Facebook Like

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte (15)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

ÜLDMAATEADUS
Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias.
- Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks.
Loodusgeograafia -ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata.
1.Biograafia 2. Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4. Geomorfoloogia 5.Tektoonika
6. Mullateadus
Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika).
  • Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks
  • Teadusliku uurimustöö etapid:

1.Probleemi püstitamine
2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine
3.Hüpoteesi kontrollimine
a)vajalike või puuduvate andmete kogumine
b)andmete töötlemine
c)tulemuste üldistamine ja järelduste tegemine
4.Tulemuste avaldamine
5.Uus teooria
  • Loodusgeograafia uurimismeetodid:kaugseire, vaatlemine ,mõõdistamine,asukoha määramine,kaardistamine jne.
  • Ühiskonnageograafia uurimismeetodid:vaatlemine,käsitlemine, testimine ,andmete täitmine jms.
  • Religioon on usul rajanev põhjendamist mitte vajav maailmavaade
  • Kunst on maailmatunnetuse esindamise viis,keskendub esteetiliselt mõjuvale.
  • Tehnoloogia on teadmised,kuidas midagi teha või valmistada
1.Loodusteaduse teke.Algselt kogusid teavet looduse kohta Idamaalased,kuid kreeklased olid need ,kes rajasid teaduse.
2.Geoteaduste teke.Uusaja I poolel koguti faktilist materjali Maa looduse kohta,mille süstematiseerimine nõudis laia silmaringiga naturaliste.
3.Murrang geoteaduses. Laamtektoonika hüpoteesi püstitas A. Wagner ,kes väitis,et nüüdismandrid on lagunenud ürgmandri laialitriivinud osad.Kuid alles Atlandi ookeani põhja detailne kaardistamine viis keskmäestiku ja rifti avastamiseni.
4.Geograafia areng.Alguse sai see erinevate looduste ja teiste geograafiliste elementide ja faktide kogumisega.Selleks kasutati kaardistamist.Teaduse arenedes tekkisid iseseisvad loodusteadusharud,mis kasutasid füüsika ning keemia fundamentaalteaduste meetodeid .Tekkis ka ühiskonnateadusharu.Arenes välja ka süsteemikäsitlus,mille tulemuseks oli üldmaateadus,mis uurib Maad kui tervikut .


  • GPS on globaalne asukoha määramise süsteem.Maa tehiskaaslastest ja Maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem,mis võimaldab väga täpselt määrata suvalistes maakera punktides asuvate spetsiaalsete põhiseadmete,nn. GPS-vastuvõtjate geograafilised koordinaadid.
  • GIS on geoinfosüsteem,mis sisaldab kohateavet.Selles on salvestatud objektide asukoha info ja nende info kood.GIS rakendused ja kasutusalad:

1.Loodusvarade kasutamine ja kaitse
2.Kaugseire tulemuste avaldamine(saab koostada digitaalseid ilmakaarte)
3.Navigatsiooni süsteemid võimaldavad korraldada transportmasinate liikumist.
4.Linna planeerimine
5.Maa mõõtmisel,topograafia ja kartograafia .Andmed sisestatakse arvutisse mõõdistamise käigus ning neid hoitakse kohateabe süsteemides,mille tulemusena saab igakord koostada just sellise kaardi nagu vaja.
  • Andmebaas on arvutis olev korrastatud andmekogum,kust saab kiiresti leida vajalikke andmeid tehes päringuid.
  • Kaart on ruumiliste seoste visualiseerimisvahend,mis kujutab endast maakera või maailma nähtuste lihtsustatud mudelit.See on töövahend ja graafiline illustratsioon mida iseloomustab interaktiivsus ehk suheldavus.Arvutikaarte saab suumida.Neid iseloomustab veel ainulaadsus,kopeeritavus ja operatiivsus.

1.Sisu järgi jagunevad kaardid:üldgeograafilised,teemakaardid ja erikaardid.
2.Vormilt jagunevad kaardid:paberkaartideks ja arvutikaartideks.
3.Arvutikaardid jagunevad: raster -ja vekrotkaartideks.
Rasterkaart -koosneb pikslitest,mis on seotud geograafiliste koordinatidega ning koosneb paljudest temaatilistest kihtidest(nt. jõed,järved,bussipeatused).
Vektorkaart -koosneb vektoritest,see on arvutikaart ,mille nähtusi tähistavad punktid,jooned,pinnad ja nende kogumid.Selle kaardi elemendid rühmitatakse tavaliselt nn.kihtidesse temaatilise sarnasuse või geograafiliste primitiivide omaduste alusel.

Seosed sfääridega.


Maa kui süsteem.
  • Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum,mis jaguneb avatuks ja suletuks süsteemiks.Lisaks võivad süsteemid olla veel:

1.Staatilised ehk ajas muutumatud
2.Dünaamilised ehk ajas muutuvad
A)Avatud süsteem-energia-ja ainevahetus toimub ümbritseva keskonnaga.
B)Suletud süsteem-energiavahetus puudub ümbritseva keskonna vahel.
  • Maa kui süsteem on ainevahetuse mõttes pigem suletud süsteem,kuid energeetiliselt avatud süsteem( valguskiirgus , soojuskiirgus ).Maakera ja tema sfäärid on ajas muutuvad süsteemid.
  • Maa sfäärid on kihilise ehitusega,omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist.

1.LITOSFÄÄR-hõlmab maakoore ja vahevöö ülemise tahke osa,paksus on umbes 50-200 km. maakoor tekib ja hävib,on pidevas muutumises,seal toimub kivimite ringe ,ainevahetus teiste sfääridega.Ta pinnal areneb muld , taimestik ,ained satuvad sinna atmosfääri kaudu.Litosfääris on talletatud maavarad ja fossiilkütused.
2.PEDOSFÄÄR-ehk mullastik ,mis hõlmab maakoore pindmist kihti.See on üks nooremaid maasfääre ja täielikult biosfääri osa,paksus mõni cm kuni 10m. Muld tekib ja hävib. Mikroobid ,seened,taimed sünteesivad ja muundavad org.ainet.Mulla mineraalne osa pärineb biosfäärist ja ained liiguvad mullakihtides vee abil.
3.HÜDROSFÄÄR-hõlmab keemiliselt sidumata vee,mis võib olla tahkes,vedelas,või gaasilises olekus.See vesi on maailmameres,järvedes,jõgedes, soodes ,mullas,põhjavees,liustikes ning astenosfääris olev vesi.Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe ,millega seotult kulgevad teised aineringed .Ilma veeta poleks elustikku , sfääripaksus on ebaühtlane.
4.ATMOSFÄÄR-ehk Maad ümbritsev õhukiht,ülapiiriks 1000-1200 km.Temperatuuri ja koostise tõttu jaotatakse see alasfäärideks.Õhk on kõige liikuvam,väiksema tihedusega.Atmosfäärist pärineb hapnik.
5.BIOSFÄÄR-Maa sfäär,kus elavad organismid,toimub org.aine süntees ja muundumine ning organismid mõjutavad kivimeid,mulda,vett,õhku.Hõlmab hüdrosfääri ja litosfääri pindmised ja atmosfääri alumised kihid ,ning kogu pedosfääri.See on suur ökosüsteem.
  • Ökosüsteem-moodustavad elusorganismid ,eluta loodus,nendevahelised suhted,energiavoog läbi süsteemi ja mineraalainete ringe.
  • Gaia hüpotees-elu Maal pole mitte kohastunud keskkonnatingimustega vaid kontrollib aktiivselt kogu biosfääri.

nt.merevetikad,kelle elutegevuse tulemusena transporditakse atmosfäärsest CO2-st
CaCO3na ookeanide sügavatesse põhjakihtidesse ja sel viisil reguleeritakse kasvuhooneefekti.Lisaks eritavad nad väävligaasi,mille molekulid on atmosfääris olulisteks õhuniiskuse kondensatsioonituumadeks sel viisil nad reguleerivad pilvkatet ja ookeani pinnatemperatuuri.
  • Aineringe ehk biogeokeemiline aineringe on ainete pidev korduv ringlemine Maa pinnal ja sfääri piires või ühest sfäärist teise,on tihedalt seotud veeringega(nt.rohelised taimed lagundavad org.ainet
  • Geoloogiline aineringe on ainete liikumine litosfääri ja maa tuuma vahel või litosfäärist murenemise teel hüdrosfääri ja atmosfääri ning sealt tagasi litosfääri( settimine ja kivistumine).
  • Energia liigid:

1.Potentsiaalne energia-energia,mida keha omab asendi tõttu jõuväljas.
2.Elastsusenergia- on keha kokkusurumise või venitamise teel kehasse salvestatud energia ehk molekulidevaheliste jõudude vastu tehtud töö.
3.Kineetiline-ehk liikumisenergia
4.Keemiline energia-vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus,kui muutub aatomite ja molekulide vaheliste sidemete energia.
5. Soojus -ehk siseenergia -keha iga molekuli kineetilise ja potentsiaalse energia summa
6.Laineenergia-laineliikumisega seotud energiasumma.
7.Kiirgus-energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse elektromagnetlaine
vahendusel.
  • Päikeseenergia-päikeselt saabub Maale aastas 5,7x10´24 J energiat,mis moodustab 99% maaenergiavoost.Maale jõuab ainult osa päikesekiirgusest see on lühilaineline valguskiirgus,Maalt lahkub aga pikalaineline soojuskiirgus.
  • Maa siseenergia-selle mõjul toimub laamade liikumine,purskavad vulkaanid ,maavärinad,toimub kivimite teke ja moondumine.
  • Gravitatsioonienergia-tekivad maailmameres looded ja liikumised litosfääris
  • Inimese energiatarve-majanduslikult kasutatav energia(küte,transport jne.), füsioloogiline energiatarve(saadakse toidust).
  • Fotosüntees-taimedes muudetakse valguskiirguse energia fotosünteesi käigus molekulide keemiliste sidemete energiaks.See on protsess kus veest,süsihappegaasist lühilainelisest kiirgusenergiast moodustub or.aine glükoos ja eraldub hapnik.
  • Säästev areng-põhimõtteks on,et tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvel.




Litosfäär
  • Laamtektoonika on geoloogiateadus,mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi.
  • Maa siseehitus -maa koosneb sisetuumast,välistuumast,vahevööst,astenosfäärist,maakoorest ja litosfäärist.
  • Maakoor on Maa välimine tahke kest,mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks.

a) mandriline -asub 0-70km sügavusel,olek tahke, kivim graniit,temperatuur 0-600*C
b) ookeaniline -asub 0-20km sügavusel,olek tahke,kivim basalt,temperatuur 0-600*C
  • Astenosfäär on vahevöö ülaosas ookeanide all umbes 50km ja mandrite all umbes 200km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond,milles triivivad litosfääri laamad ,plastiline olek, peamised kivimid peridotiidid,sügavus 50-400km,temperatuur 1300*C
  • Litosfäär on astenosfääri peale jääv Maa kivimikest,mis on liigendunud laamadeks.
  • Vahevöö on maakoore ja tuuma vahele jääv kivimikest,laiub kuni 2900km sügavuseni,olek tahke,peamised kivimid periotiidid,temperatuur 1200-2500*C.
  • Maa tuum on nikkelraua koostisega,paikneb 2900 -6378km sügavusel ja jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks.

a)välistuum-kivim raud,olek vedel,temperatuur 3000*C
b)sisetuum-kivim nikkel,olek tahke,temperatuur 3500 *C
  • Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend,millel on iseloomulik kristallstruktuur.
  • Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum,mis esineb looduses kihi,tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimikehana.Jaguneb kolmeks: Tardkivimid , moondekivimid ja settekivimid .
  • Tardkivimid tekivad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores või laava kiirel tardumisel maapinnal.Suurem osa maakoorest koosnebki tardkivimitest(graniit-punakas,basalt-must)
  • Settekivimid tekivad siis kui setted liiguvad ja kuhjuvad kihtidena,algul on nad pehmed ja pudedad kuid aja jooksul tihenevad.

nt.mudast ja savist-savikiht..lubjarikastest mereloomadest-lubjakivi.. liivast -liivakivi
  • Sete tekib kui päikesekiirguse ja õhu käes,temperatuuri kõikumise ning vee toimel mureneb tardkivim väiksemateks kivimiosakesteks,see ongi sete.
  • Moondekivimid tekivad siis kui kord juba tekkinud tard -või settekivimid võivad kurrutuse või laama sukeldumise käigus uuesti maa sügavusse sattuda,seal üels sulada ning taas magmaks muutuda.Sageli paiknevad aga ained kivimis ümber kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu,nii muutub kivimi ehitus ja välimus,tekib moondekivim .

nt. liivakivist -kvartsiit...lubjakivist-marmor... graniidist -gneiss
  • Maak on majanduslikku huvi pakkuv kivim ja mineraal.




  • Ookeaniliste laamade lahknemine -vahevöö sügavusest üles kerkivad magmavoolud põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade lahknemist.Enamasti ookeanide keskmäestikus,mööda lõhesid,tungib magma maakoorde,tardub seal ja nii tekib ookeanilist maakoort moodustavad kivimid.Magma kivimite kuhjudes,tekivad neist veealused mäeahelikud,mis üle veepinna ulatuses moodustavad vulkaanilisi saari (Hawaiija Kanaari saared)

  • Laamade põrkumine
1. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine-nende põrkumisel sukeldub raskem ookeanilaama serv kergema laama alla.Ookeanist tekib sellisesse kohta süvik.Alla painduva laama kivimid sulavad vahevöös kuumuses ja tekitavad magmakoldeid.Seal purskub magma mööda maakoore lõhesid kaudu ka maapinnale.Kõike protsesse saadavad tugevad maavärinad,vulkaanipursked ja ka pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kõrgeteks mäestikeks, vulkaanilisteks saarteks.
2.Kahe mandrilaama põrkumine-nende servad purunevad,painduvad,kerkivad ka kõrgeteks mäeahelikeks.Mandrilised laamad on liiga kerged,et vahevöösse vajuda ning kuhjuvad seetõttu kivimitena üksteise otsa,kasvatades mandrilist maakoort aina paksemaks,neis kohtades esineb maavärinaid,kuid vulkaanipurskeid vähem sest maakoor on väga paks.(India ja Euraasia laama põrkumine).Seega kurrutuse(kurdude teke maakoores laamade liikumise tagajärjel) tagajärjel tekivad kurdmäestikud,mis on lainekujulistesse voltidesse surutud laamad.
3.Kahe ookeanilise laama põrkumine-ühe laama serv sukeldub vahevöösse.Sukeldumisjoont jäävad tähistama süvikud. Neeldunud laama serva kohale tekib veealuste vulkaanide vöönd.Kui vulkaanid kasvavad üle merepinna ,siis moodustub neid vulkaaniliste saarte ahelikud.(Väikesed Antillid)
  • Laamade liikumine küljetsi-maakoor on rahutu kaseal kus laamad nihkuvad üksteise suhtes piki kokkupuute joont.Takistades niiviisi teineteise liikumist.Tugevate pingete vallandumisel tekivad purustavad maavärinad.
  • Murrang on sügav maakoorelõhe,mille tekkimisel maakoore osad üksteise suhtes nihkuvad.Tekib ookeaniliste laamade lahknemise alal.
  • Kuum täpp on vahevöö süvaosast tõusev magmakogum,mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala.Nad paiknevad vahevöö laamadest sõltumata ega tee kaasa laamatriive.
  • Rift on maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe









  • Vulkaan on koonusekujuline mägi,mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem,mida mööda magma, purustatud kivimid ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaane esineb:

1.Laamade äärealadel,kus ühe laama serv sukeldub teise alla(nt.Vaikse ookeani nn. Tulerõngas)
2.Laamade üksteisest eemaldumise kohtades(nt.Atlandi ookeani keskahelikud)
3.Mandrite sisealadel ja ookeanides (Aafrikas,vaikses ookeanis)
Vulkaane toidavad magmakolded,mis tekivad eri kivimite ülessulamisel ja on erineva ränisisaldusega.Vulkaanid jagunevad purskeiseloomu järgi kolmeks:
1.kustunud vulkaan – inimajaloo vältel mitte pursanud
2.suikuv vulkaan – ajutise purskerahu seisundis olev
3.aktiivne vulkaan – pidevalt või mõne(kümne)aastase vahega tegutsev.
Vulkaanid jagunevad kuju järgi kaheks:
1.Kilpvulkaan-tekib räni ning gaaside vaesest väikese viskoossusega hästi liikuvatest basaltsest
magmast,Maapinnale voolab ta suhteliselt rahulikult ja aeglaselt ning valgub pikkade
laavavooludena laiali ning moodustab koonuse. Kilpvulkaanid on kõik ookeanilised vulkaanid.
nt. Mauna Loa
2. Kihtvulkaan -tekib ränist ja gaasidest rikastunud ning suurema viskoossusega vaevaliselt
voolavast magmast.Laavavoolud on lühikesed,harvad,või puuduvad.Magma tardub sageli
juba vulkaani lõõris moodustades seal nn. Laavakorke.Nende alla kuhjuvad järjest suureneva
rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse
mille käigus koonused purunevad ja õhku paiskuvad gaasipilved ning kivimitükkide,tuha ja
laavatilkade segu. Kihtvulkaanid paiknevad mandritel ja laamade vahevöösse vajumsie alal.
Kaldeera - ehk hiidkraater on vulkaani tippu plahvatuse või langatuse käigus tekkinud rohkem
kui 5km läbimõõduga süvend.(nt.St.Helensi vulkaan)
1.Lõõmpilved-kuum,gaasidest,tuhast koosnev vulkaanipurskepilv
2.Mudavoolud-ehk lahaar tekib vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga ,rulludes mööda vulkaani nõlva alla.
3.Maavärinad-maapinna vibratsioon ja nihked
4. Geisrid /Fumaroolid-maa seest tõusvad kuumavee ja auru sambad/kollast väävlit sadestavad gaasijoad.(nt.geiser Islandil)
5.Vulkaanilise päritoluga pinnas on viljakas tänu kõrgele mineraalsele sisaldusele.Neil aladel leidub
maavarasid.Kuumvesi on kasutusel energiallikana ning turismiobjektina.
  • Magma on veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam,pärit Maa sügavusest
  • Laava on vulkaani kraatrist või maapinna lõhest väljavoolanud gaasivaene magma.

  • Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked,mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega.Neid esineb peamiselt laamade äärealadel ja ka vulkaanilise tegevuse piirkondades.
a)maavärina kolle -kivimite rebestumise alguskoht ehk maavärina murrangulõhe
b)epitsenter-koht maapinnal otse kolde kohal.
c)seismilised lained-kivimikeskkonna elastsed deformatsioonid
- kehalained ,mis levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena
- pikilained ,mis levivad piki maapinna epitsentrist eemale.
  • Maavärinate tugevuse mõõtmine:

1.Richteri skaala-sellega mõõdetakse maavärina võngete tugevust,mõõtühikuks magnituud
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte #1 Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte #2 Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte #3 Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte #4 Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte #5 Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte #6 Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte #7 Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte #8 Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte #9 Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte #10 Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte #11 Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte #12 Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte #13 Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte #14 Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte #15 Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte #16 Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte #17 Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte #18 Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte #19 Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte #20 Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte #21 Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte #22 Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte #23 Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte #24 Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte #25 Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte #26 Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte #27 Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte #28 Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte #29 Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte #30 Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte #31 Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte #32 Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte #33 Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte #34 Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte #35
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 35 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1014 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 15 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor metskiisu Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

loodusgeograafia, ühiskonnageograafia, gps, rasterkaart, staatilised, litosfäär, litosfääris, hüdrosfäär, atmosfäär, biosfäär, potentsiaalne energia, elastsusenergia, soojus, liivakivist, kustunud vulkaan, kilpvulkaan, kilpvulkaanid, kihtvulkaan, kaldeera, lõõmpilved, maavärinad, kuumvesi, richteri skaala, mercalli skaala, füüsikaline murenemine, rabenemine, keemiline murenemine, intensiivsem, bioloogiline murenemine, muld, lähtekivim, bio, läbiuhteline, okasmetsade mullad, rohtlane mullad, kõrbemullas, intensiivne erosioon, pisikesi tolmu, troposfäär, termosfäär, tervikuna, negatiivse korral, soojuskiirguse neelajaks, kasvuhooneefekt, co2, ch4, freoon, lämmastikoksiidid, rannikualade üleujutused, liustike sulamine, vulkaanipursked, ilmastikutingimused, saasteained, sudu, statsionaarne front, soe front, kõrgrõhkkonna, tsükloni silm, silma ümber, veetemperatuur, soolsus, tulv, kivimite poorsus, pinnase niiskus, rahvarvu kasv, sünnitamise vanus, religioon, arengumaad, sundränne, linna tekkeks, eeslinnastumine, vastulinnastumine, aglomeratsioon, ülelinnastumine, miljoni linnu, eeslinn, hiidlinn, satelliitlinn, linnastuv, probleemideks, kesklinn, hetkeprobleemid, tuumaenergia eelised, tuuleenergia, maa siseenergia, ikku maad, vegetatsiooniperiood, spetsialiseeritud suurtalud, rantšo, mahepõllundus, pinnakihid, muutused kalanduses, rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus, metsatööstus, parasvöötme okasmets, parasvöötme leht, lähisekvatoriaalsed hõrendikud, ekvatoriaalsed vihmametsad, vanad harud, suurimad autotootjad, fordism, toyotism, püsida, teaduspargid, koduelektroonikatööstus, rauamaagi kaevandajad, terasetootjad, äriteenused, äriteenused, kaubaveo allharudeks, logistika, meretransport, siseveetransport, raudteetransport, autotransport, lennutransport, terminal, kohalik veos, mandritevaheline veos, transiitteenus, finantsteenused, finantsteenuste liidriteks, finantsteenusteks, turismimajandus, tundra, leet, kolla, troposfäär

Meedia

Kommentaarid (15)

mrkuz profiilipilt
Kafka MegaJesus: hea töö, kuid 100 punkti eest tahan ma tõesti TÄIELIKKU riigieksami kokkuvõtet, mida see kahjuks pole.
22:22 01-06-2010
joks16 profiilipilt
Jörgen Kald: Hea kokkuvõte aitas paljud teemasid selgeks teha ja meelde tuletada
21:28 02-06-2011
mailman profiilipilt
mailman: ülimalt põhjalik..pildid raamatust jne..mind aitas : )
21:58 09-02-2010


Sarnased materjalid

37
doc
Geograafia riigieksami materjal
97
pdf
Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
61
doc
Geograafia eksam
30
doc
Üldgeograafia 10 kl
29
doc
Geograafia eksamimaterjalid
23
doc
Geograafia eksamimaterjal
41
doc
Riigieksami materjal
7
odt
Geograafia riigieksami mõisted



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun