooniga, kaetud kahekordse kipsplaadiga ja tapetseeritud või värvitud. Niisketes ruumides on siseviimistluseks keraamiline seinaplaat.
7 1.3.3. Vahelaed, laed, trepid ja põrandad.
Elamu esimese korruse põrand ja vahelagi on projekteeritud EP6 220 mm õõnespaneelidest millele on valatud tasandusvalu, kus paikneb põrandaküte. Põrandakatteks on laudparkett (vt. tüüpkonstruktsioon P-1), niisketes ruumides ja köögis keraamiline põrandaplaat (vt. tüüpkonstruktsioon P-2).
Teisele korrusele viivaks trepiks on terasest keerdtrepp, mis kinnitub hallis asuva terasposti külge.
Teise korruse vahelaeks on hõre laudis , mille külge on kruvitud kipsplaat. Laudis kinnitub sarikate pennide külge. Soojustuseks on sarikate vahel 200 mm klaasvillaplaat Isover KL ja selle peal 50 mm jäik tuuletõkkeplaat Isover RKL.
Välistrepiks on kohapeal valatud raudbetoontrepp, mis on kaetud libisemiskindlate plaatidega.
1.3.4. Katus.
Katuse kandeelemendiks on sarikad mõõtudega 200 x 50 mm, mis toetuvad toolvärgitaladele (150 x 100 mm) ja ­postidele (100 x 100 mm).
Sarikate peale kantakse hingav aluskate . Aluskate kinnitatakse sarikate külge klambritega ja sellega kaetakse terve katus. Ülekate vähemalt 150 mm. Et aluskate töötaks ka tuuletõkkena, tuleb aluskatte paanid omavahel kinni teipida spetsiaalse kahepoolse aluskatteteibiga. Distantsliistud (20 x 50 mm) kinnitatakse läbi aluskatte sarikate külge. Roovilatid (50 x 50 mm) paigaldatakse 400 mm sammuga .
Kuna tegu on hingava aluskattega siis pole aluskatte alla vaja jätta tuulutusvahet. Tuuldumine toimub katusekatte ja aluskatte vahelises alas .
Katusekatteks on Rannila PP-45A profiilplekk. Profiili kõrgus on 41 mm ja kasulik laius 900 mm.
Plastmassist soojustatud ventilatsiooni läbiviik ning kummist antenni läbiviik on samuti Rannilalt.
8 1.3.5. Aknad ja uksed.
9 1.3.6. Viimistlus koos sise- ja välisviimistluse tabelitega.
Välisviimistlus: Kogu fassad on kaetud mineraalkrohviga, mis värvitakse helehalli­, soklid halli värvi. Aknad ja uksed tumepruunid. Räästa ja katuse otsalauad värvitud helepruuniks. Katuse värv Rautaruukki värvikaardi järgi RR32 tumepruun
Siseviimistlus : Ruum Lagi Seinad 1. korrus Hall Uninaks peen Uninaks polümeerne seinte viimistluspahtel ,, Siler 5" tasanduskrohv ,,Tellisesiler" + + värv peen viimistluspahtel ,,Siler 5" + värv Kabinet ,,Siler 5" + ,,Tellisesiler" + ,,Siler 5" + värv tapeet Magamistuba ,,Siler 5" + ,,Tellisesiler" + ,,Siler 5" + värv tapeet Köök ,,Siler 5" + ,,Tellisesiler" + ,,Siler 5" + värv värv / keraamiline plaat Vannituba Uninaks niiskuskindel ,,Tellisesiler" + niiskuskindel viimistluspahtel ,,Siler 2" viimistluspahtel ,,Siler 2" + + värv keraamiline plaat WC ,,Siler 2" + ,,Tellisesiler" + ,,Siler 2" + värv värv / keraamiline plaat Sahver ,,Siler 5" + ,,Tellisesiler" + ,,Siler 5" + värv värv 2. korrus Koridor Uninaks kipsplaadi vuugi ­ Uninaks kipsplaadi vuugi­ ja ja tasanduspahtel ,,Siler 6" tasanduspahtel ,,Siler 6" + + värv värv Tuba ,,Siler 6" + ,,Siler 6" + värv tapeet Magamistuba ,,Siler 6" + ,,Siler 6" + värv tapeet Panipaik ,,Siler 6" + ,,Siler 6" + värv värv
10 1.3.7. Ülevaade sanitaar- ja insenertehnilistest seadmetest.
Hoones on loomulik ventilatsioon, köögis ja märgades ruumides on lisaks sundventilatsioon.
Veevarustuseks on ette nähtud puurkaev. Vee kogus 1 ­ 5 m³ ööpäevas. Tarbevee soojendamiseks paigaldada 250 l boiler Prantsusmaa firmalt State.
Reoveed juhitakse krundil asuvasse 10 m³ reovee kogumis­ ja settekaevu, mida tuleb regulaarselt tühjendada.
Küttesüsteemiks on ette nähtud põranda sisse paigaldatud küttetorud, mida varustab soojaenergiaga maasoojuspump .
Elamu elektrivõrguga liitumispunkt asub krundi piiril , peakilp paigaldatakse välisukse kõrvale, selleks ette nähtud süvendisse seinas.
11 1.3.8. Asendiplaani skeem.
Eksplikatsioon: 1 ­ projekteeritav eramu 2 ­ prügikonteiner
12 2. Graafiline osa.
Jooniste loetelu: Leht Joonise nimetus 1 ­ Asendiplaani skeem (1:400) 2 ­ 1. korruse plaan (1:50) 3 ­ 2. korruse plaan (1:50) 4 ­ Vaated (1:100) 5 ­ Lõige 1­1 (1:50) 6 ­ Katuse plaan (1:200) 7 ­ Vundamendi taldmiku plaan (1:50) 8 ­ Vundamendi plaan (1:50) 9 ­ Põrandapaneelide plaan (1:50) 10 ­ Laepaneelide plaan (1:50) 11 ­ Sarikate plaan (1:50) 12 ­ Lõiked 2­2; 3­3 ja 4­4 13 ­ Räästa ja vahelae lõiked (1:20) 14 ­ Välisseina konstruktsioon VS­1 15 ­ Välisseina konstruktsioon VS­2 16 ­ Põranda konstruktsioon P­1 17 ­ Põranda konstruktsioon P­2 18 ­ Põranda konstruktsioon P­3 19 ­ Lae konstruktsioon L­1 20 ­ Uste ja akende spetsifikatsioon
13
Vasakule Paremale
Kursuseprojekt - ERAMU #1 Kursuseprojekt - ERAMU #2 Kursuseprojekt - ERAMU #3 Kursuseprojekt - ERAMU #4 Kursuseprojekt - ERAMU #5 Kursuseprojekt - ERAMU #6 Kursuseprojekt - ERAMU #7 Kursuseprojekt - ERAMU #8 Kursuseprojekt - ERAMU #9 Kursuseprojekt - ERAMU #10 Kursuseprojekt - ERAMU #11 Kursuseprojekt - ERAMU #12 Kursuseprojekt - ERAMU #13
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 583 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor aamail Õppematerjali autor
KURSUSEPROJEKT
Õppeaines: HOONED
sisaldab kursuseprojekti ülesannet, seletuskirja osa asendiplaani skeemi ja jooniste loetelu

