Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Loodusvarad ja nende kasutamine (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Millised on Ungari põllumajanduse looduslikud eeldused?
  • Millistes agrokliimavöötmetes on kõige rohkem haritavat maad?
  • Millistes kohtades on piisavalt niiskust ja soojust?
  • Millistel Põhja-Ameerika aladel peetakse piimakarjasid millistel lihakarjasid?
  • Milliseid põhimõtteid-meetodid kasutatakse mahepõllunduses?
  • Milline on põllumajanduse negatiivne mõju keskkonnale?
  • Miks ei ole kalapüük maailmamerest viimastel aastatel enam suurenenud?
  • Millised riigid on suured kalapüüdjad ja samas ka suured kalatoodete eksportijad?
  • Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine ja millised riigid seda rakendavad?
  • Mis põhjustab üleujutusi jõgedel?
  • Kuidas toimub põhjavee suurenemine ja vähenemine?
  • Milles seisneb metsade tähtsus?
Loodusvarad ja nende kasutamine
1. Põllumajandus ja toiduainetööstus
Põllumajandust mõjutavad suurel määral looduslikud tegurid (kliima, mullastik , reljeef).
Raske prognoosida lõpptulemust.
Pikk tootmisperiood – investeeringute ja kasumi vahel on suur ajavahe .
Tootmispind – keeruline kontrollida tootmisprotsessi.
Peamine ressurss ja tootmisvahend on maa.
Põllumajanduslik maa:
  • Haritav maa

  • Rohumaa
    Haritava maa hulk piirkonniti õp lk. 86
    PÕLLUMAJANDUSLIKUD TEGURID:
  • Looduslikud tegurid
    • Kliima määrab vegetatsiooniperioodi ehk kasvuperioodi. Eestis on vegetatsiooniperiood kuni neli kuud. Vegetatsiooniperioodi saab kiirendada kasvuhoone abil. Soojushulk – hinnatakse aktiivsete temperatuuride summaga. Ööpäevane temp. peab olema üle 10 kraadi. Niiskusolud loevad palju. Vähese niiskusega ei lähe kasvama. Niiskusolusid mõjutavad kohalikud tegurid
    • Mullad . Huumuskihi tüsedus, lõimis, põuakindlus, viljakus, veerežiim.
    • Reljeef. Pinnamood , maapinna kallakus. Lõunapoolsel nõlval saab nt. varem saaki kui põhjapoolsel nõlvaalal. Terrasspõllud, erinevatel astmetel väikesed põllulapid.

  • Majanduslikud tegurid.
    • Kapital . Hooned, masinad , seadmed , väetised, seemned, tõuloomad, maaparandus. Selle alla mõeldakse füüsilist kapitali või raha. Erandlik
    • Tööjõud. Teatud kultuurtaimede kasvatamine on väga mahukas. Nt riisikasvatuses on palju tööjõudu vaja. Oskusi on samuti vaja, eriti masinate käsitlemisel.
    • Valitsuse poliitika. Tollipoliitika. Euroopa Liidus mitte asuvad riigid peavad suurt tollimaksu maksma ja ka nende asjad on kallimad. Teine oluline asi on toetused ehk subsiidum
    • Turustamise võimalused. Otse lõpptarbijale, nt viinamarjadest 15% läheb kohe söögiks. Kohvi ei saa kohe müüki paisata, see läheb toiduainetööstusele. Ka kergetööstusele ja energiaallikateks läheb taimi. Siseturule minnes läheb omatarbelise põllumajanduse alla. Eksporti kutsutakse kaubanduslikuks põllumajanduseks.
    • Äriteenuste kättesaadavus. Masinahooldus, sordi- ja tõuaretus, koolitus, turundus , kindlustus .
    Millised on Ungari põllumajanduse looduslikud eeldused?
    Palju haritavat maad, üsna palju sademeid. Aastane keskmine temperatuur väga hea, 10-20 kraadi. Asub Euroopa Liidus nii et on hea eksportida. Soojas parasvöötmes. Vegetatsiooniperiood on 5 kuud.
    AGROKLIIMAVÖÖTMED
    Kliima hinnatuna põllumajanduse seisukohalt.
    Kliimavööde
    Vegetatsooni-
    periood,
    soojushulk
    Niiskusolud
    Hinnang
    muldadele
    Maahulk
    Tüüpilised
    kultuurtaimed
    Lähisp. kliima
    Lühike,
    >1000oC
    Vähe sademeid, liigniiskus
    Igikelts
    Väike, põhjapõtrade karjamaa
    Jahe parasv.
    3-5 kuud
    Kuni 1600o
    Mereline kliima, kevadel ja sügisel rohkem. Mandrilises kliimas niiskust pole ja temperatuurid kõiguvad palju. Idaosas on mussoon-
    kliima, kus on suvel palju sademeid
    Väheviljakad
    500 milj. hektarit on haritavat maad,
    700 miljonit ha on rohumaad
    Nisu, lina, raps, suhkrupeet .
    Mõõdukas
    parasv.
    5 ja rohkem kuud
    Kuni 2400o
    Keskmiselt
    viljakad
    Soe parasv.
    6 ja rohkem kuud
    Kuni 4000o
    Väga viljakad
    Lähistroopili-
    ne vööde
    8 kuud ja enam, soojushulk kuni 8000o
    Üsna palju
    talvel, piisavalt niiskust aastaringi
    Viljakad
    300 milj. hektarit on haritavat maad, seahulgas on ka mägikarja-
    maad.
    Vahemereline: oliivid
    Troopiline v.
    Aastaringi
    üle 8000o
    Vähe
    Kõrbet palju
    Vähe, ainult jõeorgudes
    Puuvill , dattel
    Lähisekvato-
    riaalne v.
    Aastaringi
    üle 8000o
    Vahelduvad kuiv ja niiske aastaaeg
    Keskmiselt viljakad
    300 milj. on haritavat- ja 700 milj. rohumaad
    Bataat , sisal.
    Ekvatoriaalne
    v.
    Aastaringi
    üle 8000o
    Väga niiske
    Väheviljakad
    40 milj. hektarit
    Kakaopuu, õlipalm, kookos -
    palm .
    Millistes agrokliimavöötmetes on kõige rohkem põllumajanduslikku maad?
    Parasvööde ja lähisekvatoriaalne
    Millistes agrokliimavöötmetes on kõige rohkem haritavat maad?
    Parasvööde, lähisekvatoriaalne ja –troopiline.
    Millistes agrokliimavöötmetes on kõige rohkem rohumaad.
    Lähisekvatoriaalses.
    Millistes kohtades on piisavalt niiskust ja soojust?
    Lähistroopiline- ja
    PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID
    Põllumajanduslikku tootmist võib vaadelda mitmest küljest.
  • Maa kasutuse järgi
    • Intensiivne. Kasutatakse siis kui maad on vähe. Tuleb anda palju kapitali, väetist ja tööjõudu maale. Saagikus on kõrge. See on kallim.
    • Ekstensiivne. Kui tahame toodangut kasvatada, võtame maad lihtsalt juure. Saagikus on pindalaühiku kohta madal.

  • Kellele läheb toodang.
    • Omatarbeline.
    • Kaubanduslik e. ekspordiks.
    Tootmisevorme oska hinnata järgmiste näidete alusel.
    Maa suurus.
    Tööjõu vajadus.
    Kogutoodang .
    Tootlus (saagikus viljaga/produktiivsus loomadega ).
    Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus.
    Alepõllundus.
    -kasutatakse laialdast maa-ala
    -palju tööd põllu rajamisel
    -põld kasutusel 1-2 aastat
    -saagikus väike
    -kogu saak oma tarbeks
    -kasvatatakse peamiselt tera- ja mugulvilju
    -Lääne- ja Kesk-Aafrika, Kagu- Aasia , Amazonase piirkond ja Kesk-Ameerika
    Rändkarjakasvatus.
    -karjaga rännatakse ühest piirkonnast teise
    -loomadel saadakse oma tarbeks piima, liha, nahka, villa, mida vahetatakse mõningate põllukultuuride vastu
    -kasvatatakse peamiselt kitsi , kaamleid, laamasid
    -Aafrika savannide ja kõrbepiirkondades, Lõuna-Ameerikas, Aasias
    Intensiivne omatarbeline põllumajandus
    Riis -, nisu, hirsi- ja maisitalud
    -väikesed maalapid
    -palju tööjõudu
    -saagikus hektari kohta suur, kuid inimese kohta madal
    -suurem osa toodangust läheb söögiks
    -Kagu-Aasia, Hiina, India
    Intensiivne riisikasvatustalu (töös pead selgitama omadusi)
    Kaubanduslik põllumajandus.
    Segatalud .
    -suuremad maavaldused
    -kasutatakse peamiselt oma pere tööjõudu
    -suur osa toodangust läheb müügiks
    -kapitalimahukas - kasutatakse rohkem väetisi, tehakse maaparandustöid, sordiaretus
    -saagikus on suurem
    -Euroopas
    Spetsialiseeritud suurtalud .
    Piimakarjatalud
    -palju kapitali masinatele , tehnoloogiale ja ehitistel
    -kasutatakse vähe tööjõudu
    -oluline on hea asend suurlinnade (turu) läheduses
    -tööviljakus kõrge, toodang kõrge inimese kohta
    -kogu toodang müügiks
    -Euroopa, USA ja Kanada kirde ja loodeosa, Põhja-Jaapan, Uus- Meremaa
    Eelduseks on suur rohumaa.
    Ekstensiivne loomakasvatustalu e. rantšo.
    -suur maa-ala
    -kasutatakse vähe tööjõudu
    -palju kapitali tõuaretusele, veterinaariale
    -madal produktsioon ha kohta, kuid kõrge inimese kohta
    -kogu toodan müügiks
    -kasvatatakse lihaveiseid ja lambaid
    -USA lääneosa, Austraalia , Argentiina , Lõuna-Aafrika jt.
    On kuivemates piirkondades, lammastel pole nt vaja nii lopsakat rohtu.
    Loomavabrikud
    -palju kapitali ehitistele, sisseseadetele, loomasöödale
    -vähe tööjõudu
    -hea asend suurlinnade (turu) läheduses
    -kõrge produktsioon inimese ja ha kohta
    -kogu toodang müügiks
    Loomad ja linnud väljas ei käi, pindala kohta on produktsioon väga suur.
    Ekstensiivsed teraviljatalud
    -suured põllud
    -kasutatakse vähe ajutist tööjõudu
    -palju kapitaliväetistele, sordiaretusele, umbrohutõrjele, masinatele
    -töö peamiselt masinatega
    -väike saagikus ha kohta kuid suur inimese kohta
    -kogu saak läheb müügiks-
    -kasvatatakse nisu, maisi ja ka teisi teravilja
    -Põhja-Ameerika keskosa, Austraalia, Venemaa, Ukraina jt.
    Istandus
    -kapitalimahukas (masinad, väetised)
    -töömahukas aastaringselt
    -kasutatakse palju palgatööjõudu
    -keskmine saagikus ha kohta, madal inimese kohta
    -kogu toodang läheb müügiks
    -Ladina-Ameerikas, Kagu-Aasias, Aafrikas, Vahemeremaades
    Istandustes saagikus oleneb kasvatatavast kultuurtaimest.
    Aiandus , köögiviljakuskasvatus.
    -kapitalimahukas (kasvuhooned, küte, kunstvalgus, väetised, seemned jm.)
    -kasutatakse palju tööjõudu
    -kõrge saagikus ha ja inimese kohta
    -linnalähedane põllumajandus.
    Milliste Lõuna-Ameerika loodusvööndite piiresse jäävad suurimad põllustatud alad, suurimad istanduspiirkonnad?
    Savannides ja rohtlates põllud, troopilistes metsas, mäginiitudel istandusel ja savannides.
    Võrdle atlase põhjal loomakasvatuse paiknemist Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas.
    Lõuna-Ameerikas on pampades karjakasvatus , Aafrikas on karjakasvatust rohkem rohtlates ja poolkõrbetes. Äärealadel on enamus loomi. On seal sellepärast, et rohkem sööta.
    Millistel Põhja-Ameerika aladel peetakse piimakarjasid, millistel lihakarjasid? Põhjenda sellist paiknemist.
    Idas on piimakarjad, läänes on lihakari . Ida pool on niidud ja lehtmets . Läänes on preeria .
    PÕLLUMAJANDUSE HARUD
    Lk. 87
    Taimekasvatussaadused on paljude riikide peamised ekspordiartiklid.
    Põllukultuuride geograafiline levik – esitlus moodles.
    Päritolu ( manner )
    Peamine kasvupiirkond(regioon)
    Kartul
    Lõuna-Ameerika
    Euroopa
    Bataat
    Kesk-Ameerika
    Kesk-Aasia
    Bangladesh
    Kasvatatakse riisi, teed. Samuti kasvatatakse piimakarja. Seal on väga head eeldused riisi kasvatamiseks, sest seal on Gangese jõgi.
    Riikide põllumajanduse iseloomustamiseks kasutatakse teatud näitajaid.
    MAHEPÕLLUNDUS (Ökoloogiline, looduslik, bioloogiline, orgaaniline põllumajandus)
    Loodusliku aineringluse põhimõtteid arvestav tootmisviis .
    Milliseid põhimõtteid-meetodid kasutatakse mahepõllunduses?
    Orgaaniline väetis, ei kasutata mineraalväetisi, külvikordade rakendamine, GMO, loomade vaba pidamine.
    Milline on põllumajanduse negatiivne mõju keskkonnale?
    Egiptuses väheneb põllumaa, sest ülekasvatamine jne. Muldade niisutamise tõttu mullad soolduvad liialt. Uute põldude rajamisega hävitame loodusliku koosluse. Üleväetamine, muutub mulla ja saagi keemiline koostis, põhjavesi reostub. Monokultuuride kasvatamine kurnab põllumaad.
    KALANDUS
    Miks ei ole kalapüük maailmamerest viimastel aastatel enam suurenenud?
    Ülepüük ja reostused.
    Kvoot – igal riigil kindel arv kala mida võib püüda ja siis müüa, toota jne.
    Kõige kalarikkamad maailmamere osad on ookeani äärealad, Vaikse ookeani ja Atlandi ookeani kirde- ja loodeosad. Hoovuste tõttu tuleb sinna sooja toitainerikast vett ja hapnikurikast külma vett.
    Mere territoorium on jagatud rannikuriikide vahel järgmiselt:
    Territoriaalveed, 3-12 meremiili. Igasugune majandustegevus on rannikuriigi loal.
    Majandusveed e majandusvöönd. Kuni 200 meremiili, kalapüük ja maavarade kaevandamine rannikuriigi loal.
    Avaookean ei kuulu kellelegi, laevasõit on vaba ja kalapüük toimub rahvusvaheliste kokkulepete alusel.
    Suurimad kalapüüdjad lk. 100.
    Millised riigid on suured kalapüüdjad ja samas ka suured kalatoodete eksportijad?
    Norra, Hiina, Taani, Kanada, Indoneesia .
    VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID
    KALANDUS
    Rannikupüük. Minnakse hommikul merele , õhtul tagasi, kala müüakse kohapeal maha. Püütakse vähesel mahul. Kagu- ja Ida-Aasias oluline.
    Avamerepüük, suuremad kalalaevad, esmane töötlemine ja külmutamine, läheb kalatööstustele või poodi.
    Ookeanipüük, väga suured kulutused, ollakse kaua merel ja sellega tegelevad vähesed nt. USA, Jaapan jt. Sellega saab väga palju kalu. Need püüdjad tegelevad ka kalakasvatusega.
    Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine ja millised riigid seda rakendavad?
    Kui kvooti täis ei saa siis võid teisele riigile anda. Aafrika riigid, Kanada, Peruu , Tšiili, Okeaania riigid, Angola ja Namiibia .
    Vesiviljelus – alad ujutatakse üle ja seal kasvatatakse veesaadusi. Palju toimub aasias.
    JÕED
    Jõel on:
  • Kulutav tegevus.
  • Kuhjav tegevus.
  • Transportiv tegevus.
    Erineva veerežiimiga jõed.
    Veerežiim – jõe aastane veetaseme muutus. Seda loetakse hüdrograafilt. Veerežiimi mõjutab oluliselt kliima. Jõe veerežiim oleneb kliimast.
    -Parasvöötme jõed on veerohked .
    -Vahemerelise kliimaga jõed on talvisel ajal veerohkemad, üldiselt veevaesed.
    - Troopilise kliimaga jõed on väga veevaesed.
    -Lähisekvatoriaalse kliimaga jõed on suvel suurema veevooluhulgaga.
    -Mäestikejõgedel suurem vooluhulk suvel.
    -Ekvatoriaalsed jõed on väga veerohked.
    Mis põhjustab üleujutusi jõgedel?
    Indias mussoonid ja tsunamid.
    Siberis lumesulamisvesi.
    Euroopas on tammid.
    Iseloomusta õpiku lk. 117 toodud jõgede äravooludiagramme ja selgita põhjusi ja leia igale jõele atlasest sarnase äravooluga jõgi.
    Jenisseis on suvel suurem äravool kui muidu. Suudmeosas sulab lumi hiljem ja selle tõttu on seal suurvesi hiljem, suvekuudel.
    Niilus – septembris oktoobris on lisajõgedel suuremad vihmaperioodid ja selle tõttu.
    Kongo – sajab aastaringselt palju, ekvatoriaalse kliimaga alal, selle pärast.
    Volga – kevadised sulaveed põhjustavad aprillis ja mais suurimad veekogused. Ülejäänud aja on vähem vett.
    Ganges – suvemussonid ja selle tõttu suve lõpus ja sügisel rohkem vett. Ka liustike sulavesi põhjustab suuremat äravoolu.
    Reinis aastaringi suht ühtlane. See asub lõunapool, nii et selle tõttu sulavett seal vähem, suvel on veidi rohkem vett ja siis on veidi suurem äravool.
    Huang He - mõjutavad samuti suvemussoonid, kuid üleüldse on veerohkem kui nt Ganges.
    Tigris – suurem vihmaperiood on kevadel, siis on väga veevaene.
    Loe lk 118-119.
    PÕHJAVESI
    Infiltratsioon .
    Kuidas toimub põhjavee suurenemine ja vähenemine?
    Sademetevee infiltratsioon, soode ümbruses imbub vett, karstilehtrites neeldumine
    põhjavesi  auramine , väljapumpamine, allikate äravool, taimede veetarve.
    Selgita kuidas mõjutavad järgmised tegurid sademetevee imbumist põhjavette:
    Saju kestus – mida kauem sajab seda rohkem vett imbub, kuni on totaalselt niiske pinnas ja enam vett ei võta.
    Saju intensiivsus – kui sajab pikalt ja rahulikult siis imbub rohkem.
    Kivimite poorsus – mida poorsemad on kivimid, seda paremini pääseb vesi läbi.
    Taimkatte esinemine – kui on taimkate siis see imab vee endasse ja ei jõua nii palju.
    Nõlvakalle – mida suurem nõlvakalle, seda rohkem vett läheb minema.
    Pinnase niiskus – kui on väga niiske pinnas siis ei imbu nii palju läbi.
    VESIVILJELUS
    Veeorganismide pidamine ja kasvatamine tehnoloogia abil, mis võimaldab toodangut saada suuremas mahus kui looduslikud tingimused võimaldavad.
    ---
    Kuivades piirkondades põhjustab veevaesust intensiivne niisutuspõllundus.
    MAAILMA METSAD
    Milles seisneb metsade tähtsus?
    Loomadele elupaik, toodab õhku, ehitusmaterjal.
    Suurimate metsamassiividega riigid Euroopas, Aasias, Põhja-Ameerikas, Lõuna-Ameerikas, Aafrikas?
  • Vasakule Paremale
    Loodusvarad ja nende kasutamine #1 Loodusvarad ja nende kasutamine #2 Loodusvarad ja nende kasutamine #3 Loodusvarad ja nende kasutamine #4 Loodusvarad ja nende kasutamine #5 Loodusvarad ja nende kasutamine #6 Loodusvarad ja nende kasutamine #7 Loodusvarad ja nende kasutamine #8 Loodusvarad ja nende kasutamine #9 Loodusvarad ja nende kasutamine #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Eqchu Õppematerjali autor
    Gümnaasiumiastme geograafiakursuse materjal

    Teemad: 1) Põllumajandus ja toiduainetööstus - looduslikud tegurid, kliima, mullad, reljeef, majanduslikud tegurid.
    2) Agrokliimavöötmed
    3) Põllumajandusliku tootmise vormid - intensiivne, ekstensiivne, alepõllunuds, rändkarjakasvatus, rant%u0161od, suurtalud, piimakarjatalud, loomavabrikud, istandus, teraviljatalud, aiandus.
    4) Põllumajanduse harud
    5) Mahepõllundus (ökoloogiline, looduslik, bioloogiline, orgaaniline)
    6) Kalandus - püügiliigid (ranniku, ookeani jne)
    7) Vesi ja veega seotud probleemid - vesiviljelus, põhjavesi
    8) Maailma metsad - tähtsus, suurimad omajad

    Sarnased õppematerjalid

    Loodusgeograafia ja nende kasutamine
    22
    docx

    Loodusgeograafia ja nende kasutamine

    kiirendamiseks Võrdle mahetootmist ja tavatootmise loomakasvatust! Maheloomakasvatus Tavaloomakasvatus Pääs karjamaale Loomi ei pea karjatama Vabapidamine Loomad kitsas puuris Peab olema mahesööt Sööt võib sisaldada GMO-sid Loomi ei ravita ennetavalt ja ei Kasvuhormoone võib kasutada ja kasutata kasvuhormoone profülaktiline ravimite kasutamine Miks lääne riikides on suurem osakaal mahetoodangu müügil kui Ida riikidel? Suurem ostujõud ja teadlikkus(tahavad tervise eest hoolitseda.  Õiglane kaubandus on rahvusvaheline kaubanduslik kokkulepe ning sertifitseerimissüsteem, mis seisab arengumaade väiketootjate huvide eest. Õiglase kaubanduse eesmärk on tagada arengumaade väiketalunike toodetele (kohv, tee, riis, banaanid, suhkur, kakao jms.) õiglane

    Põllumajandus
    Geograafia-põllumajandus-vesi ja sellega seotud probleemid-metsandus-energiamajandus
    7
    docx

    Geograafia, põllumajandus, vesi ja sellega seotud probleemid, metsandus, energiamajandus

     Toornafta transport on odavam, kui  Suurimad tootjad – Hiina, USA, India, Hüdroenergia eelised-puudused: valmistoote transport, sest tanker peab Eelised Puudused tühjalt tagasi sõitma Tuumaenergia Taastuv Ehitamine kallis Kasutamine Torujuhtmeteg Tankeriteg  2. Kohal elektritootmises Pole saastet Saab ainult veekogud a a Tuumaenergia osakaal üle 30% energiabilansist Mõju ökosüsteemile + Suur ENväärtus, Ööpäevarings ülemerev (Euroopas): Eestis pole mõtet eriti hüdroelektrijaamadesse

    Geograafia
    Maailma põllumajandus
    4
    doc

    Maailma põllumajandus

    alad. Väga kuivades piirkondades saab sademete vähesuse tõttu põldu harida vaid oaasides või kunstliku niisutuse abil. Väheviljakaid muldi ohustavad tuuleerosioon ja sooldumine. Vähetootlikel karjamaadel kasvatakse lambaid ja kitsi. · Lähistroopilises vöötmes lühendab vegetatsiooniperioodi kuiv kliima. Niisutamise abil on võimalik põllukultuure siiski kogu aasta jooksul kasvatada ja kaks saaki saada. Haritavat maad on umbes 300 miljonit hektarit, kuid selle kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest. Läänerannikute vahemerelises valdkonnas on pehme ja vihmane talv, kuid kuum ja põuane suvi. Mullad on viljakad, ent vihmavesi põhjustab mäenõlvadel mullaerosiooni. Paremini kasvavad sellistes olukordades mitmeaastased istanduskultuurid. Kasvatatakse puuvilju, viinamarju, oliive, tsitruselisi, oma tarbeks ka talinisu ja maisi. Merest kaugemal, mandrilises valdkonnas on suur

    Geograafia
    Geograafia konspekt kõige vajalikuga-2-periood teine õppeaasta
    22
    doc

    Geograafia konspekt kõige vajalikuga (2. periood/teine õppeaasta)

    · pärit India idaosast · tänapäeval suurimad kasvatajad India ja Bangladesh, lisaks veel Hiina, Brasiilia jt. Sisalagaav · pärit Mehhikost · troopilistel ja lähistroopilistel aladel · peamine tootja Mehhiko osariik Yucatani, aga tähtsal kohal ka Brasiilias ja Ida- Aafrika riikides (Tansaania jt.) Õlikultuurid · toiduõli, söödaõli, kosmeetikatööstuses · iseloomulik regionaalsus · tähtsal kohal nende kasvatus ja tarbimine seal, kus loomakasvatust vähe · õli tarbimine suurenenud arenenud maades, sest õli asendab loomseid rasvasid · õlikultuure väga palju, kuid peamise osa taimeõli toodangust annavad 6-7 kultuurtaime Sojauba · pärit Hiinast · terad sisaldavad 35-50% · valku ja 13-24% õli · saab kasvatada juba mõõduka soojusega alal · õli kogusaagilt maailmas esikohal

    Geograafia
    Energiamajandus
    20
    doc

    Energiamajandus

    GEOGRAAFIA GE2 1. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektri-, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Elektroenergeetika ­ elektrienergia/soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine. Toorainet (kivisüsi, põlevkivi) saan energatööstusest või keemiatööstuselt (masuut) või loodusest (päikeseenergia, maaenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia). LK. 65 skeem Looduslike energiavarade Eletri-, Energia toimetamine

    Geograafia
    Põllumajanduskultuuride tootmine ja geograafiline levik
    4
    doc

    Põllumajanduskultuuride tootmine ja geograafiline levik

    - suured kuilina kasvatajad Poola, Prantsusmaa, Belgia, - peamine tootja Mehhiko osariik Yucatani, aga tähtsal kohal Valgevene ka Brasiilias ja Ida-Aafrika riikides - (Tansaania jt.) Õlikultuurid - toiduõli, söödaõli, kosmeetikatööstuses - iseloomulik regionaalsus - tähtsal kohal nende kasvatus ja tarbimine seal, kus loomakasvatust vähe - õli tarbimine suurenenud arenenud maades, sest õli asendab loomseid rasvasid - õlikultuure väga palju, kuid peamise osa taimeõli toodangust annavad 6-7 kultuurtaime - kasvatuspiirkond ühtib sojaoaga, kuid tunduvalt rohkem kasvatatakse Aafrikas, kus on tähtis

    Geograafia
    Põllumajandus ja taimed eri paikkondades
    10
    docx

    Põllumajandus ja taimed eri paikkondades

    kalkuta kanep · perekonnas 40 liiki · pärit India idaosast · tänapäeval suurimad kasvatajad India ja · Bangladesh, lisaks veel Hiina, Brasiilia jt. · sisalagaav · pärit Mehhikost · troopilistel ja lähistroopilistel aladel · peamine tootja Mehhiko osariik Yucatani, aga tähtsal kohal ka Brasiilias ja Ida- Aafrika riikides (Tansaania jt.) 1.13. Õlikultuurid · toiduõli, söödaõli · iseloomulik regionaalsus · tähtsal kohal nende kasvatus ja tarbimine seal, kus loomakasvatust vähe · õli tarbimine suurenenud arenenud maades, sest õli asendab loomseid rasvasid · õlikultuure väga palju, kuid peamise osa taimeõli toodangust annavad 6-7 kultuurtaime Sojauba pärit Hiinast terad sisaldavad 35-50% valku ja 13-24% õli saab kasvatada juba mõõduka soojusega alal õli kogusaagilt maailmas esikohal pressimisjääkidest tehtud soja jahu valgurikas loomasööt kolm suuremat tootjat USA, Hiina, Brasiilia

    Geograafia
    Põllumajandus ja toiduainetetööstus
    152
    ppt

    Põllumajandus ja toiduainetetööstus

    TEHNILISED KULTUURID KIUDKULTUURID – puuvill, lina, kanep, agaav, džuut ÕLIKULTUURID – päevalill, raps, sojauba, õlipalm, õlipuu (oliiv), arahhiis (maapähkel), puuvill SUHKRUKULTUURID – suhkruroog, suhkrupeet MÕNUKULTUURID – kohv, tee, kakao, koka, mate, koola PÕLLUMAJANDUST MÕJUTAVAD TEGURID LOODUSLIKUD MAJANDUSLIKUD • KLIIMA (tº, vegetatsiooni- • KAPITAL (hooned, masinad, periood, sademed ja nende väetised, sordi- ja tõuaretus, režiim – kasvatatavad seemned) kultuurid) • TÖÖJÕUD (kvaliteet, • MULLAD (viljakus, lõimis oskused, hind, traditsioonid) – maailma viljakaimad on • VALITSUSE POLIITIKA rohtlate mustmullad ja (toetused, kindlustus, lehtmetsade pruunmullad) tollipoliitika) • RELJEEF (tasane, mägine, • TURG (ostujõud, nõudlus, nõlva kalle. Põldude kaugus, suurus)

    Põllumajandus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun