Mineraloogia kontrolltöö (3)

Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud:

• kindla seaduspärasusega mullaprofiil
  
• pindalaline levik
  
• mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused
  

Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.
Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb:

mullagenees - mullaareng

muldade klassifitseerimine

mullabioloogia

mullamineroloogia - murenemine

mullageograafia - paiknemine
Rakenduslik mullateadus jaguneb:

agronoomiline (kuidas kasutada)

metsa

maaparanduslik

mullakaitse
Mulla osad:

tahkeosa 50% ( mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%)

õhk 25%

vesi 25%
2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel.
 Mulla mehhaaniliste elementide klassifikatsioon
Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ? 1 mm kores ja ? alla 1 mm peenes .
Kores
>10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (tervaservaga)
1-10 m rahnud , pankad
10-100 cm munakad, kamakad (10-20 väikekivi, 20-100 suurkivi )
10-100 mm veeris (klibu), rähk
1-10 mm kruus, mügi (1-100mm peenkivi)
Peenes
0,05-1 mm - liivad

• jämeliiv 0,5-1 mm
  
• keskmine liiv 0,25-0,5 mm
  
• peenliiv 0,05-0,25 mm
  

liiva materjal valdavalt kvarts (SiO2)
Tolmud

• jämetolm 0,05-0,01 mm
  
• keskmine tolm 0,01-0,005mm
  
• peentolm 0,001-0,005mm
  

füüsikaline savi on -0,01 mm; 0,01mm - on füüsikaline liiv
ibe ona osake suurusega alla 0,001 mm

• kolloidid 1-250 nm (nm-nanomeeter = 10-9m)
  
• molekul - 1 nm
  

Lõimis
Füüs. savi sisaldus
tähistus
nimetus
grupeerimine
0%-5%
l1
sõre liiv
kerged mullad
5%-10%
l2
sidus liiv
10%-20%
sl
saviliiv
20%-30%
ls1
kerge liivsavi
keskmised mullad
30%-40%
ls2
keskmine liivsavi
40%-50%
ls3
raske liivsavi
rasked mullad
50%-65%
s1
kerge savi
65%-80%
s2
keskmine savi
80%-
s3
raske savi
Rähksus katteväärtus kaaluliselt aste
Nõrgalt rähkne 0-5% -10% 1.
Keskmiselt 5-10% 10-20% 2.
Tugevalt 10-15% 20-30% 3.
Väga tugevalt 15-20% 30-40% 4.
Väga tugevalt 20-25% 40%- 5.
Turbalõimis on turba lagunemisaste
t1 - halvasti lagunenud (aste alla 20%)
t2 - keskmiselt lagunenud (20-40%)
t3 - hästilagunenud (40% ja enam)
toorhuumuslik horisont - tähis AO
 
Mulla mineroloogiline koostis
4 vöödet:

20-80 km - SiAl vööde

ca 900 km - SiMa vööde

vahevöö - raskemad elemendid (Si ja Al puudu)

maatuum
Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend. Tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% maakoore massist.
Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha. Kivimiks nimetatakse vulkaanilise klaasi või orgaaniliste ainete kogumit, mis tekkinud geoloogiliste protsesside käigus. Teadusharu  petrograafia.
Kivimite jaotus:

tardkivimid , jaotus SiO2 sisaldusel, happelisusel:

happelised kivimid (hele)

neutraalsed kivimid

aluselised kivimid

ultraaluselised kivimid (tume)
Tardkivimite 10 tähtsamat elementi: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H. Enam levinud: graniidid, mis sisaldavad: 1) kvarts 25-30%, 2) Kna päevakivi 65-70% NaCa päevakivi 3) tumedad mineraalid biotiit, muskoviit , amfibool, pürokseen.

settekivimid (tähtsaimad)
Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud maapinnal ja ka maakoore ülemises kihis tardkivimite murenemisel, vahel vulkaaniliste tegevuste tulemusena ning ka orgaaniliste ainete tulemusena

purdkivimid

keemilised kivimid

biokeemilised kivimid

organogeensed setted /kivimid
Settekivimid tekivad 3 protsessi tulemusena

mureng materjali settimisel

organismide elutegevusest

lahustunud ühendite settimisel
Settekivimeist võib leida fossiile. Peamised settekivimid:

Savid (üle 50% alla 0,01mm materjali) koosnevad savimineraalidest. Ka orgaanilistest jäänustest. Kaoliin sisaldab räni, alumiiniumi ja hapnikku. Alamkambriumi (enim tuntud savi Eestis, sinaka värvusega) materjal. Lõuna-Eesti savid on Devoni savid  500 miljonit aastat vanad. Moreensavi on jääsette materjal, mis sisaldab üle poole füüsikalist savi. Uhtsavid - uhutud maakera nõgudesse. Argilliit - tuntuim diktüoneema kiltkivi Põhja-Eestis.

Liivakivid - üle 50% liiva sisaldavad. Mineraalide koostises domineerib kvarts. Põhiliseks värvuse andjaks on raud

Moreenid - mandrijää või jääliustike setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat , 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele ( karbonaatne ), 2) punakaspruun

Fosforiidid - settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati

Lubjakivid - tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist , glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist.

Dolomiidid - sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele.

Merglid - lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali.

Allika- ja järvelubi - tekkinud veekogudesse

Turvas - orgaaniline settekivim , mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas - turvas 2) toitainete vaene - raba

Põlevkivi - merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet

moondekivimid - sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis-keemilistesse tingimustesse.

marmor - lubja kivide dolomiitide moondel (saaremaa, vasalemma , väo marmor)

kildad - kvartsiit
Savimineraalid mullas
Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett sisaldavad silikaadid . Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalis-mehhaanilised aga ka füüsikalis-keemilised omadused: erikaal, poolsus , molekulaarne veemahutavus , mulla õhustatus, mullareaktsioon, plastilisus , paisuvus, taimetoiteelementide sisaldus.
Tähtsamad savimineraalid on hüdrovilgud - rohkesti vett sisaldavad, kaaliumi allikaks.
Murenemine on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine.

füüsikaline murenemine ehk rabenemine - põhjustajad:

temperatuur

jää

vesi

tuul

keemiline murenemine ehk porsumine

vesi

jää

õhu CO2

• lahustumine CaCO3 + CO2 + H2O  Ca( HCO3 )2
  
• hapendumine 2Fe3O4 + 2O2  3Fe2O3
  
• taandumine ( vastupidine hapendumisele)
  
• hüdrotatsioon ehk veepüsiv liikumine mineraalidega Fe2O3 + 3H2O  2Fe(OH)3
  
• hüdrolüüs - mineraali osaline lagunemine
  

Bioloogiline murenemine

taimed

loomad

mikroorganismid
Sekundaarsed mineraalid tekivad esmaste lagunemisel ja nende taasliitumisel.

Ränioksiidi grupp - opaal , kaltsedoon

Savimineraalide grupp - montmorilloniit, hüdrovilgud, kaoliniit

Alumiinium hüdrooksiidide grupp - hüdroangilliit

Raudhüdrooksiidide grupp - limoniit, gotiit
Mulla keemiline koostis
Lähtekivimid: O, Si, Al, Fe, Ca, Na, K, Mg, Ti, C, Mn, P
Taim: C, O, H, N, Ca, P, Si, K, S, Mg, Fe, Na
Muld: O, Si, Al, Fe, C, Ca, K, Mg, Na, Ti, M, N
Fosforiiti on muldades vähe.
Mineraalid ja katioonide vabanemine
Algreserv
Otsene reserv
Vahetu reserv
Toiteallikas
Põldpaod
Hüdrovilgud
Asenduvad katioonid
K, Mg, Fe, Ca, Na
Vilgud
Vermikuliidid
 
K(Cu, Mg, Mn, Ca, Ni)
Primaarsed kloriidid
Sekundaarsed kloriidid
 
Mg, Fe
Pürokseen
Montmorilloniit
 
Fe, Mg, Ca
Amfiboolid
Asendamatud katioonid
 
Ca, Mg, Fe
Apatiit
Vähelahustuvad soolad
 
Ca, P
 
Mulla füüsikalis-keemilsed omadused
Mullakolloidid ja selle omadused
Kolloidide jaotus tuuma järgi:

Mineraalsed

Orgaanilised

Orgaanilis-mineraalsed
Kolloidide vaesed on liivmullad - rikkad savimullad
Kolloidide jaotus:

atsidoidsed ehk happelised

basoidsed

amfoteersed
Soolid   Geelid
Mulla neeldumis nähtused:

asendumis ehk füüsikalis-keemiline - mulla võime vahetada teatud osa ioone, see võime on ekvivalentne . Seaduspärasused:
asendus reaktsioon pöörduv
neeldumine toimub ekvivalentsetes olukordades
väljatõrjutavate katioonide hulk sõltub välja tõrjuva lahuse konsentratsioonist
neeldumiskiirus ja intensiivsus kasvavad katioonide aatommassi ja valentsiga

keemiline - mullas toimuvate keemiliste protsesside tulemusena kergesti lahustuvate ühendite muutumist raskemini lahustuvateks

bioloogiline - mullas olevate toitainete akumuleerumine, taimede ja mikroorganismide kehadesse

füüsikaline - mulla peenimate osakeste vabapinna energia ehk pindpinevuse mõjul toimuv neeldumine

mehhaaniline - mullavõime jämedamaid osakesi kinni pidada
Mullaneelamis mahutavuse all mõistetakse 100 gr mulla poolt maksimaalselt neelatavate katioonide hulka milligramm ekvivalentides. Sellest sõltub mulla võime varustada taimi toitainetega .
Neeldunud katioonide koostis
Ühelt poolt Ca ja Mg, praktiliselt puuduvad H ja Al, siis on neutraalne . Selline muld on taimede kasvuks sobiv. Kui aga ülekaalus on H ja Al siis on mullareaktsioon happeline. Struktuur vähe vastupidav. Na muudab leeliseliseks ja seal juures muutub muld taime kasvuks ebasobivaks. Küllastus aste tähistatakse V-ga. Astet näidatakse %-des neeldumishulka neeldumismahutavusest. Küllastus astme jägi jaotatakse: alla 50% on küllastusaste madal, üle 75% küllastus aste kõrge.
Mullahappesus
Vesinikioonide dissotseerumist mullast nimetatakse mullahappesuseks. Tähtsamad happed : huumushapped  fulvohapped. Nende teke on intensiivseim okasmetsade all. Mullahappesus jaguneb aktiivseks (põhjustatud mullalahuses olevate vabade vesinikioonide poolt) ja potensiaalseks. Mullareaktsiooni väljendatakse pH kaudu. pH näitab mulla vabade vesinikioonidekümnendlogaritmi. Praktikas määratakse happesust vesinik või neutraalsoola lahusest. pHKCl = 5,6; pHH2O = 7,0 neutr.
pH arvuline suurus:
pHKCl
3,6-4,5 - tugevasti happeline
4,6-5,5 - mõõdukalt happeline
5,6-6,5 - nõrgalt happeline
6,6-7,2 - neutraalne
7,3-8,4 - leeliseline muld
>8,5 - tugevasti leeliseline
Varjatud happesus ehk potensiaalne happesus, seda põhjustavad mullakolloididel neeldunud vesinikioonid. Jaguneb kaheks:

mulla asendushappesus - moodust. KCl poolt välja tõrjutavad vesinikioonid  saab välja arvutada lubjatarvet

hüdrolüütiline happesus
Neeldunud Al määratakse mg/100 g kohta (sest ta on niivõrd kahjulik). Mullapuhverdusvõime on mulla omadus vastu panna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutavatele reaktsiooni muutustele.
 
Mulla füüsikalised ja füüsikalis-mehhaanilised omadused
Omadustest sõltub saagi suurus. Maade kuivendamisel ja niisutamisel peab arvestama füüsikaliste omadustega. Mulla tahke faasi tihedus ehk mulla erikaal - määratakse grammides 1 cm3 tahke faasi kohta. Mulla puhul tahke faasi tihedus sõltub mulla mineraalsest koostisest. Tahke faasi tihedust on vaja mulla tiheduse ja poorsuse määramiseks.
Tihedused De:
kvarts 2,65-2,66 ortoklass 2,54-2,58 plagioklass 2,67-2,74
biofiit 2,70-3,10 küünekivi 3,00-3,40 kaoliniit 2,60-2,65
huumus 1,40-1,80 montmorilloniit 2,00-2,20 kaltsiit 2,71-2,72
dolomiit 2,80-2,99 limoniit 3,50-4,00
De=[Dm/(100-P)]·100
[De]=g·cm-3
De= 2,67·0,03·H%
Mulla lasuvustihedus (Dm mahukaal ) on 1 cm3 kuiva rikkumata mullamass grammides. Lasuvustihedus erinevates horisontides võib väga palju kõikuda. Huumushorisondis 0,8-1,6. Mulla lasuvustihedus on muutuv suurus, mis sõltub maaharimisest. Sügiseks võib lasuvustihedus suureneda kuni 1,5ni huumushorisondis. Mulla lähtekivimi lasuvustihedus 1,8-1,9. Ka looduslikel aladel ja metsades on see muutuv sõltudes enim talvisest läbikülmumisest. +4° juures hakkab muld paisuma .
[Dm] = g·cm3
Dm = [(100-Pü)/100)]·De
Mulla üldine poorsus
Mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride mahu summa %des rikkumata ehitusega mulla üldmahust. Mullapoorsus leitakse arvutuslikult.
[Pü] = %
Pü = [(De-Dm)/De]·100
Mulla üldine poorsus jaguneb:

kapillaarsed ehk peenemad poorid , milles vesi jääb pidama

mittekapillaarsed poorid
Mulla füüsikalismehhaanilised omadused
Mulla plastilisus - mullaomadus vastu panna mehhaanilistele mõjutustele ilma purunemata. Sõltub:
mulla lõimisest
neeldunud katioonide koostisest
huumuse sisaldusest
niiskusest
Mullasidusus - omadus vastu panna välisjõududele purunemata mullamassi üksteisest eraldamata.
Väikese sidususega on liivmullad, sidusus sõltub samadest omadustest, kui plastilisus. Sidusust saab suurendada orgaaniliste ainete lisamisega.
Mullakleepuvus - omadus niiskes olekus kleepuda harimisriistadele. Kleepuvust mõõdetakse g/m².
Kleepuvusest sõltub eriveotakistus. Suurim on savidel.
Mullapaisuvus - omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. Suurem paisuvus on kõrge huumuse-
sisaldusega muldadel ja savi sisaldusega muldadel. Suur paisumine vigastab taimi paisumist saab vähendada rohkete orgaaniliste väetiste kasutamisega parandades mullastruktuuri. Eriveotakistus on jõud kg-des 1 cm² mulla ristläbilõikesse, mis kulub künnivilja pööramiseks. Mõõdetakse dünamomeetriliselt. 0,2-0,6 kg/cm².
Mullaküpsus - mullaseisund, mille juures ta sobib harimiseks. Küpsuse kiiremaks saavutamiseks
oleks vaja suurendada aurumist mullapinnal, selleks kasutatakse mullalibistamist.
Mullastruktuursus - mõistetakse mulla omadust pudeneda mitmesuguse suuruse ja kujuga agregaati- deks . Mullastruktuursuse all mõistetakse mullamassi ülesehitust mitmesuguse kuju ja suurusega agregaatidest. Mullastruktuursus võib olla üksikteraline, sõmeraline, pankjas, tolmustunud.
agregaatide jaotus suuruse järgi:
- mikroagregaadid -0,25 mm
- makroagregaadid 0,25-20 mm
kuju järgi:

• kuubitaolised
  
• prismaatilised
  
• plaatjad
  

struktuuriagregaatide tekkimiseks on vaja:

rohkesti mineraalseid kolloide

piisavalt 2-, 3-valentseid katioone (Ca, Mg, Fe)

orgaanilist ainet
Mulla eripind - 1g mulla kõigi osakeste välispind m² -tes. [Ep] = m²·g-1
l - 75
1% huumust annab juurde 2,7 m²·g-1
Eripinnaindeks
[IE ] = m²·m-2
IEn = Ep·h(cm)·Dm·104
IE75 = Ep·75·Dm·104
5,0·107 - halvasti õhustatud
 
Mullavesi
Tähtsus:

• vajalik kivimite murenemisel
  
• mõjutab orgaaniliste ühendite sünteesi ja lagunemist mullas
  
• vesi osaleb mullas mineraalainete migratsioonil ja ka mulla profiili välja kujunemisel
  
• mulla vesi on looduslik ressurss ja väga tihti on limiteerivaks teguriks fotosünteesil
  
• vesi toimib mullas lahustina
  
• mullavesi esineb puhvrina orgaaniliste ja mineraalsete osade vahel
  

Liigne vesi mullas on kahjulik.
Veeliigid:

keemiliselt seotud vesi (taimed kätte ei saa)

konstitutsiooniline vesi

kristalisatsioonivesi

veeaur

aktiivselt liikuv liigub kõrgema aururõhu suunas

passiivselt liikuv  liigub koos õhuvooludega

füüsikaliseltseotud vesi

hügroskoopsus vesi
maksimaalne hügroskoopsus Wmh . pF - imamisjõud (veesamba kõrgus kümnendlogaritmina) =5,0. Maksimaalse hügroskoopsuse alusel määratakse närbumispunkti niiskus - Wnärb - selline niiskus, mille puhul taim enam mullast vett kätte ei saa. Wnärb = 1,5·Wmh
maksimaalne molekulaarne veemahutavus - Wmm - sisaldab endas kogu seotud vett ja osa kapillaar liikumatut vett. Vajalik, et leida taimede poolt mullast raskesti kätte saadav vee hulk = Wmm-Wnärb
Väliveemahutavus Wv või Wväli
Taimede keskmiselt omastatav veevaru = Wväli-Wmm
Kapillaarne veemahutavus = Wkap see ei ole püsiv näitaja ja esineb vaid kapillaar vööndis.
Täielik ehk maksimaalne veemahutavus Wmax kui kõik mullapoorid on täidetud veega.
Aktiiv veemahutavus ehk omastatava vee diapasoon Wakt = O U D 0?75
(Wväli-Wnärb)·Dm=? Mm/ 10cm
väga väike - 75 mm
väike 90-110 mm
alla keskmise 110-130 mm
keskmine 130-150 mm
üle keskmise 150-170 mm
suur 170-190 mm
väga suur 190mm -
Mulla veeläbilaskvuse all mõistetakse mullavõimet juhtida vett ülemistest kihtidest alumistesse.
Oleneb:

