Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

10. klassi arvestused (32)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui palju aega kulub paadil teisele kaldale jõudmiseks?
  • Kui suur on kiirus ajahetkedel t1 4 s ja t2 8 s?
  • Kui palju aega kulub ujujal jõe ületamiseks?

Lõik failist


ARVESTUSED
Õppeaines: FÜÜSIKA
Õpilane:
Klass: 10
Õpetaja:
2005
SISUKORD
I ARVESTUS MEHAANIKA 4
1. SI süsteemi põhimõõtühikud 4
2. Ühikute teisendamine ja eesliite väljendamine kümne astmetena 5
3. Kulgliikumine 5
4. Taustsüsteem 6
5. Nihe 6
6. Trajektoor 6
7. Teepikkus 6
8. Kiirus 6
9. Keskmine kiirus 7
10. Kiirendus 7
11. Hetkkiirus 7
12. Gravitatsioon 8
13. Kehade vaba langemine 8
II ARVESTUS NEWTONI SEADUSED. TÖÖ JA ENERGIA 9
1. Inertsiaalne taustsüsteem 9
2. Inerts 9
3. Mass 10
4. Jõud 10
5. Newtoni I seadus (e inertsiseadus) 10
6. Newtoni II seadus 11
7. Newtoni III seadus 11
8. Impulss 12
9. Impulsi jäävuse seadus 13
10. Elastsusjõud 13
11. Keha kaal 14
12. Mehaaniline töö 15
13. Võimsus 15
14. Energia 16
III ARVESTUS PERIOODILISED LIIKUMISED 18
2. Joonkiirus 18
3. Nurkkiirus 19
4. Sagedus 19
5. Harmooniline võnkumine 20
6. Hälve 20
7. Amplituud 20
8. Faas 20
9. Laine 20
10. Ristlaine 21
11. Pikilaine 21
12. Lainepikkus 21
13. Interferents 22
IV ARVESTUS MOLEKULAARFÜÜSIKA 22
1. Soojusliikumine 22
2. Siseenergia 22
3. Molekul 23
4. Molekulmass 23
5. Molaarmass 23
6. Rõhk 24
7. Temperatuur 25
8. Termodünaamika I seadus 27
9. Termodünaamika II seadus 28
10. Ideaalse gaasi olekuvõrrand 28
11. Isoprotsessid 29
12. Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand 30
13. Soojusmasin 31
14. Soojusmasina kasutegur 32


I ARVESTUS MEHAANIKA



1. SI süsteemi põhimõõtühikud


1. Aeg: Sekund (s) on ligikaudu troopilisest
aastast 1900. aastal.
1 s võrdub 133Cs aatomi teatud kahe energianivoo vahelisele üleminekule vastava kiirguse 9 192 631 770
perioodiga.
2. Pikkus: Meeter (m) on ligikaudu
Pariisi läbiva Maa meridiaani pikkusest.
1 m on võrdne 86Kr aatomi kiirguse oranži spektrijoone 1 650 763, 73 lainepikkusega.
Meeter võrdub kaugusega, mille läbib elektromagnetiline tasalaine vaakumis sek-ga
3. Mass: Kilogramm (kg)
1 kg võrdub ligikaudu 1 liitri puhta vee massiga temperatuuril 15 oC
4. Elektrivoolu tugevus: Amper (A)
Amper on selline muutumatu elektrivoolu tugevus, mis kaht lõpmatult
pikka ja rööbitist, teineteisest 1 meetri kaugusel tühjuses
asetsevat kaduvväikese ringikujulise ristlõikega sirgjuhet läbides
tekitab nende juhtmete vahel iga meetripikkuse lõigu kohta jõu
njuutonit.
5. Termodünaamiline temperatuur: Kelvin (K)
Kelvin võrdub
osaga vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist.
6. Ainehulk : Mool (mol)
Mool võrdub süsteemi ainehulgaga, milles sisalduv
struktuurielementide arv on võrdne 0, 012 kilogrammi süsiniku 12C
aatomite arvuga. Mooli kasutamisel peavad struktuurielemendid olema
liigitatud. Nad võivad olla aatomid , molekulid, iooni, elektronid ja
teised osakeste rühmad.
7. Valgustugevus: Kandela (cd)
Kandela võrdub sellise valgusallika valgustugevusega antud suunas,
mis kiirgab monokromaatilist valgust sagedusega
Hz ja mille energeetiline valgustugevus selles suunas on W/sr.


2. Ühikute teisendamine ja eesliite väljendamine kümne astmetena


Nimetus
Tähis
Kordaja, millega tuleb korrutada mõõtühikut
Tera
T
1012
Giga
G
109
Mega
M
106
Kilo
k
103
Milli
m
10-3
Mikro
μ
10-6
Nano
n
10-9
Piko
p
10-12
femto
f
10-15
Näiteks: 1 F = cm
1 eV =
J
1 bar = 105 Pa
1 μF = 10-6 F


3. Kulgliikumine


Et uurida liikumist, st tema asukohta muutumist ruumis, tuleb
eelkõige osata määrata seda asukohta ennast. Kuid seejuures
tekivad mõned raskused. Igal kehal on mingid mõõtmed; seega keha
erinevad osad, tema eri punktid asuvad ruumi erinevates kohtades.
Kuidas siis määrata kogu keha asukoht? Siiski ilmneb, et paljudel
juhtudel ei olegi vaja näidata liikuva keha iga punkti asukohta.
Seda ei ole vaja teha siis, kui keha kõik punktid liiguvad
ühesuguselt.
Liikumist, mille korral keha kõik punktid liiguvad
ühesuguselt, nimetatakse kulgliikumiseks.

Kulgliikumisel jääb iga kehas mõtteliselt tõmmatud sirge iseendaga paralleelseks. Võib ka nii öelda, et keha liigub
kulgevalt siis, kui ta liikumisel ei pöörle ja isegi ei pöördu.
Näiteks: Ühesuguselt liiguvad tõstetavad jäiga kohvri punktid,
Vasakule Paremale
10-klassi arvestused #1 10-klassi arvestused #2 10-klassi arvestused #3 10-klassi arvestused #4 10-klassi arvestused #5 10-klassi arvestused #6 10-klassi arvestused #7 10-klassi arvestused #8 10-klassi arvestused #9 10-klassi arvestused #10 10-klassi arvestused #11 10-klassi arvestused #12 10-klassi arvestused #13 10-klassi arvestused #14 10-klassi arvestused #15 10-klassi arvestused #16 10-klassi arvestused #17 10-klassi arvestused #18 10-klassi arvestused #19 10-klassi arvestused #20 10-klassi arvestused #21 10-klassi arvestused #22 10-klassi arvestused #23 10-klassi arvestused #24 10-klassi arvestused #25 10-klassi arvestused #26 10-klassi arvestused #27 10-klassi arvestused #28 10-klassi arvestused #29 10-klassi arvestused #30 10-klassi arvestused #31 10-klassi arvestused #32 10-klassi arvestused #33 10-klassi arvestused #34 10-klassi arvestused #35 10-klassi arvestused #36 10-klassi arvestused #37 10-klassi arvestused #38 10-klassi arvestused #39 10-klassi arvestused #40 10-klassi arvestused #41
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 41 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1118 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 32 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mutukene Õppematerjali autor
hindamata