Sarnased õppematerjalid

Eramu eelprojekt
25
pdf

Eramu eelprojekt

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must ERAMU EELPROJEKT Kursusetöö Õppeaines ,,Hoonete konstruktsioonid" NTS0220 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 3 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2011. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " .............................

Konstruktsioonid
Projekti seletuskiri
11
doc

Projekti seletuskiri

tundi. Teise korruse ruumidesse tuleb radiaatorküte. Ventilatsioon Eramu tubades on ette nähtud loomulik ventilatsioon. Sauna ja teise korruse dussiruumi väljatõmme toimub katuseventilaatori abil. Nende ruumide uksed teha siirdeõhu restidega. Köögis paigaldada pliidi kohale kubu koos ventilaatoriga ja rasvafiltriga, Katlaruumi ja garaazi ventilatsioon on loomulik läbi deflektori. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON. Veevarustus ja kanalisatsioon 8 Projekteeritud eramu veevarustuse ja kanalisatsiooni ühendused tuleb projekteerida vastavalt tehnovõrkude planeeringule ja OÜ GPP projekti ( töö nr VK 19-150206) järgi ehitatud trasside teostusjoonistele. Elamu veevarustuse- ja kanalisatsiooni projekti koostamisel aluseks on normid ja standardid (EPN, Soome ehitusnormid D1, RYL77-1990.) Veevarustus Elamu veevarustus ehitada alates olemasolevast tänava veetorustikust DN100.

Üldehitus
HOONE KAVANDAMINE
30
pdf

HOONE KAVANDAMINE

Grigori Ponomarjov KOOLIMAJA PROJEKT SELETUSKIRI Õppeaines: HOONE KAVANDAMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 71 Juhendaja: Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................. Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 2 ÜLDOSA ................................................................................................................................... 5 1.1. Üldandmed .................................................................................................................... 5 1.1.1. Hoone.................................................................................................................. 5 1.1.2.

Hoone osad
Lõputöö - Lastetuba
30
doc

Lõputöö - Lastetuba

Tartu Kutsehariduskeskus Puidu- ja ehitusosakond Hannes Haav LASTETUBA Lõputöö Juhendaja: Erna Urm Tartu 2008 1 ÜLESANNE Ülesanne on viimistleda vabalt valitud tuba. Valitud toaks sai lastetuba. Eesmärk on viimistleda see võimalikult lapsesõbralikult ehk siis võimalikult looduslike materjalidega. Lisaks tahan seinale teha seinamaalingu ja lakke pimedas helendavad tähed. Need peaks muutma lapse elu toas rõõmsamaks ja lõbusamaks. Püüan kirjeldada tehtavaid töid võimalikult detailselt. Järgin kõiki tööohutusnõudeid ja materjalide kasutusnõudeid. 2 SISUKORD ÜLESANNE..............................................................................................

Ehitusviimistlus
Hoone osade Eksam
118
pdf

Hoone osade Eksam

Küsimuste sisukord 1. HOONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED. HOONETE PÕHIOSAD............................................. 3 2. HOONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID . ...................... 7 3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAKS RAJAMISSÜGAVUST. ........ 17

Eelarvestamine
Eelarvestamise projekt - LASTEAED
39
docx

Eelarvestamise projekt - LASTEAED

Tallinna Tehnikakõrgkool University of Applied Sciences Kask Kuusk LASTEAED KURSUSEPROJEKT Õppeaines: EELARVESTAMINE JA NORMEERIMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: Õppejõud: Tallinn 2010 KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE EHO 018 NORMEERIMINE JA EELARVESTAMINE ­ PROJEKT TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL EHITUSTEADUSKOND ÕPPERÜHM ............................ ÜLIÕPILANE ......................................................................................... KURSUSEPROJEKTI ALUSEKS OLEV HOONE: ...

Eelarvestamine
TTK Eksamiküsimused Hoone osad
84
pdf

TTK Eksamiküsimused Hoone osad

Eksamiküsimused EI-21, KEI-21 1. Hoonetele esitatavad põhinõuded. Hoonete põhiosad. Põhinõueteks on: 1) otstarbekus 2) nägusus 3) tugevus ja püsivus 4) kestvus ja tööiga 5) tulekindlus 6) tervisekaitse 7) keskkonnakaitse 8) majanduslikkus Kõik hooned koosnevad osadest ja elementidest, mida võib liigitada kolme põhimõtte järgi: a) ruumilised hooneosad - korrused, sektsioonid, üksikud ruumid, trepikojad jne; b) konstruktsioonielemendid - vundamendid, seinad, katus, trepid jne: c) ehitustooted - elemendid, millest moodustatakse konstruktsioonielemendid - tellised, kivid, paneelid, trepiastmed jne. 2. Hoonete projekteerimisel kasutatavad konstruktiivsed skeemid (koos analüüsiga). Kandekonstruktsioonid peavad andma hoonele tugevuse ja püsivuse. Põhilisteks kandekonstruktsioonideks hoones on kandvad sise- ja välisseinad või karkass. Vastavalt kandekonstruktsioonide iseloomule ja paiknemisele hoones, liigitatakse nad järgmiselt:

Hoone osad
Hoone osad
56
pdf

Hoone osad

Eesti põllumajandusülikool Maainseneri teaduskond Maaehituse instituut Hoone osad Loengukonspekt Koostanud Meeli Kams Tartu 2002 Hoone osad EPMÜ Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine "Ehitusõpetus" omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatele osadele sedavõrd, et oskak

Ehitus




Meedia

Kommentaarid (2)

hulknurk profiilipilt
A T: Siiski eeldasin, et see sisaldab ka kirjelduses toodud jooniseid:



Graafiline osa esitada kahel A1 lehel või samas mahus lehtedel A2; A3.

Asendiplaani skeem (1:400). Korruste plaanid (1:100; 1:50). Vaated (1:100).

Hoone lõige (1:50). Katuse plaan (1:200).

Vahelagede plaanid, katuslae plaan, sarikate plaan, karkassiskeemid (1:100).

Vundamentide plaan (1:100). Vundamentide lõiked (sh. välistrepid) (1:50).

Arhitektuursed ja konstruktiivsed sõlmed, kohtlõiked (1:10; 1:20; 1:50).

Silluste komplekteerimine (tabeli kujul).

Põrandate plaanid (1:400; 1:200). Põrandakonstruktsioonide tabel.

Raudbetoontoodete (puitelementide) spetsifikatsioonid.
10:15 20-12-2012
mina596 profiilipilt
mina596: täita kasutatav materjal
11:46 20-01-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun