Tisleri eriala eksam (1)

Pilet nr. 1
1.Puidu siseehitus , makrostruktuur ristlõikes.
2.Puidu töödeldatavus, lõhestatavus.
3. Puitkiudplaadid .
1.Makrostruktuur: ristlõike joonis ning kirjeldus väljast sisse poole:
Korp - kattekude , ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega)
Niin - juhtkude , toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad , see on erinevatel puudel erineva paksusega.
(meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind)
Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke.
(puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem kevad-suvisel aastalõikel aeglasem sügis- talvisel ...sellest tekivad aastarõngad, maltspuit , lülipuit)
Aastarõngas- ühe kasvuperjoodi jooksul moodustunud eraldatava joonega puidukiht, mis koosneb suurtest kevadpuidu, mis alati väljaspool ja heledamad ning väikestest sügispuidu rakkudest, mis alati sees pool, tihedamad ja tumedamad- annavad tüvele tugevuse.
(aastarõngaste järgi saab määrata tooriku säsi ja koorepoolset külge, puidu vanust , kasvutingimusi, olnud põuda jpm)
Maltspuit-juhtkude,mööda seda liiguvad üles vees lahustunud mineraalsoolad e toormahlad- seega niiskem lülipuidust, ristlõikes vaadeldes puidu heledam koore poolne osa.(maltspuidu paksus on läbi kasvuperjoodi enam-vähem muutumatu, maltspuidulised- lülipuitu pole ültse märgata... haab , ksak, lepp )
Lülipuit- puidu tugikude seega tugevam maltspuidust, ei osale aktiivselt elutegevuses, ristlõikes vaadeldes puidu keskmine tumedam osa...meistri eelistus
(lülipuidu paksus vaadeldes ristlõikes suureneb iga aastaga, lülipuidulised- kõik, millel näha selgelt lülipuit...mänd, tamm, remmelgas, toomingas )
Säsi- puutüve keskel pehme koega täitetud kanal. Ei sega kasutamist kui ei poolita mööda säsi. Kannatab sageli putuk- ja seenkahjustuste all.
Säsikiired- radiaalselt sissepoole suunatud tihedamad rakkude ribad , mis säilitavad ja juhivad toitemahlu horisontaalselt niine kihist sisse poole. Säsikiired on olemas kõigil puuliikidel ja nad jagunevad väga kitsasteks, kitsasteks, laiadeks kiirteks...silmaga vaid nähtavad laiad kiired, mis eristuvad värvilt, läikelt eriti radiaallõikes. Kiired algavad niinest ja lõpevad sellest erineval kaugusel.
Säsi ja säsikiiredon ühisena salvestuskude, säilitatakse toitaineid talveks, mis aitab puul talve üle elada ja vähesel määral moodustuvad ka uued puidurakud .
(säsikiired erinevad vaatlemisel lõhedest, sest lõhed on suunatud väljast sisse aga säsikiired seest välja).
2.Töödeldavus- puidu laastu eraldamine lõiketeraga kergema või raskema vaevaga. Laastu eraldamine toimub olenevalt puidu kiudude suunast .
Millest oleneb- lõikesuund pikki või risti, puit tihe, hõre, pehme või kõva jne- pehmet kergem lõigata, halb lihvida, samuti parem lihvida tihedat, kui hõredat. Töölemist raskendavad puidu vead ja rikked : keerdkasv , salmilisus, oksad
Kergesti töödeldavad: mänd, lepp, pöök, kask , seeder , pärn
Lõhestatavus- puidu om lõheneda kiudude suunas kiilu toimel või selle taolise esemega (vajalik om lühikese ja peenetüvelise puidu eeltöötlemiseks).
Kergem lõhastada kui tera suunatud radiaalselt, sest säsikiired kergendavad tükeldamist (tangensiaalsuunas toiming raskem 2-3 korda)
Kergem lõhastada kergeid puuliike kui raskeid.
Kergem lõhastada raskeid puuliike jälle värskelt raiutult e märjalt.
Kergem lõhastada läbikülmund puitu.
Lõhastavust takistavad okslikus ja nt kiudude ebakorrapärane kasv.
Lehtpuitu lõhastatakse ladvapoolsest otsast, okaspuud lõhastatakse kännupoolsest otsast.
Lõhestamist alustatakse eelkõige aga okstest kaugemastotsast.
Sellest kõigest oleneb lõhastatavus.
Hästi lõhestatavad-tamm, okaspuud
Keskmiselt lõhestatavad- saar, kask, haab
Raskesti lõhastatavad- pihlakas , kännud, viljapuud
3.Puitkiudplaadid- valmistatud puu või muudest taimsetest kiududest koos spetsiaalsete lisanditega.
Kasutatakse konstruktsiooni, viimistlus või isoleermaterjalina.
Kõik puitkiudplaadid on süttivad materjalid.
Tehnoloogiline protsess:
a)toormaterjal töödeltakse laastudeks ja keedetakse 2% sööbenaatriumi lahuses.
b)läbi keedetud ja pestud laastud töödeltakse kiudmassiks, millele lisatakse vett, parafiinemulsiooni (niiskuse vastane), antiseptikuid, antipüreene (seente v).
c)ülikõvade plaatide valmistamiseks lisatakse veel tehisvaike.
d) puidukiud liidetakse omavahel kuumuse ja surve abil.
e)kiudude nakkumiseks neid vilditakse ja kasutatakse ära puidu enda nakke omadusi
f)püdel ( pudru ) kiudmass suunatakse valamismasina võrgule, kus eraldub vesi ja toimub kanga formeerumine
g) kangas lõigatakse formaati ja kuivatatakse rullkuivatis või kuumpressis 150-160o juures surve all.
h)plaatide viimistlemiseks kasutatakse spooni , paberit, riiet, plastikut, klaaskiudu, metalli, korki.
Liigitused :
1. poorsed puitkiudplaadid- kasutatakse soojusisolatsioonina, sisevooderdusena, sammuheli isolatsioonina, akustilistes vooderdistes.
Bituumenit või vaiku sisaldavaid plaate tuuletõkkeplaatidena (niiskuskindlad ja vetthülgavad)
Katuse tõkkeplaat, põrandaplaat, soojusplaadid- soteks siseviimistlusplaat.
2.HDF-puitkiudplaadid
Poolkõvad- kasutatakse karkassiplaatideks ehitusel, kui mööblivalmistamiseks.
Kõvad- kasutatakse koormuspindadeks, mööblis, viimistletuna vooderdamisel, koos puitmaterjaliga isegi kandetarindites.
HDF perforeeritud plaadid e augustatud soomepapp.
3.MDF- puitkiudplaadid
Puidutolmust pressitud keskmise tihedusega mööbliplaat. Valmistatakse puidukiudude ja liimisegu pressimise teel.
Kasutatakse mööbli, uste, liistude valmistamiseks.
Ei deformeeru nagu puit.
MDF-plaate saab teha tulekindlaks.
MDF-plaate olemas ka painduvaid, kasutatakse painutatud- liimitud elementidena, kaarpindade valmistamisel.MDF-plaadid võivad olla painutatavad, tavalised , toonitud, spoonitud, perforeeritud (augustatud).
Pilet nr. 2
1.Puidu mikrostruktuur, aastaringi ehitus.
2.Puidu tõmbetugevus, pinge.
3. Liim , liimimisprotsess.
1.Puidu rakud koosnevad peamiselt tselluloosist ja ligniinist ja sisaldavad veel vaiku, valku, pigmenti, suhkrut.
Rakud moodustavad koed , koed elundkonna.
Kude- teaud ül rakkude kogum.
Puu kudede liigid
juhtkude- ül juhtida mahlu üles või alla (maltspuit, niin)
tugikude- ül puu toestamine ja teatud määral toitainete salvestamine
salvestuskude- ül säilitada toitaineid talveks
kattekude- ül katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest
( kuusk küpspuiduline, mänd lülipuiduline- okaspuul täidab nii juht- kui ka tugikoe ül samaliik rakke – trahheiidid e juhtrakud)
Okaspuu ja lehtpuu rakkude erinevus ristlõikes:
Okaspuu rakud ristküliku kujulised - trahheiidid
Lehtpuu rakud ovaali kujulised- traheed
Aastarõngas- ühe kasvuperjoodi jooksul moodustunud eraldatava joonega puidukiht, mis koosneb suurtest kevadpuidu, mis alati väljaspool ja heledamad ning väikestest sügispuidu rakkudest, mis alati sees pool, tihedamad ja tumedamad- annavad tüvele tugevuse.
(aastarõngaste järgi saab määrata tooriku säsi ja koorepoolset külge, puidu vanust, kasvutingimusi, olnud põuda jpm)
Aastarõngad erilõiketes: rist -, radiaal -, tangensiaallõikes.
Rõngassooneliste puude aasarõngad- kõige paremini eristatavad (tamm, saar, jalakas )
Varjatud rõngassooneliste puude aastarõngad- küllalt selgelt eristatavad, arvukamalt tugirakke (haab, kask, lepp)
Hajusooneliste puude aastarõngad- kõige halvemini eristatavad, tugirakud segamini soontega ( luuviljalised - kirss , ilupõõsad- sirel )
2.Tõmbetugevus: joonis koos näidatud pingega, mis on vastassuunas :
Tugevus-vastupanu mingi jõu suhtes. Olenevalt jõust, millele vastupanu osutatakise jagunevad ka tugevuse liigd.
Eristatakse: surve-, tõmbe-, painde-, väände-, nihketugevust .Puidu puhul eristatakse neid kõiki veel pikki- ja ristikiudu .
Puidu vastupanu tõmbetugevusele pikkikiudu on suurem ligi 2-5% vastupanust tõmbetugevusele ristikiudu.
Pinge- sisejõud materjalis , mis tekib välisjõudude toimel ehk keha sees tekiv vastumõju e vastupanu vastavale välisjõule.
Välisjõudude kasvamisel kasvavad materjalis ka pinged , pinged kasvavad kuni ületatakse tugevuse piir ja ja materjal puruneb.
3.Liim- vedel või plastne aine, mis moodustab teatud tingimustel erinevate materjalide vahel tugeva sideme.
Liim tungib puidu rakkude vahele, rakuõõntesse ja moodustab liimitavate pindade vahel väga õhukese liimikihi.
Kõvastudes seob see pinnad suure arvu üli peente niitidena.
Liimliite tugevus oleneb, kui sügavale ja ühtlaselt tungib liimliimitavatesse pindadesse ja kui tihedalt need pinnad ühtivad.
Liimiprotsess:
Liimilahuse valmistamine:
Retsepti järgi valmistamisel lisatakse tehisvaigule külmliimimisel kõvendit (oblikhape jt) katselisel teel või liimipassi olemasolul kindlas vahekorras.
Kuumliimimisel lisatakse kõvendiksamooniumkloriid.
Liimi viskoosus (voolavus) on sõltuvuses liimitava puidu tihetusest- kõva puidu puhul kasutatakse vedelamat, pehme puidu puhul paksemat liimi.
Liimi peale kandmine:
Liimi pealekandmine toimub ühtlase õhukese kihina.
Reeglina kantakse liim ühele liimitavatest pindadest.
Pealistamisel kanna liim aluspinnale, mitte kattekihile.
Erandiks on kontaktliim ja otspindade liimimine , sest otspinna lahtised poorid imavad palju niiskust.
Hoidmine enne kokkupressimist:
See on aeg, mis kulub pinnale määritud liimi imbumiseks puitu.
Seda otstarvet võib täita ka liimi pealekandmise aeg (peab aga teadma kaua see liim liimib).
Erandiks on tisleriliimi (naha-, kondiliim ) kasutamine, kuna on termoplastne ja jahtumisel kõveneb kiiresti, kuid on võimalik kasutada lisa kuumutamist.
Detailide kokkupressimine:
Vajalik liimivuugi paksuse vähendamiseks, liimi surumiseks puidu pooridesse ja liigse liimi väljasurumiseks pindade vahelt.
(kui liim tuleb pressides välja imepisikeste mullidena, on liimimine toimunud õigesti...kui aga suuremate tilkadena, on liimimine toimunud valesti)
(tüübel ei tohi ulatuda kunagi põhja....liimimisel määritakse liimiga kokku tüübliauk, mitte tüübel ning kokkusurumisel saab üleliigne liim minna tühimikku)
Survesuurus sõltub liimiliigist, viskoosusest, puidu liigist.
(keskmiselt 2-10 kg/cm2 ehk 0,2-1,0 Mpa)
Detailide, toorikute hoidmine surve all:
Surveall hoidmine toimub seni, kuni liim on tardunud ja liimiühenduste lagunemine on välistatud.
Alles siis vabastatakse toorikud surve alt ja suunatakse tehnoloogilisele ooteajale (järelkuivamisele) kuni liimi lõpliku kõvastumiseni.
Survestamise aeg sõltub liimi liigist, liimimistemperatuurist ja liimiühenduse iseloomust.
Külmliimimisel 0,5- 6 tundi. Kuumliimimisel vaikliimide puhul mõnikümend sekundit kuni paar minutit.
Kusjuures hoitakse liidest surve all kogu liimi tahkestumise aja tahkestumist soodustaval temperatuuril.
Kontaktkuumutamisel saavutatakse vajalik temp pressi kuumade kontaktpindade abil.
(selleks on auru- või elektriküttega surveplaadid või madalpingevooluga soojentatavaid messingplaate)
Puidu halva soojusjuhtivuse tõttu saab kontaktkuumutamist kasutada vaid kattespooni pealeliimimisel.
Kõrgsageduskuumutamisel hoitakse kokkupressituid toorikuid metallelektrodide vahel, millesse juhitakse elektrivool sagedusega 5- 14106 Hz.
Soojus tekib kõrgsagedusvoolu elektrivälja toimel puidus eneses .
Nii liimitakse ka väga pakse puittoorikuid.
Toorikute tehnoloogiline hoidmine peale pressimist:
Peale survealt vabastamist ei tohi kokkuliimitud toorikut kohe edasi töödelda.
Neil lastakse seista liimi lõpliku kõvastumiseni, liimilahuse poolt puitu viidud niiskuse ühtlustumiseni ja sisepingete vaibumiseni.
Järelhoidmise aeg sõltub liimist, puiduliigist ja edasisest töötlemisest.
Liimimisresiimid:
Liimimis kvaliteet oleneb suuresti pindade kokku surumisest.
Kasutatakse kiilusid, pitskruve, liimklambreid, mehaanilisi ja mootoriga varustatud kruviseadmeid (hüdraulilisi ja neumaatilisi presse e suruõhu seadmeid).
(kui tegemist naha- või kondiliimiga on kasulik materjal eelnevalt sioojendada)
(liimi kihi paksus peaks olema 0,08- 0,15 mm).
Pilet nr. 3
1.Puidu liigitamine .
2.Puidu survetugevus .
3.Liimide liigitus.
1.Lülipuidulised- kõik, millel näha selgelt lülipuit (mänd, tamm, remmelgas, toomingas)
Maltspuidulised- lülipuitu ei ültse märgata (haab, kask, lepp)
Küpspuidulised- lülipuit sama värvi maltspuiduga (kuusk, nulg , pöök)
Rõngassooneliste puude aasarõngad- kõige paremini eristatavad (tamm, saar, jalakas)
Varjatud rõngassooneliste puude aastarõngad- küllalt selgelt eristatavad, arvukamalt tugirakke (haab, kask, lepp)
Hajusooneliste puude aastarõngad- kõige halvemini eristatavad, tugirakud segamini soontega (luuviljalised- kirss, ilupõõsad- sirel)
Pehme kõvadus- haab, kuusk, mänd
Keskmine kõvadus- remmelgas, toomingas, kask
Väga kõvad- tamm, saar, vaher
Hästi lõhestatavad-tamm, okaspuud
Keskmiselt lõhestatavad- saar, kask, haab
Raskesti lõhastatavad-pihlakas, kännud, viljapuud
Kergesti töödeldavad- mänd, lepp, pöök, kask
Raskesti töödeldavad-
Kerged
Rasked
Poorsed e hõredad-
Keskmise tihedusega-
Väga tihedad-
Lõhnavad
Väärispuit-
Okaspuud
Lehtpuud
2. Survetugevuse joonis koos näidatud pingega, mis on vastassuunas:
Tugevus-vastupanu mingi jõu suhtes. Olenevalt jõust, millele vastupanu osutatakise jagunevad ka tugevuse liigd.
Eristatakse: surve-, tõmbe-, painde-, väände-, nihketugevust .Puidu puhul eristatakse neid kõiki veel pikki- ja ristikiudu.
Puidu vastupanu survetugevusele pikkikiudu on suurem survetugevusele ristikiudu.
(survetugevus sõltub niiskuse sisaldus- mida suurem niiskuse sisaldus, seda väiksem survetugevus)
Pinge- sisejõud materjalis, mis tekib välisjõudude toimel ehk keha sees tekiv vastumõju e vastupanu vastavale välisjõule.
Välisjõudude kasvamisel kasvavad materjalis ka pinged, pinged kasvavad kuni ületatakse tugevuse piir ja ja materjal puruneb.
3.Liim- vedel või plastne aine, mis moodustab teatud tingimustel erinevate materjalide vahel tugeva sideme.
Liimid jagunevad kaheks: looduslikud ja sünteetilised liimid.
Looduslikud liimid:
Taimsed liimid- kliister , mis tehtud tärklisest või nisupüülist ja veest.
Munavalge- väga head limi omadused.
Kollageenliimid- olenevalt toormaterjalist jagunevad kolmeks- kondi , naha ja kalaliimiks.
Kollageen on valk, mis vees paisub ja lõhustub temperatuuril 80-90o juures, tekib glutiin .
Glutiin- vees lahustuv liimivate omadustega aine.
Nahaliim- tooraineks loomakeha sidekoe rikkamad osad (parkimiseks kõlbmatud nahaosad, kõõlused, sooned ).
Toorainet töödeltakse lubjavees, pestakse, kuivatatakse ja keedetakse.
Keetmisel tekib liimaine glutiin.
Toodetakse hele- kuni tumepruunide plaadikeste või teradena.
Kondiliim- valmistatakse puhastatud ja rasvtustatud kontidest, sõrgadest, sarvedest.
Purustatud toore keedetakse autoklaavides (keetmine rõhul).
Kondiliim on nahaliimist heledam ja väiksema nakkuvusvõimega.
Toodetakse plaadikestena, mille pind peab olema kuiv ja läikiv (mida läbipaistvamad plaadid seda parem kvaliteet).
Kalaliim e zelatiin - valmistatakse mageveekalade luudest, ujupõitest toiduainetetööstuses (praegu zelatiin loomajäätmetest...säilitusaineks õlles, siidris, veinis).
...naha, kondi ja kalaliimid on teisikeeli tisleriliim.
Tisleriliimi valmistamisel kasutatakse kaheosalist anumat.
Alumises lastakse tulekolde kohal tuliseks vesi ning sees paiknevas nõus sulatatakse üles liimi plaadikesed või kraanulid35-55% vesilahusena.
Kasutatakse spoonimisel, mööbli restaureerimisel, mööblit riidega kattes.
Kaseliim- pulbriline aine, mis sisaldab tehnilist kaseiini , kustutatudlupja, naatrumfluoriidi, petrooliumi.
Töölahus valmistatakse pulbri segamisel veega sobiva viskoosuseni (voolavuseni) ja selle kasutusaeg 4-5 tundi muutudes siis sülditaoliseks kallerdiseks.
Kasutatakse puidu, plastiku, kartongi, kanga liimimiseks (halli värvusega).
Albunliim- pulbriline aine, mida saadakse hüübinud loomavere töötlemisel.
Kasutatakse ökoloogilise vineeri liimimisel kuumpressides 100-120o juures.
Liim on suurema veekindlusega kui kaseiinliim.
Koostisse kuuluvad albumiin, kustutatud ja kustutamata lubi , vesi.
Kasutusaeg liimilahusel 6-9 tundi.
Sünteetilised liimid:
Puidu tööstuses kasutatakse peamiselt sünteetilisi vaike ja nende alusel valmistatud liime.
Vaikliimid annavad bensiini, kuuma ja veekindla liite, mille tugevus ületab tunduvalt loomsete liimidega saadud tugevuse.
Paljud vaikliimid puiduga sama värvi, liimilahuse valmistamine lihtne, kiire nakkumise tõttu liimimine kiirem.
Puuduseks on liimilahuse lühike säilivusaeg ja tervist kahjustav toime.
Kasutatakse nii külm- kui kuumliimimisel.
Sünteetilised liimid koosnevad:
a)tehisvaikudest
b)lahusti e stabilisaator (atsetoon, piiritus , vesi)
c)kõvasti e katalüsaator (oblikhappe, piimhappe, sidrunihappe, ammooniumkloriid , petrooliumkontakt- selle poolest eristuvadki tehisvaikudest)
d)täiteaine (puidujahu e tolm, tärklis või kaoliin )
e)plastifikaator (teeb liimi plastsemaks)
Tehisvaigud:
Kõrgmolekulaarsed produktid, mis saadakse lihtsamatest ainetest keemilisel teel.
Nagu eelnevalt öeldud erinevad sünteetilistest liimidest, sest ei sisalda kõvasteid.
Saamisreaktsiooni järgi jaotuvad kaheks:
a)polümersatsioonivaigud- paljude ühesuguste molekulide liitumine magromolekulideks.
b)kondensatsioonivaigud- kahe molekuli ühinemine ja eraldub mingi lihtsam aine (nt vesi).
Neid reaktsioone saab vahepealses staadiumis peatada, mida liimivate tehisvaikude valmistamisel tehaksegi.
Polümeersatsioonivaigud on kabinool ja polivinüül.
Puidu liimimisel kasutatakse karpinoolliimi ja polivinüülatsetaati e PVA- termoplastne, külmudes kõlbmatu, mitteküllane veekindlus (va B3, D3)... pahtlid lõh.
Kondensatsioonivaigud liigituvad:
Lähteaine järgi:
Fenoolvaigud - erinevalt karbamiidformaldehüüdvaikudest kahekomponentsed, täiesti vee ja ilmastikukindlad (EPO).
Fenoolformaldehüüdvaigud
Melamiinformaldehüüdvaigud
Karbomiidformaldehüüdvaigud- külml.kõv oplikhape ja kuuml.kõv amooniumkloriid vesilahus..tundlik liimitava puidu niiskuse suhtes.
Lahusti järgi: (piirituses lahustuvad, vees lahustuvad ja emulsioonvaigud)
Oleku järgi:(vedelad, pulbrilised, kiletaolised)
Liimimisomaduste järgi:(kuumliimvaigud- termoaktiivsed, külmliimvaigud- termoaktiivsed ja termoplastsed)
Kuumuskindluse järgi: (termoaktiivsed- kuumutamisel või kõvastite mõjul tahkuvad ja hilisemal kuumutamisel üles ei sula, termoplastsed- jahtumisel või kõvastite mõjul tahkuvad ja hilisemal kuumutamisel sulavad uuesti ülesse)
Polüretaanliimid:
Veekindlad liimid, mis võimaldavad keeruliste ühenduste tugevat liidet (eelkõige otspinna liitmist servpinnaga).
Kõvenenud liim enam ei kahane ega paisu , seega võib teda peitsida ja lihvida.
Liimkiled:
Saadakse sulfaatpaberi immutamisel fenoolformaldehüüd või karbamiidvaikude lahusega ning sellele järgneva kuivatamisega.
Liimlint e paberteip:
Valmistatud paberist ja kaetud ühelt poolt naha- või kondiliimiga. Kasutatakse spooni koostamisel ja intarsial.
Enne kasutust tuleb lint veega niisutada .
Tänapäeval kasutatakse veel ka nakkuvat paberteipi.
Liimniit:
Liimsulatise teisend.
Kujutab endast termoplastse poliamiidvaiguga kaetud klaaskiudu.
Spoonlehtede servsel ühendamisel vaik sulatatakse ja surutakse külma valtsiga tahkeks.
Liimide sulatised:
Termoplastid , mis kuumutamisel muutuvad vedelaks ja liimivaks massiks.
Jahtumisel toimub tahkumine.
Ei sisalda lahustit, kasutatakse kilpide servade kantimisel ja spoonilehtede servsel liimimisel.
Müügil silindriliste liimipulkadena ja kasutatakse liimipüstolites.
Ostes tuleb jälgida, millise materjali jaoks on antud liimipulk mõeldud- nende erisorte on kümneid ja enamasti tuleb vajaminev tellida .
Kummiliim:
Aluseks on kummisegude või kautšuki lahused orgaanilistes lahustites ( bensiin , atsetoon, etüülatsetaat- on kergesti lenduvad ).
Kasutatakse:
a)pehme mööbli valmistamisel vahtkummi ja porolooni koostamiseks
b)kummeeritud riide liimimisel metall ja puitalusele
c)vahtplasti ja kanga liimimisel metallile , puidule , plastmassile, klaasile.
Universaalliimid:
Nendega saab liimida plastikut, puitu, klaasi, nahka, paberit, riiet, kummi jt materjale .
Nt Supper Atak, Würth, EPO, Moment.
Kestokol TL:
Kasutatakse kõva puu liimimiseks, kus nõutakse tugevust ja löögikestvust (avalike kohtade mööbel).
Kiilto 66 Polar:
Külmumatu PVAC-liim. Säilib -45oC juures.
Tähtis külmema kliimaga aladele mööbli valmistamise juures, sest paljude teiste liimide puhul laguneksid seal muidu liimühendused koost .
Kahekomponentsed liimid-liim ja kõvasti (EPO).
Kontaktliimid- määritakse mõlemad liimitavad pinnad, lastakse pindadel kuivada nii, et katsudes liim enam sõrmekülge ei jää ega nakku, surutakse kokku ja survestatakse (kummiliim)
Pilet nr. 4
1.Maltspuit, lülipuit.
2.Puidu paindetugevus.
3.Kondi-, naha- ja kalaliimid, nende kasutamine.
1.Korp- kattekude, ül katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega)
Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega.
(meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind)
Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke.
(puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem kevad-suvisel aastalõikel aeglasem sügis-talvisel...sellest tekivad aastarõngad, maltspuit, lülipuit)
Aastarõngas- ühe kasvuperjoodi jooksul moodustunud eraldatava joonega puidukiht, mis koosneb suurtest kevadpuidu, mis alati väljaspool ja heledamad ning väikestest sügispuidu rakkudest, mis alati sees pool, tihedamad ja tumedamad- annavad tüvele tugevuse.
(aastarõngaste järgi saab määrata tooriku säsi ja koorepoolset külge, puidu vanust, kasvutingimusi, olnud põuda jpm)
Maltspuit-juhtkude,mööda seda liiguvad üles vees lahustunud mineraalsoolad e toormahlad- seega niiskem lülipuidust, ristlõikes vaadeldes puidu heledam koore poolne osa.(maltspuidu paksus on läbi kasvuperjoodi enam-vähem muutumatu, maltspuidulised- lülipuitu pole ültse märgata...haab, ksak, lepp)
Lülipuit- puidu tugikude seega tugevam maltspuidust, ei osale aktiivselt elutegevuses, ristlõikes vaadeldes puidu keskmine tumedam osa...meistri eelistus
(lülipuidu paksus vaadeldes ristlõikes suureneb iga aastaga, lülipuidulised- kõik, millel näha selgelt lülipuit...mänd, tamm, remmelgas, toomingas)
Säsi- puutüve keskel pehme koega täitetud kanal. Ei sega kasutamist kui ei poolita mööda säsi. Kannatab sageli putuk- ja seenkahjustuste all.
Säsikiired- radiaalselt sissepoole suunatud tihedamad rakkude ribad, mis säilitavad ja juhivad toitemahlu horisontaalselt niine kihist sisse poole. Säsikiired on olemas kõigil puuliikidel ja nad jagunevad väga kitsasteks, kitsasteks, laiadeks kiirteks...silmaga vaid nähtavad laiad kiired, mis eristuvad värvilt, läikelt eriti radiaallõikes. Kiired algavad niinest ja lõpevad sellest erineval kaugusel.
Säsi ja säsikiired on ühisena salvestuskude, säilitatakse toitaineid talveks, mis aitab puul talve üle elada ja vähesel määral moodustuvad ka uued puidurakud.
(säsikiired erinevad vaatlemisel lõhedest, sest lõhed on suunatud väljast sisse aga säsikiired seest välja).
Küpspuidulised- lülipuit sama värvi maltspuiduga (kuusk, nulg, pöök).
2. Paindetugevuse joonis koos näidatud pingega, mis on vastassuunas (esinb ainukesena kahes suunas pinget):
Tugevus-vastupanu mingi jõu suhtes. Olenevalt jõust, millele vastupanu osutatakise jagunevad ka tugevuse liigd.
Eristatakse: surve-, tõmbe-, painde-, väände-, nihketugevust .Puidu puhul eristatakse neid kõiki veel pikki- ja ristikiudu.
Puidu vastupanu paindetugevusele oleneb puidu tihedusest, kujust , kiudude viltusest asetusest, niiskusest, temperatuurist, sügispuidu sisaldusest, okstest, defek .
Pinge- sisejõud materjalis, mis tekib välisjõudude toimel ehk keha sees tekiv vastumõju e vastupanu vastavale välisjõule.
Välisjõudude kasvamisel kasvavad materjalis ka pinged, pinged kasvavad kuni ületatakse tugevuse piir ja ja materjal puruneb.
Painutamisel mängib orulist rolli ka plastsus (säilitab antud kuju) ja elastsus (taastab oma algse kuju).
3.Ühed looduslikest liimidest on Kollageenliimid:
Olenevalt toormaterjalist jagunevad kolmeks- kondi, naha ja kalaliimiks.
Kollageen on valk, mis vees paisub ja lõhustub temperatuuril 80-90o juures, tekib glutiin.
Glutiin- vees lahustuv liimivate omadustega aine.
Nahaliim- tooraineks loomakeha sidekoe rikkamad osad (parkimiseks kõlbmatud nahaosad, kõõlused, sooned).
Toorainet töödeltakse lubjavees, pestakse, kuivatatakse ja keedetakse.
Keetmisel tekib liimaine glutiin.
Toodetakse hele- kuni tumepruunide plaadikeste või teradena.
Kondiliim- valmistatakse puhastatud ja rasvtustatud kontidest, sõrgadest, sarvedest.
Purustatud toore keedetakse autoklaavides (keetmine rõhul).
Kondiliim on nahaliimist heledam ja väiksema nakkuvusvõimega.
Toodetakse plaadikestena, mille pind peab olema kuiv ja läikiv (mida läbipaistvamad plaadid seda parem kvaliteet).
Kalaliim e zelatiin- valmistatakse mageveekalade luudest, ujupõitest toiduainetetööstuses (praegu zelatiin loomajäätmetest...säilitusaineks õlles, siidris, veinis).
...naha, kondi ja kalaliimid on teisikeeli tisleriliim.
Tisleriliimi valmistamisel kasutatakse kaheosalist anumat.
Alumises lastakse tulekolde kohal tuliseks vesi ning sees paiknevas nõus sulatatakse üles liimi plaadikesed või kraanulid35-55% vesilahusena.
Kasutatakse spoonimisel, mööbli restaureerimisel, mööblit riidega kattes.
Pilet nr. 5
1.Lehtpuud, okaspuud.
2.Puidurikked.
3. Liimpuit .
1.Okaspuud:
Kasvavad parasvöötmes, on paljasseemnetaimed.
Meie okaspuud kuusk, mänd, jugapuu. Põõsa alla kuulub aga väärtusliku puiduga kadakas , mille eederlikud õlid jätavad lõhna juurde ka peale töötlemist.
Välismaistest säilitab lõhna tänu eeterlikele õlidele nt sandlipuu . Elupuu , nulg, lehis on sissetoodud okaspuud.
On higihaljad e ei vaheta lehti e okaid kõiki korraga. Okkad kaetud vahaga, mis kaitseb neid väliskeskonna ja vedeliku liikse aurustumise eest.
Seetõttu toimub fotosüntees päikseliste ilmadega talvelgi, ning seetõttu kasvavad nad ka kiiremini kui lehtpuud. Puud ajavad okkaid kolm korda aastas.
Kuusk ajab okaid kolmandat korda enne lume äraminekut, mänd aga sügisel.
Okaspuude rakude ristlõige sarnaneb ristkülikutele, neid nim trahheiidideks e juhtrakkudeks.
Aastarõngad nähtavad kõigis lõigetest. Hästi eristatav kevad- ja sügispuit.
Säsikiired on küll kõigil puudel kuid neil pole need silmaga märgatavad. Kuid esinevad silmaga märgatavaid vaigukäike.
Vaigupesa e vaigukäigud- vaiguga täidetud õõnsused aasarõngaste vahel.
Saematerjali tangensiaalpinnal nähtav ovaalsete lamedate süvenditena, radiaalpinnal piklike kitsaste piludena, otspinnal lühikesed kaarjad pinnad.
Vaigupesadest välja voolanud vaik rikub toote välispinda, takistab välisviimistlust ja liimimist.
Karr- puude vaigutamisel lõikeinstrumendiga tüve vigastamine. Karri piirkonnas puit tugevasti vaigustub.
Tõrvaslaik- tugevasti vaiguga läbi imbunud tüve osa.
Saematerjalides ja spoonis nähtav suure tumeda laiguna, õhuke materjal selles kohas vastu valgust läbi kumav.
Kuuske lõhastatakse kännupoolsest otsast.
Kuusel on narmasjuurestik e pindmised juured, männil sammasjuurestik e sügavale kasvavad juured. See teeb kuusemetsad tormile kartlikumaks.
Kuuske ja mändi kasutatakse peamiselt ehituspalgina, kadakat suveniiride nõude valmistamisel.
Kergeim puu eestis on elupuu, kuid ta on sisse toodud okaspuu.
Lehtpuud:
Kasvavad parasvöötmest ekvaatorini välja, on katteseemnetaimed .
Mida ekvaatori poole seda tumedaimaid puuliike võime leida. Vihmametsadest võib leida lausa mustja tooniga puitu.
Värvus tingitud päikese kiirguse intensiivsusest, ka puit kaitseb end UV- kiirguse eest pigmendiga.
Lehtpuude rakkude ristlõige sarnaneb ovaalidele, neid nim traheedeks e soonteks.
Vaiku on olemas teatud määral kõigis puudes, kuid meie liikidel ei esine vaigukäike, sest vaigu sisaldus sedavõrd väike.
Küll aga ploomi korpa vigastades eritab ta antud kohast vaiku.
Ka säsikiired on olemas kõigil liikidel, kuid silmaga nähtavad on need vaid laia säsikiirega puudel- meil on selleks tamm.
Kuna tammel on laiu säsikiiri väga palju mõjutab see ka ta mehaanilisi om.
Lehtpuid lõhastatakse ladvapoolsest otsast.
Aastarõngaste nähtavuse järgi jaotatakse lehtpuud veel kolmeks:
Rõngassooneliste puude aasarõngad kõige paremini eristatavad (tamm, saar, jalakas)
Varjatud rõngassooneliste puude aastarõngad küllalt selgelt eristatavad, arvukamalt tugirakke (haab, , lepp)
Hajusooneliste puude aastarõngad kõige halvemini eristatavad, tugirakud segamini soontega (kask,luuviljalised- kirss, ilupõõsad- sirel)
Puid liigitatakse ka kõvaduse, lõhastatavuse,töödeldavuse järgi.
Pehme kõvadus- haab- meie kõige pehmem puuliik, halva soojusjuhina kasutatakse ka saunalaval..kuusk, mänd okaspuudest.
Keskmine kõvadus- remmelgas, toomingas, kask
Väga kõvad- tamm, saar, vaher
Hästi lõhestatavad-tamm, okaspuud
Keskmiselt lõhestatavad- saar, kask, haab
Raskesti lõhastatavad-pihlakas, kännud, viljapuud
Kergesti töödeldavad- mänd, lepp, pöök, kask
Raskesti töödeldavad-
Kerge- haab
Raske- saar
2.Puidurikked: seenkahjustused, bakterikahjustused, putukkahjustused, kasvuvead, vigastused jpm.
Seenkahjustused:
Seened on mikroskoopilised kehad, mis valmides vabanevad viljakehast ja kantakse õhu või putukate osalusel laiali.
Sootsates kasvutingimustes areneb mütseel e seeneniidistik. Seened ei kahjusta kuiva puitu.
Puitu mittelagundavad seened:
Sinetus- ja hallitusseened põhjustavad puidu värvimuutust, kuid ei mõjuta märgatavalt puidu tugevust (sinavus iseloomulik männi maltspuidule).
Rohetus esineb peamiselt tugevalt lagunenud lehtpuidus (nt haab).
Hallitusseened sageli värvusetud ja eritavad mõnikord spetsiifilist lõhna, mis võib alergiat põhjustada.
Puitu lagundavad seened:
Majavamm- võib mõne kuuga kahjustada tugevalt puitkonstruktsioone, areneb ka kivipindadel.
Kaitseks selle seene eest peaks puitkonstruktsioon olema hästi õhutatud.
Kui vamm aga konstruktsiooni sisse saanud, on temast vabanemis võimaluseks vaid kõva tuli.
Mustjas kõrbik- kahjustab okaspuu puitu ja ka männi lülipuitu (esineb eriti rohkelt nt aknapuidus).
Bakterikahjustused:
Bakter - üherakuline, tuumata, paljuneb pooldudes.
Kahjustab nt alusmüüri vaiasid, või vees seisvaid palke- kahjustuvad säsikiired ja rakuõõnsuste sulgkiled (puidu vedeliku läbilaskvus pikkisuunas tõuseb).
Putukkahjustused:
Võivad olla pindmised või sügavad, tekitatud putuka vastsete e tõukude poolt (neid on sadu).
Üraskid- tõukude arenemine toimub koore all. Nad tekitavad pinna rikkeid, sest nende toiduks on koore alune mähk.
Tõugu tekitatud muster väga huvitav, kasutatakse ka kunstilisel eesmärgil.
Ürask valib paljunemiseks maha langenud puud, seega tuleb langetamisel kiiresti puud koristada
Langenud puu leidnud üraskid, levivad kiirest toiduvarude lõpedes ümbruskonna kasvavate puude koore alusesse.
Sügavpuidu rikkeid põhjustavad peamiselt puukoi , tooneseppa, siku tõugud ja nad ise:
Puukoi- vastse uuristatud käik ümar ja läbimõõt 1 mm ja alla (kasutatakse ka kunstilises kujunduses tehislikult vana ilme andmiseks ).
Toonesepp - vastse uuristatud käik ümar ja läbimõõt 2-3 mm.
Puidusikk - vastse uuristatud käik ovaalne ja laius 4-9 mm.
Tema puidu söömist on kuulda. Majja võib satuda metsast toodud puiduga.
Kui neid satub mingil moel majja palju, võivad nad vähese ajaga hävitada hoone puitkonstruktsioone (seda võib kahjustada ka koi).
(täiesti mustad, kõvad tiivad, pikad suised - palju sorte )
Puidu rikked:
Oksad- ümaroks, ovaaloks, piklikoks,
Külgoks, servoks, kantoks, õmblusoks, sõrgoks, koondoksad
Elusoks, kõduoks, tubakoks, umboks
Lõhed- säsilõhed, ringlõhed, kuivamislõhed, külmalõhed, pikselõhed
(need jagunevad veel omakorda paigutuse alusel, olemuselt - ots, serv, külg, kitsas , lai, sügav)
Koondelisus- antud ümarmaterjali järsk koondumine tüvest ladvapoole (põhjustab kaldkiulisust saematerjalis, spoonis).
Tüüakus- ümarmaterjali tüükaosa väga järsk suurenemine (meetri pealt 1,2 korda suurem kui tüüka osa)
Kurmulisus - tähtjas-sagaralise kujuga
Pahk - puidu kiudude ebakorrapärase kasvu ja vohamisega puidu paiklik paksenemine.
Kõverused-
Kaldkiulisus e kaldsüülisus- puidukiudude kõrvalekaldumine pikkiteljest.
Ränipuit- paikne ränipuit (kord tuul ühelt, kord teiselt poolt- põllul), lausränipuit (mere ääres, kus tuul enamasti ühelt poolt)
Salmilisus-
Vaigupesa e vaigukäigud- vaiguga täidetud õõnsused aasarõngaste vahel.
Saematerjali tangensiaalpinnal nähtav ovaalsete lamedate süvenditena, radiaalpinnal piklike kitsaste piludena, otspinnal lühikesed kaarjad pinnad.
Vaigupesadest välja voolanud vaik rikub toote välispinda, takistab välisviimistlust ja liimimist.
Mõlu- kuivanud puidu või vigastuse ülekasvamine puidu alaosas.
Tõrvaslaik- tugevasti vaiguga läbi imbunud tüve osa.
Saematerjalides ja spoonis nähtav suure tumeda laiguna, õhuke materjal selles kohas vastu valgust läbi kumav.
Väärlülipuit- tumedalt värvunud tüve siseosa.
Rikub puidu välisilmet, halvendab veeläbilaskvust, rabedam- kuid oluliselt mehaanilisi omadusi ei muuda.
Korduv maltspuit- maltspuit ja lülipuit vahelduvad mitu korda suuremate vöötidena.
Laigud ja kohati ebanormaalsed värvused- mis tekinud erinevatest mõjudest.
Võõrkehad- ebaloomulike kehade esinem puidus ( kivid , naelad, traat , liiv jt)
Raskendavad puidu töötlemist, sageli avarii põhjuseks.
Mehaanilised vigastused- metsa varumisel, vaigutamisel, trantsportimisel, sorteerimisel, töötlemisel instrumendi või mehanismi tekitatud puidu vigastus .
Karr- puude vaigutamisel lõikeinstrumendiga tüve vigastamine.Karri piirkonnas puit tugevasti vaigustub.
Saematerjali kaardumine keerdumine- vale ladustamine või kuivatamine
Poomkandid- ümarmaterjali saagimisel, eristatakse tömp- ja teravkanti.
Viirushaigus - maarjakask .
3.Liimpuit- koosneb üksteise peale liimitud pikkisüüga lamellist.
Laiupidi võib lamell koosneda ühest või mitmest lauast.
Tooraineks peamiselt okaspuu (kuusk, mänd). Tunnuseks tähis L.
Kihtliimpuit e spoonpuit- valmistatakse 3 mm kuusespoonist ilmastikukindla liimiga katkematuks plaadiks liimides (jätkatakse kaldjätkuga).
Spoontarindeid on 2 sorti:
a)standardtootete puhul on puidusüü pikkisuunas kõikides kihtides...
b)riststruktuuriga toodetes on osa kihte liimpuitu ristipidi (kasutatakse põranda, vahelagede, katuse, sillus ja tugitaladena.
Liimpuidu jätkamis viisis:
Sõrmjätk, ...
Pilet nr. 6
1.Säsikiired, niin, mähk.
2.Puidu putukvigastused.
3.Laminaat- ja kihtparkett.
1.Puidu ristlõike joonis:
Korp- kattekude, ül katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega)
Niin- juhtkude ja ka kattekoeosa, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega.
(meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind)
Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. Asetseb niine ja maltspuidu vahel. Kasvatab välja koort ja sisse puitu.
(puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem kevad-suvisel aastalõikel aeglasem sügis-talvisel...sellest tekivad aastarõngad, maltspuit, lülipuit)
Aastarõngas- ühe kasvuperjoodi jooksul moodustunud eraldatava joonega puidukiht, mis koosneb suurtest kevadpuidu, mis alati väljaspool ja heledamad ning väikestest sügispuidu rakkudest, mis alati sees pool, tihedamad ja tumedamad- annavad tüvele tugevuse.
(aastarõngaste järgi saab määrata tooriku säsi ja koorepoolset külge, puidu vanust, kasvutingimusi, olnud põuda jpm)
Maltspuit-juhtkude,mööda seda liiguvad üles vees lahustunud mineraalsoolad e toormahlad- seega niiskem lülipuidust, ristlõikes vaadeldes puidu heledam koore poolne osa.(maltspuidu paksus on läbi kasvuperjoodi enam-vähem muutumatu, maltspuidulised- lülipuitu pole ültse märgata...haab, ksak, lepp)
Lülipuit- puidu tugikude seega tugevam maltspuidust, ei osale aktiivselt elutegevuses, ristlõikes vaadeldes puidu keskmine tumedam osa...meistri eelistus
(lülipuidu paksus vaadeldes ristlõikes suureneb iga aastaga, lülipuidulised- kõik, millel näha selgelt lülipuit...mänd, tamm, remmelgas, toomingas)
Säsi- puutüve keskel pehme koega täitetud kanal. Ei sega kasutamist kui ei poolita mööda säsi. Kannatab sageli putuk- ja seenkahjustuste all.
Säsikiired- radiaalselt sissepoole suunatud tihedamad rakkude ribad, mis säilitavad ja juhivad toitemahlu horisontaalselt niine kihist sisse poole. Säsikiired on olemas kõigil puuliikidel ja nad jagunevad väga kitsasteks, kitsasteks, laiadeks kiirteks...silmaga vaid nähtavad laiad kiired, mis eristuvad värvilt, läikelt eriti radiaallõikes. Kiired algavad niinest ja lõpevad sellest erineval kaugusel. (tamme nähtavad suured säsikiired eristavad teda saarest ja muudavad ka tugevust)
Säsi ja säsikiiredon ühisena salvestuskude, säilitatakse toitaineid talveks, mis aitab puul talve üle elada ja vähesel määral moodustuvad ka uued puidurakud.
(säsikiired erinevad vaatlemisel lõhedest, sest lõhed on suunatud väljast sisse aga säsikiired seest välja).
2.Putukvigastused:
Võivad olla pindmised või sügavad, tekitatud putuka vastsete e tõukude poolt (neid on sadu).
Üraskid- tõukude arenemine toimub koore all. Nad tekitavad pinna rikkeid, sest nende toiduks on koore alune mähk.
Tõugu tekitatud muster väga huvitav, kasutatakse ka kunstilisel eesmärgil.
Ürask valib paljunemiseks maha langenud puud, seega tuleb langetamisel kiiresti puud koristada
Langenud puu leidnud üraskid, levivad kiirest toiduvarude lõpedes ümbruskonna kasvavate puude koore alusesse.
Sügavpuidu rikkeid põhjustavad peamiselt puukoi, tooneseppa, siku tõugud ja nad ise:
Puukoi- vastse uuristatud käik ümar ja läbimõõt 1 mm ja alla (kasutatakse ka kunstilises kujunduses tehislikult vana ilme andmiseks).
Toonesepp- vastse uuristatud käik ümar ja läbimõõt 2-3 mm.
Puidusikk- vastse uuristatud käik ovaalne ja laius 4-9 mm.
Tema puidu söömist on kuulda. Majja võib satuda metsast toodud puiduga.
Kui neid satub mingil moel majja palju, võivad nad vähese ajaga hävitada hoone puitkonstruktsioone (seda võib kahjustada ka koi).
(täiesti mustad, kõvad tiivad, pikad suised- palju sorte)
3.Spoonparket e laminaatparkett :
Katta kulumiskindla lakiga)
Läbinisti naturaalne, paksusega 7 mm ja koosneb kolmest kihist :
a) pindmine kiht- väärispuidust, tehases viimistluse saanud kulumiskiht , paksus 0.6 mm.
b)keskmine e koormuskiht- moodustab ülitihe HDF plaat.
c)aluskiht e stabiliseeriv kiht- laua stabiilsust tagav kuusepuu või männi spoon .
Naturaalset väärispuidust kulumiskihti kaitseb õhuke, kuid äärmiselt vastupidav lakikiht.
Spoonparketina on saadaval paljud haruldased puiduliigid , mida naturaalse puitparketina ei tooteta.
Laud- e kihtparkett:
Kahe või kolme kihiline tehases viimistletud parkett . Väärispuidust pealiskihi paksus 4 mm.
Alumised kihid on vähem väärtuslikust okaspuidust ja asetsevad üksteise suhtes risti (see tagab parketi suurema stabiilsuse).
Viimistletakse UV kindla laki või õliga.
Laudparketid on ühelipilised, võivad olla äärefaasiga.
Sobivad paigaldamiseks nii ujuvana kui liimituna aluspõrandale.
Eeliseks: lihtne paigaldada, hooldada , eluiga u 40 aastat.
Liistparkett:
Neljast küljest soon ja punniga lehtpuidust parkett.
Liiste saab paigaldada otse betoonile , vineerile, OSB plaadile ja ka erinevatesse mustritesse.
Paigaldamises kasutatakse liimi, liistu või liistunaela.
Miinuseks: vajab pahteldamist, lihvimist, õlitamist või lakkimist
Mosaiikparket:
Väikestest lippidest erinevatesse mustritesse laotud ja võrgule asetatud parkett.
Paksus 8 mm, sobib põrandaküttele.
Valmistatakse tamme, saare ja eksootilistest puiduliikidest
Miinuseks: vajab pahteldamist, lihvimist, õlitamist või lakkimist.
Pilet nr. 7
1.Puidu pind kolmes lõikes.
2.Lõhed puidus ja mõju saematerjalile.
3.Termoplastne liim, termoaktiivne liim, selgitus .
1.Radiaal-, tangensiaal-, ristlõige:
Tangensiaallõikes- moodustuvad korrapäratud parapoolid, mida rohkem tüve poole, seda rohkem neid on. Töötlemisel tuleb jälgida puidukiudude suunda.
Radiaallõikes- moodustavad aastarõngad korrapärased sirged .
Ristlõikes- ümarpalgis moodustavad aastarõngad ringid, võib lugeda puu vanust.
Pahk- ei ole võimalik määrata puidukiudude suunda, kasutatakse väärisspoonidena.
Puidu dekstuur:
Aastarõngas- ühe kasvuperjoodi jooksul moodustunud eraldatava joonega puidukiht, mis koosneb suurtest kevadpuidu, mis alati väljaspool ja heledamad ning väikestest sügispuidu rakkudest, mis alati sees pool, tihedamad ja tumedamad- annavad tüvele tugevuse.
(aastarõngaste järgi saab määrata tooriku säsi ja koorepoolset külge, puidu vanust, kasvutingimusi, olnud põuda jpm)
Maltspuit-juhtkude,mööda seda liiguvad üles vees lahustunud mineraalsoolad e toormahlad- seega niiskem lülipuidust, ristlõikes vaadeldes puidu heledam koore poolne osa.(maltspuidu paksus on läbi kasvuperjoodi enam-vähem muutumatu, maltspuidulised- lülipuitu pole ültse märgata...haab, ksak, lepp)
Lülipuit- puidu tugikude seega tugevam maltspuidust, ei osale aktiivselt elutegevuses, ristlõikes vaadeldes puidu keskmine tumedam osa...meistri eelistus
(lülipuidu paksus vaadeldes ristlõikes suureneb iga aastaga, lülipuidulised- kõik, millel näha selgelt lülipuit...mänd, tamm, remmelgas, toomingas)
Säsi- puutüve keskel pehme koega täitetud kanal. Ei sega kasutamist kui ei poolita mööda säsi. Kannatab sageli putuk- ja seenkahjustuste all.
Säsikiired- radiaalselt sissepoole suunatud tihedamad rakkude ribad, mis säilitavad ja juhivad toitemahlu horisontaalselt niine kihist sisse poole. Säsikiired on olemas kõigil puuliikidel ja nad jagunevad väga kitsasteks, kitsasteks, laiadeks kiirteks...silmaga vaid nähtavad laiad kiired, mis eristuvad värvilt, läikelt eriti radiaallõikes. Kiired algavad niinest ja lõpevad sellest erineval kaugusel. (tamme nähtavad suured säsikiired eristavad teda saarest ja muudavad ka tugevust)
Säsi ja säsikiiredon ühisena salvestuskude, säilitatakse toitaineid talveks, mis aitab puul talve üle elada ja vähesel määral moodustuvad ka uued puidurakud.
(säsikiired erinevad vaatlemisel lõhedest, sest lõhed on suunatud väljast sisse aga säsikiired seest välja).
Vaigupesa e vaigukäigud- vaiguga täidetud õõnsused aasarõngaste vahel.
Saematerjali tangensiaalpinnal nähtav ovaalsete lamedate süvenditena, radiaalpinnal piklike kitsaste piludena, otspinnal lühikesed kaarjad pinnad.
Vaigupesadest välja voolanud vaik rikub toote välispinda, takistab välisviimistlust ja liimimist.
2.Lõhed:
Säsilõhed, ringlõhed, kuivamislõhed, külmalõhed, pikselõhed.
(need jagunevad veel omakorda paigutuse alusel, olemuselt- ots, serv, külg, kitsas, lai, sügav)
Säsilõhed- levivad raadiuse või diameetrisuunas.
Ringlõhed- levib spiraali või keerme taoliselt mööda aastarõngast
Külmalõhed- tekivad tihti ringlõhena malts - ja lülipuidu vahele.
Külmast lõhenenud korp koos puukiududega, muutub iga aasta külmadega suuremaks ning lõhekoht on vastuvõtlik mädanikele, seentele , putukate eluks.
Pikselõhed- okste vahel
Kuivamislõhed- tekib saematerjalile harilikult otspinnale, kui absoluutniiskus hakkab langema alla 30% ehk küllastunud niiskus e vabaniiskus lahkub .
Vabaniiskus- niiskus, mis täidab rakud ja rakude vahelise ruumi. Aurub puidust kuivamisel kõige enne.
Kui vabaniiskus puidust lahkunud hakkab lahkuma seotud niiskus e niiskus, mis asub raku seintes.See kutsub esile kahanemise.
Kuna pealised kihid ja otspinnad kuivavad kiiremini kui seesmised siis tekib eri paigus eri kahanemiskonfitsent.
Erinev kahanemiskonfitsent võib esile tuua kaardumise, kõmmeldumise, lõhenemise.
Kuivamis lõhesid saab vältida ühtlustades välimist niiskust sisemisega, otspindadele liimida jõupaber, värvida või lubjata.
3.Termoplastne liim- saab sulatada kuumutamise teel taas üles (PVA).
Termoaktiivne liim- ei saa peale kõvastumist kuumutamise teel uuesti üles sulatada (EPO).
Pilet nr. 8
1.Okaspuud ja nende tunnused.
2.Puidu tüve kasvuvead.
3.PVA-liim
1.Okaspuud:
Kasvavad parasvöötmes, on paljasseemnetaimed.
Meie okaspuud kuusk, mänd, jugapuu. Põõsa alla kuulub aga väärtusliku puiduga kadakas, mille eederlikud õlid jätavad lõhna juurde ka peale töötlemist.
Välismaistest säilitab lõhna tänu eeterlikele õlidele nt sandlipuu. Elupuu, nulg, lehis on sissetoodud okaspuud.
On higihaljad e ei vaheta lehti e okaid kõiki korraga. Okkad kaetud vahaga, mis kaitseb neid väliskeskonna ja vedeliku liikse aurustumise eest.
Seetõttu toimub fotosüntees päikseliste ilmadega talvelgi, ning seetõttu kasvavad nad ka kiiremini kui lehtpuud. Puud ajavad okkaid kolm korda aastas.
Kuusk ajab okaid kolmandat korda enne lume äraminekut, mänd aga sügisel.
Okaspuude rakude ristlõige sarnaneb ristkülikutele, neid nim trahheiidideks e juhtrakkudeks.
Aastarõngad nähtavad kõigis lõigetest. Hästi eristatav kevad- ja sügispuit.
Säsikiired on küll kõigil puudel kuid neil pole need silmaga märgatavad. Kuid esinevad silmaga märgatavaid vaigukäike.
Vaigupesa e vaigukäigud- vaiguga täidetud õõnsused aasarõngaste vahel.
Saematerjali tangensiaalpinnal nähtav ovaalsete lamedate süvenditena, radiaalpinnal piklike kitsaste piludena, otspinnal lühikesed kaarjad pinnad.
Vaigupesadest välja voolanud vaik rikub toote välispinda, takistab välisviimistlust ja liimimist.
Karr- puude vaigutamisel lõikeinstrumendiga tüve vigastamine.Karri piirkonnas puit tugevasti vaigustub.
Tõrvaslaik- tugevasti vaiguga läbi imbunud tüve osa.
Saematerjalides ja spoonis nähtav suure tumeda laiguna, õhuke materjal selles kohas vastu valgust läbi kumav.
Kuuske lõhastatakse kännupoolsest otsast.
Kuusel on narmasjuurestik e pindmised juured, männil sammasjuurestik e sügavale kasvavad juured. See teeb kuusemetsad tormile kartlikumaks.
Kuuske ja mändi kasutatakse peamiselt ehituspalgina, kadakat suveniiride nõude valmistamisel.
2.Tüve kasvuvead:
Okslikus- pikas pimedas metsas kasvanud puudel jäävad oksad südamiku ja need võivad segada töötlemist.
Oksakohad- võivad hilisemal töötlemisel olla suureks tüliks, sest nt kuuse oksad on teada olevalt väga kõvad
Eri materjalides esineb eriliiki oksi, mida liigitatakse veel ka nende asukoha järgi.
Nt ümaroks, ovaaloks, piklikoks,
Külgoks, servoks, kantoks, õmblusoks, sõrgoks, koondoksad
Elusoks, kõduoks, tubakoks, umboks.
Lõhed- säsilõhed, ringlõhed, kuivamislõhed, külmalõhed, pikselõhed
(need jagunevad veel omakorda paigutuse alusel, olemuselt- ots, serv, külg, kitsas, lai, sügav)
Koondelisus- antud ümarmaterjali järsk koondumine tüvest ladvapoole (põhjustab kaldkiulisust saematerjalis, spoonis).
Tüüakus- ümarmaterjali tüükaosa väga järsk suurenemine (meetri pealt 1,2 korda suurem kui tüüka osa)
Kurmulisus- tähtjas-sagaralise kujuga
Pahk- puidu kiudude ebakorrapärase kasvu ja vohamisega puidu paiklik paksenemine. Harilikud pahad männil, salmilised pahad lehtpuudel.
Kõverused- pole võimalik saada sirget materjali, seetõttu läheb metsamajanduses see küteks. Valmistatakse ka nt kiiktooli jalgasid.
Kaldkiulisus e kaldsüülisus- puidukiudude kõrvalekaldumine pikkiteljest.
Ränipuit- paikne ränipuit (kord tuul ühelt, kord teiselt poolt- põllul), lausränipuit (mere ääres, kus tuul enamasti ühelt poolt)
Salmilisus- nagu juukselokk, nt kask.
Vaigupesa e vaigukäigud- vaiguga täidetud õõnsused aasarõngaste vahel.
Saematerjali tangensiaalpinnal nähtav ovaalsete lamedate süvenditena, radiaalpinnal piklike kitsaste piludena, otspinnal lühikesed kaarjad pinnad.
Vaigupesadest välja voolanud vaik rikub toote välispinda, takistab välisviimistlust ja liimimist.
Mõlu- kuivanud puidu või vigastuse ülekasvamine puidu alaosas.
Tõrvaslaik- tugevasti vaiguga läbi imbunud tüve osa.
Saematerjalides ja spoonis nähtav suure tumeda laiguna, õhuke materjal selles kohas vastu valgust läbi kumav.
Korduv maltspuit- maltspuit ja lülipuit vahelduvad mitu korda suuremate vöötidena.
Laigud ja kohati ebanormaalsed värvused- mis tekinud erinevatest mõjudest.
Karr- puude vaigutamisel lõikeinstrumendiga tüve vigastamine.Karri piirkonnas puit tugevasti vaigustub.
Kõik erinevad vead raskendavad töötlemist ja viivad alla puidu mehaanilised om.
3. Polivinüülatsetaatliim e PVA:
Termoplastne vaik e liim.
PVA on polivinüülatsetaadi emulsioon vees, mis kuivab vee aurumisel või imendumisel puitu.
Mittemürgine, üldotstarbeline, säilib mõõdukalt soojades tingimustes väga kaua, külmumisel muutub kõlbmatuks.
PVA ei ole veekindel, kuid seda on B3 ja D3 tüüpi liimid.
Kollane alifaatvaiguga PVA on kuumus ja niiskuskindel, hästi lihvitav ja ei ummista lihvpaberit.
Olemas ka spetsiaalsed aeglaselt kuivavad PVA liimid, mis võimaldavad täita suuremaid lõhesid (nt nn PVA pahtlid).
PVA eelised:
a)nakkub hästi paljude materjalidega
b)pinged liimiühenduses on ühtlased
c) kahjutud tervisele (veepaasil)
d)keemiliselt neutraalne
e)valguskindel
f)ei vaja kõvasteid
g)liimimine lihtne ja kiire
h)liimliide värvitu
i)liimliide ei nüri lõikeriistu
PVA puudused:
a)termoplastsus e kuumutamisel pehmeneb
b)mitteküllaldane veekindlus
Pilet nr. 9
1.Lehtpuud ja nende tunnused.
2.Puidu antiseptimine .
3.Universaalliimid.
1.Lehtpuud:
Kasvavad parasvöötmest ekvaatorini välja, on katteseemnetaimed.
Mida ekvaatori poole seda tumedaimaid puuliike võime leida. Vihmametsadest võib leida lausa mustja tooniga puitu.
Värvus tingitud päikese kiirguse intensiivsusest, ka puit kaitseb end UV- kiirguse eest pigmendiga.
Lehtpuude rakkude ristlõige sarnaneb ovaalidele, neid nim traheedeks e soonteks.
Vaiku on olemas teatud määral kõigis puudes, kuid meie liikidel ei esine vaigukäike, sest vaigu sisaldus sedavõrd väike.
Küll aga ploomi korpa vigastades eritab ta antud kohast vaiku.
Ka säsikiired on olemas kõigil liikidel, kuid silmaga nähtavad on need vaid laia säsikiirega puudel- meil on selleks tamm.
Kuna tammel on laiu säsikiiri väga palju mõjutab see ka ta mehaanilisi om.
Lehtpuid lõhastatakse ladvapoolsest otsast.
Aastarõngaste nähtavuse järgi jaotatakse lehtpuud veel kolmeks:
Rõngassooneliste puude aasarõngad kõige paremini eristatavad (tamm, saar, jalakas)
Varjatud rõngassooneliste puude aastarõngad küllalt selgelt eristatavad, arvukamalt tugirakke (haab, , lepp)
Hajusooneliste puude aastarõngad kõige halvemini eristatavad, tugirakud segamini soontega (kask,luuviljalised- kirss, ilupõõsad- sirel)
Puid liigitatakse ka kõvaduse, lõhastatavuse,töödeldavuse järgi.
Pehme kõvadus- haab- meie kõige pehmem puuliik, halva soojusjuhina kasutatakse ka saunalaval..kuusk, mänd okaspuudest.
Keskmine kõvadus- remmelgas, toomingas, kask
Väga kõvad- tamm, saar, vaher
Hästi lõhestatavad-tamm, okaspuud
Keskmiselt lõhestatavad- saar, kask, haab
Raskesti lõhastatavad-pihlakas, kännud, viljapuud
Kergesti töödeldavad- mänd, lepp, pöök, kask
Raskesti töödeldavad-
Kerge- haab
Raske- saar
2.Antiseptimine on puidu immutamine või üle võõpamine keemiliste seeni hävitavate ainetega.
Seene eosed ja niidstik kasutavad elutegevuseks tselluloosainet, sellle tulemusena muutub puit pruuniks, kaotab oma tugevuse ja kõduneb.
Seente arenguks soodustavateks teguriteks on õhu juurdepääs, niiskus ja keskmine temp 18 kraadi.
Vähem mädaneb kuiv puit, vee all olev puit, miinus kraadides olev puit ja termopuit .
Seentele mürgiseid aineid e antiseptikuid on tuntumad erinevad pinotex-id, ligno-õudsa haisuga pruun vedelik
Maja ostulpeaks uurima ka vammi olemasolu, sest tekitab mitmeid tervist kahjustavaid aineid, võib puitkonstruktsiooni paari kuuga hävitada ning seda seent hävitab vaid tuli. See tähendaks, et uuele kodule tuleks vammi olemasolul varsti tuli otsa panna.
Boori sisaldavad ained on selle seenhaiguse e mädaniku vastu võitlevad vahendid.
3. Universaalliimid:
Nendega saab liimida plastikut, puitu, klaasi, nahka, paberit, riiet, kummi jpt materjale omavahel.
Nt Supper Atak, Würth, EPO, Moment.
Kestokol TL:
Kasutatakse kõva puu liimimiseks, kus nõutakse tugevust ja löögikestvust (avalike kohtade mööbel).
Kiilto 66 Polar:
Külmumatu PVAC-liim. Säilib -45oC juures.
Tähtis külmema kliimaga aladele mööbli valmistamise juures, sest paljude teiste liimide puhul laguneksid seal muidu liimühendused koost.
Osad neist aga nt kahekomponentsed e liim ja kõvasti, mis tuleb ise kindlas vahekorras enne tarvitamist segada (EPO).
Pilet nr. 10
1.Puidu keemiline koostis.
2.Ümar metsamaterjal.
3.Viimistlusmaterjal.
1.Puidu keemiline koostis:
Põhikomponendid- tselluloos (u 40-50%), hemitselluloos e polüsahhariidid (u 25-35 %),ligniin e puitaine (u 20-30 %).
Puidu põhimass koosneb orgaanilistest ühenditest, mille koostisse kuulub u 50% süsiniku, 43% hapniku, 6% vesiniku, 0,1% lämmastikku.
Peale orgaaniliste ühendite kuuluvad puidu keemilisse koostisse u 0,4% mineraalühendeid, mis põlemisel moodustavad tuha.
Kõik need algkomponendid keemiliste reaktsioonide käigus moodustavad tselluloosi ja hemitselluloosi.
Tselluloos on põhiühendiks ka rakuseintes (okaspuus u 54%, lehtpuus u 44%).
Tselluloos on kiudja ehitusega, värvita, lõhnata, maitseta, vastupidav, ei muutu õhus, ei lahustu orgaanilistes lahustites.
Rahvamajanduses leiab laialdast kasutust nt paberi, tehissiidi, lõhkeaine, nitrotsellulooslakkide valmistamiseks (rohkelt kasvava puidu keskosas).
Hemitselluloos- jaguneb kaheks, ühe kääritamisel saab piiritust, teise kääritamisel mitte.
Ligniin- raku seintes sisalduv aine, mis põhjustab rakkude puitumise. On väga keeruline keemilineühend.
Termoplastne aine e külmana kõva aga soojenedes pehmeneb. Erineb tselluloosist süsiniksisalduse poolest ja allub leelise ja happe toimele.
Tselluloositööstuses tekib ligniini u 30% puidu massist.
Varem kasutati seda tööstuses endas kütteks, nüüd töödeldakse temast vaigutaoline sideaine aine plassmassitööstusesse.
Kasvuprotsessis tekib ka veel teisi ühendeid:
Vaik- kõigis puudes sisaldub vaiku, mõnes väga vähe, kasutatakse meditsiinis.
Parkained - seda sisaldavad nt tamme, kastani , tsuuga puit ja koor.
Kasutatakse värvi-, naha-, tindi-, ravimitööstuses. Parkainete sisaldus kasvab aastatega ja see on alati suurem lülipuidus kui maltspuidus.
Kasvavas puidus tekivad veel järgmised lisaühendid e toitained :
a)valgud- lehtedes, seemnetes, mahlas . Kogus kasvavas puus suurem suvel.
b)tärklis- säilib säsikiirte välistes osades, kevadel muutub suhkruks. Seemneaastatel läheb kogu tärklis puu kasvuks
c)rasvad- esinevad põhiliselt seemnetes (va sarapuu, pärna puit- eriti oksad)
d)suhkrud- nt kevadine magus mahlajooks.
2. Ümar metsamaterjal olenevalt väliskujust ja töötlemisest jaguneb ümarmetsaks ja saematerjaliks.
Ümar metsamaterjali läbimõõt võetakse peenemast otsast.
Päris peen palk algab juba läbimõõdust 8-10 cm. Peenpalk on 14 cm ja enam. Jämepalk 26 cm ja enam (latiks loetakse 3-7 cm läbimõõduga).
Palgi pikkus on 4 m ja enam, alla 4 m nim pakkudeks, lühikesi tüvelõikeid nottideks (nt vineeri-, tikutööstuses).
Ümarmetsamaterjalil eristatakse veel tüüka, kesk ja ladva osa. Latva mei ei kasutata.
Kasutusalast tulenevalt jagatakse veel tarbepuit (mõõdetakse tihumeetrites) ja küttepuit (mõõdetakse ruumimeetrites).
Jämedast palkmaterjalist saadakse prussid, keskmisest palkmaterjalist lauda, peenetest spetsiaalsed elektripostid, aialatid, vikati-, hanguvarred.
Puitu aga kasutatakse ehituses ja tööstuses peamiselt saematerjalina.
Poolpalk - pooleks saetud palk.
Veerandpalk- poolpalgi poolitamisel saadud palk.
Pruss - ühe- (servamata külgedega) või kahekordse (servatud külgedega) läbimiga saadud materjal, mille ristlõige üle 100 mm.
Peenpruss - kahekordse läbimiga saadud materjal, mille ristlõige alla 100 mm.
Plank - pool prussi mõõtmest, kuid ei läbi säsi.
Latt- kitsas, õhuke, ristküliku kujuga saematerjal.
Liiper- servamata äärega poolpruss.
Pindlaud- eraldub palgi külgedelt, üks pool kaetud koorega e läbi saagimatta.
Lihtlaud- servamata äärtega laud.
Servatudlaud - servatud äärtega laud
Saematerjal on aga enamikus toormeks höövelmaterjali tootmisel.
Kuna saematerjali valmistamiseks kasutatakse ka peenpalki, ei saa tänapäeval enam välja tuua kindlaid saemat. mõõtmeid, sest neid on igas mõõdus.
Teisisõnu hoitakse kokku materjali. Materjal võib olla 10 mm paksune või 50 mm laiune jne äärmusest äärmusesse vastavalt vajadusele.
3. Viimistlusmaterjalid :
Nende ül kaitsta puitu välistegurite rikkuva mõju eest. Rikkuva mõjuga välistegurid: seened, kahjurid, UV- kiirgus, tuul, niiskus.
Viimistlusmaterjalide keemilised põhi- ja abimaterjalid: värvained, pigmendid , kilemoodustajad, lahustid , vedeldid, plastifikaatorid, täiteained.
Värvained-
Pigmendid- nende sisaldusest oleneb viimistlusmaterjali ja ta sideainete kaitse UV-kiirguse eest.
Kilemoodustajad- viimistlusvahedite osa, et suurendada vett tõrjuvat omadust hoidmaks ära niiskuse liikumisest tingitud suuremaid mahumuutusi.
Kilemoodustajatena kasutatakse looduslike (kampol, merevaik, tohuvaik, šellak) ja tehisvaike (nt karbamiidformaldehüüdvaik).
Tehisvaigud e kõrgmolekulaarsed vaigud - puhas keemia, väga mürgised ja reaktsioonis eraldub alati mingi gaas või aine.
Lahustid- lenduvad vedelikud, mis võimelised lahustama kilemoodustajaid, muutes nad pealekantavateka ja laialivalguvateks.
Vedeldid- lenduvad vedelikud, mis ei lahusta kilemoodustajaid, vedeldavad vaid töösegusid. On abimaterjaliks värv ja lakk -katte loomisel.
Kuna lahustid ja vedeldid lenduvad kuivamisel, ei kuulu nad kattekuivjäägi hulka.
Plastifikaatorid-
Täiteained- teevad paksemaks
Sikatiivid-teatavad raudoksiidid, mis kiirendavad õlide kuivamist. Õlid kuivavad hapnikuga reageerides (taime-, lina-, kanepi-, apelsiini seemneõli).
Viimistlusmaterjale kantakse peale pihustiga, pintsliga , värvirulliga, värvisisse kastes- kõige laiemalt levinud on pintseldamine.
Ühed viimistlusmaterjalid imbuvad puitu sisse (kuid puitu tungimise sügavus ei ole nii suur kui immutamisel), teised moodustavad kaitsva kile.
Viimistlusmaterjali vähese sisseimbumise tõttu annavad need meetodid puidule ainult osalise kaitse mädanike vastu
Kattekiht peab olema hea nakkumisega (kuna puit sisaldab niiskust ja vastasel korral kooruks kiiresti, ka puidu pind peab olema vastav- siledast lauast maja värvitavat voodrilauda ei saa), elastne (kuna puidu niiskussisalduse muutumise käigus paisudes, kahanedes viimistluskiht ei praguneks), kõva soojuse kindel (et puidu pealmised kihid ei kuivaks soojuse mõjul võrreldes sisemistega liiga kiiresti- võivad tekkida kaardumine, kõmmeldumine, kuivamislõhed. Vähem kaarduvad ning seega vähem lõhenevad paksud, kitsad voodrilauad kui õhukesed ja laiad), suure päikesekiirguse kidel (UV- kiirguse toimel hakkab lagunema orgaaniline aine- puit sisaldab 90% orgaanilist ainet).
Viimistlus materjale on pigmendita (värvaineta- õlid, lakid , šellakid), läbipaistvaid (vähese väervainega- õlid, lakid, šellakid), läbipaistmatuid (suure värvaine sisaldusega- kattevärvid).
Kõik viimistlusmaterjalid, ka sellised, mis vett tõrjuvad, peavad niiskust teatud määral läbi laskma , et niiskus, mis vaatamata kõigele on puitu tunginud saaks ära aurata. Igasugu pinnaviimistlust peab teatud ajajärgi korralikult ka hooldama ja uuendama.
Puidu vanusest oleneb ka viimistluse säilivusaeg aga ka viimistlusvahendist ja pealekandmisest.
Uusi voodrilaudu mitte jätta värvimata paariks nädalaks seisma- värvida kohe peale saabumist.
Voodrilaual jätta välja poole lülipuidu osa ja männi asemel eelistad kuuske- sest imab aeglasemalt niiskust.
Pilet nr. 11
1.Puidu füüsikalised omadused.
2.Saematerjal, liigitus.
3.Värvained, kasutamine.
1.Tihedus- massi ja mahu suhe.
Puidu tiheduse puhul mängib suurt rolli niiskussisaldus , tihedus võib erineva niiskuse korral suurtes piirides erineda.
Ka ruumala tuleb mõõta täpselt, sest kuivades tõmbub puit kokku.
Eristatakse absoluutset, keskmist, suhtelisttihedust.
Absoluutne tihedus- pole ühegi liigi jaoks iseloomustav suurus, sest oleneb puu kasvukohast, -tingimustest ja võib erineda isegi ühe ja sama tüve eriotstes.
Keskmine tihedus- loetakse iga puiduliigi iseloomustavaks suuruseks. Määramise aluseks on puidumassi standartniiskus (12%).
Suhteline tihedus- iseloomustab osade puuliikide puitaine ebaühtlast jaotumist (nt sügisel on okaspuude, rõngass.puit tihedam, kui kevadel)
Niiskus- puidus leiduv vesi protsendina tema massist.
Olenevalt puidu liigist, kasvutingimustest, raieajast sisaldab puit vett: toorena 54-35%, poolkuivana 23-18%, õhukuivana 18-12%, toakuivana 12-8%.
Absoluutselt kuiva puitu- saab vaid laboratoorselt.
Vabaniiskus- täidab rakud ja rakude vahelise ruumi, aurub puidu kuivamisel kõige enne.
Seotud niiskus- asub raku seintes, saab vähendada looduslikult ja tööstuslikult.
Hügroskoopsus- puidu om piisava niiskuse korral taastada seotud niiskus.
Veeimavus - puidu om piisava niiskuse korral taastada vabaniiskus.
Standartniiskus- niiskus sisaldus 12%. Katsetustel ja mõõtmistel kasutatakse alati standartniiskusega puitu.
Kuivades puit kahaneb, niiskudes paisub. Seda saab kasutada ära ka tehnoloogiliselt.
Enamasti kaasneb sellega aga erinevate paikade erinev kahanemine, siis võib toimuda kaardumine, kõmmeldumine, lõhenemine.
Seega kasutatakse puutöös toakuiva puitu, sest samades tingimustes teda ka enamasti kasutatakse ja hoitakse.
Küllastuspunkt- kus puit hakkab taastama vabaniiskust e koguma niiskust rakudesse ja nende vahele (30%)
Peale materjali palgist välja saagimist tuleks ta kuivatada 20% niiskussisalduseni e õhukuivaks, et putukkahjustuste eest kaitsta.
Akustilisus- puit on heade akustiliste om, meil üks tuntum nt kuusk.
25 cm paksune betoonsein summutab heli 56 dB (kaal 600 kg/m2), 5 cm paksune puitsein tapeetitult summutab heli 34 dB (kaal 30 kg/m2).
Seetõttu kasutatakse teda sellegi poolest rohkelt ehituses, sest kergem, lihtsam ja odavam vastavalt vajadusele kasutada, hingab.
Soojusjuhtivus - puit on poorse ehituse tõttu halb soojusjuht.
Nt eriti halvasti juhib meie puudest soojust haab, seega saab temast hea saunalava .
Ja seega eelistatakse maja ehitusel puitu tellisele, sest nende soojusjuhtivuse vahe on 4 kordne, mis on aga oluline talvekülma või suure põuaga.
Soojuspaisumine - puidu om soojenemisel paisuda, jahtumisel kahaneda.
Puidu soojuspaisumine võrreldes niiskuspaisumisega väike.
Kütteväärtus- soojusenergia hulga vabanemine 1 mahuühiku kohta puitainest põlemise teel.
Elektrijuhtivus- kuiv puit on hea isolaator , niiskuse suurenedes aga suureneb ka elektrijuhtivus.
Lõhn- teatud puuliikidel on tänu lülipuidus leiduvatele eeterlikele õlidele, vaikudele ja parkainetele eriline lõhn, mis jääb ka peale kuivatamist.
Toorena võib ka maltspuidul lõhn olla, kuid harilikult põhjustavad sellist magusatlõhna pesitsevad seened ja pisikud .
Meil säilitab lõhna kadakas, põõsas. Sisse tootutest säilitab lõhna elupuu. Võõramaised seeder, küpress, eukalüpt, sandlipuu, tiikpuu .
Värvus- puiduliikide värvuse skaala ulatub kollakasvalgest pruunini. Mõne puiduliigi malts- ja lülipuiduvahel on selge värvierinevus.
Mida ekvaatoripoole, seda tumedama puiduga liike võime kohata. Tumedam pigment on tingitud kaitseks intensiivsema UV- kiirguse vastu.
Ühes ja samas puuligis võib värvivaheldus olla nii suur, et raske määrata selle järgi kindlat liiki.
Õhu ja päikese toimel tumeneb suuremosa puuliikide puitu (nt mänd). Samuti lepp raiudes peaaegu valge, kuid õhuga kokku puutudes peagi oranžikaspruun.
Läige- pinnatöötlusmasinate tõttu pole puidu enda läikel enam erilist tähtsust. Läige on nähtav radiaallõikes. Küllalt läikivad nt saar, kask, vaher, pärn, pirn .
Mürgisus- Euroopas kasvavatest on ainult jugapuul ja kuldvihmal kõik osad mürgised.
Inimesele antud liigid mürgised, kui neid töödelda- seepärast kasutatakse harva.
Ka mitmed troopilised puuliigid on mürgised- seepärast importitakse vähe. Võivad töötlemisel põhjustada allergiat ja nahapõletiku (nt eeben).
2.Ümar metsamaterjal olenevalt väliskujust ja töötlemisest jaguneb ümarmetsaks ja saematerjaliks.
Ümar metsamaterjali läbimõõt võetakse peenemast otsast.
Päris peen palk algab juba läbimõõdust 8-10 cm. Peenpalk on 14 cm ja enam. Jämepalk 26 cm ja enam (latiks loetakse 3-7 cm läbimõõduga).
Palgi pikkus on 4 m ja enam, alla 4 m nim pakkudeks, lühikesi tüvelõikeid nottideks (nt vineeri-, tikutööstuses).
Ümarmetsamaterjalil eristatakse veel tüüka, kesk ja ladva osa. Latva mei ei kasutata.
Kasutusalast tulenevalt jagatakse veel tarbepuit (mõõdetakse tihumeetrites) ja küttepuit (mõõdetakse ruumimeetrites).
Jämedast palkmaterjalist saadakse prussid, keskmisest palkmaterjalist lauda, peenetest spetsiaalsed elektripostid, aialatid, vikati-, hanguvarred.
Puitu kasutatakse ehituses ja tööstuses peamiselt saematerjalina.
Poolpalk- pooleks saetud palk.
Veerandpalk- poolpalgi poolitamisel saadud palk.
Pruss- ühe- (servamata külgedega) või kahekordse (servatud külgedega) läbimiga saadud materjal, mille ristlõige üle 100 mm.
Peenpruss- kahekordse läbimiga saadud materjal, mille ristlõige alla 100 mm.
Plank- pool prussi mõõtmest, kuid ei läbi säsi.
Latt- kitsas, õhuke, ristküliku kujuga saematerjal.
Liiper- servamata äärega poolpruss.
Pindlaud- eraldub palgi külgedelt, üks pool kaetud koorega e läbi saagimatta.
Lihtlaud- servamata äärtega laud.
Servatudlaud- servatud äärtega laud
Saematerjal on enamikus toormeks höövelmaterjali tootmisel.
Kuna saematerjali valmistamiseks kasutatakse ka peenpalki, ei saa tänapäeval enam välja tuua kindlaid saemat. mõõtmeid, sest neid on igas mõõdus.
Teisisõnu hoitakse kokku materjali. Materjal võib olla 10 mm paksune või 50 mm laiune jne äärmusest äärmusesse vastavalt vajadusele.
3.Värvained- lahustuvad ja kinnituvad materjali pinnale pealekandmisel.
On valguskindlad, ei varja tekstuuri ning lahustites hästi lahustuvad ained.
Värvained jagatakse looduslikeks ja tehislikeks.
Looduslikud värvained on valguskindlad ja neid valmistatakse puukoorte keetmisel (nt tamm, kuusk, lepp, paju, õunapuu).
Tehislikud värvained on orgaanilised ained, mida saadakse kivisöe tõrvast. Nad jagunevad hapelisteks, aluselisteks, otsesteks.
Hapelistesse värvainetesse kuuluvad naatrium- ja kaltsiumsool. Selle grupi värvained ise heleda ja puhta tooniga.
Alalised värvained lahustuvad vees ja piirituses. Enam leiavad mööblitööstuses kasutust vees lahustuvad.
Otsesed värvained on puukiudu värvivad vesilahused, mis pole eriti valguskindlad ning tuhmuvad.
Pilet nr. 12
1.Puidu niiskus.
2.Prussid, plangud, lauad.
3.Pigmendid, täiteained, kasutamine.
1.Niiskus- puidus leiduv vesi protsendina tema massist.
Vaba niiskus- niiskus rakus ja rakuvahelistes ruumides, aurub puidust kõige enne.
Seotud niiskus- niiskus rakuseintes, taastatakse puidus küige enne .
Küllastuspunkt- kui taastatud on seotud niiskus ja hakatakse taastama vabaniiskust (30%).
Kui aga puit kuivab, aurub kõige enne vabaniiskus. Kuivamisel küllastuspunktis aga on vabaniiskus ära auranud ning hakab vabanema seotud niiskus.
See tähendab et rakud ja rakuseinad hakkavad kokku tõmbuma ja tekib kahanemine.
Enamasti aga kaasneb sellega erinevate paikade erinev kahanemine, sest puidu otspinnad ja pealmised kihid kuivavad kiiremini kui sisemised.
Erineva kahanemisega kaasnevad puidus sisepinged, mille tulemusel puit võib kaarduda, kõmmelduda, lõheneda.
Et saematerjal vähem deformeeruks, tuleks teda ümarmaterjalist saagida radiaalselt (tee joonis)
Kuivatada ja ladustada õigetes tingimustes ja õigete meetoditega.
Liigkiiret otspindade ja pealmiste kihtide kuivamist vältida otspindade värvimise või lubjatamisega ning pealmisi kihte vajadusel veidi niisutada.
Ning töödelda saematerjali vastavates tingimustes ja vastavalt vajadusele kuhu tehtav detail läheb.
Puidule on seega eelneva põhjal iseloomulik hügroskoopsus ja veeimavus.
Hügroskoopsus- puidu om piisava niiskuse korral taastada seotud niiskus.
Veeimavus- puidu om piisava niiskuse korral taastada vabaniiskus.
Standartniiskus- niiskus sisaldus 12%. Katsetustel ja mõõtmistel kasutatakse alati standartniiskusega puitu.
Et puit kuivades kahaneb ja niiskudes paisub, saab kasutada ära ka tehnoloogiliselt.
Puidu kuivatamisel e õhkkuivatamisel e staabeldamisel on eesmärk puidus oleva niiskuse vähendamine teatud piirini olenevalt otstarbest ja hoida ära suuri sisepingeid , mille tõttu puit deformeeruda võiks.
Kuivatusmeetodeid on erinevaid nt kamberkuivatamine, looduslik kuivatamine, virnades kuivatamine.
Kamberkuivatamine- tehiskuivatamise põhimoodus, mis võimaldab vähendada niiskust lühikese ajajooksul 8-6% -ni.
Teostatakse vastavates kamberehitistes, mis täidetakse eelsoojendatud õhuga, õhu- ja suitsugaasideseguga või ülekuumenenud auruga.
Gaase juhitakse ringi kas tsirkulatsiooniga- õhu loomuliku liikumisega, ventilatsiooniga- suunatud õhuliikumisega või kalifreerimisega- sundventilatsiooniga.
Aurud vajalikud, et pealmised kihid ei kuivaks sisemistest kiiremini ning kuumust ja auru- või õhuliikumist, et puitu kuivatada.
Kuivatatav materjal staabeldatakse vagunentidesse, et kambris kiiresti materjali vahetada.
Looduslikult kuivatamine- lai koorekiht kooritakse kasvavalt puult võimalikult maalähedasest osast ja võimalikult võrapoolsest osast.
Nii lõikatakse ära toitemahlade liikumine kambiumi kihis ja puit hakab kuivama.
Maha langenud puu puhul oodata lehtede ära langemist ning siis notideks lõigata- jälgida aga, et vahepealsel ajal ei tekiks putukkahjustusi.
Virnades kuivatamine-
2.Puitu kasutatakse ehituses ja tööstuses peamiselt saematerjalina.
Poolpalk- pooleks saetud palk.
Veerandpalk- poolpalgi poolitamisel saadud palk.
Pruss- ühe- (servamata külgedega) või kahekordse (servatud külgedega) läbimiga saadud materjal, mille ristlõige üle 100 mm.
Peenpruss- kahekordse läbimiga saadud materjal, mille ristlõige alla 100 mm.
Plank- pool prussi mõõtmest, kuid ei läbi säsi.
Latt- kitsas, õhuke, ristküliku kujuga saematerjal.
Liiper- servamata äärega poolpruss.
Pindlaud- eraldub palgi külgedelt, üks pool kaetud koorega e läbi saagimatta.
Lihtlaud- servamata äärtega laud.
Servatudlaud- servatud äärtega laud
Saematerjal on enamikus toormeks höövelmaterjali tootmisel.
Kuna saematerjali valmistamiseks kasutatakse ka peenpalki, ei saa tänapäeval enam välja tuua kindlaid saemat. mõõtmeid, sest neid on igas mõõdus.
Teisisõnu hoitakse kokku materjali. Materjal võib olla 10 mm paksune või 50 mm laiune jne äärmusest äärmusesse vastavalt vajadusele.
Saematerjali elemendid:
Küljed- on laiemad pinnad ja jaotatakse vastavalt materjali paigutusele alumiseks ja ülemiseks küljeks.
Kvaliteetne ja töötlemispuhtusega külg on esikülg ning selle vastas tagakülg.
Kui mõlemad küljed on puhta töötluspinnaga, valitakse esikülg väiksema puidurikete arvu poolest.
Servad - on kitsamad pinnad.
Kant- serva ja külje kokkupuute punkt.
Poomkant - saematerjalile jäänud tüve pealispind .
Jaotatakse terav või tömp poomkant ning osaline või täielik.
Saematerjali töötlemisel on võimalik anda ka talle lisaelementidega lisaväärtust (nt faasid- profiil , valts, soon)
3.Pigmendid- värvimullad, mis jahvatatakse peenpulbriks ja kasutatakse värvisegudele vajaliku värvi andmiseks.
Nad on katvad, valguskindlad, mürgised, leelisekindlad.
Segunevad hästi vees, lakides, värnitsas, lahustites ja muudes värvisegu koostisse kuuluvate vedelikega.
Päritolult mineraalsed ja orgaanilised, samalviisil tehislikud (tsinkvalge-, alumiinium- ja pronkspulber) ning naturaalsed (nt kriit, graniit ).
Täiteained- suure dispersusega mineraalsed pulbrid, mis viimistlusmaterjalid paksemaks teevad.
Täiteaineks võivad olla puidujahu, kriit, jahvatatud talk , savimuld, alumiiniumoksiid, raskepagu e baarjumsulfaat.
Täiteaineid kasutatakse pahtlites, pooritäitjates, värvides voolavuse muutmiseks.
Pilet nr. 13
1.Puidumahu muutumine niiskuse toimel.
2.Saematerjali elemendid.
3.Kilemoodustajad, lahustid, vedeldid.
1.Niiskus- puidus leiduv vesi protsendina tema massist.
Vaba niiskus- niiskus rakus ja rakuvahelistes ruumides, aurub puidust kõige enne.
Seotud niiskus- niiskus rakuseintes, taastatakse puidus küige enne .
Küllastuspunkt- kui taastatud on seotud niiskus ja hakatakse taastama vabaniiskust (30%).
Kui aga puit kuivab, aurub kõige enne vabaniiskus. Kuivamisel küllastuspunktis aga on vabaniiskus ära auranud ning hakab vabanema seotud niiskus.
See tähendab et rakud ja rakuseinad hakkavad kokku tõmbuma ja tekib kahanemine e mahumuutus.
Enamasti aga kaasneb sellega erinevate paikade erinev kahanemine, sest puidu otspinnad ja pealmised kihid kuivavad kiiremini kui sisemised.
Erineva kahanemisega kaasnevad puidus sisepinged, mille tulemusel puit võib kaarduda, kõmmelduda, lõheneda.
Et saematerjal vähem deformeeruks, tuleks teda ümarmaterjalist saagida radiaalselt (tee joonis)
Kuivatada ja ladustada õigetes tingimustes ja õigete meetoditega.
Liigkiiret otspindade ja pealmiste kihtide kuivamist vältida otspindade värvimise või lubjatamisega ning pealmisi kihte vajadusel veidi niisutada.
Ning töödelda saematerjali vastavates tingimustes ja vastavalt vajadusele kuhu tehtav detail läheb.
Puidule on seega eelneva põhjal iseloomulik ka hügroskoopsus ja veeimavus.
Hügroskoopsus- puidu om piisava niiskuse korral taastada seotud niiskus.
Veeimavus- puidu om piisava niiskuse korral taastada vabaniiskus, ka selleega toimub mahumuutus e paisumine .
Standartniiskus- niiskus sisaldus 12%. Katsetustel ja mõõtmistel kasutatakse alati standartniiskusega puitu.
Et puit kuivades kahaneb ja niiskudes paisub, saab kasutada ära ka tehnoloogiliselt.
Puidu kuivatamisel e õhkkuivatamisel e staabeldamisel on eesmärk puidus oleva niiskuse vähendamine teatud piirini olenevalt otstarbest ja hoida ära suuri sisepingeid, mille tõttu puit deformeeruda võiks.
Kuivatusmeetodeid on erinevaid nt kamberkuivatamine, looduslik kuivatamine, virnades kuivatamine.
Kamberkuivatamine- tehiskuivatamise põhimoodus, mis võimaldab vähendada niiskust lühikese ajajooksul 8-6% -ni.
Teostatakse vastavates kamberehitistes, mis täidetakse eelsoojendatud õhuga, õhu- ja suitsugaasideseguga või ülekuumenenud auruga.
Gaase juhitakse ringi kas tsirkulatsiooniga- õhu loomuliku liikumisega, ventilatsiooniga- suunatud õhuliikumisega või kalifreerimisega- sundventilatsiooniga.
Aurud vajalikud, et pealmised kihid ei kuivaks sisemistest kiiremini ning kuumust ja auru- või õhuliikumist, et puitu kuivatada.
Kuivatatav materjal staabeldatakse vagunentidesse, et kambris kiiresti materjali vahetada.
Looduslikult kuivatamine- lai koorekiht kooritakse kasvavalt puult võimalikult maalähedasest osast ja võimalikult võrapoolsest osast.
Nii lõikatakse ära toitemahlade liikumine kambiumi kihis ja puit hakab kuivama.
Maha langenud puu puhul oodata lehtede ära langemist ning siis notideks lõigata- jälgida aga, et vahepealsel ajal ei tekiks putukkahjustusi.
Virnades kuivatamine-
2.Saematerjali elemendid:
Küljed- on laiemad pinnad ja jaotatakse vastavalt materjali paigutusele alumiseks ja ülemiseks küljeks.
Kvaliteetne ja töötlemispuhtusega külg on esikülg ning selle vastas tagakülg.
Kui mõlemad küljed on puhta töötluspinnaga, valitakse esikülg väiksema puidurikete arvu poolest.
Servad- on kitsamad pinnad.
Kant- serva ja külje kokkupuute punkt.
Poomkant- saematerjalile jäänud tüve pealispind.
Jaotatakse terav või tömp poomkant ning osaline või täielik.
Saematerjali töötlemisel on võimalik anda ka talle lisaelementidega lisaväärtust (nt faasid- profiil, valts, soon)
3.Kilemoodustajad- viimistlusvahedite osa, et suurendada vett tõrjuvat omadust hoidmaks ära niiskuse liikumisest tingitud suuremaid mahumuutusi.
Kilemoodustajatena kasutatakse looduslike (kampol, merevaik, tohuvaik, šellak) ja tehisvaike (nt karbamiidformaldehüüdvaik, polüetaan).
Tehisvaigud e kõrgmolekulaarsed vaigud- puhas keemia, väga mürgised ja reaktsioonis eraldub alati mingi gaas või aine.
Lahustid- lenduvad vedelikud, mis võimelised lahustama kilemoodustajaid, muutes nad pealekantavateka ja laialivalguvateks.
Vedeldid- lenduvad vedelikud, mis ei lahusta kilemoodustajaid, vaid lihtsalt vedeldavad neid e töösegusid. On abimaterjaliks värv ja lakk-katte loomisel.
Kuna lahustid ja vedeldid lenduvad kuivamisel, ei kuulu nad kattekuivjäägi hulka.
Sikatiivid- teatavad rauaoksiidid, mis kiirendavad õlide kuivamist. Õlid kuivavad hapnikuga reageerides (taime-, lina-, kanepi-, apelsiini seemneõli).
Pilet nr. 14
1.Puidu kõmmeldumine kuivamisel.
2.Saematerjalide mõõtmed.
3.Lakid.
1.Niiskus- puidus leiduv vesi protsendina tema massist.
Vaba niiskus- niiskus rakus ja rakuvahelistes ruumides, aurub puidust kõige enne.
Seotud niiskus- niiskus rakuseintes, taastatakse puidus küige enne .
Küllastuspunkt- kui taastatud on seotud niiskus ja hakatakse taastama vabaniiskust (30%).
Kui aga puit kuivab, aurub kõige enne vabaniiskus. Kuivamisel küllastuspunktis aga on vabaniiskus ära auranud ning hakab vabanema seotud niiskus.
See tähendab et rakud ja rakuseinad hakkavad kokku tõmbuma ja tekib kahanemine.
Enamasti aga kaasneb sellega erinevate paikade erinev kahanemine, sest puidu otspinnad ja pealmised kihid kuivavad kiiremini kui sisemised.
Erineva kahanemisega kaasnevad puidus sisepinged, mille tulemusel puit võib kaarduda, kõmmelduda, lõheneda.
Puit kaardub otspinnal alati vastas suunaliselt aastarõngaste kaardumis suunaga, või nagu sild, vikerkaar- eriti pehme puidu puhul, laineline nagu lokk.
Kõmmeldumisel muutub laud nagu propeller .
Et saematerjal vähem deformeeruks, tuleks teda ümarmaterjalist saagida radiaalselt (tee joonis)
Kuivatada ja ladustada õigetes tingimustes ja õigete meetoditega.
Liigkiiret otspindade ja pealmiste kihtide kuivamist vältida otspindade värvimise või lubjatamisega ning pealmisi kihte vajadusel veidi niisutada.
Ning töödelda saematerjali vastavates tingimustes ja vastavalt vajadusele kuhu tehtav detail läheb.
Puidule on seega eelneva põhjal iseloomulik ka hügroskoopsus ja veeimavus.
Hügroskoopsus- puidu om piisava niiskuse korral taastada seotud niiskus.
Veeimavus- puidu om piisava niiskuse korral taastada vabaniiskus.
Standartniiskus- niiskus sisaldus 12%. Katsetustel ja mõõtmistel kasutatakse alati standartniiskusega puitu.
Et puit kuivades kahaneb ja niiskudes paisub, saab kasutada ära ka tehnoloogiliselt.
Puidu kuivatamisel e õhkkuivatamisel e staabeldamisel on eesmärk puidus oleva niiskuse vähendamine teatud piirini olenevalt otstarbest ja hoida ära suuri sisepingeid, mille tõttu puit deformeeruda võiks.
Kuivatusmeetodeid on erinevaid nt kamberkuivatamine, looduslik kuivatamine, virnades kuivatamine.
Kamberkuivatamine- tehiskuivatamise põhimoodus, mis võimaldab vähendada niiskust lühikese ajajooksul 8-6% -ni.
Teostatakse vastavates kamberehitistes, mis täidetakse eelsoojendatud õhuga, õhu- ja suitsugaasideseguga või ülekuumenenud auruga.
Gaase juhitakse ringi kas tsirkulatsiooniga- õhu loomuliku liikumisega, ventilatsiooniga- suunatud õhuliikumisega või kalifreerimisega- sundventilatsiooniga.
Aurud vajalikud, et pealmised kihid ei kuivaks sisemistest kiiremini ning kuumust ja auru- või õhuliikumist, et puitu kuivatada.
Kuivatatav materjal staabeldatakse vagunentidesse, et kambris kiiresti materjali vahetada.
Looduslikult kuivatamine- lai koorekiht kooritakse kasvavalt puult võimalikult maalähedasest osast ja võimalikult võrapoolsest osast.
Nii lõikatakse ära toitemahlade liikumine kambiumi kihis ja puit hakab kuivama.
Maha langenud puu puhul oodata lehtede ära langemist ning siis notideks lõigata- jälgida aga, et vahepealsel ajal ei tekiks putukkahjustusi.
Virnades kuivatamine-
2.Ümar metsamaterjal olenevalt väliskujust ja töötlemisest jaguneb ümarmetsaks ja saematerjaliks.
Ümar metsamaterjali läbimõõt võetakse peenemast otsast.
Päris peen palk algab juba läbimõõdust 8-10 cm. Peenpalk on 14 cm ja enam. Jämepalk 26 cm ja enam (latiks loetakse 3-7 cm läbimõõduga).
Palgi pikkus on 4 m ja enam, alla 4 m nim pakkudeks, lühikesi tüvelõikeid nottideks (nt vineeri-, tikutööstuses).
Ümarmetsamaterjalil eristatakse veel tüüka, kesk ja ladva osa. Latva mei ei kasutata.
Kasutusalast tulenevalt jagatakse veel tarbepuit (mõõdetakse tihumeetrites) ja küttepuit (mõõdetakse ruumimeetrites).
Jämedast palkmaterjalist saadakse prussid, keskmisest palkmaterjalist lauda, peenetest spetsiaalsed elektripostid, aialatid, vikati-, hanguvarred.
Puitu kasutatakse ehituses ja tööstuses peamiselt saematerjalina.
Poolpalk- pooleks saetud palk.
Veerandpalk- poolpalgi poolitamisel saadud palk.
Pruss- ühe- (servamata külgedega) või kahekordse (servatud külgedega) läbimiga saadud materjal, mille ristlõige üle 100 mm.
Peenpruss- kahekordse läbimiga saadud materjal, mille ristlõige alla 100 mm ja paksus ei ületa kahekordset laiust.
Plank- pool prussi mõõtmest, kuid ei läbi säsi.
Latt- kitsas, õhuke, ristküliku kujuga saematerjal.
Liiper- servamata äärega poolpruss.
Pindlaud- eraldub palgi külgedelt, üks pool kaetud koorega e läbi saagimatta.
Lihtlaud- servamata äärtega laud.
Servatudlaud- servatud äärtega laud
Saematerjal on enamikus toormeks höövelmaterjali tootmisel.
Kuna saematerjali valmistamiseks kasutatakse ka peenpalki, ei saa tänapäeval enam välja tuua kindlaid saemat. mõõtmeid, sest neid on igas mõõdus.
Teisisõnu hoitakse kokku materjali. Materjal võib olla 10 mm paksune või 50 mm laiune jne äärmusest äärmusesse vastavalt vajadusele.
3.Lakk- kilemoodustaja lahus orgaanilises lahustis või vees. Kuivades lahusti aurub ja pinnale moodustub tugev läbipaistev kile.
Enamus lakkidest värvitud, kuid esineb ka värvaine sisaldusega lakke. Lisades lakile värvimulda saame värvi.
Õlilakk- tugev, kulumiskindel, kuivab kaua. Annab paksu pinna, seepärast kasutatakse põrandal ja välispindadel.
Viimistluslakk- valmistatakse põhiliselt šellakist, mis lahustatakse piirituslakis. Pehmeneb kui teda uuesti lahustiga töödelda.
Kahekomponentne poluretaanlakk- kõvenemiseks tuleb vahetult enne lakkimist juurde segada kõvastit. Kuivades eraldub mürgiseid kaase.
Saadakse aga väga tugev, kuumuse, alkohooli , kemikaali kindel, parim viimistluskilekile.
Akrüüllakid- koosnevad akrüülvaigust ja veest, mis moodustavad emulsiooni.
Sisaldavad vähesel määral lahusteid- ühendavad vaigu pärast vee aurumist tugevaks kileks.
Lakkimine- kui on hea pooritäitelakk võib piisada vaid ühest vahelihvimisest, halvemal juhul tuleb teha lausa kolm kuni viis vahelihvimist.
Vahelihvimise vajalikus on tingitud vigade ja tolmukübemete eemaldamiseks kuivamise käigus ja karendada pinda.
Vahelihviga pind taas ühtlustatakse, ja muudetakse piisavalt karedaks järgmise kihi nakkumiseks.
Kui enne vahelihvimisi ei lasta lakil piisavalt kaua kuivada, ummistab see liivapaberi, tekivad hallid rullid ja töö on rikutud.
Siis tuleb lasta detailil ööpäev kuivada, kõik maha lihvida ja uuesti alustada.
Pilet nr. 15
1.Puidu kuivatamine, õhkkuivatamine.
2. Laudade sortiment.
3.Pahtlid.
1.Niiskus- puidus leiduv vesi protsendina tema massist.
Vaba niiskus- niiskus rakus ja rakuvahelistes ruumides, aurub puidust kõige enne.
Seotud niiskus- niiskus rakuseintes, taastatakse puidus küige enne .
Küllastuspunkt- kui taastatud on seotud niiskus ja hakatakse taastama vabaniiskust (30%).
Kui aga puit kuivab, aurub kõige enne vabaniiskus. Kuivamisel küllastuspunktis aga on vabaniiskus ära auranud ning hakab vabanema seotud niiskus.
See tähendab et rakud ja rakuseinad hakkavad kokku tõmbuma ja tekib kahanemine.
Enamasti aga kaasneb sellega erinevate paikade erinev kahanemine, sest puidu otspinnad ja pealmised kihid kuivavad kiiremini kui sisemised.
Erineva kahanemisega kaasnevad puidus sisepinged, mille tulemusel puit võib kaarduda, kõmmelduda, lõheneda.
Et saematerjal vähem deformeeruks, tuleks teda ümarmaterjalist saagida radiaalselt (tee joonis)
Kuivatada ja ladustada õigetes tingimustes ja õigete meetoditega.
Liigkiiret otspindade ja pealmiste kihtide kuivamist vältida otspindade värvimise või lubjatamisega ning pealmisi kihte vajadusel veidi niisutada.
Ning töödelda saematerjali vastavates tingimustes ja vastavalt vajadusele kuhu tehtav detail läheb.
Puidule on seega eelneva põhjal iseloomulik hügroskoopsus ja veeimavus.
Hügroskoopsus- puidu om piisava niiskuse korral taastada seotud niiskus.
Veeimavus- puidu om piisava niiskuse korral taastada vabaniiskus.
Standartniiskus- niiskus sisaldus 12%. Katsetustel ja mõõtmistel kasutatakse alati standartniiskusega puitu.
Et puit kuivades kahaneb ja niiskudes paisub, saab kasutada ära ka tehnoloogiliselt.
Puidu kuivatamisel e õhkkuivatamisel e staabeldamisel on eesmärk puidus oleva niiskuse vähendamine teatud piirini olenevalt otstarbest ja hoida ära suuri sisepingeid, mille tõttu puit deformeeruda võiks.
Kuivatusmeetodeid on erinevaid nt kamberkuivatamine, looduslik kuivatamine, virnades kuivatamine.
Kamberkuivatamine- tehiskuivatamise põhimoodus, mis võimaldab vähendada niiskust lühikese ajajooksul 8-6% -ni.
Teostatakse vastavates kamberehitistes, mis täidetakse eelsoojendatud õhuga, õhu- ja suitsugaasideseguga või ülekuumenenud auruga.
Gaase juhitakse ringi kas tsirkulatsiooniga- õhu loomuliku liikumisega, ventilatsiooniga- suunatud õhuliikumisega või kalifreerimisega- sundventilatsiooniga.
Aurud vajalikud, et pealmised kihid ei kuivaks sisemistest kiiremini ning kuumust ja auru- või õhuliikumist, et puitu kuivatada.
Kuivatatav materjal staabeldatakse vagunentidesse, et kambris kiiresti materjali vahetada.
Looduslikult kuivatamine- lai koorekiht kooritakse kasvavalt puult võimalikult maalähedasest osast ja võimalikult võrapoolsest osast.
Nii lõikatakse ära toitemahlade liikumine kambiumi kihis ja puit hakab kuivama.
Maha langenud puu puhul oodata lehtede ära langemist ning siis notideks lõigata- jälgida aga, et vahepealsel ajal ei tekiks putukkahjustusi.
Virnades kuivatamine-
2.Saematerjal jaguneb:
Poolpalk- pooleks saetud palk.
Veerandpalk- poolpalgi poolitamisel saadud palk.
Pruss- ühe- (servamata külgedega) või kahekordse (servatud külgedega) läbimiga saadud materjal, mille ristlõige üle 100 mm.
Peenpruss- kahekordse läbimiga saadud materjal, mille ristlõige alla 100 mm ja paksus ei ületa kahekordset laiust.
Plank- pool prussi mõõtmest, kuid ei läbi säsi.
Latt- kitsas, õhuke, ristküliku kujuga saematerjal.
Liiper- servamata äärega poolpruss.
Pindlaud- eraldub palgi külgedelt, üks pool kaetud koorega e läbi saagimatta.
Lihtlaud- servamata äärtega laud.
Servatudlaud- servatud äärtega laud
Saematerjal on enamikus toormeks höövelmaterjali tootmisel.
Kuna saematerjali valmistamiseks kasutatakse ka peenpalki, ei saa tänapäeval enam välja tuua kindlaid saemat. mõõtmeid, sest neid on igas mõõdus.
Teisisõnu hoitakse kokku materjali. Materjal võib olla 10 mm paksune või 50 mm laiune jne äärmusest äärmusesse vastavalt vajadusele.
(nüüd joonise kirjeldus servamata-, servatud-, tangensiaal-, radiaallaua saamisest)
Servamata lauast saadakse servatud lauda ka vastava saeraamiga, kuid nii läheb palju materjali kaotsi.
Olemas on eraldi voodri-(sise ja välis), profiil-, põranda-, terassi-, punnlauad.
Punnlauad- ülemine pool alati paksem , kui alumine.
Laudade sortimendi nimetused tulenevad kas tema saamis- või kasutusviisist.
3.Pahtlid ja kitid - ebatasasuste, lõhede, okste, oksaaukude täitmiseks.
Pahteldatakse katva viimistluse alla minevad pinnad.
Pahteldamine jaotub kohtpahteldamiseks ja lauspahteldamiseks.
Kohtpahteldamisel täidetakse pahtliga väiksemad vead, lohud. Lauspahteldamisel kaetakse pahtliga terve pind ja lihvitakse.
Vanemate tavade kohaselt kasutati pahtlina liimi ja tolmupuru segu, kuid praeguses ajas ei ole see pahtel ja on alla igasugust arvestust.
Sügavaid auke täidetakse pahtliga õhukeste kihtide kaupa, lastes enne järgmise kihiga täitmist ära kuivada.
Saadaval ühekomponentsed puidukitid purgis või tuubis ning kahekomponentsed, mis tuleb ise kokku segada.
Läbipaistvate pindade pahteldamiseks kasutatakse šellakit ja vahapulki, mida sulatatakse jootekolviga ühtlaseks massiks.
Pahtleid on võimalik toonida värvainete lisamisega.
Pahtlite põhiosaks on täiteained- kaoliin, kriit, puidutolm.
Pilet nr. 16
1.Puidu kamberkuivatamine.
2.Laudade sordilisus okste järgi.
3.Värvid, liigitus.
1. Niiskus- puidus leiduv vesi protsendina tema massist.
Vaba niiskus- niiskus rakus ja rakuvahelistes ruumides, aurub puidust kõige enne.
Seotud niiskus- niiskus rakuseintes, taastatakse puidus küige enne .
Küllastuspunkt- kui taastatud on seotud niiskus ja hakatakse taastama vabaniiskust (30%).
Kui aga puit kuivab, aurub kõige enne vabaniiskus. Kuivamisel küllastuspunktis aga on vabaniiskus ära auranud ning hakab vabanema seotud niiskus.
See tähendab et rakud ja rakuseinad hakkavad kokku tõmbuma ja tekib kahanemine.
Enamasti aga kaasneb sellega erinevate paikade erinev kahanemine, sest puidu otspinnad ja pealmised kihid kuivavad kiiremini kui sisemised.
Erineva kahanemisega kaasnevad puidus sisepinged, mille tulemusel puit võib kaarduda, kõmmelduda, lõheneda.
Et saematerjal vähem deformeeruks, tuleks teda ümarmaterjalist saagida radiaalselt (tee joonis)
Kuivatada ja ladustada õigetes tingimustes ja õigete meetoditega.
Liigkiiret otspindade ja pealmiste kihtide kuivamist vältida otspindade värvimise või lubjatamisega ning pealmisi kihte vajadusel veidi niisutada.
Ning töödelda saematerjali vastavates tingimustes ja vastavalt vajadusele kuhu tehtav detail läheb.
Puidule on seega eelneva põhjal iseloomulik hügroskoopsus ja veeimavus.
Hügroskoopsus- puidu om piisava niiskuse korral taastada seotud niiskus.
Veeimavus- puidu om piisava niiskuse korral taastada vabaniiskus.
Standartniiskus- niiskus sisaldus 12%. Katsetustel ja mõõtmistel kasutatakse alati standartniiskusega puitu.
Et puit kuivades kahaneb ja niiskudes paisub, saab kasutada ära ka tehnoloogiliselt.
Puidu kuivatamisel e õhkkuivatamisel e staabeldamisel on eesmärk puidus oleva niiskuse vähendamine teatud piirini olenevalt otstarbest ja hoida ära suuri sisepingeid, mille tõttu puit deformeeruda võiks.
Kuivatusmeetodeid on erinevaid nt kamberkuivatamine, looduslik kuivatamine, virnades kuivatamine.
Kamberkuivatamine- tehiskuivatamise põhimoodus, mis võimaldab vähendada niiskust lühikese ajajooksul 8-6% -ni.
Teostatakse vastavates kamberehitistes, mis täidetakse eelsoojendatud õhuga, õhu- ja suitsugaasideseguga või ülekuumenenud auruga.
Gaase juhitakse ringi kas tsirkulatsiooniga- õhu loomuliku liikumisega, ventilatsiooniga- suunatud õhuliikumisega või kalifreerimisega- sundventilatsiooniga.
Aurud vajalikud, et pealmised kihid ei kuivaks sisemistest kiiremini ning kuumust ja auru- või õhuliikumist, et puitu kuivatada.
Kuivatatav materjal staabeldatakse vagunentidesse, et kambris kiiresti materjali vahetada.
Looduslikult kuivatamine- lai koorekiht kooritakse kasvavalt puult võimalikult maalähedasest osast ja võimalikult võrapoolsest osast.
Nii lõikatakse ära toitemahlade liikumine kambiumi kihis ja puit hakab kuivama.
Maha langenud puu puhul oodata lehtede ära langemist ning siis notideks lõigata- jälgida aga, et vahepealsel ajal ei tekiks putukkahjustusi.
Virnades kuivatamine-
2. Saematerjal jaguneb:
Poolpalk- pooleks saetud palk.
Veerandpalk- poolpalgi poolitamisel saadud palk.
Pruss- ühe- (servamata külgedega) või kahekordse (servatud külgedega) läbimiga saadud materjal, mille ristlõige üle 100 mm.
Peenpruss- kahekordse läbimiga saadud materjal, mille ristlõige alla 100 mm ja paksus ei ületa kahekordset laiust.
Plank- pool prussi mõõtmest, kuid ei läbi säsi.
Latt- kitsas, õhuke, ristküliku kujuga saematerjal.
Liiper- servamata äärega poolpruss.
Pindlaud- eraldub palgi külgedelt, üks pool kaetud koorega e läbi saagimatta.
Lihtlaud- servamata äärtega laud.
Servatudlaud- servatud äärtega laud
Saematerjal on enamikus toormeks höövelmaterjali tootmisel.
Kuna saematerjali valmistamiseks kasutatakse ka peenpalki, ei saa tänapäeval enam välja tuua kindlaid saemat. mõõtmeid, sest neid on igas mõõdus.
Teisisõnu hoitakse kokku materjali. Materjal võib olla 10 mm paksune või 50 mm laiune jne äärmusest äärmusesse vastavalt vajadusele.
(nüüd joonise kirjeldus servamata-, servatud-, tangensiaal-, radiaallaua saamisest)
Servamata lauast saadakse servatud lauda ka vastava saeraamiga, kuid nii läheb palju materjali kaotsi.
Olemas on eraldi voodri-, profiil-, põranda-, terassi-, punnlauad.
Punnlauad- ülemine pool alati paksem, kui alumine.
Laudade sortimendi nimetused tulenevad kas tema saamis- või kasutusviisist...või ka riketest.
Laudade sordilisus okste järgi:
Eri materjalides esineb eriliiki oksi, mida liigitatakse mitmetel alustel (kuju, paigutus, olemus).
Nii same määrata laudade, kui ka prusside, plankude jt saematerjalide sordilisust okste järgi.
Nt ümaroks, ovaaloks, piklikoks,
Külgoks, servoks, kantoks, õmblusoks, sõrgoks, koondoksad
Elusoks, kõduoks, tubakoks, umboks.
Okslikus- pikas pimedas metsas kasvanud puudel jäävad oksad südamiku ja need võivad segada töötlemist.
Oksakohad- võivad hilisemal töötlemisel olla suureks tüliks, sest nt kuuse oksad on teada olevalt väga kõvad.
Samuti saab laudade, prusside jt saematerjalide sordilisust liigitada lõhede vm puidu rikete järgi.
Lõhed- säsilõhed, ringlõhed, kuivamislõhed, külmalõhed, pikselõhed
(need jagunevad veel omakorda paigutuse alusel- ots, serv, külg ja olemuselt- kitsas, lai, sügav)
3.Värv- saadud peenjahvatatud pulbri e pigmendi e värvimulla lisamisega lakile.
Lakk- kilemoodustaja lahus orgaanilises lahustis või vees.
Kuivades lahusti aurub ja pinnale moodustub tugev läbipaistev kile.
Lakkimisel kasutatakse kõikide kihtide puhul sama lakki ning seda kasutatakse läbipaistvaks viimistluseks.
Traditsiooniline värvkate koosneb aga kolmest eritüüpi värvist ja on läbipaistmatu viimistlus.
Enne esimese värvi peale kandmist kergitatakse puidukiud niisutades ja lihvitakse maha.
Värvimullad- ei lahustu värvisegude koostisse kuuluvates vedelikes , päritolult naturaalsed (mineraalsed- ohutud ) ja tehislikud (orgaanilised).
Naturaalsed- jahvatatud kriit (valged), mangaandioksiid(must), kraniit(hall), rauamennik(pruunikaspunane), ooker(kollane), sieena( punakaspruun ).
Tehispigmendid- tsinkvalge ja pliivalge (laevade tööstuses- mürgine), pliimennik(helepunane)-väga mürgine, kinamer(punane), ultramariin(sinine), alumiiniumpulber, pronkspulber.
Värvid liigituvad:
1.krundid- katab puidu poorid ja moodustab järgmise kihi jaoks hästi nakkuva aluse
Lahustipõhine krunt - sõltuvalt värvist on valida valge või roos krundi, tahab kuivada kuni järgmise päevani.
Akrüülkrunt- kuigi veepõhine võib seda kasutada nii õli- kui ka akrüülvärvide all, tavaliselt kuivab u neli tundi.
Alumiiniumkrunt- loob ilmastiku kindla aluse.
Soovitatakse kasutada kõikide lehtpuuliikide (eriti õliste), vaiguste okaspuude, tumeda immutusainega töödeldud materjalide kruntimiseks.
2.alusvärvid- kantakse peale kaks või kolm kihti, mis moodustab kaitsva värvikihi. On tihe ja matt värv.
Lahustipõhised alusvärvid- on valgeid, halle , piiratud arvul ka teisi toone, tahavad kuivada järgmise päevani.
Seejärel võib pinna kuiva/märja paberiga ideaalselt siledaks lihvida.
Akrüülalusvärvid- kuivavad nii kiiresti, et võib kõik värvikihid ühe päevaga peale kanda.
Kuigi põhineb veel, võib seda katta nii lahusti kui ka veepõhise värviga.
3.pinnavärvid- annavad sileda , värvilise, poolmati või läikiva pinna.
Lahustipõhised värvid- enamik loob läikiva või poolläikiva pinna, puutekuiv kahe tunniga, täiesti kuiv järgmine päev.
Sise- ja välisvärvidel tehakse harva vahet, kuid üldjuhul peetakseläikivaid ilmastikukindlamaks.
Mittetilkuvad tiksotroopsed värvi ei tohi segada va kui on kaua seisnud, aga siis tuleb ootata kuna see uuesti geeliks muutub.
Ühekihiline värv- lahustipõhised, läikivad ja poolläikivad, ei nõua aluskihti.
Sobib vana värvi ja tugevate toonide katmiseks.
Tõhus pinnakatte saamiseks peab värviga katma suhteliselt paksult.
Akrüülvärvid- sarnanevad akrüüllakkidega, läikivad ja poolmatid aga jäävad alla lahustipõhistele värvidele.
Jahedas ja niiskes ei pruugi korralikult kõveneda.
Kuivab kiiresti, ei ole mürgine ega süttiv.
Metallvärvid- toodetakse kuld -, hõbe-, vase-, pronksivärve, mis ettenähtud põhiliselt pildiraamide jm väikeste esemete värvimiseks.
Ei sisalda enamasti kilemootustajat. Vastupidavust võib suurendada õhukese lakikihiga.
Enne kasutamist segada põhjalikult ja kanda peale pehme värvipintsliga.
Lahusti põhised, akrüülalusel(vaigud), õlivärvid, nitrovärvid, pulbervärvid, kaseiinvärvid- sellist liigitamist nim liigitust koostise järgi.
Pilet nr. 17
1.Puidu niiskuse määramine kaalumismeetodil.
2.Hööveldatud saematerjalid .
3.Õlivärvid.
1.Niiskus- puidus leiduv vesi protsendina tema massist.
Vaba niiskus- niiskus rakus ja rakuvahelistes ruumides, aurub puidust kõige enne.
Seotud niiskus- niiskus rakuseintes, taastatakse puidus küige enne .
Küllastuspunkt- kui taastatud on seotud niiskus ja hakatakse taastama vabaniiskust (30%).
Kui aga puit kuivab, aurub kõige enne vabaniiskus. Kuivamisel küllastuspunktis aga on vabaniiskus ära auranud ning hakab vabanema seotud niiskus.
See tähendab et rakud ja rakuseinad hakkavad kokku tõmbuma ja tekib kahanemine.
Enamasti aga kaasneb sellega erinevate paikade erinev kahanemine, sest puidu otspinnad ja pealmised kihid kuivavad kiiremini kui sisemised.
Erineva kahanemisega kaasnevad puidus sisepinged, mille tulemusel puit võib kaarduda, kõmmelduda, lõheneda.
Et saematerjal vähem deformeeruks, tuleks teda ümarmaterjalist saagida radiaalselt (tee joonis)
Kuivatada ja ladustada õigetes tingimustes ja õigete meetoditega.
Liigkiiret otspindade ja pealmiste kihtide kuivamist vältida otspindade värvimise või lubjatamisega ning pealmisi kihte vajadusel veidi niisutada.
Ning töödelda saematerjali vastavates tingimustes ja vastavalt vajadusele kuhu tehtav detail läheb.
Puidule on seega eelneva põhjal iseloomulik hügroskoopsus ja veeimavus.
Hügroskoopsus- puidu om piisava niiskuse korral taastada seotud niiskus.
Veeimavus- puidu om piisava niiskuse korral taastada vabaniiskus.
Standartniiskus- niiskus sisaldus 12%. Katsetustel ja mõõtmistel kasutatakse alati standartniiskusega puitu.
Et puit kuivades kahaneb ja niiskudes paisub, saab kasutada ära ka tehnoloogiliselt.
Puidu kuivatamisel e õhkkuivatamisel e staabeldamisel on eesmärk puidus oleva niiskuse vähendamine teatud piirini olenevalt otstarbest ja hoida ära suuri sisepingeid, mille tõttu puit deformeeruda võiks.
Kuivatusmeetodeid on erinevaid nt kamberkuivatamine, looduslik kuivatamine, virnades kuivatamine.
Niiskuse aurustumisel puidust, muutub see tihedamaks ja kergemaks.
Lülipuidu kaal võrreldes maltspuiduga muutub vähe, seega maltspuidul aga palju.
Puidu niiskuse määramine kaalumismeetodil:
Materjalist saetakse välja proovikeha , mis kaalutakse.
Seejärel proovikeha kuivatatakse laboratoorsel teel vaakumis absoluutselt kuiva olekuni ja kaalutakse taas.
Saadud andmetega saab valemi järgi arvutada puidu niiskuse.
Niiskushulk =
Niiske puidu kaal – Kuiva puidu kaal
Kuiva puidu kaaal
• 100%
2.Saematerjal jaguneb:
Poolpalk- pooleks saetud palk.
Veerandpalk- poolpalgi poolitamisel saadud palk.
Pruss- ühe- (servamata külgedega) või kahekordse (servatud külgedega) läbimiga saadud materjal, mille ristlõige üle 100 mm.
Peenpruss- kahekordse läbimiga saadud materjal, mille ristlõige alla 100 mm ja paksus ei ületa kahekordset laiust.
Plank- pool prussi mõõtmest, kuid ei läbi säsi.
Latt- kitsas, õhuke, ristküliku kujuga saematerjal.
Liiper- servamata äärega poolpruss.
Pindlaud- eraldub palgi külgedelt, üks pool kaetud koorega e läbi saagimatta.
Lihtlaud- servamata äärtega laud.
Servatudlaud- servatud äärtega laud
(jagunevad veel servatud-, servamata-, radiaal-, tangensiaallauad)
Saematerjal on enamikus toormeks höövelmaterjali tootmisel.
Kuna saematerjali valmistamiseks kasutatakse ka peenpalki, ei saa tänapäeval enam välja tuua kindlaid saemat. mõõtmeid, sest neid on igas mõõdus.
Teisisõnu hoitakse kokku materjali. Materjal võib olla 10 mm paksune või 50 mm laiune jne äärmusest äärmusesse vastavalt vajadusele.
Hööveltatud saematerjaliks on materjal, kus kas või üks pind on hööveldatud.
Kui eelmainitud saematerjalidel hööveldada kasvõi üks pind saamegi hööveltatud saematerjali .
Järelikut, nii palju, kui on erimõõdus saematerjale ja nende sordimente, on olemas kindlasti hööveldatud saematerjale (tegelikuses veel rohkem).
( liistud , ukselangid....)
Hööveltatud saematerjali saadakse kas rihthöövlil, nelikhöövlil, freespingil, tüüblimasin või nt paksusmasinal.
3.Värv- saadud peenjahvatatud pulbri e pigmendi e värvimulla lisamisega lakile.
Õlivärv- saadud värvimulla lisamisega õlilakile, lahustipõhine värv.
Lakk- kilemoodustaja lahus orgaanilises lahustis või vees.
Kuivades lahusti aurub ja pinnale moodustub tugev läbipaistev kile.
Lakkimisel kasutatakse kõikide kihtide puhul sama lakki ning seda kasutatakse läbipaistvaks viimistluseks.
Traditsiooniline värvkate koosneb aga kolmest eritüüpi värvist ja on läbipaistmatu viimistlus.
Enne esimese värvi peale kandmist kergitatakse puidukiud niisutades ja lihvitakse maha- seda ei pea tegema õlivärvi puhul.
Värvimullad- ei lahustu värvisegude koostisse kuuluvates vedelikes, päritolult naturaalsed (mineraalsed- ohutud) ja tehislikud (orgaanilised).
Naturaalsed- jahvatatud kriit (valged), mangaandioksiid(must), kraniit(hall), rauamennik(pruunikaspunane), ooker(kollane), sieena(punakaspruun).
Tehispigmendid- tsinkvalge ja pliivalge (laevade tööstuses- mürgine), pliimennik(helepunane)-väga mürgine, kinamer(punane), ultramariin(sinine), alumiiniumpulber, pronkspulber.
Kuigi värvikiht on läbipaistmatu, ei kata see vaiguseid oksi, mis võivad värvi värvust muuta.
Enne lahustipõhise või akrüülvärviga värvimist kata kahtlased oksad šellakipõhise oksalakiga.
Lahustipõhise värvkatte kihistumise kirjeldus:
1.krundid- katab puidu poorid ja moodustab järgmise kihi jaoks hästi nakkuva aluse
Lahustipõhine krunt- sõltuvalt värvist on valida valge või roos krundi, tahab kuivada kuni järgmise päevani.
2.alusvärvid- kantakse peale kaks või kolm kihti, mis moodustab kaitsva värvikihi. On tihe ja matt värv.
Lahustipõhised alusvärvid- on valgeid, halle, piiratud arvul ka teisi toone, tahavad kuivada järgmise päevani.
Seejärel võib pinna kuiva/märja paberiga ideaalselt siledaks lihvida.
3.pinnavärvid- annavad sileda, värvilise, poolmati või läikiva pinna.
Lahustipõhised värvid- enamik loob läikiva või poolläikiva pinna, puutekuiv kahe tunniga, täiesti kuiv järgmine päev.
Sise- ja välisvärvidel tehakse harva vahet, kuid üldjuhul peetakseläikivaid ilmastikukindlamaks.
Mittetilkuvad tiksotroopsed värvi ei tohi segada va kui on kaua seisnud, aga siis tuleb ootata kuna see uuesti geeliks muutub.
Ühekihiline värv- lahustipõhised, läikivad ja poolläikivad, ei nõua aluskihti.
Sobib vana värvi ja tugevate toonide katmiseks.
Tõhus pinnakatte saamiseks peab värviga katma suhteliselt paksult.
Lahustipõhise värvi pealekandmine:
Kasutades traditsioonilist õlivärvi, kata pind krundiga, seejärel vähemalt kahe alusvärvi kihiga ning lõpuks ühe värvikihiga
Katmise vahepeal lihvi pind märja lihvpaberiga ja puhasta seejärel lakibensiinis niisutatud lapiga .
Värvi kahes ristsuunas pintslitõmmetega, siludes pinna õrnalt pintsliotsaga üle.
Väldi nähtavaid pintslitõmbeid ja värvi jooksmist.
Tiksotroopset värvi ei tarvitse jõuga laiali ajada. Ära hoia värvi kokku, ühtlusta värvipind paraleelsete tõmmetega ja silu kergelt üle.
Pilet nr.18
1.Mis on puidu mahukaal? Millest see oleneb?
2.Hööveltatud saematerjali sortiment.
3.Värvide pealekandmise viisid.
1.Mahukaal ehk tihedus- aine massi ja mahu ehk ruumala suhe.
Puidu tiheduse puhul mängib suurt rolli niiskussisaldus, tihedus võib erineva niiskuse korral suurtes piirides erineda.
Ka ruumala tuleb mõõta täpselt, sest kuivades tõmbub puit kokku.
Eristatakse absoluutset, keskmist, suhtelisttihedust.
Absoluutne tihedus- pole ühegi liigi jaoks iseloomustav suurus, sest oleneb puu kasvukohast, -tingimustest ja võib erineda isegi ühe ja sama tüve eriosades.
Keskmine tihedus- loetakse iga puiduliigi iseloomustavaks suuruseks. Määramise aluseks on puidumassi standartniiskus (12%).
Suhteline tihedus- iseloomustab osade puuliikide puitaine ebaühtlast jaotumist (nt sügisel on okaspuude, rõngass.puit tihedam, kui kevadel)
Tihedus oleneb peale niisukse veel ka puidu liigist, kasvukohast ja –tingimustest. Tiheduse mõõtühikuks on kg/m3.
Tiheda puiduga liigid nt...
Hõreda puiduga liigid nt...
2.Saematerjal jaguneb:
Poolpalk- pooleks saetud palk.
Veerandpalk- poolpalgi poolitamisel saadud palk.
Pruss- ühe- (servamata külgedega) või kahekordse (servatud külgedega) läbimiga saadud materjal, mille ristlõige üle 100 mm.
Peenpruss- kahekordse läbimiga saadud materjal, mille ristlõige alla 100 mm ja paksus ei ületa kahekordset laiust.
Plank- pool prussi mõõtmest, kuid ei läbi säsi.
Latt- kitsas, õhuke, ristküliku kujuga saematerjal.
Liiper- servamata äärega poolpruss.
Pindlaud- eraldub palgi külgedelt, üks pool kaetud koorega e läbi saagimatta.
Lihtlaud- servamata äärtega laud.
Servatudlaud- servatud äärtega laud
(jagunevad veel servatud-, servamata-, radiaal-, tangensiaallauad)
Saematerjal on enamikus toormeks höövelmaterjali tootmisel.
Kuna saematerjali valmistamiseks kasutatakse ka peenpalki, ei saa tänapäeval enam välja tuua kindlaid saemat. mõõtmeid, sest neid on igas mõõdus.
Teisisõnu hoitakse kokku materjali. Materjal võib olla 10 mm paksune või 50 mm laiune jne äärmusest äärmusesse vastavalt vajadusele.
Hööveltatud saematerjaliks on materjal, kus kas või üks pind on hööveldatud.
Kui eelmainitud saematerjalidel hööveldada kasvõi üks pind saamegi hööveltatud saematerjali .
Järelikut, nii palju, kui on erimõõdus saematerjale ja nende sordimente, on olemas kindlasti hööveldatud saematerjale (tegelikuses veel rohkem).
(liistud, ukselangid....)
Hööveltatud saematerjali saadakse kas rihthöövlil, nelikhöövlil, freespingil või nt paksusmasinal.
Kuna saematerjali mõõtmeid ja sortimentide hulka ei saa nende rohkuse tõttu välja tuua, ei saa seda ka hööveltatud saematerjali kohta teha.
3.Värvide pealekandmise viisid- pintseldades, värvirullid,- padjad, erinevate polaarsuste kasutamine, pihustamine .
Pintslid- lahustipõhise värvi pealekandmiseks sobivad tugevad, vastupidavad seaharjastest valmistatud pintslid (odavamad loomakarvade segust pintslid).
Veepõhise värvi pealekandmiseks sobivad sünteetilised pintslid.
Pintsli kvaliteedi hindamiseks pigista selle harjaseid oma sõrmede vahel- harjased peaksid paiknema tihedalt ja peale painutamist oma kuju kohe taastama.
Harjased peavad olema tugevalt kinni metallivõrus, see omakorda varre küljes.
Värvipadjad- hõlbustavad suurte pindade katmist. Enne padja kasutusele võttu harja seda riideharjaga, eemaldades võimalikud lahtised kiud.
Pulbervärvi pealekandmise viisiks on erinevate polaarsuste kasutamine.
Viimistlusmatrjali pihustamine värvipüstoli abil- Pintsliga pealekandmisest palju kiirem, ja kui põhivõtted on selged, saavutatkse ka parem tulemus.
Püstol pihustab vedela viimistlusmaterjali peene tolmuna puidu pinnale, kus see moodustab ühtlase pinna katte.
Selleks piisab väikesest kompressorist ja peenseadistatavast värvipüstolist. Alumise paagiga püstol on mitmekülksem.
Päästikule vajutades avaneb suruõhu tee püstolisse, segunedes värvianumast imetud värviga.
Suuremahulised madalsurvepüstolid ei hajuta värvi liikselt ja võimaldavad seda seega kokku hoida.
Kõige õigem on katta pind, mitme õhukese viimistluskihiga, lastes korralikuilt kuivada hoolimata kiirest kuivamisajast.
Enne järgmise kihi peale kandmist eemaldada vead ja tolmukübemed märja lihvpaberiga.
Õhus hõljuva tolmu minimeerimiseks niisutada põrandat.
Püstoli seadistamine: Ava täielikult püstoli õhuregulaator ja seadista kompressori regulaator alguseks 30 peale. Seejärel sulge õhuregulaator.
Suuna püstol proovidetailist u 20 cm kaugusele ja ava pikkamööda materjalikoguse seadistuskruvi, kuni püstol hakkab pinnale värvi pihustama.
Kui seadistuskruvi on liiga lahti hakab pihustatud värv pinnal jooksma . Ja kui õhuklapp on täiesti kinni pihustab püstol värvi kitsa koonusena.
Sea sarved horisontaalseks ja ava õhuklapp, kuni moodustub lai vertikaaljälg.Katseta erinevaid seadistusi reguleerides õhuklappi.
Vabasta päästik, keera lukustusrõngas lahtisemaks, sea sarved vertikaalasendisse ja kinnita lukustusrängas- nüüd moodustub lai horisontaal jälg.
Püstoli suunamine- ühtlase pinna saamiseks peab püstolit suunama otse detailile ja liikuma tedailiga paraleelselt.
Ebaühtlane värvi jaotumine tekib rannet kaarjalt koos püstoliga liigutades- keskelt kattub siis värviga paksemalt, kui äärtest.
Vertikaalpinna viimistlemine - pihustuslehvik seadistatakse laiaks ja aseta kohakuti plaadi ülemise servaga.
Pihusta ühtlaselt, paraleelselt ja horisontaalselt ning päästikut vabastamata ühest servast teiseni.
Pihusta samal viisil vastassuunas, kattes eelmise jälje u 50% ulatuses (kata terve plaat samal viisil).
Horisontaalpinna viimistlemine- väikest plaati lihtsam viimistleda horisontaalsel pöördalusel.
Kasuta sama liigutusskeemi, mis vertikaal pinna suhtes, kuid püstol sea 45o nurga alla ja alusta enda poolsest äärest.
Pilet nr.19
1.Puidu värvus.
2.Trei spoon, saamine, kasutamine.
3.Polüestermaterjalid.
1.Tselluloos- peamine puidu koostisosa , mis on valge värvusega. Teisi värvikujundeid annavad puidule värv-, park- ja vaikained.
Vaikaineid on kõikide puuliikide koostises- lehtpuudel on see sisaldus väga väike. Need kogunevad aastarängaste vahelisse tühimikke.
Värvained- pigment, mis tekib UV- kiirguse kaitseks (mida ekvaatoripoole, seda suurem UV-kiirgus ja seda tumedama puiduga liike leiame).
Parkained- sisalduvad enim koores aga ka puidus endas (meil kõige rohkem parkaineid tammel, kuusel, pajul ).
Puidu värvus pole alati püsiv. Värvuse intensiivsus muutub kasvades koos puu vanusega või puidu seismisel õhu ja valguse käes, kus ta pleekub või tumeneb.
Männi lülipuit muutub niiskuse tagajärjel siniseks, haab õhu käes halliks, tamm vees mustaks, sest õhk ei pääse juurde.
Puidu värvust kasutatakse ka puiduliikide määramisel, kuid seda ei saa vaadelda ainukese tunnusena, sest eripaigus kasvanud sama puuliik võib varjundite poolest isegi tunduvalt erineda. Aga rühmitada saab küll nt punased, valged või nt tumedad puiduliigid.
2.Spoon on puidust saadud õhuke lehtmaterjal. Erandjuhtudel kasutatakse okaspuuspooni, nt kõlakastide valmistamiseks.
Spooni valmistatakse kalli ning ilus väärispuidu kokku hoidmiseks.
Spoonitud tooted on tihti tugevamad kui täispuit tooted (täispuit+liim+spoon=tugevam tammest).
Spoonimise teel saab muuta puidu välimist tekstuuri ja teha vastavalt tellimusele kõrgkvaliteetset mööblit soovitud värvi ja puidu pinnaga.
Spooni saamise viisid:
a)saespoon- toodetakse kõige vähem, sest materjalist läheb kaotsi ligi pool (vajalik muusikariistade juures ja intarsias);
b) höövelspoon e hööveldamine.
c)treispoon e kooritud spoon- kõige laiemalt kasutatud. Kasutatakse põhiliselt vineeri tootmiseks (Eestis põhiline kasevineer);
Spooni pakkide koostamine:
Et tekiv kangas ei mureneks ega praguneks, see kuumutatakse.
Seejärel kuivatatakse pressiall, et ei muutuks laineliseks.
Lehed sorteeritakse vastavalt riketele ja pakitakse.
Spooni pakkides on 10- 32 lehte kasutusjärjekorras ja 10-20 pakist komplekteeritakse pakett .
Olemas on ka spooni tüübid (jagunevad saamise, tootmise, töötlemise järgi):
a) paha spoon- algmaterjal pahk e puidu kasvu rike , on üliväärtuslik (nt saarepahk, elupuupahk, jalakapahk).
b) tüükaspoon- algmaterjal tüüka osa lõikamisest e kännu osa lõikamisest, väga haprad, eriskujulise välimusega, saadaval vaid restaureerimispoodidest.
c) tangentsiaalspoon- lõigatud tangendsiaallõikes, aastarõngad moodustavad ilmekaid kõverjooni ja ovaale.
d) laineline spoon- lainelise(salmilise) kiuga puidust, servast servani jooksevad heledad ja tumedamad lainjad triibudnt viiulipõhja mägivaher, lainjas saar.
e) püramiidspoon- saadakse tüve argnemiskohast e oksade moodustumise kohast, muster meenutab püramiidi või sulge.
f) sasisalmiline spoon- saadakse ebakorrapäralise kiukasvuga lehtpuidust (karjalakask, voldiline ahvipuu, voldiline paju, linnusilmavaher)
g) säsikiirespoon- saadakse säsikiirestuktuuriga puidu radiaalsel lõikamisel (tamm, saar, punane pöök).
h) triibuline spoon e radiaalspoon- lõigatakse risti aastarõngaste laiusega (kõik puud).
i) toonitud spoon e värvitud spoon- keemilise või survetöötluse abil autoklaavis, mis tagab peitsi maksimaalse imendumise.
j) koostatud spoon e järele tootetud spoon e alpilignium- arvutiga juhitav protsess...hõlmab spooni skaneerimist, toonimist ja liimimist pressis . Selle tulemusel saadakse spoonilehtedest koosnev plokk , mis seejärel uuesti spoonideks hööveltatakse. Nii saadakse traditsioonilisi kui ka erakortselt omapäraseid dekoratiivseid spoonilehti.
3.Polüestermaterjalid: kahekomponentsed polüuretaanlakid, külmkõvenevad lakid.
Kuivamisel eralduvate mürgiste aurude tõttu kasutatakse ainult tööstusliku mööbli tootmisel spetsiaalkambrites. Kasutatakse väärispuidu spooniga kaetud mööbli lakkimisel.
Annavad erakordselt läbipaistva kuuma, alkoholi, kulumis- ja kemikaalikindla katte ning on kõrgläikega.
Kuna on poorsed, tuleb viimistluspind väga hoolikalt töödelda pooritäitematerjalidega, sest kõrgläike puhul paistab iga lohk välja.
Kõrgläiget ei saavutata lakkimisel vaid poleerimisel- seda tehakse aga kindlate reeglite järgi (nt poleerimismasinat ei või vahepeal seisata, sest jäävad jäljed).
Lakke kokku segada klaasnõus, sest teistes nõudes väivad reageerida.
Külmkõvenevad kokku segatavad lakid on kasutatavad kuni kolm päeva- seda aega võib pikendada kilega õhukindlalt sulgedes ja külmikus hoides.
Külmküvenevate lakkidega lakkides peab puidupind olema sile, puhas, ilma vahajäänusteta. Peits peab sobima happelise katalüsaatoriga.
Eriti põranda lakkimisel tähtis korralik ventilatsioon - kuid tuba ei tohi maha jahutada.
Kata suhteliselt paksult, sujuvate liigutustega ja et ei jääks jätkukohti.- kuid jälgi et lakk voolama ei hakaks.
Lakk puutekuiv 15 min, teist kihti võib peale kanda tunni pärast, kolmandat päeva pärast.
Otsest vajadust vahelihviksei ole, tee seda vaid vigade parandamiseks.
Läikiva pind- lase paar päeva kuivada ja lihvi märja paberiga kuni kogu pind on matt. Löö pind läikima niiske lapi ja poleerimispastaga. Hõõru lapiga üle.
Poolmat pind- kasuta 000-terasvilla ja poleervaha. Poleeri õrnalt lapiga üle.
Matt pind- kasuta jämedamat terasvilla.
Pilet nr. 20
1.Puidu lõhn.
2.Höövelvineer, saamine, kasutamine.
3.Viimistluskiled, - paberid , -plastikud.
1.Lõhn- teatud puuliikidel on tänu lülipuidus leiduvatele eeterlikele õlidele, vaikudele ja parkainetele eriline lõhn, mis jääb ka peale kuivatamist.
Toorena võib ka maltspuidul lõhn olla, kuid harilikult põhjustavad sellist magusatlõhna pesitsevad seened ja pisikud.
Meil säilitab lõhna kadakas, põõsas. Sisse tootutest säilitab lõhna elupuu. Võõramaised seeder, küpress, eukalüpt, sandlipuu- tehakse sandliõli, tiikpuu.
Puidu töötlemisel eeterlikud õlid lenduvad ja õhku tekib samuti puidu lõhn.
Meie kadakat on aga raske töödelda, sest ta on põõsas, seega materjali kogus väike.
Seda aga vähendavad tihti ka kadakale iseloomulik keerdkasv ja kurmulisus.
Antud hetkel on kadakas meil aga looduskaitse all.
Sisse toodud elupuud kasutatakse aga peamiselt ilutaimena.
Peale selle, et elupuu vähesel määral säilitab lõhna on ta ka meil kasvavatest puudest puidu poolest kõige kergem.
2.Spoon on puidust saadud õhuke lehtmaterjal. Erandjuhtudel kasutatakse okaspuuspooni, nt kõlakastide valmistamiseks.
Spooni valmistatakse kalli ning ilus väärispuidu kokku hoidmiseks.
Spoonitud tooted on tihti tugevamad kui täispuit tooted (täispuit+liim+spoon=tugevam tammest).
Spoonimise teel saab muuta puidu välimist tekstuuri ja teha vastavalt tellimusele kõrgkvaliteetset mööblit soovitud värvi ja puidu pinnaga.
Spooni saamise viisid:
a)saespoon- toodetakse kõige vähem, sest materjalist läheb kaotsi ligi pool (vajalik muusikariistade juures ja intarsias);
b)treispoon e kooritud spoon- kõige laiemalt kasutatud. Kasutatakse põhiliselt vineeri tootmiseks (Eestis põhiline kasevineer);
c)höövelspoon e hööveldamine
Spooni pakkide koostamine:
Et tekiv kangas ei mureneks ega praguneks, see kuumutatakse.
Seejärel kuivatatakse pressiall, et ei muutuks laineliseks.
Lehed sorteeritakse vastavalt riketele ja pakitakse.
Spooni pakkides on 10- 32 lehte kasutusjärjekorras ja 10-20 pakist komplekteeritakse pakett.
Olemas on ka spooni tüübid (jagunevad saamise, tootmise, töötlemise järgi):
a) paha spoon- algmaterjal pahk e puidu kasvu rike, on üliväärtuslik (nt saarepahk, elupuupahk, jalakapahk).
b) tüükaspoon- algmaterjal tüüka osa lõikamisest e kännu osa lõikamisest, väga haprad, eriskujulise välimusega, saadaval vaid restaureerimispoodidest.
c) tangentsiaalspoon- lõigatud tangendsiaallõikes, aastarõngad moodustavad ilmekaid kõverjooni ja ovaale.
d) laineline spoon- lainelise(salmilise) kiuga puidust, servast servani jooksevad heledad ja tumedamad lainjad triibudnt viiulipõhja mägivaher, lainjas saar.
e) püramiidspoon- saadakse tüve argnemiskohast e oksade moodustumise kohast, muster meenutab püramiidi või sulge.
f) sasisalmiline spoon- saadakse ebakorrapäralise kiukasvuga lehtpuidust (karjalakask, voldiline ahvipuu, voldiline paju, linnusilmavaher)
g) säsikiirespoon- saadakse säsikiirestuktuuriga puidu radiaalsel lõikamisel (tamm, saar, punane pöök).
h) triibuline spoon e radiaalspoon- lõigatakse risti aastarõngaste laiusega (kõik puud).
i) toonitud spoon e värvitud spoon- keemilise või survetöötluse abil autoklaavis, mis tagab peitsi maksimaalse imendumise.
j) koostatud spoon e järele tootetud spoon e alpilignium- arvutiga juhitav protsess...hõlmab spooni skaneerimist, toonimist ja liimimist pressis. Selle tulemusel saadakse spoonilehtedest koosnev plokk, mis seejärel uuesti spoonideks hööveltatakse. Nii saadakse traditsioonilisi kui ka erakortselt omapäraseid dekoratiivseid spoonilehti.
Kooststud spooni valmistamise protsess:
a) palgi valik ja treimine 0.6-1.2mm paksusteks lehtedeks;
b) lehed lõigatakse standartmõõtu;
c) värvuse ja tefektide kontroll;
d) pakitakse korrapärsteks rööptahukateks;
e) lehtede värvimine spetsiaalsetes mahutites surve all;
f) sorteerimine ja vastavalt soovile paketi moodustamine e arvuti abil soovitud puiduliigi jäljendamine või lausa uue tekstuuri moodustamine (100%);
g) lehed läbivad kahepoolse liimivalsi...kasutatakse kuumliimi;
h) pressimine plokiks;
i) ploki hööveldamine höövelvineeriks e kattevineeriks e spooniks vastavalt mustri soovile.
(selle tulemusel saadakse nt väärispuidu immitatsioon, naturaalse puidu immitatsioon, geomeetriline ja põimitud tekstuur või fantaasia rikas disain).
3.MATERJAL PUUDUB???
Pilet nr. 21
1.Puidu tekstuur erinevates lõigetes.
2. Ristvineer , valmistamine, kasutamine.
3.Lihvmaterjalid, kasutamine.
1.Radiaal-, tangensiaal-, ristlõige:
Tangensiaallõikes- moodustuvad korrapäratud parapoolid, mida rohkem tüve poole, seda rohkem neid on. Töötlemisel tuleb jälgida puidukiudude suunda.
Radiaallõikes- moodustavad aastarõngad korrapärased sirged.
Ristlõikes- ümarpalgis moodustavad aastarõngad ringid, võib lugeda puu vanust.
Pahk- ei ole võimalik määrata puidukiudude suunda, kasutatakse väärisspoonidena.
Puidu tekstuur- moodustavad erinevates lõigetes aastarõngad, puidu kiud, puidu sooned, maltspuit, lülipuit, säsi, säsikiired, vaigukäigud.
Kurmulisus- ristlõikes nt nagu lilleõis.
Kaldkiulisus- kuid kasvavad spiraalselt, raske töödelda.
Aastarõngas- ühe kasvuperioodi jooksul moodustunud eraldatava joonega puidukiht, mis koosneb suurtest kevadpuidu, mis alati väljaspool ja heledamad ning väikestest sügispuidu rakkudest, mis alati sees pool, tihedamad ja tumedamad- annavad tüvele tugevuse.
(aastarõngaste järgi saab määrata tooriku säsi ja koorepoolset külge, puidu vanust, kasvutingimusi, olnud põuda jpm)
Maltspuit-juhtkude,mööda seda liiguvad üles vees lahustunud mineraalsoolad e toormahlad- seega niiskem lülipuidust, ristlõikes vaadeldes puidu heledam koore poolne osa.(maltspuidu paksus on läbi kasvuperjoodi enam-vähem muutumatu, maltspuidulised- haab, ksak, lepp)
Lülipuit- puidu tugikude seega tugevam maltspuidust, ei osale aktiivselt elutegevuses, ristlõikes vaadeldes puidu keskmine tumedam osa...meistri eelistus
(lülipuidu paksus vaadeldes ristlõikes suureneb iga aastaga, lülipuidulised- kõik, millel näha selgelt lülipuit...mänd, tamm, remmelgas, toomingas)
Säsi- puutüve keskel pehme koega täitetud kanal. Ei sega kasutamist kui ei poolita mööda säsi. Kannatab sageli putuk- ja seenkahjustuste all.
Säsikiired- radiaalselt sissepoole suunatud tihedamad rakkude ribad, mis säilitavad ja juhivad toitemahlu horisontaalselt niine kihist sisse poole. Säsikiired on olemas kõigil puuliikidel ja nad jagunevad väga kitsasteks, kitsasteks, laiadeks kiirteks...silmaga vaid nähtavad laiad kiired, mis eristuvad värvilt, läikelt eriti radiaallõikes. Kiired algavad niinest ja lõpevad sellest erineval kaugusel. (tamme nähtavad suured säsikiired eristavad teda saarest ja muudavad ka tugevust)
Säsi ja säsikiiredon ühisena salvestuskude, säilitatakse toitaineid talveks, mis aitab puul talve üle elada ja vähesel määral moodustuvad ka uued puidurakud.
(säsikiired erinevad vaatlemisel lõhedest, sest lõhed on suunatud väljast sisse aga säsikiired seest välja).
Vaigupesa e vaigukäigud- vaiguga täidetud õõnsused aasarõngaste vahel.
Saematerjali tangensiaalpinnal nähtav ovaalsete lamedate süvenditena, radiaalpinnal piklike kitsaste piludena, otspinnal lühikesed kaarjad pinnad.
Vaigupesadest välja voolanud vaik rikub toote välispinda, takistab välisviimistlust ja liimimist.
2. Ristvineer e liimitud vineer - puitplaat, mis koosneb kolmest või enamast paaritust arvust ristsuunaliselt kokku liimitud treispooni lehest.
Erandkorras paarisarvuliste lehtedega vineeril peavad kaks keskmist sisekihti olema paralleelsed.
Liimitud vineeri eelised massivpuidu ees:
a)füüsikalmehaaniliste omaduste ühtlus pikki- ja ristikiudu (võrreldes nt painde-, surve tugevust pikki- ja ristikiudu puidu suhtes);
b)vineeripaki õige koostamise korral ei esine lõhenemist ega kõmmeldumist;
c)võimalik valmistada väikese paksuse korral suure formaadiga tahvleid (nt 2*2);
d)kerge painutatavus.
Kvaliteediklass määratakse pindmiste kihtide järgi, see oleneb:
a)okste arvust, läbimõõdust, nende iseloomust
b)liitekohtade kvaliteedist
c)värvuse varjeerumisest
d)tootmisvigade olemasolust nt: tühimikud, topeldumised, tükid.
Ristvineeri toodetakse leht- või okasspoonist või kombineerituna neist mõlemast:
Kasevineer- kõik kihid ainult kasespoonidest.
COMBI e kombineeritud e segavineer- pindmised kihid on kasespoonist, seesmistes kihtides vahelduvad kase - ja okaspuuspoonid.
TWIN e kombineeritud e segavineer- pindmised kihid on kasespoonist, seesmised kihid ainult okaspuuspoonist.
Okaspuuvineer- kõik kihid ainult okaspuuspoonidest.
Vineerist endast:
Vineer võib olla lihvimata või lihvitud ühelt või mõlemilt poolt.
Vineer võib olla kaetud väärisspooniga, dekoratiivkile või dekoratiivpaberiga (nim dekoratiivvineeriks, kasutatakse peamiselt siseviimlistuses e interjööris)
ning see jaguneb ühe või kahe poolseks lihvimata ja lihvituks, läikega või matiks.
Vineeri toodetakse sisetingimustesse e interjööri ja välistingimustesse e eksterjööri.
Vineeri pindu töödeltakse vastavalt kasutusele...on võimalik tõsta kulumis-, löögi-, ilmastiku-, hõõrdumis-, kemikaalikindlust.
Vineeri absoluutne niiskussisaldus on 6- 15%.
FSF- niiskuskindel vineer. (E1)
FK- keskmise niiskuskindlusega vineer. (E2)
Vineeridel näidatakse vaba formaldehüüdi emisooni klass E1 või E2 (formaldehüüd- mürkainete sialdus liimis).
Vineeri valmistamisel liimitakse spoonlehed liimivaltside abil.
Soomlane Alto oli pressitud vineermööbli disainer .
Kvaliteeti hinnataksegi veel ka murdetugevuse, staatilise painde, niiskuse sisalduse, okste jm defekdide järgi vastavalt GOST või ISO
...need on standardid e kvaliteedi klassid.
Ühesuunaline vineer- puidu kiud on kõigis treispooni lehtedest kihtides ühes suunas.
Sellist vineeri kasutatakse mööblitööstuses kõverpindade valmistamiseks ja hokikeppe toodetakse ainult sellist tüüpi vineerist.
FSF( filmivineer )- kasutatakse tarade pakendi, furgoonide, katusekatte konstruktsiooni valmistamisel, laohoonete ehitamisel raketistena.
Markeering E- eliit defektid praktiliselt puuduvad.
Nn paadivineer- niiskuskindel paadi vineer puitjahtide valmistamiseks on kaetud ühelt või kahelt poolt tamme spooniga.
3D vineer- kasutatakse kolmemõõtmeliste toodete valmistamisel.
Ilmastikukindlad vineerplaadid (nt 15 kihti, paksus kuni 21 mm)- kasutatakse põhiliselt tellingute, haagiste põrandate ja betooni valmistamise salongidena.
Veekindel vineer (SFS) saadakse kattes fenoolikihiga(filmikihiga) keskmise niiskuskindlusega kase vineeri(FK) ja servad värvida ilmastikukindla värviga.
F/F- mõlemalt poolt sileda pinnaga.
F/W- üks pool sile, teine mustriga.
Dekoratiivvineer- pealmised kihid on väärispuuspoonist.
Laekavineer- kõikide kihtide suund on sama, kasutatakse lehtpuitu laeka külgede tegemisel täispuidu asendamiseks.
(kõverapinnalisi detaili, hokikeppe)
3.Lihvmaterjalid e abrasiivmaterjalid - kasutatakse pinna silumiseks, viimistluskihtide karestamiseks ja vahelihvimiseks.
Jämeda teralisi materjale kasutatakse ka kalibreerimiseks e paksuse mahahööveldamiseks.
Kuigi juba ammu ei kasutata lihvpaberite valmistamiseks liiva, nim neid siiani rahvasuus liivapaberiteks.
Tänapäeva abrasiivmaterjalid on kõik sünteetilised ning märksa tõhusamad kunagisest liivapaberist.
Pinda lihvivateks materjlideks e abrasiivideks peavad olema murduva servaga abrasiivid, mille terad on sideainega risti kinnitatud alusmaterjalile.
Alusmaterjalideks võivad olla paber, kangas nailon, vahtplast .
Abrasiivid, mida kasutatakse: purustatud klaasi (liivakarva), granaati (ise terituv, punakaspruun), alumiiniumoksiidi (toone palju, tiheda lehtpuu lihvimiseks), ränikarbiid (must või tumehall, kõige kõvem- sobib MDF, PLP lihvimiseks... ei sobi rõngassoonelistele puuliikidele, sest mustad tükid jäävad pooridesse).
Terasvilla kasutatakse viimistluspindade matistamiseks.
Tähistused (lihvpaberi tähistuse aluseks on lihvterade suurus):
Eriti jäme
Jäme
Keskmine
Peenike
Eriti peenike
Terasvill
40- 60
80- 100
120, 150, 180
220, 240, 280
320, 400, 600
0, 00, 000, 0000
Pilet nr. 22
1.Puidu liikide määramine tunnuste järgi.
2.Ristvineeri sortiment.
3.Kuusk.
1.Puidu liikide määramiseks kasutatakse põhi ja abitunnuseid.
Põhitunnuse- maltspuidu esinemine, lülipuidu esinemine, aastarõngaste nähtavuse aste ja nende piirjoone ilme, kevadpuidu ja sügispuidu eristatavus, säsikiired, säsi, sooned- lehtpuudel, vaigukäigud- okaspuudel.
Abitunnused- näitavad füüsikalisi omadusi, mida saab määrata meeltega - tekstuur, värvus, läige, lõhn, tihedus, kõvadus, lõhestatavus.
Puidu määramisel vaadeldakse makroskoopilist ehitust ka kolmes lõikes.
Korp- kattekude, ül katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega)
Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega.
(meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind)
Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke.
(puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem kevad-suvisel aastalõikel aeglasem sügis-talvisel...sellest tekivad aastarõngad, maltspuit, lülipuit)
Aastarõngas- ühe kasvuperjoodi jooksul moodustunud eraldatava joonega puidukiht, mis koosneb suurtest kevadpuidu, mis alati väljaspool ja heledamad ning väikestest sügispuidu rakkudest, mis alati sees pool, tihedamad ja tumedamad- annavad tüvele tugevuse.
(aastarõngaste järgi saab määrata tooriku säsi ja koorepoolset külge, puidu vanust, kasvutingimusi, olnud põuda jpm)
Maltspuit-juhtkude,mööda seda liiguvad üles vees lahustunud mineraalsoolad e toormahlad- seega niiskem lülipuidust, ristlõikes vaadeldes puidu heledam koore poolne osa.(maltspuidu paksus on läbi kasvuperjoodi enam-vähem muutumatu, maltspuidulised- lülipuitu pole ültse märgata...haab, ksak, lepp)
Lülipuit- puidu tugikude seega tugevam maltspuidust, ei osale aktiivselt elutegevuses, ristlõikes vaadeldes puidu keskmine tumedam osa...meistri eelistus
(lülipuidu paksus vaadeldes ristlõikes suureneb iga aastaga, lülipuidulised- kõik, millel näha selgelt lülipuit...mänd, tamm, remmelgas, toomingas)
Säsi- puutüve keskel pehme koega täitetud kanal. Ei sega kasutamist kui ei poolita mööda säsi. Kannatab sageli putuk- ja seenkahjustuste all.
Säsikiired- radiaalselt sissepoole suunatud tihedamad rakkude ribad, mis säilitavad ja juhivad toitemahlu horisontaalselt niine kihist sisse poole. Säsikiired on olemas kõigil puuliikidel ja nad jagunevad väga kitsasteks, kitsasteks, laiadeks kiirteks...silmaga vaid nähtavad laiad kiired, mis eristuvad värvilt, läikelt eriti radiaallõikes. Kiired algavad niinest ja lõpevad sellest erineval kaugusel.
Säsi ja säsikiiredon ühisena salvestuskude, säilitatakse toitaineid talveks, mis aitab puul talve üle elada ja vähesel määral moodustuvad ka uued puidurakud.
(säsikiired erinevad vaatlemisel lõhedest, sest lõhed on suunatud väljast sisse aga säsikiired seest välja).
(too näiteid kuidas eristatakse oka ja lehtpuid...pilet nr 5....ja mõne puuliigile iseloomulikud tunnused...nt tamm)
2. Ristvineer e liimitud vineer- puitplaat, mis koosneb kolmest või enamast paaritust arvust ristsuunaliselt kokku liimitud treispooni lehest.
Erandkorras paarisarvuliste lehtedega vineeril peavad kaks keskmist sisekihti olema paralleelsed.
Liimitud vineeri eelised massivpuidu ees:
a)füüsikalmehaaniliste omaduste ühtlus pikki- ja ristikiudu (võrreldes nt painde-, surve tugevust pikki- ja ristikiudu puidu suhtes);
b)vineeripaki õige koostamise korral ei esine lõhenemist ega kõmmeldumist;
c)võimalik valmistada väikese paksuse korral suure formaadiga tahvleid (nt 2*2);
d)kerge painutatavus.
Kvaliteediklass määratakse pindmiste kihtide järgi, see oleneb:
a)okste arvust, läbimõõdust, nende iseloomust
b)liitekohtade kvaliteedist
c)värvuse varjeerumisest
d)tootmisvigade olemasolust nt: tühimikud, topeldumised, tükid.
Ristvineeri toodetakse leht- või okasspoonist või kombineerituna neist mõlemast:
Kasevineer- kõik kihid ainult kasespoonidest.
COMBI e kombineeritud e segavineer- pindmised kihid on kasespoonist, seesmistes kihtides vahelduvad kase- ja okaspuuspoonid.
TWIN e kombineeritud e segavineer- pindmised kihid on kasespoonist, seesmised kihid ainult okaspuuspoonist.
Okaspuuvineer- kõik kihid ainult okaspuuspoonidest.
Vineer võib olla lihvimata või lihvitud ühelt või mõlemilt poolt.
Vineer võib olla kaetud väärisspooniga, dekoratiivkile või dekoratiivpaberiga (nim dekoratiivvineeriks, kasutatakse peamiselt siseviimlistuses e interjööris)
ning see jaguneb ühe või kahe poolseks lihvimata ja lihvituks, läikega või matiks.
Vineeri toodetakse sisetingimustesse e interjööri ja välistingimustesse e eksterjööri.
Vineeri pindu töödeltakse vastavalt kasutusele...on võimalik tõsta kulumis-, löögi-, ilmastiku-, hõõrdumis-, kemikaalikindlust.
Vineeri absoluutne niiskussisaldus on 6- 15%.
FSF- niiskuskindel vineer. (E1)
FK- keskmise niiskuskindlusega vineer. (E2)
Vineeridel näidatakse vaba formaldehüüdi emisooni klass E1 või E2 (formaldehüüd- mürkainete sialdus liimis).
Vineeri valmistamisel liimitakse spoonlehed liimivaltside abil.
Soomlane Alto oli pressitud vineermööbli disainer.
Kvaliteeti hinnataksegi veel ka murdetugevuse, staatilise painde, niiskuse sisalduse, okste jm defekdide järgi vastavalt GOST või ISO
...need on standardid e kvaliteedi klassid.
GOST
B
BB
CP
C
ISO
B
S
BB
WG
Ühesuunaline vineer- puidu kiud on kõigis treispooni lehtedest kihtides ühes suunas.
Sellist vineeri kasutatakse mööblitööstuses kõverpindade valmistamiseks ja hokikeppe toodetakse ainult sellist tüüpi vineerist.
FSF(filmivineer)- kasutatakse tarade pakendi, furgoonide, katusekatte konstruktsiooni valmistamisel, laohoonete ehitamisel raketistena.
Markeering E-eliit defektid praktiliselt puuduvad.
Nn paadivineer- niiskuskindel paadi vineer puitjahtide valmistamiseks on kaetud ühelt või kahelt poolt tamme spooniga.
3D vineer- kasutatakse kolmemõõtmeliste toodete valmistamisel.
Ilmastikukindlad vineerplaadid (nt 15 kihti, paksus kuni 21 mm)- kasutatakse põhiliselt tellingute, haagiste põrandate ja betooni valmistamise salongidena.
Veekindel vineer (SFS) saadakse kattes fenoolikihiga(filmikihiga) keskmise niiskuskindlusega kase vineeri(FK) ja servad värvida ilmastikukindla värviga.
F/F- mõlemalt poolt sileda pinnaga.
F/W- üks pool sile, teine mustriga.
Dekoratiivvineer- pealmised kihid on väärispuuspoonist.
Laekavineer- kõikide kihtide suund on sama, kasutatakse lehtpuitu laeka külgede tegemisel täispuidu asendamiseks.
3.Kuusk: lülipuiduline okaspuu e paljasseemnetaim . Kasvab parasvöötmes, peab vastu karmile kliimale, kuid tahab head mulda. Kasvab kiiresti.
Puit kerge, männist väiksem vaigusisaldus.Kerge lõhestada, töödelda, viimistleda, kuivatada aga suuremõõt. matejalil kalduvus deformeeruda.
Väiksemad kuivanud oksad võivad põhjustada kiudude rebendeid, suured oksad võivad olla aga suureks tüliks- üli kõvad, ja ümarad nagu sirkliga .
Niiskuse mõju aeglasem, kui männile. Väike vastupidavus mädanikele ja putukkahjustustele.
Ebatasasel maastikul moodustub tüves intensiivse pruuni värvusega ränipuit, millest ei saa toota väärtuslikku puitmaterjali .
Niiskuse vaheldumisel puitmaterjali mõõtmed muutuvad vähe. Tema juured pindmised ja seega on tormiõrn.
Kasutatakse: alates ehitusest- mööblini- aga siin saavad eelistused teised liigid tema okste pärast, tooraineks paberitööstuses, muusikariistad- erilise kõlaga e akustilised omadused, elastsuse tõttu tehakse vibusid. On ka ilupuu , varjupuu, jõulupuu.
Pilet nr. 23
1.Puidu mehaanilised omadused.
2.Järeltoodetud spoon.
3.Mänd.
1.Kõvadus- vastupanu teiste materjalide sisse tungimisele, see oleneb puidu tihedusest. Niiskuse suurenedes kõvadus väheneb
Kodumaised kõvad tamm, saar, vaher, sarapuu, õunapuu
Pehmed haab, lepp, pärn, remmelgas, mänd e kõik okaspuud
Välismaised kõvad pöök, raudpuu, balsapuu- skulptuuride valmistamiseks ja lennunduses...lennu mudelistis
(nt tamm, vaher...vaher on tugevam tammepuidust, sest tamme tugevust vähendavad rohkearvulised säsikiired)
Töödeldavus- puidu laastu eraldamine lõiketeraga kergema või raskema vaevaga. Laastu eraldamine toimub olenevalt puidu kiudude suunast.
Millest oleneb- lõikesuund pikki või risti, puit tihe, hõre, pehme või kõva jne- pehmet kergem lõigata, halb lihvida, samuti parem lihvida tihedat, kui hõredat. Töölemist raskendavad puidu vead ja rikked: keerdkasv, salmilisus, oksad
Kergesti töödeldavad: mänd, lepp, pöök, kask, seeder, pärn
Lõhestatavus- puidu om lõheneda kiudude suunas kiilu toimel või selle taolise esemega (vajalik om lühikese ja peenetüvelise puidu eeltöötlemiseks).
Kergem lõhastada kui tera suunatud radiaalselt, sest säsikiired kergendavad tükeldamist (tangensiaalsuunas toiming raskem 2-3 korda)
Kergem lõhastada kergeid puuliike kui raskeid.
Kergem lõhastada raskeid puuliike jälle värskelt raiutult e märjalt.
Kergem lõhastada läbikülmund puitu.
Lõhastavust takistavad okslikus ja nt kiudude ebakorrapärane kasv.
Lehtpuitu lõhastatakse ladvapoolsest otsast, okaspuud lõhastatakse kännupoolsest otsast.
Lõhestamist alustatakse eelkõige aga okstest kaugemastotsast.
Sellest kõigest oleneb lõhastatavus.
Hästi lõhestatavad-tamm, okaspuud
Keskmiselt lõhestatavad- saar, kask, haab
Raskesti lõhastatavad-pihlakas, kännud, viljapuud
Tugevus-vastupanu mingi jõu suhtes. Olenevalt jõust, millele vastupanu osutatakise jagunevad ka tugevuse liigd.
Eristatakse: surve-, tõmbe-, painde-, väände-, nihketugevust .Puidu puhul eristatakse neid kõiki veel pikki- ja ristikiudu.
Puidu vastupanu survetugevusele pikkikiudu on suurem survetugevusele ristikiudu.
(survetugevus sõltub niiskuse sisaldus- mida suurem niiskuse sisaldus, seda väiksem survetugevus)
Puidu vastupanu tõmbetugevusele pikkikiudu on suurem ligi 2-5% vastupanust tõmbetugevusele ristikiudu.
Puidu vastupanu paindetugevusele oleneb puidu tihedusest, kujust, kiudude viltusest asetusest, niiskusest, temperatuurist, sügispuidu sisaldusest, okstest, defek.
Pinge- sisejõud materjalis, mis tekib välisjõudude toimel ehk keha sees tekiv vastumõju e vastupanu vastavale välisjõule.
Välisjõudude kasvamisel kasvavad materjalis ka pinged, pinged kasvavad kuni ületatakse tugevuse piir ja ja materjal puruneb.
Painutamisel mängib orulist rolli ka plastsus (säilitab survega antud kuju) ja elastsus (taastab oma algse kuju peale surve avaldamise lõppu- kuusest hea vibu ).
2.Spoon on puidust saadud õhuke lehtmaterjal. Erandjuhtudel kasutatakse okaspuuspooni, nt kõlakastide valmistamiseks.
Spooni valmistatakse kalli ning ilus väärispuidu kokku hoidmiseks.
Spoonitud tooted on tihti tugevamad kui täispuit tooted (täispuit+liim+spoon=tugevam tammest).
Spoonimise teel saab muuta puidu välimist tekstuuri ja teha vastavalt tellimusele kõrgkvaliteetset mööblit soovitud värvi ja puidu pinnaga.
Olemas olevaid spooni tüüpe (jagunevad saamise, tootmise, töötlemise järgi):
a) paha spoon- algmaterjal pahk e puidu kasvu rike, on üliväärtuslik (nt saarepahk, elupuupahk, jalakapahk).
b) tüükaspoon- algmaterjal tüüka osa lõikamisest e kännu osa lõikamisest, väga haprad, eriskujulise välimusega, saadaval vaid restaureerimispoodidest.
c) tangentsiaalspoon- lõigatud tangendsiaallõikes, aastarõngad moodustavad ilmekaid kõverjooni ja ovaale.
d) laineline spoon- lainelise(salmilise) kiuga puidust, servast servani jooksevad heledad ja tumedamad lainjad triibudnt viiulipõhja mägivaher, lainjas saar.
e) püramiidspoon- saadakse tüve argnemiskohast e oksade moodustumise kohast, muster meenutab püramiidi või sulge.
f) sasisalmiline spoon- saadakse ebakorrapäralise kiukasvuga lehtpuidust (karjalakask, voldiline ahvipuu, voldiline paju, linnusilmavaher)
g) säsikiirespoon- saadakse säsikiirestuktuuriga puidu radiaalsel lõikamisel (tamm, saar, punane pöök).
h) triibuline spoon e radiaalspoon- lõigatakse risti aastarõngaste laiusega (kõik puud).
i) toonitud spoon e värvitud spoon- keemilise või survetöötluse abil autoklaavis, mis tagab peitsi maksimaalse imendumise.
j) koostatud spoon e järele tootetud spoon e alpilignium- arvutiga juhitav protsess...hõlmab spooni skaneerimist, toonimist ja liimimist pressis. Selle tulemusel saadakse spoonilehtedest koosnev plokk, mis seejärel uuesti spoonideks hööveltatakse. Nii saadakse traditsioonilisi kui ka erakortselt omapäraseid dekoratiivseid spoonilehti.
Spooni saamise viisid:
a)saespoon- toodetakse kõige vähem, sest materjalist läheb kaotsi ligi pool (vajalik muusikariistade juures ja intarsias);
b)treispoon e kooritud spoon- kõige laiemalt kasutatud. Kasutatakse põhiliselt vineeri tootmiseks (Eestis põhiline kasevineer);
c)höövelspoon e hööveldamine
Kooststud spooni valmistamise protsess:
a) palgi valik ja treimine 0.6-1.2mm paksusteks lehtedeks;
b) lehed lõigatakse standartmõõtu;
c) värvuse ja tefektide kontroll;
d) pakitakse korrapärsteks rööptahukateks;
e) lehtede värvimine spetsiaalsetes mahutites surve all;
f) sorteerimine ja vastavalt soovile paketi moodustamine e arvuti abil soovitud puiduliigi jäljendamine või lausa uue tekstuuri moodustamine (100%);
g) lehed läbivad kahepoolse liimivalsi...kasutatakse kuumliimi;
h) pressimine plokiks;
i) ploki hööveldamine höövelvineeriks e kattevineeriks e spooniks vastavalt mustri soovile.
(selle tulemusel saadakse nt väärispuidu immitatsioon, naturaalse puidu immitatsioon, geomeetriline ja põimitud tekstuur või fantaasia rikas disain).
3.Mänd: lülipuiduline okaspuu e paljasseemnetaim, igihaljas . Kasvab parasvöötmes, meil on teda kõige enam ja ka kasutatakse kõige enam.
Tema kasv võrreldes teiste puudega on samuti kõige kiirem, seega võitleb väga hästi valguse eest ega vaja väga viljakat mulda.
Meie puudest kõige suurema vaigusisaldusega. Kerge lõhestada, töödelda, kuivatada.
Niiskuse mõju kiirem kui kuusele ja iseloomulik maltspuidu sinavus- seenhaigus, mis tänu niiskusele väga kiiresti arenema hakkab, kahjustab vaid välimust.
Erinevalt kasvutingimustest võib männi kasv olla väga erinev- metsana kasvab korralik sirge palgipuit, üksikpuuna heal pinnasel kasvab jäme ja oksarohke männimürakas ja soos kasvab kidur, ülitiheda puiduga, vastupidav, mädaniku kindel puit...peab vastu aastasadu .
Tema juured kasvavad sügavuti e sammasjuurestik ja seega tormile väga vastupidav erinevalt kuusest.
Kolmandat korda vahetab okkaid sügisel.
Kasutatakse: alates ehitusest, lõpetades laevaehitusega. Põhitooraine pabermassile. Immutatult elektri- ja telefoniliinid, raudteeliiprid, vee-ehitised.
Männivaigust toodetakse tärbentiini ja kampolit.
Pilet nr. 24
1.Puidu kõvadus.
2.Laudsepaplaadid ehk tisleriplaadid
3.Kask.
1.Kõvadus- vastupanu teiste materjalide sisse tungimisele, see oleneb puidu tihedusest. Niiskuse suurenedes kõvadus väheneb
Kodumaised kõvad tamm, saar, vaher, sarapuu, õunapuu
Pehmed haab, lepp, pärn, remmelgas, mänd e kõik okaspuud
Välismaised kõvad pöök, raudpuu, balsapuu- skulptuuride valmistamiseks ja lennunduses...lennu mudelistis
(nt tamm, vaher...vaher on tugevam tammepuidust, sest tamme tugevust vähendavad rohkearvulised säsikiired)
Töödeldavus- puidu laastu eraldamine lõiketeraga kergema või raskema vaevaga. Laastu eraldamine toimub olenevalt puidu kiudude suunast.
Millest oleneb- lõikesuund pikki või risti, puit tihe, hõre, pehme või kõva jne- pehmet kergem lõigata, halb lihvida, samuti parem lihvida tihedat, kui hõredat. Töölemist raskendavad puidu vead ja rikked: keerdkasv, salmilisus, oksad
Kergesti töödeldavad: mänd, lepp, pöök, kask, seeder, pärn
Lõhestatavus- puidu om lõheneda kiudude suunas kiilu toimel või selle taolise esemega (vajalik om lühikese ja peenetüvelise puidu eeltöötlemiseks).
Kergem lõhastada kui tera suunatud radiaalselt, sest säsikiired kergendavad tükeldamist (tangensiaalsuunas toiming raskem 2-3 korda)
Kergem lõhastada kergeid puuliike kui raskeid.
Kergem lõhastada raskeid puuliike jälle värskelt raiutult e märjalt.
Kergem lõhastada läbikülmund puitu.
Lõhastavust takistavad okslikus ja nt kiudude ebakorrapärane kasv.
Lehtpuitu lõhastatakse ladvapoolsest otsast, okaspuud lõhastatakse kännupoolsest otsast.
Lõhestamist alustatakse eelkõige aga okstest kaugemastotsast.
Sellest kõigest oleneb lõhastatavus.
Hästi lõhestatavad-tamm, okaspuud
Keskmiselt lõhestatavad- saar, kask, haab
Raskesti lõhastatavad-pihlakas, kännud, viljapuud
Tugevus-vastupanu mingi jõu suhtes. Olenevalt jõust, millele vastupanu osutatakise jagunevad ka tugevuse liigd.
Eristatakse: surve-, tõmbe-, painde-, väände-, nihketugevust .Puidu puhul eristatakse neid kõiki veel pikki- ja ristikiudu.
Puidu vastupanu survetugevusele pikkikiudu on suurem survetugevusele ristikiudu.
(survetugevus sõltub niiskuse sisaldus- mida suurem niiskuse sisaldus, seda väiksem survetugevus)
Puidu vastupanu tõmbetugevusele pikkikiudu on suurem ligi 2-5% vastupanust tõmbetugevusele ristikiudu.
Puidu vastupanu paindetugevusele oleneb puidu tihedusest, kujust, kiudude viltusest asetusest, niiskusest, temperatuurist, sügispuidu sisaldusest, okstest, defek.
Pinge- sisejõud materjalis, mis tekib välisjõudude toimel ehk keha sees tekiv vastumõju e vastupanu vastavale välisjõule.
Välisjõudude kasvamisel kasvavad materjalis ka pinged, pinged kasvavad kuni ületatakse tugevuse piir ja ja materjal puruneb.
Painutamisel mängib orulist rolli ka plastsus (säilitab survega antud kuju) ja elastsus (taastab oma algse kuju peale surve avaldamise lõppu- kuusest hea vibu).
2.
3.Kask: maltspuiduline lehtpuu e katteseemnetaim . Kasvab kogu põhjapoolkeral. Puit kollakasvalge või veiti punakas.
Meil on kaskesi kolme liiki arukask e leinakask, sookask - tal on oksad ülespoole ning maarjakask e karjalakask.
Lõhisleheline arukask on haruldus.-Eestis on leitud väheseid eksemplare.
Maarjakask on tegelikuses viirushaigusest nakatunud kask, mille tunneb metsas ära lainelise tüve järgi. Tema puit on aga nagu linnusilma mustriga.
Maarjakask on väga väärtuslik ja sellest tehakse väärisspooni ja suveniire.
Leotades kase seemneid maarjakase mahlas saamegi maarjakase istikud , sest seemned nakatuvad nii viirusega.
Eestis on maarjakased omalajal odava raha eest maha parseltatud ja nüüd on see looduskaitse all.
Kevadelt saadakse kaselt ka kasemahla , magusam mahl on kõrgema kohapeal kasvaval puul. Mahlast tehakse karastusjooke.
Puitu on kerge treida, hööveldada, immutada. Vähe vastupidav mädanikele, putukatele.
Sirgekiulist ja riketeta puitu kerge painutada.
Kasutatakse: ehitus, mööbel, vineer, painutatud detailid, tooraineks paberitööstuses, tööristade käepidemed jne.
Pilet nr. 25
1.Pehmed ja kõvad puuliigid.
2.Puitlaastplaat.
3.Tamm.
1.Kõvadus- vastupanu teiste materjalide sisse tungimisele, see oleneb puidu tihedusest. Niiskuse suurenedes kõvadus väheneb
Kodumaised kõvad tamm, saar, vaher, sarapuu, õunapuu
Pehmed haab, lepp, pärn, remmelgas, mänd e kõik okaspuud
Välismaised kõvad pöök, raudpuu, balsapuu- skulptuuride valmistamiseks ja lennunduses...lennu mudelistis
(nt tamm, vaher...vaher on tugevam tammepuidust, sest tamme tugevust vähendavad rohkearvulised säsikiired)
Töödeldavus- puidu laastu eraldamine lõiketeraga kergema või raskema vaevaga. Laastu eraldamine toimub olenevalt puidu kiudude suunast.
Millest oleneb- lõikesuund pikki või risti, puit tihe, hõre, pehme või kõva jne- pehmet kergem lõigata, halb lihvida, samuti parem lihvida tihedat, kui hõredat. Töölemist raskendavad puidu vead ja rikked: keerdkasv, salmilisus, oksad
Kergesti töödeldavad: mänd, lepp, pöök, kask, seeder, pärn
Lõhestatavus- puidu om lõheneda kiudude suunas kiilu toimel või selle taolise esemega (vajalik om lühikese ja peenetüvelise puidu eeltöötlemiseks).
Kergem lõhastada kui tera suunatud radiaalselt, sest säsikiired kergendavad tükeldamist (tangensiaalsuunas toiming raskem 2-3 korda)
Kergem lõhastada kergeid puuliike kui raskeid.
Kergem lõhastada raskeid puuliike jälle värskelt raiutult e märjalt.
Kergem lõhastada läbikülmund puitu.
Lõhastavust takistavad okslikus ja nt kiudude ebakorrapärane kasv.
Lehtpuitu lõhastatakse ladvapoolsest otsast, okaspuud lõhastatakse kännupoolsest otsast.
Lõhestamist alustatakse eelkõige aga okstest kaugemastotsast.
Sellest kõigest oleneb lõhastatavus.
Hästi lõhestatavad-tamm, okaspuud
Keskmiselt lõhestatavad- saar, kask, haab
Raskesti lõhastatavad-pihlakas, kännud, viljapuud
Tugevus-vastupanu mingi jõu suhtes. Olenevalt jõust, millele vastupanu osutatakise jagunevad ka tugevuse liigd.
Eristatakse: surve-, tõmbe-, painde-, väände-, nihketugevust .Puidu puhul eristatakse neid kõiki veel pikki- ja ristikiudu.
Puidu vastupanu survetugevusele pikkikiudu on suurem survetugevusele ristikiudu.
(survetugevus sõltub niiskuse sisaldus- mida suurem niiskuse sisaldus, seda väiksem survetugevus)
Puidu vastupanu tõmbetugevusele pikkikiudu on suurem ligi 2-5% vastupanust tõmbetugevusele ristikiudu.
Puidu vastupanu paindetugevusele oleneb puidu tihedusest, kujust, kiudude viltusest asetusest, niiskusest, temperatuurist, sügispuidu sisaldusest, okstest, defek.
Pinge- sisejõud materjalis, mis tekib välisjõudude toimel ehk keha sees tekiv vastumõju e vastupanu vastavale välisjõule.
Välisjõudude kasvamisel kasvavad materjalis ka pinged, pinged kasvavad kuni ületatakse tugevuse piir ja ja materjal puruneb.
Painutamisel mängib orulist rolli ka plastsus (säilitab survega antud kuju) ja elastsus (taastab oma algse kuju peale surve avaldamise lõppu- kuusest hea vibu).
2.Puitlaastplaadid- puitlaastud segatud sideainega ja kuumpressitud.
Laaste valmistatakse spetsiaalsete laastumasinatega selleks kokku ostetud palkidest.
Laastud sorteeritakse vibrosõeltel ja kuivatatakse 4-6%.
Segistitesse lisatakse sideainena kasutatavaid vaiguliime (6-12% kuivlaastude massist).
(fenoolformaldehüüd, karbamiidmelamiin, karbamiidformaldehüüd- vaikliimid e tehisvaigud)
Ettevalmistatud pressmassist valmistatakse kangas, mis tihendatakse külmpressis.
Tihendatud kangas suunatakse perioodilise või pideva tööviisiga kuumpressi, kus plaadid valmivad temp 135-140o ja survel kgf/cm2 (kg fauli cm2-le).
Pressiresiimi määratakse olenevalt sideainest, plaadi paksusest ja otstarbest.
Valmides lõikatakse plaadid formaati ja hoitakse 5-10 päeva täielikuks tahkumiseks tihetates virnades.
Plaadid jagunevad pressimisviisilt:
a)külgpressitud plaadid e plaadi peale presitud- laastud paraleelsed pinnaga.
b)ekstrusioonpressitud plaadid e otspressitud e plaadid otstest pressitud-
Puitlaastplaatide tüübid:
Ühekihiline puitlaastplaat- valmistatakse ühesuurusest laastust, pealispind ebatasane ...sobib spoonimiseks, lamineerimiseks, kuid mitte värvimiseks.
Kolmekihiline puitlaastplaat- keskel jämedam ja pindadel peenem laast. Välimiste kihtide suurema vaigusisalduse tõttu plaadipind sile... sobib igasuguseks viimistluseks, enim kasutatud.
Sujuva üleminekuga puitlaastplaat- jämedamad laastud plaadi keskel lähevad sujuvalt üle peenteks laastudeks plaadi pinnal.
Pealistatud puitlaastplaat- kaetud spooni, plastlaminaadi (laminaat... plast kate) või õhukese melamiinkilega (vaiguga läbi immutatud kile).
OSB e orjenteeritud kiududega puitlaastplaat- 3 kihiline, valmistatakse pikkadest okaspuidu laastudest, mis paiknevad oma kihis samas suunas, kuid kihid omavahel on ristisuunalised. (välimuselt sarnase kihtplaadi laastust on selle plaadi laast veidi väiksem).
OSB ka e kihtplaat- välimuselt sarnane orjenteeritud kiududega puitlaastplaadile, kuid koosneb liistakutest e laast suurem ja kihid ühesuunalised.
Mõningad näitajad:
a)veeimavus- aeglasem kui naturaalpuidul liimi sisalduse tõttu.
b)paisumine- paisuvad paksuses , kuid kuivamisel tagasi enam ei tõmbu...see on täispuidu eelis.
c)formeeruvus- kõigub niiskusel
d)soojusjuhtivus- väiksem kui naturaalpuidul.
Kreppimine e kantimine - laminaat või melamiin detailide kantide katmine krepplindiga.
Betonyp:
Tsement puitlaastplaat, mis valmistatakse puidust, tsemendist , kemikaalidest. Plaadi mõlemad pooled on hallid, siledad ja löögikindlad.
DIN 4102 klasifitseeritud standart , B1, kui madal süttivus, aeglaselt põlev materjal.
Kasutus: välisfassaadide elemendis, aluslaed, põrandad, vaheseinad , lennukite angaarid, kergelt süttivate materjalide laod .
3.Tamm: laialeheline lehtpuu e katteseemnetaim. On rõngassooneline e sooned hästi näha ja aastarõngad selgesti eristatavad.
Puit raske, kõva, elastne, heade tugevusomadustega- kuid vahtraga võrreldes säsikiirte tõttu kehvem.
Kerge lõhastada, töödelda, aurutada ja painutada, vastupidav, kulumiskindel. Jämedad sooned võivad aga raskendada viimistlemist.
Iseloomulikus laiad säsikiired, mis kõigis lõigetes nähtavad, see on ka üks suur erinevus võrreldes saarega.
Iseloomulik on ka korduv maltspuit.
Musta tamme saamiseks on aga kolm võimalust.
a)aastakümnete pikkune tammepalkide vees leotamine, mille miinuseks liiga pikk aeg.
b)aasta pikkune sõnikus e väljaheidetes leotamine, mille miinuseks vastav puidu külge jääv hais
c)kuu pikkune amoniaagivesilahuses leotamine e nuuskpiirituses, mille miinuseks, et seda saab teha vaid vastavates tööstustes.
Kasutusalad: Sise- ja välismööbel, parkettpõrandad, uksed, paneelid, postid , laevaehitus ja – sisustus , sillad, veeehitised, kaevanduste ja aiapostid.