I ARVESTUS MEHAANIKA 4
1. SI süsteemi põhimõõtühikud 4
2. Ühikute teisendamine ja eesliite väljendamine kümne astmetena 5
3. Kulgliikumine 5
4. Taustsüsteem 6
5. Nihe 6
6. Trajektoor 6
7. Teepikkus 6
8. Kiirus 6
9. Keskmine kiirus 7
10. Kiirendus 7
11. Hetkkiirus 7
12. Gravitatsioon 8
13. Kehade vaba langemine 8
II ARVESTUS NEWTONI SEADUSED. TÖÖ JA ENERGIA 9
1. Inertsiaalne taustsüsteem 9
2. Inerts 9
3. Mass 10
4. Jõud 10
5. Newtoni I seadus (e inertsiseadus) 10
6. Newtoni II seadus 11
7. Newtoni III seadus 11
8. Impulss 12
9. Impulsi jäävuse seadus 13
10. Elastsusjõud 13
11. Keha kaal 14
12. Mehaaniline töö 15
13. Võimsus 15
14. Energia 16
III ARVESTUS PERIOODILISED LIIKUMISED 18
1. Pöördenurk 18
2. Joonkiirus 18
3. Nurkkiirus 19
4. Sagedus 19
5. Harmooniline võnkumine 20
6. Hälve 20
7. Amplituud 20
8. Faas 20
9. Laine 20
10. Ristlaine 21
11. Pikilaine 21
12. Lainepikkus 21
13. Interferents 22
IV ARVESTUS MOLEKULAARFÜÜSIKA 22
1. Soojusliikumine 22
2. Siseenergia 22
3. Molekul 23
4. Molekulmass 23
5. Molaarmass 23
6. Rõhk 24
7. Temperatuur 25
8. Termodünaamika I seadus 27
9. Termodünaamika II seadus 28
10. Ideaalse gaasi olekuvõrrand 28
11. Isoprotsessid 29
12. Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand 30
13. Soojusmasin 31
14. Soojusmasina kasutegur 32


Sarnased õppematerjalid

thumbnail
17
pdf

10. klassi füüsika konspekt

1. Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Kulgliikumine ­ keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt, mõtteline sirge kehas jääb iseendaga paralleelseks Punktmass ­ keha, mille mõõtmed võib antud tingimustes arvestamata jätta Taustsüsteem: taustkeha koordinaadistik kell Nihe s ­ suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga asukoht + nihe = keha asukoht Nihe on vektoriaalne suurus. Vektoriaalne suurus ­ määratud suuna ja arvväärtusega Mood ­ vektori pikkus Vektori projektsioonid x-teljel on x-koordinaadi muut (s x) y-teljel on y-koordinaadi muut (sy) sx = x - x 0 sy = y - y 0 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiirus. Liikumisvõrrand ja kiirusevõrrand. Mehaanika põhiülesanne on liikuva keha asukoha määramine suvalisel ajahetkel. x = x0 + sx y = y0 + sy Vaja nihkeprojektsioon avaldada aja kaudu. Ühtlane sirgjoonel

Füüsika
thumbnail
66
docx

Füüsika I konspekt

1. RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM SI. PÕHIÜHIKUD, ABIÜHIKUD JA TULETATUD ÜHIKUD SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu. Põhiühikud: m, kg, s, A, K, mol, cd. Abiühikud: rad, sr (steradiaan). Tuletatud ühikud: N, Pa, J, Hz, W, C 2. KLASSIKALISE FÜÜSIKA KEHTIVUSPIIRKOND. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE. TAUSTSÜSTEEM Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustkeha, koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodus

Füüsika
thumbnail
5
rtf

Füüsika konspekt 11kl

Nr 1. Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Liikumise suhtelisus. Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral kõik keha punktid liiguvad ühesüguselt. Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmeid võib lihtsuse mõttes jätta arvestamata. Tausüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Sageli on taustkehaks Maa ja kordinaadistikuks ristkordinaadistik. Nihkeks nimetatakse keha algasukota ja lõppasukohta ühendavat vektorit. Mehaaniline liikumine on suhteline sellepärast, et keha liikumise trajektoor, läbitud tee ja nihe sõltuvad taustsüsteemi valikust. Nr 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiirus. Liikumisvõrrand ja kiirusvõrrand. Ühtlane sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. Kiirus näitab, millise nihke sooritab keha ajaühikus. Kiirusvõrrand: v=s/t. Liikumisvõrrand: x=x0+vt, milles nihe s=vt. Nr 3. Ühtlaselt muutuv s

Füüsika
thumbnail
15
doc

Füüsika 1 kordamisküsimused

SI-süsteem ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem on mõõtühikute süsteem, kinnitati ja tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960 Pariisis toimunud Kaalude ja mõõtude XI peakonverentsi otsusega. SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud on määratud põhisuuruste kaudu. Põhiühikud: m(meeter), s(aeg), kg(mass), K(temperatuur), A(elektrivoolu tugevus), mol(ainehulk), cd(kandela, valgustugevuse ühik). SI tuletatud ühikud Ühikud, mis on defineeritud põhiühikute kaudu. SI ühik Avaldis teistes Avaldis Suurus nimi sümbol ühikutes põhiühikutes tasanurk radiaan rad m·m-1=1 ruuminurk steradiaan sr

Füüsika
thumbnail
40
doc

Mehaanika, kinemaatika, jõud ja impulss ning muud teemad

Mehaanika. Mehaaniline liikumine – keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass – ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor – joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid :  Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline  Kiiruse järgi a) Ühtlane liikumine – mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. b) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus – erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus – iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda trajekt

Füüsika
thumbnail
20
doc

Füüsika teooria ja valemid (10.klass)

Mehaanika. Mehaaniline liikumine ­ keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass ­ ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor ­ joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline Kiiruse järgi a) Ühtlane liikumine ­ mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. b) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus ­ erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus ­ iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda trajektoori. Kui ke

Füüsika
thumbnail
29
doc

Füüsika kokkuvõttev konspekt

1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see Taustsüsteem, mis seisab paigal või liigub tähendab,et nad on invariantsed sirgjooneliselt a=0. Taustsüsteemiks koordinaatide teisenduste suhtes. nimetatakse taustkehaga seotud 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine koordinaatsüsteemi ja ajaloendamismeetodit ehk kella. Seega taustsüsteem koosneb 1) nim liikumist, kus 1.Ühtlaseks sirgliikumiseks taustkehast, 2) selle koordinaadistikust, 3) keha sooritab mistahes võrdsetes aja mõõtmisviisist. ajavahemikes võrdsed nihked. Sellise liikumise puhul on hetkkiirus võrdne *Trajektoor on keha kui punktmassi liikumistee.

Füüsika
thumbnail
25
doc

Termodünaamika õppematerjal

TERMODÜNAAMIKA Molekulaarkineetiline teooria Molekulaarfüüsika uurib aine ehitust ja omadusi, lähtudes eeldusest, et kõik kehad koosnevad suurest arvust molekulidest. Need molekulid on pidevas võnkumises (tahked kehad) või kaootilises liikumises (vedelikud, gaasid). Kehade omadusi seletatakse molekulide summaarse mõju kaudu. Molekulide suur hulk toob endaga kaasa statistilise meetodi kasutamise. Antud juhul tähendab see järgmiste eelduste täitmist: (1) Molekulide hulgal (kollektiivil) on sellised omadused, mis üksikmolekulil puuduvad. (2) Eksisteerib kindel kvantitatiivne seos molekulide kollek-tiivi omaduste ja üksikmolekuli iseloomustava füüsikalise parameetri keskväärtuse vahel. (3) Aine makroskoopiliste ning mikroskoopiliste omaduste vaheliste seoste leidmiseks on vaja teada vaid üksikmolekule iseloomustavate suuruste teatud tõenäoseid väärtusi. Molekulaarkineetilises teoorias kasutatakse ideaalse gaasi mudelit. Sisuliselt on ideaalne gaas antud definitsioon




Meedia

Kommentaarid (32)

nokia3220 profiilipilt
nokia3220: ülesannetest koos lahendustega leidsin vaajliku abi,mida otsisin, enam vähem
21:27 09-03-2009
mannnuke profiilipilt
mannnuke: Väga hea materjal, täpselt see, mida mul vaja oligi :D. soovitan soojalt :)
21:35 13-10-2009
raunojoost profiilipilt
rauno joost: Väga hea, hõlmab kõiki asju füüsikas mida vaja teada 10 klassis
17:00 04-02-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun