Füüsika KT küsimused, vastused, valemid, termodünaamika (0)

Valemid
Kiirus v=s/t v – kiirus (m/s)
s – teepikkus (m)
t – aeg (s)
Kiirendus a=v-v0/t t – aeg (s)
v – lõppkiirus (m/s)
v0 – algkiirus (m/s)
a – kiirendus (m/s2)
Kiirendus a=F/m F – jõud (N)
m – mass (kg)
Raskusjõud F=m*g F – jõud (N)
m – mass (kg)
g – raskuskiirendus 10 N/kg
Töö A=F*s A – töö (J)
F – jõud (N)
s – teepikkus (m)
Võimsus N=A/t N – võimsus (W)
A – töö (J)
t – aeg (s)
Soojusmasina kasutegur nymaks = (T1-T2/T1) * 100 % T1 – soojendi to Kelvinites (K)
T2 – jahuti to Kelvinites (K)
nymaks – kasuteguri %
Gaasi rõhk ja ruumala p1V1=p2V2 ; p1/V2=p2/V1 p1/2 – gaasi esialgne/lõplik rõhk (Pa)
V1/2 – gaasi esialgne/lõplik ruumala (m3)
Coulombi seadus F=k*q1*q2/e*r2 k – võrdetegur 9*109,
e – 1 vaakumis
q – elektrilaeng (C)
r – laengutevaheline kaugus (m)
F – jõud elektrilaengute vahel (N)
Ampere’i seadus F=B*I*l*sin alfa; F – jõud (N)
kui risti e 90 O, F=B*i*l B – magnetiline induktsioon (T)
I – soolutugevus (A)
l – juhtme pikkus (m)
1. SI-süsteemi põhiühikud – pikkus, meeter, m; mass, kilo, kg; aeg, sekund, s; elektrivoolu tugevus, amper , a.
2. Newtoni I seadus.
Keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, kui talle ei mõju teised kehad või need mõjud kompenseeruvad .
3. Newtoni II seadus, valem, ühikud.
Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga.
a=F/m F – jõud – (N) ;
m – mass – (kg);
a – kiirendus – (m/s2).
4. Newtoni III seadus, valem.
Kaks keha mõjutavad teineteist absoluutväärtuselt võrdsete, kuid vastassuunaliste jõududega.
F1=-F2 F1 – esimese keha jõud (N); F2 – teise keha jõud (N)
5. Mida nimetatakse võimsuseks? Valem, ühikud.
Võimsuseks nimetatakse töö tegemise kiirust, võimsus näitab, kui palju tööd teeb keha ajaühikus. Võimsus = töö/kulunud aeg.
N=A/t A – töö – (J)
t – aeg – (s)
N – võimsus – (W)
6. Milliseid temperatuuri skaalasid kasutatakse?
Celsius, Kelvin , Fahrenheit.
7. Mitu kraadi kelvini järgi on -273o C? Mis to see on, põhjendage?
0o Kelvini järgi. Absoluutne null, sellel temperatuuril lakkab aatomitel ja molekulidel soojusliikumine.
8. Termodünaamika I seadus, valem, tähised.
Keha siseenergiat saab muuta välise töö või kehale antud soojushulga arvel.
U2-U1=A+Q U2-U1= U – siseenergia muutumine (J)
A – välisjõudude töö (J)
Q – soojushulk (J)
9. Termodünaamika II seadus, näide.
Soojus saab liikuda külmalt kehalt soojale ainult välisjõudude töö arvel. Näiteks külmkapi väline seade – kompressor – võtab kapilt soojust ja see eraldatakse radiaatoriga väliskeskkonda.
10. Mida kujutab endast soojusmasin , millega võrdub kasutegur; kasuteguri valem, tähised.
Soojusmasinaks nimetatakse masinat, mis saab oma energia kütuse põlemiselt – st kõik masinad, kus põletatakse kütust.
Soojusmasina kasutegur näitab, kui suure osa soojusenergiast läheb tööks.
nymaks = (T1-T2/T1) * 100 % T1 – soojendi to Kelvinites (K)
T2 – jahuti to Kelvinites (K)
nymaks – kasuteguri %
11. Mida nimetatakse elektrivooluks ?
Laetud osakeste suunatud liikumist.
12. Mida nimetatakse voolutugevuseks?
Juhtme ristlõiget ühes sekundis läbinud elektrilaengu suurust.
I=q/t I – voolutugevus (A)
q – elektrilaengu suurus (C)
t – aeg (s)
13. Alalisvoolu mõiste ja joonis.
Alalisvool on elektrivool , mille tugevus ja suund ajas ei muutu.
14. Vahelduvvool , joonis.
Vahelduvvool on elektrivool, mille puhul voolu tugevus ja suund muutuvad perioodiliselt.
15. Pinget mõõdetakse voltmeetriga ja ühendatakse vooluringi tarbijaga rööbiti ehk paralleelselt. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga ja ühendatakse jadamisi ehk järjestikku.
16. Vooluring vooluallika, 3 jadamisi tarviti ja lülitiga. Jadaühenduses on pinge U=U1+U2.
17. Vooluring vooluallika, 3 rööbiti tarviti ja lülitiga. Rööpühenduse korral pinge U=U1=U2.
18. Ülijuhtivus on nähtus, kus metallide takistus muutub peaaegu nulliks.
19. Joul- Lenzi seadus, valem, tähised.
Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja ajavahemiku korrutisega.
Q=I2*R*t Q – soojushulk (J)
I – voolutugevus (A)
R – juhi takistus (oom)
t – ajavahemik (s)
20. Mis on magnetvälja jõujoon? Joonis.
Joon, mille igas punktis asetuvad väikesed magnetnõelad, on joone puutuja sihis.
21. Elektromagnetiline induktsioon on elektrivälja tekkimine magnetvälja muutmisega.
22. Peegeldunud kiire joonis.
23. Murduva kiire joonis.
24. Vooluga juhtme ümber on nii magnet – kui elektriväli.
25. Maa magnetiline põhjapoolus asub Maa geograafilise lõunapooluse lähedal.
26. Magnetilise induktsiooni jooned on alati kinnised jooned.
27. Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mis seisneb selles, et magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja.
28. Valguse interferentsiks nimetatakse nii lainete tugevnemist ja nõrgenemist lainete kohtumisel .
29. Valguse difraktsiooniks nimetatakse valguse sattumist varju piirkonda.
30. Valguslained on koherentsed, kui nende faasivahe ei muutu aja jooksul.
31. Kirjeldage Rutherfordi katset kuldplaatidega, sõnastage 2 järeldust.
Rutherford pommitas väga õhukest (kilelaadset) kuldplaati alfaosakestega ja avastas, et enamus alfaosakesi läks läbi, vaid 1 8000-st põrkus tagasi – see näitab, et

• positiivne laeng on aatomis olemas, aga see on koondunud aatomi tuumas
  
• aatomis peab olema väga palju vaba ruumi, kuna enamik osakesi läbis plaadi liikumissuunda muutmata
  

32. Vesiniku planetaarne aatomimudel
33. Bohri postulaadid.

• Elektronid aatomituuma ümber omavad kindlaid energianivoosid, nendel nivoodel on elektronidel minimaalne energia ja elektronide tiirlemisel aatomid energiat ei kiirga.
  
• Elektroni üleminekul kõrgemale energianivoole mingi välisenergia arvel aatom ergastub, olek on ebapüsiv ja elektroni „tagasihüppel“ vabaneb aatom lisaenergiast footonite kiirgamise teel.
  

34. Mis on radioaktiivsus ?
Radioaktiivsus on aine iseeneselik energiakiirgus ilma mingi välismõjuta.
35. Nimetage ja iseloomustage lühidalt 3. radioaktiivse kiirguse põhiliiki – mõiste, joonis, omadused, kahjulikkus.
Alfakiirgus kujutab enesest radioaktiivse lagunemise käigus tekkivate kahest prootonist ja kahest neutronist koosnevate heeliumi aatomi tuumade (nn. alfaosakeste) voogu. Suure energiaga alfaosakesed neelduvad ümbritsevas keskkonnas kiiresti. Õhus suudavad nad läbida vaid mõnesentimeetrise vahemaa ega suuda läbida näiteks paberilehte või inimnahka. Ent inimorganismi sattununa ( sissehingamise või söömise tõttu) võivad nad siiski tervisele olulist kahju tekitada.
Beetakiirguse näol on tegemist suure energiaga elektronide vooga. Tema läbimisvõime on oluliselt suurem kui alfakiirgusel. Beetaosakesed on suutelised õhus läbima kuni meetrise vahemaa ning nende täielikuks peatamiseks läheb näiteks vaja 1 mm paksust metall -lehte. Väliselt ohtlik silmadele ja nahale. Beetakiirgus võib tekitada inimesel kiirgustõbe, vähki ja raskemal juhul isegi surma.
Gammakiirgus on lühilaineline elektromagnetkiirgus . Gammakiirgus on kõige ohtlikum ja kõige suurema läbimisvõimega radioaktiivne kiirgus. Gammakiirguse varjestamiseks kasutatakse võimalikult suure aatomnumbriga ja võimalikult tihedat ainet (enamasti pliid).
36. Mida nimetatakse poolestusajaks?
Aega, mille joosul elemendi aatomite arv ja mass vähenevad poole võrra.
37. Tuumarelva kahjulikud toimed.

• Lööklaine
  
• Radioaktiivne kiirgus ja saastumine
  
• Tohutu kuumus
  

38. Aatomielektrijaama Eestisse ehitamise plussid ja miinused
+ energeetiline sõltumatus
keskkonnakahju minimaalne
- rikete korral üliohtlik
tekivad radioaktiivsed jäätmed
39. Kõik planeedid alates Päikesele lähimast õiges järjekorras.
Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn , Uraan, Neptuun , (Pluuto).
40. Maa-tüüpi planeedid alates Päikesele lähimast.
Merkuur, Veenus, Maa, Marss.
41. Hiidplaneedid alates Päikesele lähimast.
Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun.
42. Astronoomiline ühik, väärtus kilomeetrites.
Astronoomiline ühik on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Väärtus umbes 150 miljonit kilomeetrit.
43. Valgusaasta , kuidas tähistatakse.
Valgusaasta on vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis 1 a jooksul.
44. Varjutuse joonis.
PÄIKE