Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Atmosfääri koostis ja ehitus (3)

4 HEA
Punktid

Lõik failist

ATMOSFÄÄR
Atmosfäär ehk õhkkond.
Tänapäeva ilmaennustamiseks kasutatakse satelliitpilte,
ilmaradareid, õhupalliga taevasse lastavatelt raadiosondidelt,
laevadel ja lennukitel olevatest automaatjaamadest. Arvutid on palju
arengule kaasa aidanud.
Atmosfääri koostis ja ehitus
Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust (78 %), hapnikust (21
%), argoonist (0,93 %), süsihappegaasist (0,03 %) ja mitmesugustest
teistest gaasidest.
Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisest ja on vajalik taimekasvuks . Hapnikku tuleb õhku juurde fotosünteesivate
organismide elutegevuse käigus. Süsihappegaas satub õhku
fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide
hingamise tagajärjel.(neelab pikalainelist soojuskiirgust, tekitab
suures koguses kliimasoojenemist)
Veeauru hulk õhus varieerub 0,5 – 4 %. Kõige rohkem
veeauru on ekvatoriaalses kliimavöötmes. Veeaur neelab
päikesekiirgust ja ka maapinna soojuskiirgust, mille tagajärjel
temperatuuri kõikumised õhus vähenevad. Veel esineb õhus pisikesi
tolmu-, tahma – ja soolaosakesi, mida nimetatakse aerosooliks.
Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär
jagatud neljaks sfääriks.

Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline liikumine:

  • Troposfäär – kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa( 80 %) õhkkonna massist. Troposfääris on õhutemperatuuri järkjärguline langemine , keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta.
    Tropopaus – õhukiht, mis on troposfääri kohal ja millest
    kõrgemal enam temperatuur ei lange. Polaaraladel kuskil 8-9
    kilomeetri kõrgusel, ekvaatori suunas tõuseb see 15-16 kilomeetri
  • Atmosfääri koostis ja ehitus #1 Atmosfääri koostis ja ehitus #2 Atmosfääri koostis ja ehitus #3 Atmosfääri koostis ja ehitus #4 Atmosfääri koostis ja ehitus #5 Atmosfääri koostis ja ehitus #6
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-04-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 136 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor conquan Õppematerjali autor
    11. klass, tekst võib kohati jääda puudulikuks. Kuid võtab üldiselt kokku kõige, mida peaks teadma

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    6
    doc

    Atmosfäär

    ATMOSFÄÄR 5.1. Atmosfääri koostis ja ehitus Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikus, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääri toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist. Stratosfääris hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma

    Geograafia
    thumbnail
    9
    doc

    Atmosfäär - Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest

    ATMOSFÄÄR Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. ATMOSFÄÄRI KOOSTIS JA EHITUS KOOSTIS ­ gaaside segu, lämmastik, hapnik, argoon, süsihappegaas ja mitmesugused teised gaasid. Armosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus o Lämmastik ­ tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. o Hapnik ­ tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Seda kasutavd organismid hingamiseks. o Süsihappegaas ­ satub õhku fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist

    Geograafia
    thumbnail
    3
    doc

    Geograafia - Atmosfäär

    GEOGRAAFIA - A TMOSFÄÄR 1) Atmosfäär e. õhkkond (ulatus 1000-1200 km) mõjutab nii inimest kui teda ümbritsevat loodust. Kliimatingimused on kujundanud looduskeskkonna ning mõjutanud inimeste tegevusalasid ja elulaadi. Kõige enam sõltuvad ilmastikust põllumajandus ja merendus. Atmosfääri mõiste - Maa sfäär, Maad ümbritsev õhukiht. Vajadus ilmaennustuste järele on olnud atmosfääriuuringute liikumapanevaks jõuks. Ilma prognoosimise seisukohalt oli väga suureks edusammuks 20. sajandi esimestel kümnenditel Norra teadlaste (V. Bjerknes jt) poolt loodud tsüklonite tekke ja arengu teooria, millel põhineb sünoptiline ilmaennustamine. 2) Atmosfääri tähtsus: · Tagab elu võimalikkuse Maal, sisaldades O2: hingamine, põlemine.

    Geograafia
    thumbnail
    2
    doc

    Mõisted atmosfääri kohta

    Andmeid ilma kohta saadakse satelliitpiltidelt, ilmaradaritelt, õhupalliga taevasse lastavatelt raadiosondidelt, laevadel ja lennukitel olevatest automaatjaamadest. Õhk on gaaside segu. Lämmastik tekib org aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnikku tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Süsihappegaas satub õhku kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus asub valdav osa õhkkonna massist. Seal langeb temp 6°C km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus, kust temp enam ei lange. Troposfääris toimuvad kõik peamised ilmastikunähtused (pilved, sademed, ilma ja kliima kujunemine). Stratosfäär ulatub 50 km-ni, moodustab 20% atmosfääri massist. Seal hakkab temp tõusma. Selle põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris (50-85 km) osooni pole ja temp langeb kiiresti, õhk on hõre. Termosfääris väheste

    Geograafia
    thumbnail
    3
    odt

    Atmosfääri kohta geograafia mõisted

    Geograafia 1.Mõsted: Atmosfäär- ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht(1000-1200km). Albeedo- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse 0,9 või üle selle. Efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe Osooniauk- osoonikihi oluline õhenemine stratosfääris Kasvuhooneefekt- on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Globaalne õhuringlus- ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi,mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral.

    Geograafia
    thumbnail
    11
    pdf

    Geograafia töö: ATMOSFÄÄR

    4. Mis on ILM? õhkkonna seisund 5. Mis on ILMA ELEMENDID? sademed pilvisus tuule kiirus ja suund õhutemperatuur õhurõhk 6. Mis on KLIIMA? pikaajaline ilmastikuolude kordumine teatud piirkonnas. 7. Millega tegeleb meteoroloogia? ilma vaatluse ja ennustamisega. 8. Millega tegeleb klimatoloogia? kliima seaduspärasuste uurimisega. 9. Kuidas ja mille alusel on atmosfäär jaotatud? See on jaotatud õhtutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel neljaks sfääriks. Igat sfääri iseoomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine. * 1) TROPOSFÄÄR kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Temperatuuri langemine järjjärgult 6 kraadi km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. (Troposfääri paksuse

    Ühiskonnageograafia
    thumbnail
    8
    odt

    Geograafia kt kordamisküsimused

    Toimvad keemilised reaktsioonid, (nt: oksüdeerumine). Koostis: Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsinikdioksiidist (0,04%). Lämmastik- tekib orgaanilise aine lagunemisel (surnud organismid), vajalik toitaine taimedele Hapnik-Tekib rohelistes taimedes fotosünteesi käigus; Vajalik elusorganismidele hingamiseks Süsihappegaas-Tekib hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipurskel; Neelab soojuskiirgust, mõjutades sellega atmosfääri temperatuuri; osaleb fotosünteesil Veeaur-Tekib aurumisel maapinnalt, hingamisel, vulkaanipurskel; neelab soojust; vähendab temperatuurikõikumisi atmosfääris; osaleb veeringes Osoon- Tekib päikesekiirguse mõjul; Kõige suurem kogus ekvaatori kohal; Neelab enamiku Maale jõudvast ultraviolettkiirgusest(UV-kiirgusest) Ehitus: Atmosfääri kihtideks jaotamisel lähtutakse temperatuurist: 1) troposfäär – kuni 10km. See on kõige tihedam ja soojem kiht. Temas esinevad: sademed, tuul,

    Geograafia
    thumbnail
    5
    odt

    Kordamine geograafia kontrlltööks - Atmosfäär

    Kordamine geograafia kontrlltööks Atmosfäär 1.Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. · Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal enam temperatuur ei lange. Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab rohkem õhku kokku troopilistel aladel, kus see jõud on kõige tugevam

    Geograafia




    Kommentaarid (3)

    JessicaM profiilipilt
    Izzy S: oli abi :)
    15:57 03-04-2011
    SilviaT profiilipilt
    SilviaT: oli abi.
    14:36 13-02-2010
    its2cold profiilipilt
    its2cold: Hea!
    17:02 13-05-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun