Ülevaade inimorganismi ehitusest (0)

Ülevaade inimorganismi ehitusest.
* Rakk -kude-organd- elund -elundkond-organism.
*Epiteel-,lihas-,närvi- ja sidekude.
Epiteelkude ehk kattekude :
*Katab väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu.
*Piiritleb organeid
*Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest, väliskeskkonna kahjulike mõjude eest
* Epiteelkoe kaudu toimub ka ainevahetus
*Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt teineteise kõrval
*Epiteelkoe all asub kollageenikiht, mis seob epiteelkoe sidekoega.
*Ripsepiteeli esineb hingamisteedes, kus ta kõrvaldab sissehingatavast osast tolmuosakesi.
Sidekude:
*kohev sidekude, rasvkude, fibrillaarne sidekude, kõhrkude(kõrvalest), luu, veri
*Rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet.
* Kollageen moodustab sidekoe põhimassi
*Sidekude ühendab teisi kudesid omavahel.
Lihaskude:
* talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon .
*Lihasrakkudes paiknevad müofirillid.
*Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese kehamassist 40-50%
*Silelihaskude ja vöötlihaskude, skeletilihased, südamelihased.
Närvikude:
*Närvikude võtab vastu ärritusi, kannab edasi tekkinud ärritust.
* Neuronid -
*Dendriit-
*Närviimpulss-
*Üks närvirakk suudab erutuda maksimaalselt 500 korda sekundis.
*Tugevam ärritus ei tekita tugevamat signaali, vaid põhjustab suurema arvu närviimpulsside genereerimise .
*Närvirakud ei uuene.
Sünapsid:
*Koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku.
Elundkonnad:
* Katteelundkond (nahk) kaitseb keskkonnamõjude eest. Ülesandeks on organismi kaitsmine ja välisärrituste vastuvõtmine. Katte- ja sidekude.
* Liikumis - ja tugielundkonna moodustavad lihased ja luud. Ülesandeks on tagada liikumine, kaitse, termoregulatsioon , vererakkude sünteesimine. Luukude, kõhrkude.
*Seedeelundkond lagundab toitu. Tagab toitainete lõhustamise ja imendumise ning jääkainetest vabanemise.
Algab suuõõnega ning lõpeb pärakuga.
*Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga. Gaasivahetus. Hingamisteed , kopsud . Ülesandeks varustada organismi hapnikuga, välja kanda süsihappegaasi.
* Ringeelundkond transpordib kehas aineid. Veri, veresooned , süda. Ülesandeks ainete transport, termoregulatsioon, immuunsussüsteem.
* Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid. Nahk, kopsud, neerus, kusejuhad , kusepõis, kusiti. Ülesandeks eemaldada kehast ainevahetuse käigus tekkinud jääkproduktid, kehavõõrad ained.
*Närvisüsteem koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni. Meeleelundid , seljaaju, peaaju . Juhib ja kontrollib elundite tööd.
* Sigimiselundkond on vajalik järglaste saamiseks. Tagab sugurakkudetootmise ning järglaste arengu.
*Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi. Toodab hormoone, mis juhivad elundkondade tööd.(8)
Homöostaas- sisekeskkonna stabiilsuse hoidmine sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest.
Neuraalne regulatsioon - Närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon .
Humoraalne regulatsioon- elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil.
Negatiivne tagasiside-
Positiivne tagasiside-
Närvisüsteem:
Närvisüsteemi aluseks on refleksikaar (teekond, mida mööda refleks kulgeb: retseptor , tundenärv, kesknärvisüsteem, liigutusnärv, tööelund).
Refleks- vastus ärritusele närvisüsteem kaudu: kaasasündinud, eluajajooksul omandatud.
Peaaju:
*Suuraju-
* Vaheaju
*Väikeaju
*Piklik aju
* Keskaju
SISENÕRENÄÄRMED:
Ajuripats- kontrollib kõiki teisi sisenõrenäärmeid, dirigent .
Käbikeha- Ööpäevased rütmid, nahapigmentide süntees
Kõrvalkilpnääre- mõjutab vere kaltsiumi ja fosforisisaldust.
Kilpnääre- Ainevahetuse kontrollimine( struuma- vuhav kilpnääre, joodihaigus)
Tüümus ehk harknääre- immuunsussüsteem
Kõhunääre- toodab insuliini, glükagooni
Neerupealised- Toodavad hormooni adrenaliin .Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust , tõstab vererõhku jne.
Sugunäärmed- östrogeen, suguhormoonide tootmine.
Energiabilanss: E=A(ainevahetus)+K(kasv)+M( metaboolne energiakadu)+V(väljaheited)+U(uriin)
Kõikide energialiikide summa, mida organism saab, kaotab.
Hingamise regulatsioon:
Hingamislihased- roietevahelised lihased + diafragma .
Hingamisregulatsioon- neuraalne (närvisüsteemi kaudu)
Retseptor-tundenärv- piklikaju -liigutusnärv-diafragma ja roietevahelised lihased.
Südame töö regulatsioon:
Hingamiskeskusest lähevad signaalid ka südame tööd kontrollivasse närvikeskusesse.
Neuraalne regulatsioon.
Südame töö regulatsiooni mõjutavad adrenaliin, jäsemete liigutamine, vererõhk.
Veresuhkrusisalduse regulatsioon:
Organism saab suurema osa energiast glükoosi lagundades.
Glükoosipuudus võib tekitada ajukahjustusi.
Verre jõuab glükoos toidus sisalduvate süsivesikute seedimisel, glükogeeni lagundamisel, glükoosi sünteesimisel mittesüsivesikutest.
Glükoos moodustab meie toidust suurima osa.
Glükoosi polümeerid on tärklis, tselluloos , glükogeen.
Suur roll on veresuhkrusisalduse regulatsioonil kõhunäärmel.
Kõhunääre vabastab insuliini juhul, kui glükoosi tase muutub veres liiga suureks.
3,5-6,0 mmol/l
glükagoon&adrenaliin
GLÜKOOS ---------------------------- GLÜKOGEEN
insulin
Maksa funktsioonid:
Maksa läbib väga intensiivne vereringe.
Kõik sooltest verre imendunud toitained juhitakse mksaveeni kaudu kõigepealt maksa.
vere glükoosisisalduse regulatsioon,
aminohapete sisalduse regulatsioon,
plasmavalkude süntees,
punaste vereliblede süntees lootel,
sapi tootmine,
vitamiinide varu säilitamine,
kolesterooli süntees,
rasvade sisalduse regulatsioon,
kahjulike ainete lagundamine.
Eritamine ja veebulanss:
veebilanss - veekoguste summa, mida organism saab, kasutab või akumuleerib. NÕUAB HEAD NEERUDE TÖÖD.
osmoos - veemolekulide liikumine kõrgema konsentratsioonida lahuse suunas.
osmootne rõhk- laenguga osakesed tekitavad osmootse rõhu( vere paksus).
osmoregulatsioon- kehavedelikes ja rakkudes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine.
NEERUD:
ULTRAFILTRATSIOON - esmane uriin
REABSORPTSIOON – imatakse tagasi vajalikud ained.
LÕPLIK FILTRATSIOON- väljutatakse teisene uriin.
uurea- kusiaine .
Ajus, hüpotalamuses, asuvad osmoretseptorrakud , mis on tundlikud vere osmootse konsentratsiooni suhtes.
Hüpotalamus regeerib kahel viisil: * stimuleerib ajus asuvat janukeskust
* Stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima anidiureetilist hormooni.
TERMOIREGULATSIOON:
Inimese nahk toodab melaniini tumedat pigmenti, mis kaitseb kahjuliku ultraviolettkiirguse eest.
inimesed on endotermsed püsisoojased loomad.
Soojust toodetakse inimese organismis toimuvate ainevahetusreaktsioonide tagajärjel.
Hüpotalamus “mõõdab” vere temperatuuri. Kui temperatuur muutub on tagajärjeks kas higistamine või külmavärinad.
Soojusbilanss:
Soojust võib saada või kasutada neljal viisil: soojusjuhtivus, kovektsioon, soojuskiirgus , aurustumine .
Kriitilised temperatuurid: kui temperatuur on kõrgem või madalam normaalsest, peab organism kehatemperatuuri hoidmiseks kulutama lisaenergiat.
Hüpotermia- kehatemperatuuri langus alla 35*C.
MÕISTED:
antidiureetiline hormoon - ajuripatsi poolt eritatav hormoon, mis vähendab vee hulka hormoonis.
konvektsioon - soojuse liikumine õhu- või veevooluga
osmoregulatsioon- kehavedelikes ja rakkudes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine.
osmoretseptorid- rakud, mis on tundlikud kehavedelike osmootse kontsentratsiooni suhtes.
soojusbilanss- soojusliikide summa, mida organism saab,kulutab või akumuleerib.
soojusjuhtivus- soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, temaga kontaktis olevale kehale
soojuskiirgus- soojakadu infrapunase kiirguse näol.
Termoneutraalne tsoon- temperatuurivahemik, mille juures kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu lisaenergiat
veebilanss- veekoguste summa, mida organism saab, kaotab või akumuleerib.