Energiamajandus (0)

ENERGIAMAJANDUS
Energiamajandus tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, saavutamise, transportimise, kauplemise turustamise ja müügiga.
Energiamajandus jaguneks kaheks haruks:

• Kütusetööstus – kaevandab eriliiki, kuid peamiselt fossiilikütuseid.
  
• Elektroenergeetika – elektritootmine, ülekandmine ja jaotamine tarbijale.
  

Inimese energia vajadus jaguneb:

• Valgus ja soojusenergia –toiduvalmistamiseks ja enamikus kliimavöötmes ka kütteks.
  
• Mitmesugused jõu allikad (masinad) – vajavad energiat põllumajanduses, esituses, tööstuses, transpordis ja mujal.
  

Energiavarud –looduslikud kütused ja loodusnähtused, mida kasutatakse energiamajanduses . Energiavarud jaotatakse kolmeks, vastavalt sellele, mitu korda on nad loduses muutunud:

• Primaarsed ehk esmased – esinevad nii nagu nad looduses tekkisid, mistõttu varus on suured (nt: maapöörlemise energia, gravitatsioonijõud).
  
• Sekundaarsed ehk teisesed – tekivad esmaste energiavarude ühekordsel muutumisel. Neid nimetatakse ka taastuvateks, sest nende varude täiendamine ja uuenemine toimub ilma inimese sekkumiseta (nt: vee energia, tuule energia, loodete ja lainete energia, päikese energia).
  
• Tertsiaarsed ehk kolmandased – fossiilsed kütused, mis on tekkinud kauges minevikus bromassi muundumisel (taimed, loomad). Neid nim. taastumatuteks, sest juurde neid praktiliselt ei teki, seetõttu saavad nad otsa (nt: nafta , maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlekivi, turvas ).
  

Energiavarusid saab jaotada ka traditsioonilisteks ja alternatiivseteks.

• Traditsioonilised – energiaallikad, mida praegu peamiselt kasutatakse. Nt: fossiilikütused, tuumaenergia , vee energia, biomassienergia.
  
• Alternatiivsed – energiaallikad mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veesobivad tehnoloogiad või need on kallid. Nt: geotermaalne energia, tuule energia, päikese energia.
  

Energiakandja on aine või nähtus, millest saab energiat toota (nt: kivisüsi). Lõuna riikide energia probleeme iseloomustab see, et raha saamise eesmärgil müüakse suur osa toorainest Põhja riikidele, mistõttu Lõuna riikides kasutatakse peamiselt traditsioonilisi energia varusi, kuna alternatiivsete energia varude alustamine on kallis, samuti hooldamine. Mida rohkem tarbitakse riigis ühe elaniku kohta riigis, seda arenenumaks ja globariseerumaks peatakse riiki.
Elektroenergeetika:
Elektrit kasutatakse kütteks, toiduvalmistamiseks, elektri seadme tööks.
Elektrit toodetakse elektrijaamadeks. Elektrijaamad jagunevad:

• Soojus -elektrijaamadeks –toodetakse maailma elektrienergiast üle poole. Soojuselektrijaamade paiknemine sõltub maavarade leiu kohtade lähedusest. Soojus-elektrijaamade tõttu tekib palju kasvuhooneid, gaase ja tahkeid jääkaineid.
  
• Hüdroelektrijaam- toodetakse maailma elektrienergiast 10-20%. Asukoht sõltub vee rikaste ja suure languga jõgede olemasolust. Suurimad jaamad asuvad Aasias, Aafrikas, Lõuna-ja Põhja Ameerikas. Hüdroelektrijaama ehitamine Jangaste jõele toob kaasa suurte alade üleujutused ja veerežiimi muutumise.
  
• Tuumaelektrijaam.
  

Tuumaenergiat hakati kasutama 20 saj. teisel poolel. Tuumajaamade kütteks kasutatakse uraani maad. Suurimate uraanivarudega riigid on Austraalia , Lõuna-Aafrika Vabariik, Kesk-Aafrika riigid. Tuumaenergia osakaal riigi energiabilansis on suur USA-s, Prantsusmaal, Saksamaal, Jaapanis ja Venemaal. Tuumaenergiajaamad on ohtlikud, sest eraldub radiaktiivseid jäätmeid, mis on kahjulikud elus loodusele . Katastroofi korral on tagajärjed huvitavad ja pikaajalised. Kuid neid ehitatakse juurde, kuna uraani maak on praegu veel odav ja võimaldab toota palju elektrit.
Alternatiivenergia tootmine võeti kasutusele sest fossiilsete kütuste varud hakkasid otsa saama. Alternatiivenergiaks nim. energiat mida toodetakse peamiselt taastuvatest energia allikatest. Suurimad päikeseenergia kasutajad on riikides, kus päikese kiirguse hulk on võimalikult suur, kuna tehnoloogia on kallis, kasutavad seda arenenud maad. Päikeseenergia võib osutada Lõuna riikidele kasulikuks, kui Lõuna riigid suudavad osta vajalikud seadmed ja koolitada piisavalt spetsialiste. Päikeseenergia tootmisel on üks oht: eralduvad keskkonnale kahjulikku kaaliumsulfiidi(CdS).
Tuuleenergia kasutamine osutub võimalikuks piirkondades, kus on pidevalt tuul ja suured maa alad. Tuuleenergia kasutamine Lääne-Euroopas on kasulik, kuna seal on palju suuri tasandikke ja tugevad tuuled. Saab suure osa energiast toota tuule abil. Tuuleenergiat kasutatakse enim madalmaades ( Holland , Taani, Belgia, Saksamaa). Tuuleenergia rakendamisega kaasnevad järgmised probleemid: tuule energia tekib väikeses koguses, generaatorid tekitavad müra, nõuavad suurt maa ala ja takistavad lindude lendamist.
Tõusu ja mõõna energia kasulikuks seisneb loodussõbralikkuses ja suures energia hulgas.
Geotermiline energia on maasisene soojuse energia. Suured geotermilised elektrijaamad asuvad vulkaanilistes piirkondades, nt: Islandil, kus kuum vesi ja aur tõusevad maa-pinnale. Islandil jätkub geotermiliselt toodetud energiast nii oma rahvale kui ka turistidele. Seda soodustab asjaolu, et Islandil on kõrgelt arenenud geotermilise energia tehnoloogia.
Biomassi energia all mõistetakse orgaanilisest matrejalist saadavad energiat. Näiteks puit, sõnnik, põhk. Eestis on võimalik biomassi energiat toota energia võsast.