• mulla mehhaanilisest koostisest
  
• mulla niiskuse sisaldusest
  
• mulla struktuursusest
  
• mulla lasuvustihedusest
  

Veeläbilaskvust mõõdetakse nende imendumiskiirusega mm/tunnis. Hea puhul üle 150, keskmine on 50-150, halb -50. Kerge lõimisega mullad on hea läbilaskvusega ja savi mullad halvaga.
Vee aurustumine mullas
Tänu kapillaarsele struktuurile on pikemate põuaprioodide puhul taimed veega varustatud. Mida peenemad on kapillaarid , seda kõrgem veetõus saab esineda ja seda kauem on taimed veega varustatud.
Veeaurustumine on tingitud:

• mulla ja õhu niiskusest ja temperatuurist
  
• mullalasuvustihedusest. Tihedamas mullas on rohkem kapillaare
  
• õhurõhust
  
• tuulest
  
• maapinna reljeefist
  
• kaldesuunast
  
• värvusest
  
• taimkattest
  

Mulla veerežiim - on nähtuste kompleks , mis on seotud vee mulda tungimise seal liikumise ja kaoga mullast.
Režiimi mõjutavad tegurid:

• reljeef
  
• kliima
  
• mulla koostiskomponendid
  
• põhjavee seis
  
• taimkate
  

Eestis on iseloomulik läbiuhtumise tüüpi veerežiim. Aastate keskmine sademete hulk 550-650 mm. Aurumine umbes 300 mm

põuakartlikud - väikese veemahutavusega, pikemate kuivaperioodidega

parasniisked - suure veemahutavusega. Taimed veega hästi varustatud

liigniisked - ajutiselt või pidevalt liigniisked
Niiskusastme momendid :

kuiv

värske või tahe

niiske

märg

vesine
Mulla veeržiimi reguleerimisvõtted

pinnaprofileerimine

kuivendamine

niisutamine

kombineeritud

mulla aktiivveemahutavuse suurendamine - sügavkobestamine

lume ja lume sulavee kogumine

võimalikult varajane külv

rullimine

multsimine
 
Mullalahus
Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus. Mullavees on gaasid: hapnik, süsihappegaas, lämmastik, ammoniaak; õhus leiduvaid tahkeid aineid. Mulda sattudes vesi astub reaktsioonidesse nii orgaaniliste kui ka mineraalsete ainetega. Mullalahus on väga liikuv, aktiivne, võtab osa mullatekke protsessidest, taimede toitumisprotsessis.
Mullalahuse koostis sõltub sademete vees lahustunud ainetest; mulla tahke ja gaasilise faasi koostisest; taimede elutegevuse produktidest. Mineraalühenditest mullalahuses on: anioonid : HCO3-; CO32 -; NO3-; NO2-; SO42 -; Cl-;H2PO4-; HPO42 -
katioonid: Ca2+; Mg2+; Na+; NH4+; K+; H+
Tugevasti happelistes muldades: Al3+ ja Fe3+ Al=1 mg/ekv= 9 mg/ 100 mg mulla kohta
Liigniisketes muldades: Fe2+
Orgaanilistest ühenditest mullalahuses: orgaanilised happed, suhkrud, fermendid , huumus-happed.
Mullalahuse konsentratsioon sõltub:

Mulla vee sisaldusest. Suurema veesisalduse puhul lahus kõrgem.

Temperatuurist

Süsihappegaasi sisaldusest

Bioloogiliste protsesside intensiivsusest. Mullalahuse konsentratsioon võib olla mõne kümnendiku või sajandiku piires
Mullaõhk
Poorid ehk tühimikud (40-50%) võivad olla täidetud nii vee kui õhuga.
Mullaõhu näitajad:

Mulla õhusisaldus

Mulla õhumahutavus

Õhu läbilaskvus

Mulla ja atmosfääri vaheline gaasivahetus
Mulla õhusisalduse all mõistetakse õhuga täidetud pooride mahtu protsentides mulla üldisest poorsusest. Põhk=Püld-Pvesi Erinevate kultuurtaimede jaoks vajadused erinevad: heintaimedele 6-10% õhuga täidetud; teraviljad 10-15%; kartul , peet ,kaalikas 15-20%.
Mulla õhumahutavus määratakse mullas välivee mahutavuse juures. Sõltub:

Mulla mehaanilisest koostisest

Mulla lasuvustihedusest

Mulla struktuursusest

Mulla kuivendusastmest
Liivmuldades on õhumahutavus 20-30%; saviliivas 10-20%; savides 5%
Mulla üldine poorsus Kesk-Eesti muldades on umbes 30% veega täidetud ja 10% õhuga täidetud poore. Lõuna-Eestis alumine kiht u 25-27%veega ja õhuga ~2%.
Mulla õhu tähtsus:

Avaldab mõju mullas toimuvatele reaktsioonidele . Kui mullas on õhku küllalt siis on tegemist oksüdatsiooni e. hapendamisega. Näide: C6H12O6+6O2  6CO2 + 6H2O , kui mullas on õhku vähe: C6H12O6  3CO2 + 3CH4 Orgaanilise aine mittetäielikul lagunemisel tekkivad mitmesugused orgaanilised happed: C2H4

Õhustatuse mõju anorgaaniliste ühendite oksüdatsioonil. Õhuhapniku piisavat olemas olu näitab mulla punakaspruun värvus. Hallikad -sinakad toonid näitavad õhuhapniku puudumist (muld vajab kuivendamist )

Õhuhapniku mõju taimede elutegevuse:

hapniku puudusel on pidurdatudtaime juurte kasv

hapniku puudusel väheneb mullast veeneelamine taime juurte poolt (taimede elu-tegevus soikub)

hapniku puudusel hakkavad mulda tekkima toksilised ained
Mulla õhu läbilaskvus on mulla omadus endast õhku läbi lasta. Mõõdetakse seda õhuhulgaga milliliitrites, mis läbib 1 cm² mulla pinda. Mulla õhu läbilaskvuse järgi võib otsustada muldade tiheduse üle. Kui alla 10 ml minutis siis on muld väga tihe, 50-70 ml siis minimaalselt tihe, kobeda mulla puhul üle 90 ml min. Mulla õhu läbilaskvus võidakse määrata otseselt või kaudselt (viimase puhul määratakse eralduva süsihappegaasi hulk). Mulla hingamine = süsi-happegaasi eraldumine. Et normaalselt toimuks peab mullast väljuma C02. Mulla õhuhapniku sisaldus peaks olema vähemalt 10%.
Mulla õhu hapniku sisalduse alus võib jaguneda 3ks: hästi õhustatud muld 18-21%; halvasti õhustatud 11-18%;
Mulla õhurežiimi reguleerimise võtted:

Mulla struktuuri parandamine

Mulla kooriku purustamine

Mulla bioloogilise aktiivsuse reguleerimine

Mulla sügav kobestamine
Hüdromelioratiivsed võtted:

Kuivendamine
Mulla soojusomadused ja soojusrežiim
Mulla temperatuur mõjutab oluliselt mulla füüsikalisi protsesse. Aktiivsed temperatuurid +10°, alla selle hakkavad kõik protsessid soikuma. Taimed ei saa toitaineid kätte. Vee ja mineraal-soolade liikumine taimedes aeglustub. Ühed taimed vajavad kasvuks kõrgemat temperatuuri teised lepivad madalamaga. Näiteks: nisu 24°C, kartul 15-21°C. ka mikrobioloogilised protsessid sõltuvad temperatuurist. Aeroobne lagunemine toimub 27°C juures. Mõnel määral temperatuuri kõikumine on muldadele kasulik. Näiteks läbikülmumise ja sulamise tulemusel muld kobestub. Põldudel külmakergitused - lõhutakse taimede narmasjuuri (taimede kahjus-tamine). Läbikülmumise sügavus sõltub talvisest lumikatte paksusest. Lumeta olekus umbes 1 m. Põhiliseks soojusenergia allikaks on päike. Päikese seniidis on päikese energia 1,9 cal cm3 min. - orgaanilise aine lagunemisel vabanev soojus . Soojuse neelamine mulla poolt sõltub:

• Mulla värvusest: mida tumedam seda suurem on soojuse neelamisvõime
  
• Maapinna kujust: mida ebatasasem pind, seda rohkem neelatakse soojust
  
• Mullaniiskusest: mida niiskem muld, seda rohkem päikesenergiat neelab
  

Soojusmahtuvus on soojushulk kalorites, mis kulub 1g mulla temperatuuri tõstmiseks 1°C võrra. Põhja-Eesti aluskivim on lubipaas; soojusmahtuvus 0,58 cal cm³, vee puhul 1,0 cal cm³, kvarts 0,52 cal cm³, õhk 0,0003 cal cm³.
Soojusjuhtivus on soojushulk kalorites, mis läbib 1 sekundiga 1 cm paksuse ja 1 cm² rist -lõikega pinda. Soojusjuhtivus sõltub mullaniiskusest. Mida märjem muld, seda suurem soojus- juhtivus .
Mulla soojusrežiim on soojuse mulda tungimise, seal leviku ja soojuse äraandmisega seotud nähtuste tervikut . Päikeseenergia maale tulek on tsükliline: päevane tsükkel - sügava-matesse mullakihtidesse tungimine teatava hilinemisega umbes 0,5m-0,6m kihis kõige soojem südaöösel. Ööpäevase tsükli muutus ulatub sügavamale - 70cm sügavusele. Aastane tsükkel - mulla pindmise kihi soojenemine toimub märtsist juulini. Ülejäänud kuudel toimub jahtumine . Aastane tsükkel ulatub 2-2,5m sügavusele. Turba puhul, mis on halva soojus-juhtivusega ja millel on suur soojusneeldumisvõime, võib isegi juulikuus lumi maas olla.

• Liigniisketes muldades valitsevad anaeroobsed protsessid. Need mullad on halvasti õhustatud
  
• Liivmullad hästi õhustatud, põuakartlikud.
  

Mullaveesisaldusest oleneb soojusmahtuvus väga suurel määral. Veega küllastunud liival on see 2,5 korda suurem, kui kuival liival. Veega küllastunud savil 3 korda suurem kui kuival savil. Turba puhul on see 6 korda. Niiske muld on alati külmem kui kuiv muld. Kõrge põhjavee puhul mulla soojenemine on tunduvalt aeglasem.
Muldade hapendustaandusrežiimi all mõistetakse mulla õhu, vee ja soojusrežiimi koosmõjust tulenevaid hapendus ja taandus reaktsioone mullas.
Hapendumine: (eraldub energia)

hapniku liitumine 2KNO2 + O2  2KNO3

vesiniku äraandmine (CH2COOH)2  H2 + (CHCOOH)2

elektroni loovutamine Fe2+  Fe3+
Taandumine:

hapniku loovutamine

vesiniku liitmine

elektroni liitmine
Hapendamise protsessid on ühelt poolt pöördumatud ja teiselt pöörduvad. Pöörduvad protsessid seotud Fe ja Mg ühendiga. Kõrgetel temperatuuril ülekaalus hapendusprotsessid. Jahedates ja liigniisketes tingimustes ülekaalus taandumisprotsessid, Pruunika värvusega mullas hapendusprotsess ülekaalus, sinakas -hallis mullas ülekaalus taandumisprotsess.
Hapendus, taandus režiimi iseloomustamiseks kasutatakse hapendustaanduspotensiaali
Eh - logaritmiline suurus, mis näitab vesinikioonide ning molekulaarse vesiniku konsentrat-sioonide vahekorda (mõõdetakse millivoltides). Kui Eh on üle 400 siis on mullas ülekaalus hapendustingimused. Kui Eh on alla 200 siis ülekaalus taandumis tingimused. Meie taimedele on sobivaim 400-600. Üle 700 on taimedele kahjulik.
Mulla toiterežiim
Selle all mõistetakse taimede varustamist liikuvate toitainetega. Toiterežiimi iseloomustamisel väljendatakse taimedele vajalikke toitainete varusid, dünaamikat ja vorme mullas. Taimedes on umbes 50 keemilist elementi. Vastavalt sellele, kui suures koguses elemente taimes esineb jaotatakse nad: 1) makroelemendid C; O; H; Ca; Mg; K; Fe; P 2) mikroelemendid (neid vajab taim väga väikestes kogustes ) Cu; B; Mn; Zn; CO; molübeen. Taimede toitumisel kehtib Liebigi tünni reegel - miinimum toide määrab taimede saagikuse. Taimed on suutelised mullast omastama ainult tetud osa toitaineid: laktaatlahustuvaid toitaineid (lahustuvad nõrkades hapetes). Mulla üldine toitaine võib olla palju kordi suurem omastatavast toidu-varust. Näiteks:
Lämmastik - 0,5-4% taimede kuivainest, seemneks rohkem ja noored taimed. Peale valkude esineb teda klorofüllis, aminohapetes, vitamiinides, hormoonides. Lämmastikku on taim suuteline omastama nitraatlämmastikust, ammooniumlämmastikust. Osal meie taimedest esinevad kaasnevad bakterid , mis on suutelised õhu lämmastikku omastama - liblikõielised taimed.
Fosfor - valkainete koostises (fermendid, vitamiinid jne.). fosfor esineb taime kasvu reguleerivate ühendite koostises. Ta esineb ka huumuse koostises. Fosfori üldsisaldus mullas 0,005-0,2%. Liikuvat fosforit määratakse mg 1 kg mulla kohta. Muld on liikuva fosforiga varustatud kui see on 10 cm

Mineraalainete akumulatsioon protsessid

Savistumine - mulla mineraalosa murenemisel ja surnud taimse ning mineraalse aine mineralisatsioonil. Settimine tekkekohale . Rikkaliku taimestiku olemasolu vajadus. Mullal neutraalne pH. Peegeldumine toimub savistunud ehk Bm horisondis .

Küllastumine - mullahorisontide rikastumine Ca ja Mg hüdrokarbonaatidega. See võib toimuda kõrgele tõusva lubjarikka põhjavee toimel. See protsess mullaprofiilis üldse ei kajastu, pH määratakse universaalse indikaatoriga - pH > 6,0 - muld on küllastunud.

Väljauhtumisega seotud mullatekkeprotsessid

leostumine - küllastumisele vastupidine protsess. Peegeldumine mullaprofiilis - kasu-tatakse kihisemise määramist soolhappega. Eeltingimuseks on laskuv veeliikumine, orgaaniliste hapete olemasolu.

Lessiveerumine - Ee - selle all mõistetakse ibe ja kolloid osakeste ümberpaigutumist mullaprofiilis laskuva veeliikumise poolt alumistesse mullahorisontidesse. See toimub osakeste muutumatul kujul. Protsessi toimumiseks peab olema laskuv veeliikumine, nõrgalt happeline reaktsioon ja profiilis peegeldub lessiveerunud horisondi tekkega huumushorisondi ja saviakumulatiivse horisondi vahel.

Leetumine - E - see on mulla mineraal ossa lagunemine keemilise murenemise toimel orgaanilise aine laguproduktide poolt (fulvohapped lagundavad mulla mineraalosa v.a. kvarts). Protsessi tulem: muld vaesub Ca, Mg, Fe, K-st ja teistest elementidest. Järgi jääb kvarts. Protsessi toimumise eeltingimuseks on fulvohapete olemasolu, laskuv vee liiku -mine, karbonaadi vaene lähtekivim. Peegeldub leethorisondi tekkes . Leethorisont tekkib kas otse metsakõdu alla või ka huumushorisondi alla.

Näivleetumine - Elg - paistab nagu oleks leetunud . Kahe protsessi koosmõjul tekkinud protsessis esineb lessiveerumine, ülakleistumine, leetumine. Eeltingimusteks on kahe-kihiline lähtekivim. Saviliiv ja keskmine liivsavi - nende kahe vahele tekibki see horisont. Tulemuseks on horisondi muutus heledamaks, ibe ja kolloidosakeste vaesemaks.

Liigniisketes tingimustes toimuvad protsessid.

Kleistumine - õhuvaeses liigniiskes keskkonnas orgaaniliste ainete hapendumine taandumisvõimeliste mineraalsete ühendite hapniku arvel. Protsessi tulemusena kolme- valentne raud taandub kahevalentseks. Fe2O3  FeO. Värvuse muutumine punakas-pruunilt sinakashalliks. Kleistumist nimetatakse ka soostumiseks. Selle protsessi kauge - male arenemisel on pärsitud orgaanilise aine lagunemine ja hakkavad akumuleeruma poollagunenud ja lagunemata taimejäänused, hiljem turvas.

Muud protsessid.

Kultuuristamine - inimese sihipärane tegvus, mis tõstab mullaviljakust.

Rekultiveerimine - alade taaskasutusele võtmine. (karjääri alad)
Mullaprofiili tüübid
Mullaprofiile jaotatakse 2 aspekti:

mullamineraalse osa paigutusest lähtudes (mineraalprofiilid):

akumulatiivne profiil - võrreldes lähtekivimiga on toimunud ülemise osa rikastumine

eluvioakumulatiivne profiil

eluviaalne profiil - kujuneb välja leetumise protsessi tulemusel

diferentseerumata profiil - tekib küllastumisel ja ka leostumisel

näivleetunud profiil

orgaanilise aine akumulatsioonihorisontide järgi (huumusprofiil):

mull ehk pehmehuumuslik - iseloomulikud on õhuke metsakõduhorisont ja tüse huumus-horisont ( sinilille kasvukoht)

moder ehk keskmine huumuslikkus - iseloomulikud on tüse metsakõdu ja tunduvalt õhem huumushorisont

moor ehk toorhuumuslik - kogu orgaaniline aine on koondunud mullapinnale (mustika kasvukoht)

turvas (eutroofne, mesotroofne , oligotroofne) orgaanilise aine kiht on üle 10 cm
Vastavalt tekketingimustele jaotatakse turvast :

• madalsooturvas - põhjaveelise toitumisega
  
• rabasooturvas - sademete toituvusega
  
• siirdesooturvas - nende vahepealne
  

Muldade klassifitseerimine
Selle all mõistetakse diagnostiliste tunnuste põhjal muldade tundmaõppimist ja nende süste-matiseerimist. Salomon Gubertus 17. saj. 30-40 Shcwarzerde ehk mustmullad . Geneesil põhinev - V.V.Dokustajev - hiljem mullatekkeprotsesse arvestavad.
Klassifikatsiooniühikud maailmas on erinevad.
Mullatüüp - sarnane ehitus, tekkelugu , tekketingimused ning kasutamise põhimõtteline ise-loom. Lähedaste tüüpide kogum klass.
Alltüüp - olulised erinevused tekketingimustes või mullatekkeprotsessides.
Liik - alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise horisondi välja-kujunemise astme järgi.
Erim - lõimise järgi eristatakse kõigi tüüpide piires. Mõnel tüübil on vähe erimeid, mõnel aga väga palju (kleimullad). Lõmis ehk erim on oluline kuid mitte peamine tunnus. Lõimis muutub mullatekkeprotsessi käigus. Tuleb teha vahet vertikaalses jaotuses. Koostatakse lõimise valem.
Muldade klassifikatsioonid
Globaalsed : FAO/ UNESCO või FAO/iSRiC 1990;1994
USDA Soil Taxonomy 1994
Kohalikud: ?
Klassifikatsioonide põhjal muldade nimetused ehk nomenklatuur .
Tüüpide nimetused kreeka, ladina, või maailmas laialt levinud nimetustest. Kohalikud nomen -klatuurid rahvuskeeltes, ei ole otseselt tõlgitavad, välja kujunenud pika aja jooksul. Eesti-keelsetel nomenklatuuridel palju vene keele mõju.
Muldade leviku seaduspärasused.
Ei paikne juhuslikult - poolused - ekvaator
Globaalsed:

horisontaalne tsonaalsus - vöönditena

vertikaalne - mäestiku aladel

mikrotsonaalsus
Muldade diagnostika
Tundmaõppimist võimaldavad tunnused:

Mulla geneetilised tunnused - mulla enese areng

Ökoloogilised tunnused - seotus ümbritsevaga

Tootmislikud tunnused - muld tootmis vahendina
Tunnused pika aja jooksul välja kujunenud, osalt kiiresti, mulla mälu. Kaasaegsed muutused raskesti jälgitavad, vajalikud dünaamilised vaatlused. Geneetilised horisondid ja nende morfo -loogilised tunnused kogu maailmas sarnased - ülioluline teada. Ühtne horisonditähis. Erinev piirkonniti, orgaaniliste ja mineraalsete ainete vahelised reaktsioonid. Ökoloogilised tunnused: kliima, lähtekivim, asend reljeefil, konkreetne taimkate. Taimede kohastumine - indikaator-taimed, võimalik režiime ?
Muldade geneetilised horisondid

Orgaanilise aine akumulatsioonihorisondid:
O - kõdu horisont
O1 O2 O3 või O1 O2 O3  lagunemisaste
Of - fermantatiivne; Od - detriifne
T - turbahorisont
T1 T2 T3 või T1 T2 T3
A (A1) huumushorisont
AO; AT; At - toorhuumuslik

Väljauhte ehk eluviaalhorisondid
E (A2; EL; El; Ael) - lessiveerunud
Ea (E; EL) - leethorisont
Elg (Aelg) - näivleetunud

Sisseuhte ehk illuviaalhorisont
B; B2; B2
Bm - metamorfne
Bt - tekstuurne
Bh - huumusilluviaalne
Bf - raudilluviaalne
Bhf - huumus-rauailluviaalne
Baf - amorfset rauda sisaldav

Mullatekkest mõjutamata horisondid
C - lähtekivimid C2 (C2); C?; C??
D - aluspõhjakivimid

Anaeroobsetest tingimustest mõjustatud horisondid
(g) - gleistumistunnustega
g - gleistunud (roostetäpid)
G - gleihorisont ( kahevalentne raud)
Ülaveelise ja põhjaveelise horisondi vahet tähistatakse kriipsuga tähisel vastavalt kas ülal või all

Liithorisondid ehk komplekshorisondid
N: AC, AB, EB, EaB(ElB); BC; BCg jne.
E(B) - kui tunnust on alla 20%
Täiendavad tähistused:
e- erodeeritud (pealt ära uhutud)
d- deluviaalne (peale uhutud)
a- alluviaalne (kihiline ehitus)
k(p) - mullaharimisel segatud horisont
B?; B??; B??? - prime , secund, terts (allhorisondi tähis)
Mullaprofiilivalemid:
O2-A-C; A-D; O1-AO-G; ?
Reaktsiooni tähistamine lõimisevalemis miinusmärkidega:

• pH 5,1- 5,5; = pH 4,5 - 5,0;  pH

ilma kriipsuta pH 5,5 -
+märgiga tähistatakse siis kui toimub kihisemine 10% soolalahusega ehk on karbonaatne.
 
Karbonaatmullad ehk rendsiinad
FAO - Leptosols (leptos - õhuke)

kõrge CaCO3 sisaldus, kihisemine A-horisondist

suur kivisus >50% isegi >75% (paekaldad)

lihtne ja lühike profiil A-D; A-C; A-Bm-C

kaltsifiilne taimkate (mesikas, lutsern )
Levik: Põhja-, Lõuna- ja Lääne-Eesti
3 alltüüpi:

Paepealsed Kh (loopealsed)
FAO - Rendzic Leptosols
Väljakujunenud alla 30 cm tüsedusel paasi katval materjalil
Edasine alljaotus: A-horisont 30cm
Profiil: A-C-D; A-Bm-C-D
Edasine alljaotus: A-horisont 30 cm - sügavad K???? II-V klass
K?, K??, K??? - põuakartlikud
K???? - parasniiske viljakas muld ( rukis , lutsern)

Gleistunud rendsiinad Kg
Ajutiselt liigniisked, levik paralleelselt paepealsete ja rähksetega reljeefi madalamatel elementidel. Alljaotused samad, mis paepealsetel ja rähksetel Khg? - Kg????. Gleistumine pinnaveest paepealsetel, rähksetel ajutiselt kõrgest pinnaveest.
Pruunmullad K0

• parasniisked kuni ajutiselt liigniisked
  
• karbonaatsel lähtekivimil (kihiseb kõrgemal kui 1 m)
  
• savistumine, lessiveerumine või mõlemad, osadel ka soostumine
  
• Eesti viljakamad mullad (Kesk-Eesti - Virumaa, Järvamaa, Jõgeva, osalt ka Tartu- ja Viljandimaa)
  

Jaguneb edasi:

Leostunud mullad K0
FAO - Cambisols
Välja kujunenud karbonaatsetel liivsavidel, harvem saviliiva moreenil, parasniisked, hästi õhustatud, kõrge bioloogiline aktiivsus, kihisemine 30-50 cm, huumust >3%. Sobivad kõigi põllukultuuride kasvatamiseks, kõrge produktiivsusega metsad . Mullaprofiil hästi diferentseerunud (A-Bm-C), neutraalne reaktsioon, I, II-IV, V klass sõltuvalt lõimisest.

Leetjad mullad K1
Levik paralleelselt K0-ga, lessiveerumisel (lessiv. + savid) - profiil A-El-Bf-C, lähtekivim vähem karbonaatne, kihisemine sügavamal, Kesk-Eestis kollakas -pruun Bt selgemini nähtav. Boniteet 1-1,5 kl. madalam leostunutest.

Gleistunud pruunmullad
Samuti karbonaatsel lähtekivimil, reljeefselt madalamatel elementidel, ajutiselt liigniisked, harimismaana vajavad valikulist kuivendamist. Jagunevad:

Gleistunud leostunud mullad K0g profiil A- Bmg-Cg

Gleistunud leetjad mullad K1g profiil A-Elg-Btg(Bmtg)-Cg
Looduslikus taimkattes domineerivad lubjalembesed (lubikas, madal mustjuur) taimed. Pärast kuivendust perspektiivsed haritavad maad, sobivad heintaimede kasvatamiseks. Viljakus sõltuvalt lõimisest ls3-s V kl, sl-ls V-VII kl
Metsadest kuuse- lehtpuu segametsad
 
Näivleetunud mullad ( kahkjad ) LP
FAO - Podzoluvisols (Gleyic Luvisols ), (L(P) - Planosols)
9,5% Eestimaa pinnast
Väljskujunenud kahekihilisel lähtekivimil

• tavaliselt karbonaadivaesed, võib kihiseda 1m sügavamal
  
• profiilis ajutiselt ülavett (ehk ülagleistumist) kolmevalentne raud taandub kahevalentse ees. Osaliselt tagasihapendumisest roosteplekiline.
  
• Laialdaselt levinud Lõuna- ja Kagu-Eestis (Põlva-, Tartu-, Valgamaa)
  
• Huumusesisaldus põldudel madal 2%) produktiivsus >15t/ha aastas, veerežiim ei vaja reguleerimist
  

Mullaprofiil ajutise liigniiskuse tunnuste tõttu väga omapärane, kahe lähtekivimi kihi piiril kontaktgleistunud. Elg?-horisont.
Põldudel takistab ajutine ülavesi mullaharimist ja koristustöid, mida õhema ülemise kihiga seda probleemsema veerežiimiga.
Wakt0-75 - 2000t/ha, vajavad sügavkobestamist, muldade boniteet VI kl
Jagunevad kolmeks: LP- pruunid A-Baf-Elg-Bt-C2
L(P)-heledad A-Elg-Bt-C2
LPg-neil on gleistunud ka Bt horisont (pruunid LPg ja heledadL(P)g)
Leetunud mullad Lk
FAO - Ortic, Haplic, Placic - Podzols
5% Eesti pinnast; ¾ metsade all
Väljakujunenud karbonaadivaesel lähtekivimil leetumise tulemusel.

• lähtekivim punakaspruun sl, ls1 või l
  
• happelise reaktsiooniga, vajavad lupjamist, vähehuumuslikud, toitainetevaesed.
  

Levik kogu Lõuna-Eestis, liivadel üle Eesti. Lubjalembesed taimed (mesikas, lutsern, ristik) vajavad lupjamist. Erinevused K1-st kergema lõimisega, ei esine Bt horisonti, LP-st profiili ülaosas puuduvad ülavee tunnused. Eristamisel on vaja teada lähtekivimi reaktsiooni, B-horisondi iseloomu, eluviaalhorisondi tunnuseid (kas ülaveest mõjustatud). Erinevad pinnavormidel, Wakt vähem kui LP-del väga palju põuakrtlikke liivadel. Liivadel sageli Bh-profiil mitte väga selge. Lkg-l selgem ja tihenenud, laseb vett läbi.
I. Leetunud

LkI - E A; AA; EB>A; A15 cm; E