Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte (15)

ÜLDMAATEADUS
Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias.
- Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks.
Loodusgeograafia -ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata.
1.Biograafia 2. Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4. Geomorfoloogia 5.Tektoonika
6. Mullateadus
Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika).

• Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks
  
• Teadusliku uurimustöö etapid:
  

1.Probleemi püstitamine
2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine
3.Hüpoteesi kontrollimine
a)vajalike või puuduvate andmete kogumine
b)andmete töötlemine
c)tulemuste üldistamine ja järelduste tegemine
4.Tulemuste avaldamine
5.Uus teooria

• Loodusgeograafia uurimismeetodid:kaugseire, vaatlemine ,mõõdistamine,asukoha määramine,kaardistamine jne.
  
• Ühiskonnageograafia uurimismeetodid:vaatlemine,käsitlemine, testimine ,andmete täitmine jms.
  
• Religioon on usul rajanev põhjendamist mitte vajav maailmavaade
  
• Kunst on maailmatunnetuse esindamise viis,keskendub esteetiliselt mõjuvale.
  
• Tehnoloogia on teadmised,kuidas midagi teha või valmistada
  

• Loodusteaduste areng: evolutsioon ,murrangud:
  

1.Loodusteaduse teke.Algselt kogusid teavet looduse kohta Idamaalased,kuid kreeklased olid need ,kes rajasid teaduse.
2.Geoteaduste teke.Uusaja I poolel koguti faktilist materjali Maa looduse kohta,mille süstematiseerimine nõudis laia silmaringiga naturaliste.
3.Murrang geoteaduses. Laamtektoonika hüpoteesi püstitas A. Wagner ,kes väitis,et nüüdismandrid on lagunenud ürgmandri laialitriivinud osad.Kuid alles Atlandi ookeani põhja detailne kaardistamine viis keskmäestiku ja rifti avastamiseni.
4.Geograafia areng.Alguse sai see erinevate looduste ja teiste geograafiliste elementide ja faktide kogumisega.Selleks kasutati kaardistamist.Teaduse arenedes tekkisid iseseisvad loodusteadusharud,mis kasutasid füüsika ning keemia fundamentaalteaduste meetodeid .Tekkis ka ühiskonnateadusharu.Arenes välja ka süsteemikäsitlus,mille tulemuseks oli üldmaateadus,mis uurib Maad kui tervikut .

• Kaugseire on andmete kogumine kaugelt seadmetega,mis pole uuritava objektiga otseses kontaktis (nt.maapinna pildistamine lennukitelt või satelliitidelt).See on operatiivne ja detailne.
  

• GPS on globaalne asukoha määramise süsteem.Maa tehiskaaslastest ja Maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem,mis võimaldab väga täpselt määrata suvalistes maakera punktides asuvate spetsiaalsete põhiseadmete,nn. GPS-vastuvõtjate geograafilised koordinaadid.
  
• GIS on geoinfosüsteem,mis sisaldab kohateavet.Selles on salvestatud objektide asukoha info ja nende info kood.GIS rakendused ja kasutusalad:
  

1.Loodusvarade kasutamine ja kaitse
2.Kaugseire tulemuste avaldamine(saab koostada digitaalseid ilmakaarte)
3.Navigatsiooni süsteemid võimaldavad korraldada transportmasinate liikumist.
4.Linna planeerimine
5.Maa mõõtmisel,topograafia ja kartograafia .Andmed sisestatakse arvutisse mõõdistamise käigus ning neid hoitakse kohateabe süsteemides,mille tulemusena saab igakord koostada just sellise kaardi nagu vaja.

• Andmebaas on arvutis olev korrastatud andmekogum,kust saab kiiresti leida vajalikke andmeid tehes päringuid.
  
• Kaart on ruumiliste seoste visualiseerimisvahend,mis kujutab endast maakera või maailma nähtuste lihtsustatud mudelit.See on töövahend ja graafiline illustratsioon mida iseloomustab interaktiivsus ehk suheldavus.Arvutikaarte saab suumida.Neid iseloomustab veel ainulaadsus,kopeeritavus ja operatiivsus.
  

1.Sisu järgi jagunevad kaardid:üldgeograafilised,teemakaardid ja erikaardid.
2.Vormilt jagunevad kaardid:paberkaartideks ja arvutikaartideks.
3.Arvutikaardid jagunevad: raster -ja vekrotkaartideks.
Rasterkaart -koosneb pikslitest,mis on seotud geograafiliste koordinatidega ning koosneb paljudest temaatilistest kihtidest(nt. jõed,järved,bussipeatused).
Vektorkaart -koosneb vektoritest,see on arvutikaart ,mille nähtusi tähistavad punktid,jooned,pinnad ja nende kogumid.Selle kaardi elemendid rühmitatakse tavaliselt nn.kihtidesse temaatilise sarnasuse või geograafiliste primitiivide omaduste alusel.
Seosed sfääridega.
Maa kui süsteem.

• Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum,mis jaguneb avatuks ja suletuks süsteemiks.Lisaks võivad süsteemid olla veel:
  

1.Staatilised ehk ajas muutumatud
2.Dünaamilised ehk ajas muutuvad
A)Avatud süsteem-energia-ja ainevahetus toimub ümbritseva keskonnaga.
B)Suletud süsteem-energiavahetus puudub ümbritseva keskonna vahel.

• Maa kui süsteem on ainevahetuse mõttes pigem suletud süsteem,kuid energeetiliselt avatud süsteem( valguskiirgus , soojuskiirgus ).Maakera ja tema sfäärid on ajas muutuvad süsteemid.
  
• Maa sfäärid on kihilise ehitusega,omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist.
  

1.LITOSFÄÄR-hõlmab maakoore ja vahevöö ülemise tahke osa,paksus on umbes 50-200 km. maakoor tekib ja hävib,on pidevas muutumises,seal toimub kivimite ringe ,ainevahetus teiste sfääridega.Ta pinnal areneb muld , taimestik ,ained satuvad sinna atmosfääri kaudu.Litosfääris on talletatud maavarad ja fossiilkütused.
2.PEDOSFÄÄR-ehk mullastik ,mis hõlmab maakoore pindmist kihti.See on üks nooremaid maasfääre ja täielikult biosfääri osa,paksus mõni cm kuni 10m. Muld tekib ja hävib. Mikroobid ,seened,taimed sünteesivad ja muundavad org.ainet.Mulla mineraalne osa pärineb biosfäärist ja ained liiguvad mullakihtides vee abil.
3.HÜDROSFÄÄR-hõlmab keemiliselt sidumata vee,mis võib olla tahkes,vedelas,või gaasilises olekus.See vesi on maailmameres,järvedes,jõgedes, soodes ,mullas,põhjavees,liustikes ning astenosfääris olev vesi.Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe ,millega seotult kulgevad teised aineringed .Ilma veeta poleks elustikku , sfääripaksus on ebaühtlane.
4.ATMOSFÄÄR-ehk Maad ümbritsev õhukiht,ülapiiriks 1000-1200 km.Temperatuuri ja koostise tõttu jaotatakse see alasfäärideks.Õhk on kõige liikuvam,väiksema tihedusega.Atmosfäärist pärineb hapnik.
5.BIOSFÄÄR-Maa sfäär,kus elavad organismid,toimub org.aine süntees ja muundumine ning organismid mõjutavad kivimeid,mulda,vett,õhku.Hõlmab hüdrosfääri ja litosfääri pindmised ja atmosfääri alumised kihid ,ning kogu pedosfääri.See on suur ökosüsteem.

• Ökosüsteem-moodustavad elusorganismid ,eluta loodus,nendevahelised suhted,energiavoog läbi süsteemi ja mineraalainete ringe.
  
• Gaia hüpotees-elu Maal pole mitte kohastunud keskkonnatingimustega vaid kontrollib aktiivselt kogu biosfääri.
  

nt.merevetikad,kelle elutegevuse tulemusena transporditakse atmosfäärsest CO2-st
CaCO3na ookeanide sügavatesse põhjakihtidesse ja sel viisil reguleeritakse kasvuhooneefekti.Lisaks eritavad nad väävligaasi,mille molekulid on atmosfääris olulisteks õhuniiskuse kondensatsioonituumadeks sel viisil nad reguleerivad pilvkatet ja ookeani pinnatemperatuuri.

• Aineringe ehk biogeokeemiline aineringe on ainete pidev korduv ringlemine Maa pinnal ja sfääri piires või ühest sfäärist teise,on tihedalt seotud veeringega(nt.rohelised taimed lagundavad org.ainet
  
• Geoloogiline aineringe on ainete liikumine litosfääri ja maa tuuma vahel või litosfäärist murenemise teel hüdrosfääri ja atmosfääri ning sealt tagasi litosfääri( settimine ja kivistumine).
  
• Energia liigid:
  

1.Potentsiaalne energia-energia,mida keha omab asendi tõttu jõuväljas.
2.Elastsusenergia- on keha kokkusurumise või venitamise teel kehasse salvestatud energia ehk molekulidevaheliste jõudude vastu tehtud töö.
3.Kineetiline-ehk liikumisenergia
4.Keemiline energia-vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus,kui muutub aatomite ja molekulide vaheliste sidemete energia.
5. Soojus -ehk siseenergia -keha iga molekuli kineetilise ja potentsiaalse energia summa
6.Laineenergia-laineliikumisega seotud energiasumma.
7.Kiirgus-energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse elektromagnetlaine
vahendusel.

• Päikeseenergia-päikeselt saabub Maale aastas 5,7x10´24 J energiat,mis moodustab 99% maaenergiavoost.Maale jõuab ainult osa päikesekiirgusest see on lühilaineline valguskiirgus,Maalt lahkub aga pikalaineline soojuskiirgus.
  
• Maa siseenergia-selle mõjul toimub laamade liikumine,purskavad vulkaanid ,maavärinad,toimub kivimite teke ja moondumine.
  
• Gravitatsioonienergia-tekivad maailmameres looded ja liikumised litosfääris
  
• Inimese energiatarve-majanduslikult kasutatav energia(küte,transport jne.), füsioloogiline energiatarve(saadakse toidust).
  
• Fotosüntees-taimedes muudetakse valguskiirguse energia fotosünteesi käigus molekulide keemiliste sidemete energiaks.See on protsess kus veest,süsihappegaasist lühilainelisest kiirgusenergiast moodustub or.aine glükoos ja eraldub hapnik.
  
• Säästev areng-põhimõtteks on,et tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvel.
  

Litosfäär

• Laamtektoonika on geoloogiateadus,mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi.
  
• Maa siseehitus -maa koosneb sisetuumast,välistuumast,vahevööst,astenosfäärist,maakoorest ja litosfäärist.
  
• Maakoor on Maa välimine tahke kest,mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks.
  

a) mandriline -asub 0-70km sügavusel,olek tahke, kivim graniit,temperatuur 0-600*C
b) ookeaniline -asub 0-20km sügavusel,olek tahke,kivim basalt,temperatuur 0-600*C

• Astenosfäär on vahevöö ülaosas ookeanide all umbes 50km ja mandrite all umbes 200km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond,milles triivivad litosfääri laamad ,plastiline olek, peamised kivimid peridotiidid,sügavus 50-400km,temperatuur 1300*C
  
• Litosfäär on astenosfääri peale jääv Maa kivimikest,mis on liigendunud laamadeks.
  
• Vahevöö on maakoore ja tuuma vahele jääv kivimikest,laiub kuni 2900km sügavuseni,olek tahke,peamised kivimid periotiidid,temperatuur 1200-2500*C.
  
• Maa tuum on nikkelraua koostisega,paikneb 2900 -6378km sügavusel ja jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks.
  

a)välistuum-kivim raud,olek vedel,temperatuur 3000*C
b)sisetuum-kivim nikkel,olek tahke,temperatuur 3500 *C

• Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend,millel on iseloomulik kristallstruktuur.
  
• Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum,mis esineb looduses kihi,tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimikehana.Jaguneb kolmeks: Tardkivimid , moondekivimid ja settekivimid .
  
• Tardkivimid tekivad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores või laava kiirel tardumisel maapinnal.Suurem osa maakoorest koosnebki tardkivimitest(graniit-punakas,basalt-must)
  
• Settekivimid tekivad siis kui setted liiguvad ja kuhjuvad kihtidena,algul on nad pehmed ja pudedad kuid aja jooksul tihenevad.
  

nt.mudast ja savist-savikiht..lubjarikastest mereloomadest-lubjakivi.. liivast -liivakivi

• Sete tekib kui päikesekiirguse ja õhu käes,temperatuuri kõikumise ning vee toimel mureneb tardkivim väiksemateks kivimiosakesteks,see ongi sete.
  
• Moondekivimid tekivad siis kui kord juba tekkinud tard -või settekivimid võivad kurrutuse või laama sukeldumise käigus uuesti maa sügavusse sattuda,seal üels sulada ning taas magmaks muutuda.Sageli paiknevad aga ained kivimis ümber kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu,nii muutub kivimi ehitus ja välimus,tekib moondekivim .
  

nt. liivakivist -kvartsiit...lubjakivist-marmor... graniidist -gneiss

• Maak on majanduslikku huvi pakkuv kivim ja mineraal.
  

• Ookeaniliste laamade lahknemine -vahevöö sügavusest üles kerkivad magmavoolud põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade lahknemist.Enamasti ookeanide keskmäestikus,mööda lõhesid,tungib magma maakoorde,tardub seal ja nii tekib ookeanilist maakoort moodustavad kivimid.Magma kivimite kuhjudes,tekivad neist veealused mäeahelikud,mis üle veepinna ulatuses moodustavad vulkaanilisi saari (Hawaiija Kanaari saared)
  

• Laamade põrkumine
  

1. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine-nende põrkumisel sukeldub raskem ookeanilaama serv kergema laama alla.Ookeanist tekib sellisesse kohta süvik.Alla painduva laama kivimid sulavad vahevöös kuumuses ja tekitavad magmakoldeid.Seal purskub magma mööda maakoore lõhesid kaudu ka maapinnale.Kõike protsesse saadavad tugevad maavärinad,vulkaanipursked ja ka pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kõrgeteks mäestikeks, vulkaanilisteks saarteks.
2.Kahe mandrilaama põrkumine-nende servad purunevad,painduvad,kerkivad ka kõrgeteks mäeahelikeks.Mandrilised laamad on liiga kerged,et vahevöösse vajuda ning kuhjuvad seetõttu kivimitena üksteise otsa,kasvatades mandrilist maakoort aina paksemaks,neis kohtades esineb maavärinaid,kuid vulkaanipurskeid vähem sest maakoor on väga paks.(India ja Euraasia laama põrkumine).Seega kurrutuse(kurdude teke maakoores laamade liikumise tagajärjel) tagajärjel tekivad kurdmäestikud,mis on lainekujulistesse voltidesse surutud laamad.
3.Kahe ookeanilise laama põrkumine-ühe laama serv sukeldub vahevöösse.Sukeldumisjoont jäävad tähistama süvikud. Neeldunud laama serva kohale tekib veealuste vulkaanide vöönd.Kui vulkaanid kasvavad üle merepinna ,siis moodustub neid vulkaaniliste saarte ahelikud.(Väikesed Antillid)

• Laamade liikumine küljetsi-maakoor on rahutu kaseal kus laamad nihkuvad üksteise suhtes piki kokkupuute joont.Takistades niiviisi teineteise liikumist.Tugevate pingete vallandumisel tekivad purustavad maavärinad.
  
• Murrang on sügav maakoorelõhe,mille tekkimisel maakoore osad üksteise suhtes nihkuvad.Tekib ookeaniliste laamade lahknemise alal.
  
• Kuum täpp on vahevöö süvaosast tõusev magmakogum,mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala.Nad paiknevad vahevöö laamadest sõltumata ega tee kaasa laamatriive.
  
• Rift on maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe
  

• Vulkaan on koonusekujuline mägi,mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem,mida mööda magma, purustatud kivimid ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaane esineb:
  

1.Laamade äärealadel,kus ühe laama serv sukeldub teise alla(nt.Vaikse ookeani nn. Tulerõngas)
2.Laamade üksteisest eemaldumise kohtades(nt.Atlandi ookeani keskahelikud)
3.Mandrite sisealadel ja ookeanides (Aafrikas,vaikses ookeanis)
Vulkaane toidavad magmakolded,mis tekivad eri kivimite ülessulamisel ja on erineva ränisisaldusega.Vulkaanid jagunevad purskeiseloomu järgi kolmeks:
1.kustunud vulkaan – inimajaloo vältel mitte pursanud
2.suikuv vulkaan – ajutise purskerahu seisundis olev
3.aktiivne vulkaan – pidevalt või mõne(kümne)aastase vahega tegutsev.
Vulkaanid jagunevad kuju järgi kaheks:
1.Kilpvulkaan-tekib räni ning gaaside vaesest väikese viskoossusega hästi liikuvatest basaltsest
magmast,Maapinnale voolab ta suhteliselt rahulikult ja aeglaselt ning valgub pikkade
laavavooludena laiali ning moodustab koonuse. Kilpvulkaanid on kõik ookeanilised vulkaanid.
nt. Mauna Loa
2. Kihtvulkaan -tekib ränist ja gaasidest rikastunud ning suurema viskoossusega vaevaliselt
voolavast magmast.Laavavoolud on lühikesed,harvad,või puuduvad.Magma tardub sageli
juba vulkaani lõõris moodustades seal nn. Laavakorke.Nende alla kuhjuvad järjest suureneva
rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse
mille käigus koonused purunevad ja õhku paiskuvad gaasipilved ning kivimitükkide,tuha ja
laavatilkade segu. Kihtvulkaanid paiknevad mandritel ja laamade vahevöösse vajumsie alal.
Kaldeera - ehk hiidkraater on vulkaani tippu plahvatuse või langatuse käigus tekkinud rohkem
kui 5km läbimõõduga süvend.(nt.St.Helensi vulkaan)

• Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused:
  

1.Lõõmpilved-kuum,gaasidest,tuhast koosnev vulkaanipurskepilv
2.Mudavoolud-ehk lahaar tekib vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga ,rulludes mööda vulkaani nõlva alla.
3.Maavärinad-maapinna vibratsioon ja nihked
4. Geisrid /Fumaroolid-maa seest tõusvad kuumavee ja auru sambad/kollast väävlit sadestavad gaasijoad.(nt.geiser Islandil)
5.Vulkaanilise päritoluga pinnas on viljakas tänu kõrgele mineraalsele sisaldusele.Neil aladel leidub
maavarasid.Kuumvesi on kasutusel energiallikana ning turismiobjektina.

• Magma on veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam,pärit Maa sügavusest
  
• Laava on vulkaani kraatrist või maapinna lõhest väljavoolanud gaasivaene magma.
  

• Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked,mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega.Neid esineb peamiselt laamade äärealadel ja ka vulkaanilise tegevuse piirkondades.
  

a)maavärina kolle -kivimite rebestumise alguskoht ehk maavärina murrangulõhe
b)epitsenter-koht maapinnal otse kolde kohal.
c)seismilised lained-kivimikeskkonna elastsed deformatsioonid
- kehalained ,mis levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena
- pikilained ,mis levivad piki maapinna epitsentrist eemale.

• Maavärinate tugevuse mõõtmine:
  

1.Richteri skaala-sellega mõõdetakse maavärina võngete tugevust,mõõtühikuks magnituud ,skaalaks on 0-8,9 magnituudi ,mõõteriistaks seismograaf .
2.Mercalli skaala-sellega mõõdetakse purustusi vaatluse põhjal,mõõtühikuks pall ja skaalaks 0-12 palli.

• Tsunami on hiidlaine mis tekib maavärina tõttu merepõhjas tänu rannalähedase merepõhja vertikaalsuunalisele nihkele.
  
• Nõlvaprotsessid on raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid,mille tagajärjel muutub nõlva kuju.Tuntakse nelja erinevat viisi:Varisemine, libisemine , voolamine ja nihkumine
  

-Varisemisi ja maalihkeid esineb sagedasti
mäestikupiirkondades ja seismiliselt aktiivsetes
piirkondades.
-Voolamine leiab rohkem aset igikeltsa piirkonnas,
kus sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna
ülemine,sulanud osa hakkab kergesti voolama
veel külmunud pinnases.
Pedosfäär

• Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine vee,õhu,organismide ja temperatuuri toimel.Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht,kus toimub murenemine.Jaguneb kolmeks:
  

1.Füüsikaline murenemine-ehk rabenemine on kivimite mehhaaniline peenendumine ilma keemilis-mineraloogilist koostise muutusteta,mida põhjustavad temperatuuri kõikumised ja kivimi pragudes oleva vee jäätumine.Rabenemine on intensiivsem kohas kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur.Murenemise algfaasis on ülekaalus füüsikaline,lõppfaasis aga keemiline murenemine.
2.Keemiline murenemine-ehk porsumine ,mis on kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee,hapniku,keemiliste saasteainete ja CO2-ga.Selle käigus vabanevad vajalikud toite elemendid,mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid .Intensiivsem on porsumine palavas ja niiskes kliimas.
3.Bioloogiline murenemine-valdavalt taimejuurte ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine.

• Murenemise tähtsus-looduses tekivad setted,muld,muutub pinnamood .Muld on elukohaks paljudele organismidele,tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed,millest omakorda toituvad loomad ja inimesed.Taimed kinnituvad mulda nt.sügavjuurestik hoiab püsti kõrgekasvulisi taimi.Lisaks talitleb muld ökosüsteemis filtrina st. Puhastab õhku ja vett.Muld on asendamatu loodusvara ,põllumajanduse peamine tootmisharu .
  
• Leostumine-vees lahustuvate karbonaatide lahustumine ja väljauhtumine mullas.
  
• Karstumine -kergesti lahustuvate ja lõheliste kivimite murenemine loodusliku vee keemilisel ja mehhaanilisel toimel,mille tagajärjel tekivad pinnavormid.
  
• Mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsamateks mineraalaineteks
  
• Humifitseerumine on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsamatest orgaanilistest ühenditest keerukamateks mineraalosaga seotud huumuseks.
  
• Muld on maakoore pindmine kobe kiht,mis on tekkinud eluslooduse ja kivimite koosmõju toimel
  
• Murend on kivimite purunemise tagajärjel tekkinud pude materjal.
  
• Mullatekketegurid
  

1.Lähtekivim-selle murenemisel tekib mulla mineraalne osa.See annab mullale mineraalse aluse ja määrab selle füüsikalised ja keemilised omadused:mullalõimise,õhu ja niiskusesisalduse,soojenemiskiiruse ja toitainete rikkuse.(liiv toitainete vaene,savi aga rikas)
2.Reljeef-mõjutab mulla vee-ja soojusreziimi,ainete ümberpaigutumist.Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini,põhjapoolsemad aeglasemalt.Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlvajalamile.
3.Aeg-aja jooksul muutub mulla kiht paksemaks,vesi kannab ained mulals ümber ning kujunevad mullahorisondid .Mida noorem on muld seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist.
4.Kliima-tast sõltub murenemise kiirus st.kas ülekaalus on füüsikaline või keemiline murenemine ning see milline on murenemise lõppsaadus.Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik,mis määrab omakorda aineringe,org.aine lagunemise ja mineraliseerumise vahekorra.Lisaks sõltub kliimast ka mulla sisene bioloogiline aktiivsus.
5.Organismid
a)taimed-nende lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa( huumus ).See sisaldab taimekasvuks
vajalikke elemente nt.C,N,S ning hoiab vett kinni.
b)mullaorganismid-taimede ja mulla koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis
bio-geokeemiline aineringe(ainevahetuse käigus segatakse mulda erinevaid aineid)
6.Inimtegevus-külmas ja niiskes kliimas on mullateke aeglane,seega mullad on väga tundlikud inimtegevusele. taastuvad väga aeglaselt.Kuumemas kliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada(metsade üleraie,erosiooni tõttu).Muldade niisutamisega võivad mullad soolduda.

• Mullahorisont on mulla jaotumine kihtideks värvuse tüseduse ja tiheduse põhjal.Tüsedus muutub mulla arengu käigus,üleminek on sujuv.
  

A-Toimub taimedelt pärineva org.aine lagunemine ja segunemine mineraalosaga.Toitainete,lämmastiku ja süsinikurikas.(tumedat värvi)
B-Toimub murenemisosakeste ja huumusosakeste kogunemine. Rauarohke.(pruunikas punane)
C-On mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud
D- Aluskivim ,mis on lähtekivimi alune varasema ajastu kivim.
E-Koosneb vasestunud saviosakestest ja toiteelementidest(hele värvus)
G-Liigniiskes mullas laiguti või ühtlase kihina alahapendlist rauda sisaldav(sinakashall värv).Vesi surub õhu mullapooridest välja.
AT-Toorhuumuslikhorisont,kus kuhjuvad org.ained,tekib liigniiskuse tagajärjel.Omadustelt
huumushorisondi ja org.turba vahepeal .
O-Koosneb eri lagunemis järgus olevatest variosadest.
T- turvas ,mis on vee ja org.aine rikas tuhavaene soomulla horisont .

• Mulla veerežiim
  

1.Läbiuhteline-sademed ületavad auramise ,mullaviljakus langeb( paras -ja palavvöötme kliimas)
2.Tasakaalustatud-sademed tasakaalus auramisega( rohtlad , stepid ,savannid)
3. Auramine ülekaalus-vesi aurustub ,kuid soolad jäävad(kõrbed,poolkõrbed)

• Maailmamullad
  

1.Tundravööndumullad-lähispolaarses kliimas on madal temp.,tekib igikelts.Väike auramine seega muld liigniiske,mullateke aeglane,kuna on hapnikuvaene.Mullahorisontides toimub gleistumine ,kui aga org.aine laguneb puudulikult liigniiskuse tõttu,tekib turvastunud gleimuld .
2.Okasmetsade mullad-tekivad jahedas niiskes kliimas,kus sademed ületavad auramise,toimub läbiuhteline veerežiim.Okkavarise aeglase lagunemise tõttu tekib püsiv kõduhorisont,lagundamine toimub seente abil.Sademete tõttu uhutakse org.ja mineraalained sügavamale,tekib väljauhtehorisont.Edasi toimub leetumine ja tekkivad leetmullad ,mis on kõige iseloomulikumad okasmetsaväändile,kus huumushorisont puudub ja kõdule järgneb kohe leet-ja sisseuhtehorisont.
3.Rohtlane mullad-tekivad kontinentaalses kliimas,kus sademete hulk on tasakaalus auramisega.Tekib tüse huumushorisont( mustmullad ),kuna org.aine laguneb kiiresti tänu niiskusele.Kuivuse korral huumus koguneb ehk kamardub.Mustmuld on poorne ,toitaineterikas, sõmer ning kõrge süsinikusisaldusega.Huumushorisondile järgneb sisseuhtehorisont.Mustmuldades toimub intensiivne mullasegunemine organismide poolt.
4.Kõrbete ja põõlkõrbete mullad-tekivad kuivas ja poolkuivas kliimas,ning on sooladerikkad,kuna aurumise käigus jääb mulda soolasis.Seega peab taimedel olema kõrge kohastumisvõime. Sooldunud kõrbemullas on vaevumärgatav org.aine kuhjumishorisont,järgneb soolarikas b-horisont ja lähtekivim.
5.Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad-tekib kuumas ja niiskes kliimas,mis soodustab keemilist murenemist ja mineraalide teket.Tänu sellele org.aine laguneb kiiresti ning huumust peaaegu ei tekigi.Muld on happeline ja rikastunud Fe ja Al oksiididega,mis annab mullale punakaskollase värvuse(puna-ja kollamullad).

• Leetumine,happeliste huumusainete toimel mineraalid lagunevad ja laguproduktid uhutakse sügavamale.Huumushorisondi alla tekib hele leethorisont.(parasvöötmes)
  
• Kamardumine on mullatekke protsess mille käigus maapinna lähedal tekib huumushorisont..Kõige intensiivsem kamardumine toimub rohtlas ,kus on mõõdukas kliima ja keemiliste elementide rikas lähtekivim.(rohtlas)
  
• Gleistumine-pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullakeskkonnas toimiv protsess,mille käigus anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt Fe(III)O-st mis taandub Fe(II)O-ks. Viimased moodustavad mullamineraalidega reageerides sinakaid ja rohekaid gleimineraale.Kokkuvõttes väheneb mulla poorsus ja halveneb vee läbilaskvus.(tundras)
  
• Sooldumine -esineb kuiva kliimaga aladel,kus auramine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte,seetõttu sisaldavad mullad rohkelt lahustuvaid soolasid(kõrbetes)
  

a) Sekundaarne sooldumine-on tingitud põldude niisutamisest,Niisutusvesi toob kaasa põhjavee
taseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad.See võib
juhtuda isegi jõeveega niisutamisel.
-sooldumist saab vältida muldade läbipesemisega,kuid see on kallis .

• Erosioon -ehk uuristus on tuule(tuuleerosioonehk deflatsioon) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite,setete,või mulla kulutus ja ärakanne.Selle tulemusena kantakse ära mulla pindmised mineraalosad ja väheneb mulla viljakus.Intensiivne erosioon on stepi ja metsastepi aladel,kus on palju üleharitud maad.Erosiooni kaitseks istutatakse metsaribasid,ning välditakse raskete masinatega sõitmist põldudel.
  

• Turvastumine/ Soostumine -lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas.Keskkonna hapestudes turvastumine progresseerub ja taimkate muutub vaesemaks.
  
• Kõrbestumine on muldade hävimine kõrbete laienemise tõttu,mis on omakorda põhjustatud ebaõigsest maaharimisest või looduslike protsesside tõttu.Seda saab takistada pinnase taimestamisega,taimestiku säilitamisega ning üle karjatamise vältimiseks.
  
• Degratsioon -ehk keemiline reostumine,mis esineb tõõstuspiirkondade lähedal,kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda.põhjustavad seda nt.kahjurtõrje,põldude üleväetamine.
  
• Muldade hävinemise põhjuseid-maavarade kaevandamine,ehitiste rajamine,raskete põllumasinate kasutamine põllumuldadel,mullaväsimus ühest ja samast taimekultuuri kasvatusest,alepõllundus, raskemetallide sattumine muldadesse autokütusest,metallurgiatööstustest,väetistest,reoveesetetest, ohtlikest jäätmetest.
  

Atmosfäär

• Atmosfäär ehk õhkond on Maad ümbritsev sfäär.Õhk on aga gaaside segu,milles on veel lisaks veearu ning pisikesi tolmu-tahma-ja soolaosakesi.
  
• Ekvaator on põhja ja lõunapoolsusest võrdsel kaugusel paiknev kujuteldav joon ümber maakera .
  
• Pöörijooned-on paralleelid,mis paiknevad 23'27N ja 23'27S,millel on päike ükskord aastas,pööripäeval seniidis.
  
• Atmosfääri ehitus
  

1.Troposfäär-seal paikneb ligi 80% õhkonna massist, temperatuur langeb keskmiselt 6'C 1km kohta.Selle kohal on tropopaus,mis on õhukiht,millest kõrgemal temperatuur enam ei lange.Troposfääris toimuvad kõik ilmastikunähtused.
2.Stratosfäär-kuni 50km kõrgusel,mood. 20% atmosfääri massist,temperatuur hakkab kasvama kõrguse kasvades,põhjuseks osoonikiht ,mis neelab päikese UV-kiirgust.
3.Mesosfäär-asub 50-85km kõrgusel,puudub osoon ,õhk on hõre,temperatuur langeb kõrguse kasvades.
4.Termosfäär-vähe õhumolekule,tänu millele on neil suur kineetiline energia ning temperatuur tõuseb,selle ülemist piiri on võimatu märgata.

• Kiirgusbilanss -on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.
  

Tervikuna on planeet Maa kiirgusbilanss tasakaalus,st.et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed.Piirkonniti võivad aga kiirgusbilansid erineda.Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus siis polaaraladel toimub tugev jahtumine .Viimasel ajal on tähendatud,et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu.Atmosfäär on hakanud neelama rohkem maa soojuskiirgust ning seda lahkub vähem maailmaruumi.Konkreetses paigas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest.(päikesekõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest),pilvisusest ja aluspinna omadustest.Maa keskmine temperatuur on +15'C.
- Kõige rohkem peegeldub kiirgust tagasi värskelt lumelt(90%).
-Kogukiirguse moodustavad otse ja hajuskiirgus(pilvedelt hajuv)kokku.
-Tumedama ja niiskema aluspinna koral neeldub rohkem kiirgust.
-Efektiivne kiirgus on Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe.
-positiivne kiirgusbilanss tähendab,et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat,kui ise soojuskiirgusena annab(maapind soojeneb).Negatiivse korral on protess vastupidine(maapind jahtub).

• Osooniaugud on osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris,mis on esinenud sensoonselt poolustel ja võivad laieneda ka ekvaatori suunas.Osooni peamiseks lagundajaks on freoonid
  
• Kasvuhooneefekt-lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri,kuid pikalaineline soojuskiirguse väljumine on takistatud.See neeldub õhus,mille tagajärjel atmosfäär soojeneb.Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur,lisaks veel CO2 , metaan ,naerugaas,maalähedane osoon jt. gaasid,ka aerosool .Kokku on selliseid gaase üle 40 ja neid nim. kasvuhoonegaasideks. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess,mis on atmosfääris esinenud suuremal või vähemal määral koguaeg .Nendel geoloogilistel ajastutel kui CO2 sisaldus oli suur,valitses maal soe kliima ja vastupidi kui sisaldus väike külm kliima,koos mandri jäätumisega.Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel kasvuhoonegaaside hulk suurenenud.Arvatakse,et see ongi põhjustanud kliima soojenemise.Maakera keskmine temperatuur pinnalähedases õhukihis on +15'C,kui aga kasvuhooneefekti poleks siis oleks see -18'C.
  
• Tähtsamate kasvuhoonegaaside tekkimine
  

1.CO2 – eraldub fossiilsete kütuste põletamisel,metsade mahavõtmisel,tsemendi tootmisel.
2.CH4 – ehk metaan on värvusetu,lõhnatu maagaasi komponent ,mida kasut. kütusena .Eraldub
märgalaelt,eriti riisikasvatusel(28%),paiskub õhku loomade(veiste)väljaheidetest(29%),
eraldub prügilatest(10%),moodustub soodes ja rabades.Seda toodavad bakterid ja teised
mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist.
3.Freoon – eraldub külmikute,külmutussüsteemide,õhukonditsioneeride kasutamisel,aerosoolide,
tulekustutusseadmete ning keemiliste puhastusseadmete kasutamisel.
4.Lämmastikoksiidid – moodustuvad põhiliselt sisepõlemismootorites(auto heitgaasid )ning paiskub
õhku ka reaktiivlennukite düüsidest(kokku 35%).Tekivad lämmastikväetiste lagunemisel
mullas,kus nad õhku lenduvad (21%) ning NO2 eraldub biomassi bakterite elutegevuse
tulemusena(42%).

• Globaalse õhutemperatuuri kasvu tagajärjed
  

1.Mõju põllumajandusele-põudade tõttu väheneb taime-ja loomakasvatuse saagikus.Pikeneb kasvuperiood Põhja-Kanadas ja Euroopas,kus saagikus võib hoopis suureneda .Paljudes piirkondades suureneb vihmasadude arv,mis põhjustab üleujutusi. Taimekahjurid levivad suurematele laiuskraadidele, arengumaad võib tagada joogivee puudus.
2.Muutused loodusvööndite piirkonnas-kannatavad puuliigid ,kõrbed muutuvad kuumemaks,oht taimedele ja loomadele.
3.Looduse mitmekesisuse vähenemine-elukohad hävinevad,järsk kliimamuutus ohustab liigilist mitmekesisust ja ökosüsteemide stabiilsust.Taimed ja loomad ei kohane uute tingimustega ja surevad.
4.Rannikualade üleujutused-20nda saj. Jooksul on üldine maailmamerepind tõusnud umbes 15 cm. Soojenemise jätkudes võib see aastaks 2030 tõusta veel 18 cm.Tulemusena ületatakse üle madalamad rannikualad ja saared.
5.Liustike sulamine -mägede liustikud sulavad ja nende arv väheneb,mis mõjutab veevarusid jõgedes ja lähedal asuvaid ökosüsteeme.
6.Mõju inimese tervisele-soojemas kliimas laiendavad oma elupaiku puugid, moskiitod ja närilised, kes on haiguslevitajateks.Põuastes piirkondades suureneb nakkusteoht joogivee puuduse tõttu.Kuumalainete sagenemine põhjustab suurlinnades õhukvaliteedi halvenemist,mis omakorda suurendab südame-kopsu-ja teiste krooniliste haiguste saamist.

• Rahvusvahelised lepped atmosfääri ja kliima kaitseks-Koyoto protokoll (1998) eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside hulka,Viini konventsiooni(1985) ja Montreali protokolli(1987) eesmärk kaitsta osoonikihti,Rio de Janeiro ÜRO keskonna-ja arengukonverentsi dokumendi(1992)eesmärk kaitsta kliimat.
  
• Õhu saastumine
  

1.Vulkaanipursked-õhku satub väävliühendeid ja tuhka,mis vähendab atmosfääri läbipaistvust.
2.Ilmastikutingimused-kui õhk on väheliikuv ning vähe segunev,siis kogunevad saastained suurtes konsentratsioonides. Inversioon on olukord,kus kõrgemal asuvas õhukihis on temperatuur kõrgemal kui madalamas õhukihis.See tõkestab õhu edasise tõusmise ,halvendades õhukvaliteeti.
3.Saasteained-aerosool,lämmastik-väävli-ja süsinikuühendid.

• Inimtegevuse mõju atmosfäärile
  

1.Kasvuhooneefekt
2. Sudu -tekib kui õhku on sattunud mürgiseid põlemisprodukte( tahm ,suits) ning need segunevad uduga(õhuniiskusega).
3. Happesademed -on happelise reaktsiooniga sademed,mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste ainete lahustumisel veepiiskadega..Kahju võivad nad tekitada sadade või tuhandete km kaugusele.Tekkepõhjusteks inimtegevus(fossiilsete kütuste põletamine, metsatulekahjud ,metallisulatamine) ja looduslikud protsessid(äike ja vulkaaniline tegevus). Tagajärgedeks:Mullad muutuvad happelisemaks(Lõuna-Soome),halveneb inimese tervis( astma , kopsuvähk, bronhiit ),Veekogude vesi muutub happelisemaks ning veeorganismid hukkuvad muutudes liigivaeseteks( Kanada ,USA,Lõuna-Rootsi),kiireneb keemiline murenemine(lagunevad skulptuuri,murenevad skulptuurid,raud esemed roostetavad),hukkuvad eelkõige okaspuumetsad , kuna nende okkaid kaitsev vahakiht hävib suurendades aurumist,mille tulemusena puud kuivavad.(Poola,Tšehhi,Kagu-Soome)

• Kliimat kujundavad tegurid
  

1.Geograafiline laiuskraadid (sellest sõltub temperatuuri käik aastaaegade,kuude lõikes)
2.Kaugus ookeanidest ja meredest(tuul,niiskusrežiim)
3.Soojade ja külmade hoovuste mõju(nt.Golfi hoovus Eesti suhtes)
4.Pinnamood(kõrgus merepinnast, paiknevus mäestike ja tasandike suhtes)

• Üldine õhuringlus -ekvaatori lähedased alad saavad palju päikesekiirgust,õhk soojeneb seal tugevasti ja hakkab tõusma.Selle tagajärjel püsib kujunenud madalrõhuala(tsüklon).Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani ja hakkab seal liikuma pooluste suunas.Teepeal õhk jahtub ja hakkab langema ,moodustades kõrgrõhuala(antitsüklon).Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks põhjustades umbes 30ndatel laiuskraadidel pidevalt kuivad ja päikeselised ilmad .Püsivalt ekvaatori suunas puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolise(maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud) ja hõõrdejõu tõttu kõrvale,tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid.Osa 30ndatel laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub aga pooluste suunas ja kohtub umbes 60ndatel laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga.Coriolise jõu mõjul kaldub õhuvool paremale,tekitades läänetuuli.Maapinna lähedal on aga hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled.Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront.Seal piirkonas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud ning polaaraladel domineerib õhuvool idast,mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest,Antarktikas aga kagust.
  
• Eesti kliima mõjutajad:Islandi miinimum=pehme ja sajune talv,Assoori maksimum=palav suvi
  

Kuna eesti asub üleminekuvööndis( mereline kliima läheb üle mereliseks) siis ilmastik on vahelduv, suuresti sõltub Atlandi ookeanilt läänetuultega maismaale kanduvast niiskest õhuvoolust.Kui läänetuule mõju on suurem siis on talved pehmed ja suladega,kui aga nõrgem siis tuuled puhuvad valdavalt maismaa poolt kujundades külmemat ja püsivama lumekattega ilma.

• Mussoon on ulatuslik õhuvoolude süsteem peamiselt rannikupiirkondades(nt.Lõuna- Aasia ), milles tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks.Seda põhjustab mandri ja ookeani ebaühtlane soojenemine ja jahtumine.Tuul puhub talvel maalt ookeani suunas ja suvel ookeanilt maismaale.
  
• Õhumass on tohutu suur õhu hulk,mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused.(temperatuur,niiskus)
  
• Õhurõhk on rõhk mida avaldab pinnaühikule selle kohal asuv õhusamba kaal(norm.760 mmHg)
  

• Äike on pilvede omavaheline või pilvede ja maapinna vaheline võimas sädelahendus,kus pilve sees kiiresti toimuva tõusuliikumise tõttu jäätunud vihmapiisad üles-alla liikudes hõõrduvad üksteise vastu saades elektrilaengu.Kui pinge on kriitilise piiri peal siis tekib sädelahendus-välk
  
• Tornaado/ Tromb /Vesipüks/ Tuulispask -suur keeris /väiksem keeris(Euroopas)/vee kohal esinev keeris/tuulekeeris.Need on londikujulised keerised,mille sees on väga madal õhurõhk.
  
• Front on kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel.
  

1.Statsionaarne front-paar päeva paigal seisnud front,ei saa määrata selle liikumise suunda.
2.Soe front-soojem õhumass liigub külmema peale.Üleminekul taevas tõmbub pilve,sooja õhu jahtudes veeaur kondenseerub ja tekivad pilved.Alguses on kiudpilved,siis tihenevad ning hakkab tibutama lausvihma(talvel lund sadama).Kui soe õhk jõuab pärale maapinnale,siis temperatuur tõuseb,sadu lakkab(lumi hakkab sulama). Sajuala on frondi ees
3.Külm front-raske maapinnal liikuv õhk lükkab soojema õhu üles.Suvel tekivad rünksajupilved, sajab paduvihma,on äike,temperatuur langeb järsult.Kui külm front on üle läinud,pöördub tuul loodesse ja põhja.Algab külma õhu sissevool .Sajuala on frondi taga.

• Tsüklonid kujunevad frontidel ookeani kohal.Lõuna poolt tulev soojem õhk liigub põhja ja külm õhk lõunasse moodustades keeriseid,mille sees on sooja ja külma õhuvoolud koos sooja ja külma frondiga.Tsükloni ehk madalrõhkkonna eesosas valitsevad sageli kagu ja läänetuuled,mis toovad sooja õhku.Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe.Tsükloni tagalas valitsevad loode ja põhjatuuled,mis muudavad ilma külmemaks.Tsükloni lõunapoolsest osast käib alguses üle soe front ja seejärel külm front.Mõlemaga kaasnevad sademed.Tsükloni põhjapoolses osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole.Temperatuur jääb suht madalaks aga sademeid võib olla rohkesti.Talvel kaasneb tsükloniga pehme suvel aga jahe ilm.Kõrgrõhkkonna ehk antitsükloni puhul on vastupidi.Talvel on ilm pakaselisem ja suvel päikeseline ning soe,sademeid ei esine.
  
• Lõunatsüklonid on tsüklon mis tekib Vahemere või Musta mere piirkonans ja liigub lõunast põhja suunas.Sellega kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku suurtele laiuskraadidele
  
• Troopilised tsüklonid on võimsad õhukeerised palavvöötmes( orkaan ja Ida-Aasias taifuun ).Neis toimub õhu intensiivne tõusev liikumine,seda ala katavad rünkpilved,kuid keerise keskel olen nn. tsükloni silm on tuulevaikne ja selge taevaga ala kuna seal õhk laskub.Silma ümber on sein,kuhu on koondunud võimsad sajupilved ja tuuled.
  

- Õhumassid maakeral
A- õhk külm ja kuiv
mP-õhk niiske,talvel soe, suvel jahe,ilm pilves jasajune.
cP-õhk kuiv,suvel soe,talvel külm,ilm selge
mT-õhk soe ja niiske,ei pilvi ega sademeid
cT-õhk palav ja kuiv,ilm pilvitu
‑An-õhk külm ja kuiv
Hüdrosfäär

• Hüdrosfääri jagunemine
  

1. Maailmameri
2. Siseveed
a)Järved b)Jõed c)Liustikud
d)Põhjavesi e) Sood

• Veeringe maa eri piirkondades koosneb erinevatest lülidest: Sademed
  

Aurumine (sõltub pinnase omadustest,tuule kiirusest, temperatuurist,õhu ja maapinna niiskusest, taimestikust )
Jõgede äravool sõltub sademete ja aurumise vahekorrast(palju sademeid,suur aurumine=suurem äravool ja vastupidi).See on jõe kaudu äravoolava vee hulk pikemas ajaühikus kui sekund.
Valgala on jõdede äravoolu ala,mis jaguneb perifeerseks äravoolualaks(jõgede vesi jõuab maailmamerre nt. Mississippi ja Amazonase ümbruses) ja sise-ja äravoolualadeks(puudub ühendus maailmamerega,vesi jõuab hoopis mandrisisestese nõgudesse või kõrbetesse nt. Sahara kõrb ja Kesk- Austraalia kõrbealad)
Infiltratsioon on protsess,mille käigus osa vihma-lume ja liustikeveest imbub maa sisse moodustades põhjavee.Suurem on see kohtades kus on liiva,kruusa või lõhelisi kivimeid, väiksem kohtades kus pindmise kihi moodustavad savid,turvas ning põhjavee tase ulatub maapinnale

• Veebilanss on veekogusse või mingile maa- alale juurdetuleva ja äravoolava veehulga vahekord kindlalt ajavahemikul.Kulupooleks auramine ja äravool ning tulupooleks sademed ja juurdevool.
  
• Maailmameri katab 71% maakera pinnast ning saab suure osa Maale tulevast päikesekiirgusest. Suurim soojushulk auramisele kulub passaatide piirkonnas,vähem poolustel ning ekvatoriaalvööndis.Soojade hoovuste mõjualal on aurumine suurem.Maailmamere vee omadusi mõjutavad lisaks päikesekiirguse hulgale veel sademete ja auramise vahekord ning hoovustega seotud vee ümberpaigutumine.
  

Veetemperatuur-92% päikesekiirgusest neeldub vees ja 8% peegeldub tagasi,tervikuna on jaheda veega,soojem piirkond asub 5' ja 10' laiuskraadi vahel.
Soolsus - merevesi on mitmesuguste mineraalainete,soolade,gaaside ja org.aine lahja lahus,mis sisaldab ka hõljuvaineid.Merevee soolsus on tingitud aurumise hulgast.Merevee soolsus mõjutab elustikku,nt-liikide arvu(suurem soolsus=liigirikas,väiksem soolsus=liigivaene.Mere peamiseks energiallikaks on fütoplankton(mis tekib soojustingimuste ja taimetoitainete olemasolul)

• Hoovus on mere või suure järve vee horisontaalsuunaline püsiv kindlas suunas liikumine,põhjustajaks peamiselt tuul.
  

• Lainetus on mere-või järvevee kõikuv liikumine,mida põhjustavad tuuled,maavärinad, vulkanism
  
• Vooluvee ja lainetuse osa pinnamoe kujunemisel
  

1.Erosioon ehk kulutus-kujunevad jõe orud,tekivad joad ,soodid jne.
2.Setete ehk tahke materjali ärakanne-süvenevad jõeorud,settimiskohtades tekivad settelavad,
settetasandikud ja deltad(jõe poolt transporditud setetest kujunenud tasandik jõe suudmes,mida liigestavad paljud jõeharud.
3.Setete kuhjumine ehk akumulatsioon -tekivad tasandikud ja deltad.Mõned jõeorulõigud täituvad
setetega ja jõgi muudab selle tagajärjel oma sängi.
Jõelamm-oru põhjas sängi ümbritsev jõesetetest tasandik,mis suurvee ajal üle ujutatakse.

• Rannaprotsessid-Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine,see on tingitud sellest,et poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem kui lahtedes,kus vesi on tavaliselt madalam ja lainete jõud väiksem.Poolsaarte otstest lahti murtud materjali kannavad lained lahepäradesse,kus see settib.Poolsaarte tippudes kohtab sageli kivirahne ja väiksematest kividest sillutisi,seal toimub lainete kulutus.Kõrval olevas lahes võib aga olla kena liivarand ,kuna setted kuhjuvad sinna.kui lainetus jõuab randa teatud nurga all ja setted hakkavad liikuma rannajoonega paralleelselt,nim.seda setete pikirändeks.Seal kus rannajoon muudab järsult suunda võib setete pikirände tulemusena hakata kujunema maasäär.
  
• Järskrannik-veekogu sügavneb kiiresti ja lained jõuavad randa suure energiaga.Seetõttu,et ülekaalus on lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad .Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära eelkõige setteid ja kivimeid,mistõttu sinna moodustuvad järsakud või suure kaldega nõlvad.Kui selline järsak kujuneb monoliidsetesse aluspõhja kivimitesse,siis nim. seda pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks.Rannajärsakult lahtimurtud materjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale.Kõige jämedam allavarisenud materjal jääb järsaku jalamile paigale.
  
• Laugrannik -ülekaalus on lainete kuhjav tegevus. Lauge nõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest.Hõõrdumise tõttu kaotavad lained rannajoonele lähenedes energiat ja rannajoone lähedal on neid ainult setteid liigutav jõud.Nii kujunevad kuhjerannad.Tormilainetus haarab kaasa jämedamat settematerjali ning paiskab seda rannajoonest kõrgemale.Sinna kujunevad kuhjunud materjalist rannavallid .Peenem settematerjal valgub tagasi vette ja võib moodustada rannabarri.
  

• Jõgede toitumine-põhjaveest,liustikujääst,sademetest,lumesulamisvesi.Jõe veerohkus ,voolutase ja kiirus sõltub looduslikest teguritest.Jõe veerežiimis eristatakse madal-jasuurvett ning juhuslikult esinevaid tulvasid. Tulv on järsk ja juhuslik veetaseme tõus.Üleujutus on maa-ala vee alla jäämine suurvee ajal või veehoidla rajamisel(kaitseks ehitatakse tamme ja veehoidlaid)
  
• Põhjavesi kujunemist ja infiltratsiooni mõjutavad tegurid:
  

1.Saju kestus-esimestel päevadel on suur infiltratsioon,kuid siis langeb kiirelt kuna pinnase kihid on
juba veega küllastunud
2.Saju intensiivsus-enamus sademetest voolab jõgedesse ja järvedesse.
3.Kivimite poorsus-mida poorsemad kivimid,seda suurem on infiltratsiooni
4. Taimkatte esinemine-Taimkate(mets)vähendab infiltratsiooni,sest osa sademete veest aurab õhku
5.Nõlvakalle-suurem kalle=imbub vähem vett sest pindmine valgumine on intensiivsem.
6.Pinnase niiskus-kuiva pinnase korral imbub maasse rohkem vett kui märja korral.
Põhjavee alanemist põhjustavad-suur veevõtt,pikk kuivaperiood, kaevud

• Maailmamere (ja ka põhjavee)reostumise põhjused,mõju keskkonnale,majandusele ja elustikule.
  

1.Tööstuse.olme reovete.põllumajanduse reostuse juhtimine merre(jõgede kaudu)
2.Intensiivne laevaliiklus + õnnetused tankeritega
3.Meresügavustesse maetakse mürkaineid,kliimasoojenemine
a)Väheneb mere ökosüsteemi liigiline koosseis,väheneb kalavaru ,mõjutab teisi looduslikke
kooslusi,mõjutab inimese toidulauda.
b)Mürkained jõuavad toiduahelat pidi inimeseni,rannikualad reostuvad.
-Mõju turismimajandusele,vetikate vohamine,oht inimese tervisele, korallide hävimine.
Maa süsteemide vahelised sidemed
Süsinikuringe joonis.
Rahvastik

• Maailma rahvaarvu kasv ja selle tagajärjed – väga pikka aega kasvas rahvaarv aeglaselt,sest iive oli väike,kuna sündimus ja suremus olid suured.Kiiremini algas rahvaarvu kasvamine 18.saj. peamiselt Lääne-Euroopa riikides,sest tänu meditsiinilisele arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes.Esimene miljard täitus 1804a.Rahvarvu kasv on tekitanud suuri sotsiaalmajanduslikke probleeme:
  

- toidupuudus - tööpuudus - ülerahvastatus,ülelinnastumine - jäätmete ladustamisprobleemid
-suureneb majanduslik ebavõrdsus ning koormus loodusvaradele
Hetkel elab kõige rohkem inimesi Aasias(61%) ning selle riigi rahvaarv kasvab pidevalt ja küllalt kiiresti tänu loomulikule iibele.Aafrikas elab ligi 13% rahvastikust ning elanikkond kasvab seal kõige kiiremini.Euroopas elab 12% rahvastikust,kuid selle rahvastik väheneb tulevikus madala iibe tõttu,paljudes riikides on see juba negatiivne.Põhja-Ameerika rahvastiku osatähtsu on 5% ning Lõuna-Ameerika oma 9%.
IIVE = SÜND – SUREMUS (%o st. 1000/elanikku/aastas)

• Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid :
  

1.Naiste seisund ühiskonnas-arenenud riikides on sündimus väiksem,sest suur osa naisi õpib või töötab,pereloomisele mõeldakse harvem ning vanemas eas perre soovitakse vähe lapsi.Arengumaades naised kodused,nende rolliks ühiskonnas on laste sünnitamine.
2.Viljakas eas naiste arv-mõjutab sündimust juhul kui rasestumisvastaseid vahendeid ei kasutata.
3.Sünnitamise vanus-arengumaades hakatakse sünnitama varasemas eas kui arenenud riikides.
4.Religioon-tavad muudavad suhtumist pereplaneerimisse,uskliku peredes sünnib rohkem
5.Pereplaneerimisvõimaluste olemasolu ja kasutamine-vähendab sündimust
6.Traditsioonid ühiskonnas-arenenud riikides kulutatakse haridusele palju raha,seega vanematel pole palju lapsi.Arengumaades aga peetakse lapsi pere toetajaks,haridusele kulutatakse vähem.
7.Majanduslikud võimalused ja riiklik poliitika-nõndanimetatud ühelapsepoliitika Hiinas.

• Surma põhjused:
  

1.Arenenud riikides – alkoholism ,kuriteod,looduskatastroofid,õnnetused,vähk,südamehaigused
- suremus suur,kuna vanurite osatähtsus rahvastikus on suur.
2.Arengumaad – toidu,vee, arstiabi puudulikus,haigused,vilets hügieen,sõjad, loodusõnnetused
- kuigi noorte osakaal suur võrreldes vanuritega,on laste surmade tõttu suremus kõrge.

• Rahvastikupoliitika – on riigi sihiteadlik tegevus,et mõjutada rahvaarvu,selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel.Enamasti mõistetake selle all meetmeid,mis mõjutavad sündimust,suremust,sise-ja väljarännet.Rahvastikku mõjutab alati ka teiste valdkondade areng (majandus,tööhõive,töötingimused).Sündide arvu mõjutavad abiellumise vanus, peretoetused , lisapuhkused emadele ja isadele,rasedusvastaste meetmete ja abordi kättesaadavus, maksusoodustused ja muud soodustused.Rändepoliitikas kasutatakse ka piiranguid kodakondsuse, elamis, ja töölubade saamisel.Riigid kasutavad kvoote,mis reguleerivad sisserännet.
  
• Ränne ehk migratsioon – on inimeste alalise elukoha vahetus.Välisrände puhul asutakse elama teise riiki,siserände puhul kolitakse teise omavalitsusse.Nende vahet nimetatakse rändeiibeks ehk saldoks'
  

Sundränne - kodukohast ollakse sunnitud lahkuma mingi põhjuse pärast(nt.sõda,looduskatastroof)
Rände liigitamise alused ja tüübid:
a)Iseloom – vabatahtlik,kaasränne,sundränne b)Ulatus – riigisisene,rahvusvaheline
c)Kestus – alaline ,ajutine,sesoonne d)Põhjused – majanduslikud,poliitilised,usulised jms
RÄNDESUUNAD JA ISELOOMUSTUS:
1:Lääne-Euroopa – aktiivne sisseränne Lõuna-ja Ida-Euroopast,ka Lad.- Ameerikast ja Aafrikast, põhjuseks paremad elamise ja töötingimused.EL piires toimub tööhõive vaba liikumine.
2:Ida-Euroopa – väljaränne Põhja-Ameerikasse ja Lääne-Euroopasse ehk kõrgelt arenenud riikidesse õpingute ja paremate elamise ja töötingimsute eesmärgil.
3:Põhja-Ameerika – aktiivne sisseränne Lad.-Ameerikast ja Aasiast,vähem Euroopast
4:Ladina-Ameerika – Rännatakse välja Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse.
5:Aasia – rännatakse Põhja-Ameerikasse ja ka mandri siseselt poliitilistel,usulistel ja sõjalistel põhjustel6:Aafrika – rännatakse eelkõige Euroopa endistesse emamaadesse,ka Aasiasse majanduslikel ja poliitilistel põhjustel + näljahäda eest.

• Demograafiline üleminek koos etappidega – Demograafilise ülemineku teooria seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses,mille tagajärjeks on rahvaarvu ja koosseisu vanuses muutus.See teooria väidab,et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt kaasaegsele tüübile .
  

1.Traditsiooniline rahvastiku tüüp – omane agraarühiskonnale,kõrge suremus ja sündimus,iive seega nullilähedane,palju lapsi kuid vähe vanureid,eluiga 40-45a.
2.Demograafilise ülemineku I etapp – kõrge sündimus,suremus langeb,iive positiivne ning rahvaarv kasvab kiirelt,palju lapsi ja vanurite arv kasvab,eluiga 50-60a.
3.Demograafilise ülemineku II etapp – sündimus langeb ning iive langeb,laste osakaal väheneb ning vanurite osakaal tõuseb,eluiga 60-75a.
4.Kaasaegne rahvastiku tüüp – madal sündimus ja suremus seega iive nullilähedane või isegi negatiivne,laste osakaal väheneb ja vanurite osakaal tõuseb.

• Linnastumine – on linnade kasv ja linnarahvastiku osatähtsuse kasv.Asulaid eristatakse elanike arvu, tegevusala ja administratiivse jaotuse järgi.Linna tekkeks on vajalik paikne eluviis,liikumisteed ja viljakas maa.Esimesed asulad tekkisid u.6000a. tagasi.
  

---------------------------------------------------------------------------------------------------------------->
MAA-ASULA ASULA LINNALINE ASULA
küla,mõis, alevik alev, eeslinn ,väikelinn,
satelliitlinn,suurlinn, hiidlinn
Eeslinnastumine – suburbanisatsioon ,kus eelistatakse linnalähedasi väiksemaid asulaid
Vastulinnastumine – kontraurbanisatsioon ,lahkutakse linnadest kaugematesse maapiirkondadesse.
Aglomeratsioon – ehk linnastu,tekib kui lähestikku asuvad linnad või asulad kasvavad kokku.
Ülelinnastumine- kontrollimatu linnarahvastiku juurdekasv(tingitud sisserändest ja demograafilisest plahvatusest)
1.Linnade arengu I järk – algas tööstusühiskonna tekkega,sel ajal algas maa elanikkonna ränne tööstuskeskustesse.Sel ajal oli rahvastiku arengus plahvatusefekt(sündis palju lapsi).Seda etappi iseloomustab linnade kiire kasv,uute linnade teke,ränne maalt linna. Linnaelanike arv kasvab 40%ni Linnade kirie kasvu kõrgpunkt on 19saj. ja millionilisteks linnadeks saavad London,Pariis jne. Esimene miljoni linn oli Rooma .Tekkisid ka esimesed linnastud .
2.II etapp algas umbes 1960ndatel – linnade elanikkonna kasv pidurdub ja maa elanikkonda jääb vähemaks,tekivad uued linnastud ja linnad haaravad oma territooriumile eeslinnu.Miljoni linnu on juba 20 ning linnaelanikke 77%.
3.III etapp on alates 1980ndast – maa-asulad linnastuvad,sest osa linnaelanikke läheb elama linnast välja äärealadele,sest seal on paremad elamistingimused.Seostub infoühiskonnaga.
Eeslinn – on linnaline asula,mis tekkis keskaegses linnas linnamüüri taha
Hiidlinn – ehk megapolis ,neil on ühtne äritegevus
Satelliitlinn – suurema linna mõjupiirkonnas olev linn,millel on iseseisvad valitsusorganid,kuid puudub ridalinnale omaseid asulaid.
Linnastuv – lähestikku asuvad linnad või asulad on kokku kasvanud üheks tervikuks,neid ühendab kindel majandustegevus ,transport,varustatus.
LINNADE SOTSIAAL-JA KESKKONNAPROBLEEMID
- linn on tehiskeskkond ja selleks,et selles elada ,peab see olema inimsõbralik.Esialgne lahendus oli aedlinnade planeerimine.Probleemideks on liikluskorraldus,puhta joogivee puudus,reovee äravool, liiga tihe ehitus, haljastus ,prügimajandus,õhu saastumine,majade materjal,mis materjaliga köetakse.
LINNADE SISESTRUKTUUR
1. Kesklinn – ärila,kus ülekaalus on kaubandus-ja kontoripinnad
2.Üleminekupiirkond – agula;segahoonestus,kus valdavad ümberehitatud teenindushooned,
kontorid ja elamud :soositud elamispiirkond.
3.Vana tööstuspiirkond;19-20sajandi tööstus-või ladude piirkond,mis on nüüdseks sageli ümber ehitatud kaubandus-või elamispiirkonnaks.
4.Madala maksumusega elurajoonid
5.Kõrge maksumusega(eliit)elamurajoonid
6.Uuskeskus
7.Uus tootmise piirkond nt. lennuvälja juures
8.Uus(raske)tööstuspiirkond
9.Vanad ja uued keskklassi elamurajoonid(korrusmajad)
10.Eeslinn,vaid eliidi elumajad
11.Regeneratsiooniala endises agulis(2)või(3)tööstusalal
Energiamajandus

• Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega,nende töötlemisega elektriks,mootori-või ahjukütuseks,ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale.
  
• Energiavarad on loodusnähtused ja looduslikud kütused,mida kasutatakse energia saamiseks.Neid jaotatakse traditsioonilisteks( uraan ,fossiilsed kütused) ja alternatiivseteks(peaksid asendama tulevikus otsa saavaid energiavarasid,osa neist juba kasutatakse ning otsitakse nende jaoks sobivat tehnikat ja tehnoloogiat,et nende osakaalu energeetikas tõsta)
  
• Fossiilne kütus on maakera kauges minevikus tekkinud organis ,mis on kõdunemisel kõrge temperatuuri ja suue rõhu all kivistunud biomass,mis on muutunud kütuseks.
  

• Naftatööstus – nafta majanduslik kasutamine jaguneb kaheks protsessiks:
  

1.nafta ammutamine ja transport OPEC
2.nafta töötlemine, eksport ,import, soojusenergia tootmine
Nafta töötlemine – kõigepealt eraldatakse küttegaas,bensiin, petrooleum ,masuut, diisel .Keemilisel töötlemisel saadakse naftalt kunstkiude,plastmassi,lahusteid, vaiku ,ravimeid,taimekaitsevahendeid.
Nafta suurtootjad – 2/3 maailma naftavarudest on Lähis-Ida riikides(Iraak, Iraan ),Ladina-Ameerika ( Mehhiko ,Venetzuela),Ida-jaKagu-Aasia(Hiina),Venemaa.
Nafta eksport – Saudi-Araabia,Norra,Iraan,Venetzuela,Venemaa.Suurimad nafta töötlejad on USA ja Euroopa,kellel on endal või kes ostavad teiste käest toornaftat ja seejärel töötlevad.
Nafta kasutamise eelised – Suur energiasisaldus ,kus 1kw energia tootmiseks kulub 10X vähem sütti
Nafta kasutamise puudused – Ohtlik reostus ,piiratud varu,puuraukude ja platvormide ehitus kallis

• Maagaas – selle varud on suuremad kui nafta omad.Maagaasi kasutatakse elektritootmisel, majapidamises katlamajades vee soojendamiseks ning toorainena keemiatööstuses ainult lämmastikväetiste tootmisel.Gaasi suuremad varud on Lähis-Idas.Suurimad tootjad on Usa,Venemaa,Kanada,UK.Venemaa müüb Euroopasse. USA tarbib sisseostetud gaasi.
  

Maagaasi kasutamise eelised – naftast suurem energiasisaldus,lihtsam ammutada,põlemisel ei saasta õhku,odavam transportida torujuhtmete abil suuremates kogustes .
Maagaasi kasutamise puudused – plahvatusohtlik,kitsas kasutusala,transport ohtlik eriti kui juhe läbib mõnda veekogu.

• Tahked kütused on kivisüsi,pruunsüsi,põlevkivi ja turvas.Kivisüsi oli esimene,millest hakati elektrit tootma kuna sisaldab palju süsinikku.Neid kasutatakse elektritootmiseks,vee soojendamiseks,kütte-ja keemiatööstuses toorainena.Algselt kasutati kivisütti terase tootmiseks.
  

Tahke kütuse puudused – Põlemisel saastab õhku,rikub maapinda,kaevandamisel põhjavee tase langeb,tekitab palju jääkaineid ja tuhka.
Hetkeprobleemid – varud on ammendumas(Euroopas) või pealmised kihid on ära kasutatud ja tuleb sügavamale kaevandada.,sügavamad kihid on vähem väärtuslikumad,kallineb siis tootmine. Nendest probleemidest päästavad uued kaevandused ,mis on kahjuks tarbijast kaugemal.(nt. Euroopasse tuuakse Lääne-Siberist) ning seetõttu kallim transpordikulu.USA liigub kaevama lääneossa.Tahkete kütuste varud on säilinud Hiinas, Siberis ,Austraalias,Lõuna-Aafrika Vabariigis.

• Tuumaenergia – toodetakse uraanist ning on võimsaim energiaallikas.Suurimad uraanivarud on Kanadas, USAs,Hiinas,Indias,Austraalias,Lõuna-Aafrika Vabariigis.Suurimad tuumaenergia tootjad on USA(110), Jaapan(53),Prantsusmaa(59),Venemaa(36).
  

Tuumaenergia puudused – plahvatusohtlik,jäätmete raske ladustamine ,reaktorite lühike eluiga.
Tuumaenergia eelised – suur energiasisaldus,odav,praktiliselt õhusaaste vaba

• Alternatiivsed energiaallikad . On piiratud energiallikad,nende tehnoloogia on väljatöötamisel või täiustamisel.On kallis ning saadav energiahulk on väike kuid võimaldab tarbimist ka väikese tarbimise korral.Jaguneb viieks energia liigiks:
  

1.Vee-energia ehk hüdroenergia – on odavam energialiik aga ainult neis piirkondades,kus on suure languga või veehulgaga jõed.(nt.Alpides,Skandinaavias).Võimsam jaam on L-Ameerikas Parana . Veerikkaid jõgesid kasutatakse põhja riikides ja energiat saab sealt 20% kogu energia tarbekogusest ja lõuna riikides ainult 10%.Suurimad hüdroenergia tootjad on Kanada,Usa,Brasiilia,Hiina,Venemaa
Eelised – looduslikult puhas,saab odavat elektrit,saab vajadusel välja lülitada.
Puudused – piiratud kasutusvõimalus,ehitusega seoses tuleb rajada tammid mille tõttu suured ja viljakad maa-alad üle ujutatakse, tammi purunemisega kaasneb üleujutus,aastaaegade vaheldumise
2.Päikeseenergia ehk helioenergia – kasutatakse elektri-ja soojusenergia tootmiseks.Vajatakse päikesepaneele ja patareisid,katusematerjale + ehitus on kallis.Maailmas tegelevad sellega Itaalia, USA,Saksamaa,Prantsusmaa.Puuduseks on kallis ehitus ja kasutusala on piiratud territooriumil.
3. Tuuleenergia – neid tasub ehitada sinna kus tuulekiirus on üle 6m/s,kõvem tuul on mereäärsetes piirkondades ja avatud maastikul.Maailmas on tuulevaikseks alaks 20ndad paralleelid.Maailma tuulepargid asuvad Saksamaal,USAs,Hispaanias,Taanis,Indias.
Eelised – loodussõbralik
Puudused – kallis ehitus,kasutatakse piirkonniti,segab radaritööd,kui tuulekiirus üle 26m/s tuleb tuulikud sulgeda,tuul puhub iilidena ja tuulikud häirivad lindude rändeid.
4.Maa siseenergia – kasutatakse seismilistes piirkondades nt. Island ,USA,Itaalia,Prantsusmaa, Jaapan,Uus- Meremaa , Filipiinid .(Termaalvett,auru saadakse puuraukude kaudu).
5.Biomassi energia – saadakse puidust,puidutöötlemise jääkidest,põhust,sõnnikust,energiavõsadest ( lepp ja paju),jäätmehoidlatest.Biomassi tekib pidevalt juurde.
Elektrienergia saamise jaotus: süsi 38% vesi 19% tuumaenergia 18% gaas 13% nafta 10%
tuul-päike-maasisesoojus 0.4%
Esmasektor

• Põllumajanduses on osaliselt ülemindud töötlemisele.Põllumajandus ei saa eksisteerida üksi,ta vajab maaparandust,tõuaretust,sordiaretust,taimekaitsetöid,veterinaariateenuseid,reklaami.Põllumajanduslikku maad on 33%,mis jaguneb rohumaaks(20%) ja haritavaks maaks (10%).Põllumajanduslikku maad juurde teha pole võimalik.Põllumajandus sõltub nii looduslikest kui majanduslikest teguritest.Paremad põllumaad asuvad 30ndatel laiustel.Need on kõige viljakama mullaga alad(mustmuld),taimkatte järgi Euroopas stepid,Ameerikas stepid,Aafrikas savannid.Nende vööndite lõikes tuleb eristada kliima erinevusi merelise ja mandrilise vahel. Troopikas on idarannikud niisked .Mujal on tegemist poolkõrbe ja kõrbealadega,kus saab tegelda põllundusega kunstliku niisutuse abil.Troopika kuivemates piirkondades tegeldakse karikasvatusega. Põllumajanduseks ebasobivad piirkonnad on kõrgmäestikud,lume-ja jääkõrbed,vihmametsad ja kõrbed.
  

Vegetatsiooniperiood – ehk taimekasvuperiood on ajavahemik,mil taimed kasvavad ja arenevad intensiivselt
Põllumajanduslikud tootmisvormid
1.Agraarühiskond:alepõllundus,rändkarjakasvatus,vahetuspõllundus,korilus,kalapüük,küttimine
2.Industriaalühiskond:mõisa-ja talusüsteem
Algselt olid need segatalud,kus tegeldi põlluharimise kui ka karjakasvatusega.Talunik tegi kogu
töö ise koos pereliikmetega ära.Aja jooksul muutusid need tootlikumaks ja hakkasid müüma oma
toodangut saades raha,et täiustada tootlikust (uued masinad ,tööriistad jne.)Tegelesid ka saaduste
töötlemisega tööstuslikult,tõstes sellega lõpptoodangu kvaliteeti ja hinda.Edasi moodustasid
väiksemad talud kokku spetsialiseeritud talu,kus osa maad eraldati ühe kultuurtaime
kasvatamiseks.Nendest arenesid spetsialiseeritud suurtalud ,kes laiendasid oma maasid.
Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas(teravili) ja Põhja-Ameerikas(mais).
Ekstensiivsed suurtalud on tuhandete kilomeetrite suurused,põllumaadele külvatakse seeme maha
selleks palgatakse külvajad, peremees ise elab linnas ja ostab toitu poest.Sügisel tuleb koos
palgatöölistega tagasi ning laseb vilja koristada ,ära viia ja maha müüa.Seda tehakse kuivema
kliimaga aladel,hõredalt asustatud aladel,saagikus madalam.Selle kompenseerib vähene tööjõu
kasutus ja suur saagi kogus.(Põhja-Ameerikas,Brasiilias,Aasias,Austraalias).Rantšo on suur
loomakasvatusmajand,kus rohumaid on kümneid tuhandeid kilomeetreid.Kasvatatakse lambaid,
pühvleid,veiseid ning tööjõudu kasutatakse lambakasvatuse puhul,kus on lambapügajad ja karjused. Levinud on need Ameerika lääneosas,Austraalias,Argentiinas.Istandused on suured taimekasvatuse majandid,kus tegeldakse ühe kultuurtaime kasvatamisega .Töö toimus seal käsitsi(algselt orjad) hiljem masinatega.Levinud on need Kesk-Ameerikas,Kagu-Aasias.
3.Infoühiskond: loomavabrikud (loomad väljas ei käi,toit tuuakse ette,rajatud linnade lähedusse)
Lepingureformis maaomanik annab oma maa rendile mingi firmaga ,kes organiseerib selle maa
peal millegi kasvatamise ning koristab ja müüd selle maha,kust mõlemad saavad kasu.
Mahepõllundus on tootmine ilma kunstlike väetisteta mürkkemikaale kasutamata.See on
ökoloogiline tootmiseviis,mis on tervislik.

• Neli tähtsamat agraalregiooni:
  

1. Loomakasvatus regioon – Euroopa,Aasia,Austraalia,Põhja-ja Lõuna-Ameerika.Rändkarjakasvatus
2. Taimekasvatus regioon – Mõõdukas ja soe parasvööde,lähistroopika
3.Puuvilja kasvatuspiirkond – Troopika ja lähistroopika
* viinamari -Prantsusmaa,Itaalia, Hispaania
* peet -USA,Türgi
* suhkruroog -India,Hiina,Tai
4.Sega põllumajandus piirkond – Parasvöötmes,lähistroopilises
**kunstliku niisutusega ei saa midagi kasvatada Egiptuses,Jaapanis,Pakistanis**
Põllumajandusega kaasnevad probleemid:
1.Ülekarjatamine------>võib viia kõrbestumiseni
2.Põldude rajamine nõlvadele------->pinnase erosioon
3.Põllumassiivide rajamine---->tuule erosioon
4.Üle väetamine------>pinnase reostus,saagi keemilise koostise muutus
5.Maade niisutamine----->pinnase sooldumine
6.Uute põldud rajamine----->hävib ökosüsteem
7.Masinate ja kemikaalide kasutamine------>kõik eelmised tagajärjed
Maailma toiduprobleemid
Teravamad toiduprobleemid on Aafrikas,Lõuna-Aasias,Ladina-Ameerika osades piirkondades,kus põhisihtgrupp on linnade vaesed ja ilma maata maaelanikud.Põhiprobleemiks polegi mitte toidupuudus vaid vaesusest tulenev ebavõrdus.Tänapäeval on arengumaade toiduprobleemide põhjustajaks traditsiooniliste tootmisviiside säilimine,tihe rahvastik ja halvad loodusolud .
Kalandus . Kalavarud maailmameres ei jaotu ühtlaselt.Pinnakihid on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas,kus on hapnikurikas vesi ning suurte jõgede suudmetes,kuhu jõed kannavad hulgaliselt toitaineid.Kalavaesed on süvaookean,lähistroopilise,ekvatoriaalse ja polaarse avaookeani pinnakihid.Suurimad kalapüügiriigid on Hiina, Peruu ,Jaapan,India,USA.
Muutused kalanduses – Maailmamerest on väljapüük pidevalt vähenenud,samas kiires tempos kasvab püük kalakasvatustes.Arengumaade osakaal kalanduses kasvab.Paljud vääriskala liigid kannatavad ülepüügi all ning tuleks rakendada püügikeld.Seetõttu püütakse vähem väärtuslikku kala ning rakendatakse püügikontrolli.
Kalandusega seotud probleemid – Moodne püügitehnoloogia rikub mere ökosüsteemi.Kalavarude vähenemise tõttu kannatavad ka loomad ja linnud .Inimtegevuse tõttu võivad hävida liigid, ökosüsteem,looduslik mitmekesisus .Veetransport eri piirkondades põhjustab võõrliikide sissetungi
Kalavarude vähenemise põhjused – Massiline ülepüük,maailmamere reostumine, turism , meretransport , tankerite õnnetused,aktiivne majandustegevus rannikupiirkondades.
Rannikupüük – Ida-ja Kagu-Aasias ja teistes arengumaade regioonides.Algsete vahenditega püük,kus kala töödeldakse külas ja müüakse turul.
Ookeanipüük – Usa,Jaapan,Venemaa.Kaasaegsete kalapüügilaevadega püütakse ja kala töödeldakse kohe laeval ning müüakse sadamas.Ookeani kalapüüki reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega
Kalakasvatus – Kala kasvatatakse väikestes tiikides,merelahtedes.Aasia riigid(Hiina,India,Peruu)

• Metsandus.Mets on taastuv loodusvara,mille uuenemine võtab palju aega.Metsavarude suurust iseloomustatakse metsamaa pindala või metsasusega(%). Puiduvaru mõõdetakse aga kuupmeetrites. Suurema metsamaa pindalaga riigid on Venemaa,Brasiilia,Kanada,Usa,Hiina,Rootsi,Soome. Hinnatumad on sandlipuu ,tamm,pöök, kuusk ,mänd,lehis jt.
  

Arengumaa metsamajandus – metsade üleraie väärispuidu ekspordi eesmärgil,uute põllumaade rajamiseks,küttematerjali kogumiseks.Tegelevad enamjaolt ümarpuidu eksporida mis on vähetulus.
Arenenud riigi metsamajandus – raie ja juurdekasv on tasakaalus,tegeldakse metsade hooldamisega ( istutamine ,kahjurtõrje,hooldusraie).Puidu täielik kasutamine ning kaasaegne raie tehnoloogia. Tegeldakse paberi ja puidu ekspordiga ,mis on tulutoov.
Metsamajandus – tegevusala,mis hõlmab kõik tööd istutamisestkuni raieküpseks saamiseni .
Metsatööstus – majandusharu ,mis tegeleb puidu varumise ja töötlemisega.
Metsatüübid:
1.Parasvöötme okasmets – kasvavad ulatuslikul territooriumil põhjaosas(Venemaa,Kanada) ning on väikese aastase juurdekasvuga,suhteliselt hõredad ning väheste puuliikidega(kuusk,mänd,nulg), puitu kasutatakse enamasti tarbepuiduks.
2.Parasvöötme leht-ja segamets – lehtpuu metsad on tootlikumad.Metsad kasvavad väikesel territooriumil lõunapoolses osas( Ukraina ,Prantsusmaa),aastane juurdekasv keskmiselt 5-10m3/ha/a, liigiliselt mitmekesisem(vaher,tamm jne.),on väärtuslik puit mööblitööstuses.
3.Lähisekvatoriaalsed hõrendikud – ( savanni piirkond)vähetootlik,üksikud puuliigid(akaatsiad), liigiline koosseis ja aastane juurdekasv on väike.
4.Ekvatoriaalsed vihmametsad – suur aastane juurdekasv(kuni 50 m3/ha/a),liigirikkad,raiutakse enamasti väärispuidu eesmärgil.Peamiselt Aafrikas,Kagu-Aasias,Lõuna-Ameerikas.
5.Lähistroopika metsad
a)kuivad – vähe säilinud,väike aastane juurdekasv,neil on keskkonna kaitseline tähtsus.
Neid on USAs,Austraalias, Vahemeremaades
b)niisked – vähe väilinud,juurdekasv keskmiselt 15-20m3/ha/a,paiknevad rohkem mandrite
idaosas kus on nii okaspuid ,lehtpuid,väärispuid.
Töötlev tööstus

• Tööstus on majandustegevus,mis toodab toormest kaupu.Tööstusharud jagunevad kolmeks:
  

1.Vanad harud – toiduaine-ja tekstiilitööstus,laevaehitus,kujunes 18-19.saj.
2.Uued harud – auto-ja keemiatööstus,kujunes 19.saj. lõpp-20.saj.
3. Uusimad harud – ehk kõrgtehnoloogilised tööstuse harud,kujunesid 20.saj lõpus.Siia kuuluvad
elektroonika ,- tarkvara ,-kosmose,-tuumatööstus ning biomeditsiin .

• Autotööstus.Esimesed autod pandi kokku käsitsi.Suurimad autotootjad on USA,Jaapan,Saksamaa. Autotööstuses eristatakse viite etappi: tootearendus ,osade valmistamine,kokkupanek,turundus ja hooldustööd ja teenindus.
  

Fordism – kasutati konveiermeetodit,detaile valmistati ettevõttes,mis tekitas vajaduse hiigelladude tarbeks,kvaliteeti kontrolliti kohe detailide saabumisel,ülemusi oli palju ning autosid panid kokku liinitöötajad,toote arenduses liinitöötajad kaasa ei teinud ning geograafiline lähedus polnud oluline.
Toyotism – Detaile hangiti võimalikult lähedalt et vähendada laoseise.Kvaliteeti kontrolliti siis kui toode valmis oli.Juhtimissüsteemis oli vähem ülemusi ning töötati ühtse meeskonnana,kus töötajad osalevad arendustöös.Oluline oli geograafiline lähedus.

• Kõrgtehnoloogiline tootmine on infoühiskonna alustehnoloogia,nt. biomeditsiin,tuumatehnika, kosmosetehnika,mikroelektroonika,geenitehnoloogia.On tugevalt seotud sõjanduse ja riikide kaitsevõimega.Sellega tegelevad suuremad ettevõtted,kuna KTT toode on riskantne,kus ei saa tagada toote edu,mis on nõudnud suuri investeeringuid.KTT tootmine nõuab uurimis -ja arendustööd.KTT masstootmist tehake odava töö maades,kuna töö hõlmab käsitööd.Selleks,et tipus püsida on vajalik pidevalt uuendada tehnoloogiat ja tõsta töötajate kutseoskusi.Tähtis on veel ettevõtte kollektiivi ja terve piirkonna hea koostöövaim ning ettevõtluskliima.
  

KTT tootmise koondumine teadusparki – Kuna targad ja võimekad inimesed väärtustavad elu-ja töökeskkonda,siis asuvad uurimisüksused väljaspool suurlinna kultuuriliselt ja sotsiaalselt hea keskkonnaga väikelinnades,kus on hea transportgeograafiline asend ja kaunis loodus.Vajalik on väike territoorium ,et spetsialistid saaksid vajadusel kohe kohtuda ning vaja on ettevõtlikke inimesi ja struktuure,kes aitaksid muuta teadmise tooteks.
Teaduspark – koht või paikkond,kus asub palju eriti teadusmahukat toodangut andvaid ettevõtteid, uurimisasutusi,katsetootmiseettevõtteid,kõrgemaid õppeasutusi ja nende infrastruktuuriüksuseid.
Teaduspargid – Cambridge(Londonis),Lund ja Uppsala(Stockholmi ligidal)

• Elektroonikatööstuse olulisem osa on komponentide – pooljuhtide,mälukiipide ja mikroprotsessorite tootmine.Koduelektroonikatööstus on elektroonikatööstuse allharu,millede ettevõtete paigutus sõltub turust ja odavast tööjõust,kuna koostetööd sõltuvad kästitööst.
  
• Metallurgia varustab tööstusharusid toorainega,tegeleb metallide kaevandamise,maagi rikastamisega (vabanetakse lisaainetest) ja sulatamisega.Metallisulatusettevõtted paigutuvad ümber arenenud riikidest arengumaadesse,kus leidub veel metalli ning keskkonnakaitse nõuded pole nii karmid .Arenenud riikides paiknevad need odava elektri piirkondades ning sadamalinnades kuhu maak sisse veetakse.
  

Rauamaagi kaevandajad – Hiina,USA,Brasiilia,India,Venemaa,Austraalia
Terasetootjad – Hiina,Jaapan,USA,Venemaa
Boksiidi kaevandajad – Austraalia, Guinea ,Brasiilia,Hiina
Alumiiniumi tootjad – Hiina,Venemaa,USA,Kanada,Austraalia,Brasiilia,Norra

• Kergetööstuse moodustavad tekstiili-ja rõivatööstus ning naha-ja jalatsitööstus.Moetööstuses määravad toote hinna peamiselt tootearendus,disain, reklaam ja turustamine.Kergetööstuse paigutust mõjutab oluliselt tööjõu maksumus.Arenenud kui ka arengumaades kasutatakse nn.“musta tööjõudu“ Tehnoloogilised uuendused on suunatud tootmisprotsessi lühendamiseks ning käsitöö asendamiseks automaatliinidega.
  
• Masinatööstus ja selle globaliseerumine .
  

Masinatööstuse toimub järjest suurem tööjaotus ettevõtete vahel ning spetsialiseerumine (keskendumine kitsamale toote,detaili,või teenuse valmistamisele).Tooted valmivad etappides:
1.Uurimis-ja arendustegevus
2.Detailide ja sõlmede valmistamine
3.Müük, hooldus .
Teenindusmajandus

• Teenuste jagunemine ja osatähtsus.
  

1.Äriteenused – osutatakse otse tarbijale,tarbija maksab vahetult saadud teenuse eest.(juuksur, takso )
2.Äriteenused – osutatakse kaupade või isikuteenuste tootmisprotsessis,kus nende hind kajastub lõpptoodangu hinnas .
3.Avaliku sektori teenused – neid osutavad kas riigiasutused otse või tellivad selle erafirmadelt või omavalitsustelt allhanke korras( haridus ,politsei,arstiabi),korraldatakse kogutud maksude eest.
Teenused – Kaubanduse kasv ja tootmise spetsialiseerumine põhjustavad teenuste kasvu.Võetakse kasutusele uusi tööjõudu säästvaid tehnoloogiaid(koopiamasinad,arhiveerimissüsteemid).Kuna teenuste osutamine toimub ka rahvusvaheliselt on oluline keelteoskus ja kultuuride tundmine.Teenuste osutamisel on oluline loovus ja paindlikus.Teenuste ülemaailmastumist soodustavad elektroonilise andmetöötluse ja arhiveerimise rakendamine odava töö maadesse ning peamiselt neli tegurit:
a)Suurem kauplemine teenustega
b)Edusammud telekommunikatsioonis ja infotehnoloogia valdkonnas
c) Rikaste rahvusvaheliste firmade konkurentsi eelised vaeste kodumaiste firmade ees
d)Valitsuste suurmatus takistada välismaiste teenuste sissetungi.
Tootmise ja kaubanduse kasvuga tekkisid paljud iseseisvad teenindusvaldkonnad.Lisaks tekkis uusi teenuseid juurde ja nõudlus nende järele kasvab,sest inimestel on suurem töötasu,vaba aeg,võimalusi.

• Transport ehk veondus toimetab kaupu ja inimesi ühest kohast teise.Jaguneb kaubaveoks ja inimeste veoks.Kaubaveo allharudeks on logistika ja laomajandus .
  

Logistika – Majandusharu,mis juhib,kordineerib ja optimeerib info,-materjali- ja rahavoogudega ning reisivedudega seotud protsesse suurima tõhususe saavutamiseks.
Transpordiliigid
1.Meretransport – odavaim ning vedada saab suuri kaubakoguseid,kuid kõikjale sõita ei saa ja kiirus aeglane.Sobib suurte koguste vedamiseks ja reisijateveoks.
2.Siseveetransport – suhteliselt odavad ja mahukad veod,efektiivne ning kõrge tööviljakus.Miinuseks jõgede ja järvede võrk võib olla hõre ja korrapärane mistõttu kõikjale vedada ei saa,on aeglane, rajatiste ehitamine kallis ning eeldab ümberlaadimistöid.Sobib suurte kaubakoguste veoks(maavarad)
3. Raudteetransport – saab kiiresti ja kaugele vedada suurt hulka kaupa,kuid raudteed ei saa paikneda kuigi tihedalt,veoseid tuleb koondada ja peale vedu jälle laiali jaotada.Sobib reisijate, kaubavedudeks
4.Autotransport – kiire ja paindlik vedu,kuid nõuab teedeehitust,tööjõudu on kahjulikud heitgaasid. Sobib väiksemahulisteks kaubavedudeks.
5.Lennutransport – ajaliselt kiire,sobib reisijate vedamiseks suurtel vahemaadel kuid lennuväljade ehitus on kallis,hooldus kllis ning väike veovõime,lisaks vedu on kallis
6.Torutransport – veo ,amdal omahind,suhteliselt väikesed kaod ja täieliku automatiseerimise võimalus. Miinuseks väikesed vahemaad ning on plahvatusohtlik.Sobib suurte koguste,vedelike ja gaaside ümberpaigutamiseks.
Terminal – kaup suunatakse ümber eri transpordiliikidele.Täidab logistilise keti sõlmena järgmisi ülesandeid:kauba vastuvõtt ja väljasaatmine,ladustamine,kogumine ja jaotamine,osaline ümbertöötlemine,kauplemine ja kontroll.
Info- ja kommunikatsioonitehnika – kasutatakse veovahendite tehniliste süsteemide juhtimisel, navigatsioonisüsteemides,infrastruktuuris ning veovahendite ja kaupade jälgimisel.
Transpordi mõju majandusele – ummikud,õnnetused,keskonnareostus,maastike rikkumine jne.

• Vedude jaotus.
  

1.Kohalik veos – kaup toimetatakse kuni 500km kaugusele,ekspressvedu(puudub ümberlaadimine), kasutatakse autotransporti
2. Kaugvedu – kaup toimetatakse kaugemale kui 500km,kasutatakse enamasti raudteetransporti kuid ka teisi transpordiliike sõltuvalt asukoha võimalustest.
3.Mandritevaheline veos – kasutatakse mere-ja õhutransporti
Mugavuslipp – osad riigid maksustavad laevafirmade sissetulekuid väga madalalt,teistes on aga tööseadusandlus laevaomanikele ülikasulik.
Transiitteenus – teenus mida osutatakse teiste riikide läbivedudele liiklusteede,sadamate,ladude, sise-ja terrioriaalvete ning õhuruumi kasutamise ja ümberlaadimistööde tegemsie näol.

• Kommunikatsioon ja meedia.Tagavad informatsiooni edastamise füüsiliselt, elektrooniliselt või digitaalselt sõnas,kirjas,pildis.Sidevahendite arengus oli suur läbimurre kui võeti kasutusele satelliitside 1962.a. mis võimaldas suurt hulka infot edastada kiiresti suurele hulgale inimestele.Edasi saab infot edastada veel fiiberkaabliga,suure panuse info kiirele levikule on andnud ka telefaksi ja faksi ning interneti kasutuselevõtt.
  

Meedia- ja meelelahutustööstus – siia kuuluvad televisioon,raadio,filmi,-video- ja muusikatööstus ning kirjutatav press(ajalehed,raamatud, ajakirjad ).On kõrgelt arenenud tööstusharu ning allub hästi uue infomajanduse reeglitele.Vajab võimekaid ja oskuslikke töötajaid.

• Finantsteenused ehk rahandus .Finantsteenused on kohaga väga vähe seotud ning eripäraks on ülikõrge koondumine.Finantsteenuste liidriteks on USA, Suurbritannia ,Prantsusmaa,Kanada,Jaapan ja Saksamaa pangad ja investeerimisfondid.Finantsteenusteks on hoiustamine ,laenamine ja arveldamine ning investeerimine .Rahandusteenuseid mõjutab infotehnoloogia areng (pangakaardid, internetipangandus) mis on muutnud teenused kiiremaks ja paindlikumaks.Teenuste osutamine tugineb aga rahanduspoliitikal,mida korraldavad peamiselt riigi keskpangad.
  
• Turism.Tegevusaladeks on puhke -ja terviseasutused(sanatooriumid,matka-ja sportimisvõimalused), meelelahutus (kino,klubi,teater), toitlustus ( baar , kohvik ,restoran), majutus (hotell,kämping),kaubandus( kioskid ,kauplused),transport,finantsteenused,üritused,vaatamisväärsused mida kõike kordineerib reisikaubandus.
  

Puhkemajanduse arengu tendentsid.
Suurem osa turiste on pärit arenenud riikidest.Turismifirmad pakuvad täiuslikke ja ka mitmekesiseid turismipakette.Turismimajandus on andnud kiire tõuke ka transpordi arendule.Turismi iseloomustab globaliseerumine ja tehnoloogia areng.
Massiturismi mõju külastatavale piirkonnale.
Maailma tähtsamad turismi piirkonnad on Vahemeremaad (Itaalia,Türgi jt.), Kariibi mere regioon, USA,Kagu-Aasia, Egiptus ,Põhja-Aafrika,Maroko, Tuneesia ning suuremad pealinnad nagu Rooma , London,Pariis jne.
Plussid: suureneb töökohtade ja valikute võimalus,elanike sissetulekud ja elatustase. Paraneb infrastruktuur ,tehakse suuremaid kulutusi looduse,kultuuri ja kekskonna jaoks.Paraneb teenuste kvaliteet ja teeninduskultuur ,tekib kohalik kultuuri identiteet ,säilivad traditsioonid.Paraneb suhtumine erinevatesse rahvastesse ja kultuuridesse
Miinused: kohalike kaupade ja teensute hinand tõusevad,on hooajaline ja osa kasumist läheb riigist välja.Suureneb müra ,reostus,liiklusintensiivsus,kaovad loodusmaastikud ja kahjustub looduskekskond.Suureneb alkoholism,salakaubavedu,narkovedu,võib hävineda kohalik identiteet.Tuuakse sisse võõrast tööjõudu,võivad hävineda mõned looma-ja taimeliigid.
RELIGIOONID
1. Kristlus 

Katoliiklus – roomakatolik usk; Itaalia, Hispaania, Portugal , Prantsusmaa, Iirimaa , Belgia, Austria, Poola, Ungari, Tšehhi, Slovakkia , Leedu, Horvaatia , Sloveenia, Ladina-Ameerika, Filipiinid

Õigeusk – kreekakatolik usk; Kreeka, Serbia , Makedoonia , Montenegro , Rumeenia , Bulgaaria, Küpros, Ukraina, Valgevene, Venemaa, Gruusia

Protestantism – Põhjariigid, Eesti, Läti, Šveits, Holland , Suurbritannia, LAV, Austraalia, USA

Islam - Põhja-Aafrika, Edela-ja Kesk-Aasia, Indoneesia , Albaania 

Budaism – Sise-Aasia, Kagu-Aasia, Jaapan 

Judaism – Iisreal 

Hinduism - India 

Konfutsianism – Ida-Aasia
Kliima
Mulla veereziim
Mulla paksus
Peamised horisondid
Iseloomulikud mullaprotsessid
Sobivus kultuuride viljelemiseks
Tundra -vöönd
Lähis- arktiline, pikk külm talv, lühike jahe suvi, sademed suvel
Läbiuhteline,
liigniisked
Õhukesed,
O2- vähe, mulla teke väga aeglane
AT,B,G,C
Gleistumine, turvastumine, voolamine
Ei sobi, vähe viljakad, vegetat-siooni periood lühike
Okas-metsad
leet-mullad
Jahe parasvööde, sademeid mõõdukalt koguaeg, talv külm, suvi jahe,
Niiske, aurumine väiksem, läbiuhteline
Alla meetri
0,A,E,B,C
Soostumine, leetumine
Sobiv, aga vajavad väetamist ja lupjamist
Rohtlad
must-
mullad
Kontinentaalne soe parasvööde, soe suvi
Sademete hulk tasakaalus auramisega
Üle meetri
(0), A, B, C
Kamardumine
Maailma viljakamad mullad (erosioonioht, vahel põuad)
Kõrb
hall-
mullad
Kuiv kliima, troopiline kliimavööde, sademeid vähe
Aurustumise ülekaaluga
Väga õhukesed
A, B, C
Sooldumine
Võimalik ainult niisutamisel kraavidega
Vihma-mets
puna-kolla-mullad
Palju sademeid ja aasta läbi soe, ekvatoriaalne kliima
Läbiuhteline (sademete hulk aurumisest suurem)
Väga paksud
6-10m
(0), (A), (E), B,C
Ferralisatsioon, keemiline murenemine
Täiesti sobimatud