Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Mineraloogia kontrolltöö (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis paepealsetel ja rähksetel Khg ?
 
Säutsu twitteris
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud:
  • kindla seaduspärasusega mullaprofiil
  • pindalaline levik
  • mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused

Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.
Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb:
  • mullagenees - mullaareng
  • muldade klassifitseerimine
  • mullabioloogia
  • mullamineroloogia - murenemine
  • mullageograafia - paiknemine
    Rakenduslik mullateadus jaguneb:
  • agronoomiline (kuidas kasutada)
  • metsa
  • maaparanduslik
  • mullakaitse
    Mulla osad:
  • tahkeosa 50% ( mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%)
  • õhk 25%
  • vesi 25%
    2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel.
     Mulla mehhaaniliste elementide klassifikatsioon
    Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ? 1 mm kores ja ? alla 1 mm peenes .
    Kores
    >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (tervaservaga)
    1-10 m rahnud , pankad
    10-100 cm munakad, kamakad (10-20 väikekivi, 20-100 suurkivi )
    10-100 mm veeris (klibu), rähk
    1-10 mm kruus, mügi (1-100mm peenkivi)
    Peenes
    0,05-1 mm - liivad
    • jämeliiv 0,5-1 mm
    • keskmine liiv 0,25-0,5 mm
    • peenliiv 0,05-0,25 mm

    liiva materjal valdavalt kvarts (SiO2)
    Tolmud
    • jämetolm 0,05-0,01 mm
    • keskmine tolm 0,01-0,005mm
    • peentolm 0,001-0,005mm

    füüsikaline savi on -0,01 mm; 0,01mm - on füüsikaline liiv
    ibe ona osake suurusega alla 0,001 mm

    Lõimis
    Füüs. savi sisaldus
    tähistus
    nimetus
    grupeerimine
    0%-5%
    l1
    sõre liiv
    kerged mullad
    5%-10%
    l2
    sidus liiv
    10%-20%
    sl
    saviliiv
    20%-30%
    ls1
    kerge liivsavi
    keskmised mullad
    30%-40%
    ls2
    keskmine liivsavi
    40%-50%
    ls3
    raske liivsavi
    rasked mullad
    50%-65%
    s1
    kerge savi
    65%-80%
    s2
    keskmine savi
    80%-
    s3
    raske savi
    Rähksus katteväärtus kaaluliselt aste
    Nõrgalt rähkne 0-5% -10% 1.
    Keskmiselt 5-10% 10-20% 2.
    Tugevalt 10-15% 20-30% 3.
    Väga tugevalt 15-20% 30-40% 4.
    Väga tugevalt 20-25% 40%- 5.
    Turbalõimis on turba lagunemisaste
    t1 - halvasti lagunenud (aste alla 20%)
    t2 - keskmiselt lagunenud (20-40%)
    t3 - hästilagunenud (40% ja enam)
    toorhuumuslik horisont - tähis AO
     
    Mulla mineroloogiline koostis
    4 vöödet:
  • 20-80 km - SiAl vööde
  • ca 900 km - SiMa vööde
  • vahevöö - raskemad elemendid (Si ja Al puudu)
  • maatuum
    Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend. Tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% maakoore massist.
    Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha. Kivimiks nimetatakse vulkaanilise klaasi või orgaaniliste ainete kogumit, mis tekkinud geoloogiliste protsesside käigus. Teadusharu  petrograafia.
    Kivimite jaotus:
  • tardkivimid , jaotus SiO2 sisaldusel, happelisusel:
  • happelised kivimid (hele)
  • neutraalsed kivimid
  • aluselised kivimid
  • ultraaluselised kivimid (tume)
    Tardkivimite 10 tähtsamat elementi: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H. Enam levinud: graniidid, mis sisaldavad: 1) kvarts 25-30%, 2) Kna päevakivi 65-70% NaCa päevakivi 3) tumedad mineraalid biotiit, muskoviit , amfibool, pürokseen.
  • settekivimid (tähtsaimad)
    Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud maapinnal ja ka maakoore ülemises kihis tardkivimite murenemisel, vahel vulkaaniliste tegevuste tulemusena ning ka orgaaniliste ainete tulemusena
  • purdkivimid
  • keemilised kivimid
  • biokeemilised kivimid
  • organogeensed setted /kivimid
    Settekivimid tekivad 3 protsessi tulemusena
  • mureng materjali settimisel
  • organismide elutegevusest
  • lahustunud ühendite settimisel
    Settekivimeist võib leida fossiile. Peamised settekivimid:
  • Savid (üle 50% alla 0,01mm materjali) koosnevad savimineraalidest. Ka orgaanilistest jäänustest. Kaoliin sisaldab räni, alumiiniumi ja hapnikku. Alamkambriumi (enim tuntud savi Eestis, sinaka värvusega) materjal. Lõuna-Eesti savid on Devoni savid  500 miljonit aastat vanad. Moreensavi on jääsette materjal, mis sisaldab üle poole füüsikalist savi. Uhtsavid - uhutud maakera nõgudesse. Argilliit - tuntuim diktüoneema kiltkivi Põhja-Eestis.
  • Liivakivid - üle 50% liiva sisaldavad. Mineraalide koostises domineerib kvarts. Põhiliseks värvuse andjaks on raud
  • Moreenid - mandrijää või jääliustike setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat , 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele ( karbonaatne ), 2) punakaspruun
  • Fosforiidid - settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati
  • Lubjakivid - tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist , glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist.
  • Dolomiidid - sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele.
  • Merglid - lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali.
  • Allika- ja järvelubi - tekkinud veekogudesse
  • Turvas - orgaaniline settekivim , mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas - turvas 2) toitainete vaene - raba
  • Põlevkivi - merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet
  • moondekivimid - sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis-keemilistesse tingimustesse.
  • marmor - lubja kivide dolomiitide moondel (saaremaa, vasalemma , väo marmor)
  • kildad - kvartsiit
    Savimineraalid mullas
    Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett sisaldavad silikaadid . Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalis-mehhaanilised aga ka füüsikalis-keemilised omadused: erikaal, poolsus , molekulaarne veemahutavus , mulla õhustatus, mullareaktsioon, plastilisus , paisuvus, taimetoiteelementide sisaldus.
    Tähtsamad savimineraalid on hüdrovilgud - rohkesti vett sisaldavad, kaaliumi allikaks.
    Murenemine on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine.
  • füüsikaline murenemine ehk rabenemine - põhjustajad:
  • temperatuur
  • jää
  • vesi
  • tuul
  • keemiline murenemine ehk porsumine
  • vesi
  • jää
  • õhu CO2

  • Bioloogiline murenemine
  • taimed
  • loomad
  • mikroorganismid
    Sekundaarsed mineraalid tekivad esmaste lagunemisel ja nende taasliitumisel.
  • Ränioksiidi grupp - opaal , kaltsedoon
  • Savimineraalide grupp - montmorilloniit, hüdrovilgud, kaoliniit
  • Alumiinium hüdrooksiidide grupp - hüdroangilliit
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Mineraloogia kontrolltöö #1 Mineraloogia kontrolltöö #2 Mineraloogia kontrolltöö #3 Mineraloogia kontrolltöö #4 Mineraloogia kontrolltöö #5 Mineraloogia kontrolltöö #6 Mineraloogia kontrolltöö #7 Mineraloogia kontrolltöö #8 Mineraloogia kontrolltöö #9 Mineraloogia kontrolltöö #10 Mineraloogia kontrolltöö #11 Mineraloogia kontrolltöö #12 Mineraloogia kontrolltöö #13 Mineraloogia kontrolltöö #14 Mineraloogia kontrolltöö #15 Mineraloogia kontrolltöö #16 Mineraloogia kontrolltöö #17 Mineraloogia kontrolltöö #18 Mineraloogia kontrolltöö #19 Mineraloogia kontrolltöö #20 Mineraloogia kontrolltöö #21 Mineraloogia kontrolltöö #22 Mineraloogia kontrolltöö #23 Mineraloogia kontrolltöö #24 Mineraloogia kontrolltöö #25 Mineraloogia kontrolltöö #26 Mineraloogia kontrolltöö #27 Mineraloogia kontrolltöö #28 Mineraloogia kontrolltöö #29 Mineraloogia kontrolltöö #30 Mineraloogia kontrolltöö #31 Mineraloogia kontrolltöö #32 Mineraloogia kontrolltöö #33 Mineraloogia kontrolltöö #34
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 83 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Roma Sarin Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Spikker
    mineraloogia , muld

    Mõisted

    mullateadus, muldade arengut, mullagenees, kõiki kokku, kolloidid 1, toorhuumuslik horisont, mineraal, kivim, päevakivi 65, settekivimid, uhtsavid, argilliit, fosforiidid, dolomiidid, merglid, moondekivimid, marmor, savimineraalid, savimineraalidega, tähtsamad savimineraalid, murenemine, füüsikaline murenemine, ränioksiidi grupp, mulla füüsikalis, atsidoidsed, varjatud happesus, mullapuhverdusvõime, mulla lasuvustihedus, kapillaarsed, mulla plastilisus, mullasidusus, väikese sidususega, mullakleepuvus, mullapaisuvus, mullaküpsus, mullastruktuursus, piisavalt 2, mulla eripind, mulla vesi, aktiiv veemahutavus, mulla veerežiim, põuakartlikud, liigniisked, mullalahus, mullavees, mullalahus, poorid, heintaimedele 6, hallikad, hapniku puudusel, põldudel külmakergitused, soojusmahtuvus, soojusjuhtivus, mulla soojusrežiim, aastane tsükkel, niiske muld, hapendamise protsessid, lämmastik, omastama, fosfor, muld, kaalium, mullaviljakus, saagikust, perspektiivboniteet, mulla boniteediks, pinnakate, tagane, jää sula, minera, kõrgustike aladel, lokaalmoreen, madalsooturbad, antropogeensete, põlevkivi, mullatekkeprotsess, bioloogiline faktor, lähtekivim, solum, kamardumine, kõduhorisondi teke, kamardumisega, turvastumine, savistumine, küllastumine, leostumine, peegeldumine mullaprofiilis, eeltingimuseks, lessiveerumine, leetumine, näivleetumine, kleistumine, kleistumist, kultuuristamine, rekultiveerimine, akumulatiivne profiil, madalsooturvas, geneesil põhinev, mullatüüp, alltüüp, tüübil, kohalikud nomen, horisontaalne tsonaalsus, taimede kohastumine, sisseuhte, bhf, baf, fao, kihisemine 30, boniteet 1, fao, wakt0, lpg, fao, erinevused k1, lki, mkt, levik lõuna, lii, liii, mkt, veerežiim vahelduv, lähtekivimil jussheina, levik lääne, mkt, fao, profiil a0, profiil euvio, soomullaks, lagunevad 3, lagunenud v, mkt, erosioon, kergemini, parasniisked, gleistunud, deluviaal, lammiaasad, lammiluhad, asula puhul

    Meedia

    Kommentaarid (3)

    lachen profiilipilt
    lachen: Igati palju materjali küll.. Paigutus võiks kompaktsem olla, maru palju ruumi vütab, aga eks näis kas aitab ka. Esmapilgul rahul. Tänud!
    16:54 23-02-2011
    helpmeh profiilipilt
    helpmeh: Mahukas on küll.
    19:12 28-02-2011
    Teku profiilipilt
    Teku: Hea materjal!
    00:43 11-09-2014


    Sarnased materjalid

    25
    doc
    Mullateaduse kospekt
    19
    doc
    Mullateadus
    5
    doc
    Mullateaduse KT
    36
    pdf
    Mullateaduse üldosa
    26
    doc
    Mullateaduse eksam
    44
    doc
    Mulla eksam
    15
    docx
    Mulla kordamine
    90
    pdf
    Öko ja keskkonnakaitse konspekt





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun